LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

CELL protsessor

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • spekulatsioonid cell arhitektuurist

    chapter 4 lugemine peaks andma m6ningaid ideid selle yle, mis inteli voi amd'ga juhtub. ja miks ibm tundub olevat igavene. või noh, kui taskukalkulaatori hinna eest saad omale superarvuti..
  • Tänud lingi eest! Minu arvates kogu jutt ei tõestanud muud kui et Cell on tore protsessor. Ma olen natuke küüniline aga ütleme, et kuskilt ilmub Cell protsessor ja on müügil $100 eest. Kas ma ostaks? Ei! Sest mu arvuti töötab täitsa OK ja ma ei taha miskit kahtlast Celli. Ja kõik uus on kahtlane.

    Mida on reaalseks turu löömiseks vaja:
    1) PR kampaaniaid vähemalt 5 aastat järjest
    2) müügikanaleid
    3) head hinda

    Kampaaniad maksavad raha. Nii Sony kui muud firmad soovivad eelkõige pappi kokku ajada, mitte kiiremaid protsessoreid promoda. Ei ole tootja huvides toota miskit odavat kraami ja samas panna selle promomisse palju raha.
    Müügikanalid on ka keeruline teema. Sonyl on ju oma toodangu jaoks võrk olemas kuid seal praegune ostja ei käi arvutit otsimas. Hea kükk, siin saab möönduse teha. Arvutid on muutumas supermarketikaubaks, mida ostja karbi värvilisuse järgi kärusse tõstab koos Walkmaniga. Kuid natuke peab siiki harjuma. Sony pole klassikaline arvutite tootja seni olnud.

    Sonyl muidugi pappi on. Kui nad siiski otsustavad, et Celli vaja pushida, siis on asjal jumet. Kunagi nad CD-de turuletoomisega seda juba tegid, et maksid pleieritetootmisele ropult peale, et hiljem muusika müümisest CD-de peal kasu lõigata kuni teistel puudusid vabrikud ning litsentsid. Aga toogi kord võttis asi aega. 5 aastat on minu arvates miinimum. Ja pange tähele, ega kassettmakid praegugi kadunud ole. Ei sure see PC ka nii kergelt.

    Arvan, et 10..20a pärast hakkavad müügiargumendid olema hoopis erinevad praegustsest. Praegu on arvuti kiirus põhinäitaja. Mul on endal just olukord, kus firma soetas 6 kuud arvutustehnikat juurde ning koos sellega kasvas elektriarve sünkroonis ning viimased arved panid juba mõtlema. Mul ületab energia osakaal näiteks rendihinna. Olukorras, kus fossiilid otsas ja energia kallineb niikuinii hakatakse varem või hiljem mõtlema "ostan väiksema voolutarbega masina" ning see pole ükski praegustest mainstreami omadest. Võib-olla miski Pentium M arendus aga mitte Pentium 4, Athlon ega ka Cell kirjeldatud kujul.

    Mitte ainult elektriarve pärast sai meil vahetatud PC tulemüür ühe seebikarbi vastu, milles AMRISC 10k protsessor sees. Karp maksis 700 krooni ning teeb kõike mida meil vaja võib minna, sealhulgas annab 54Mbit Wirelessi. Milleks mulle Cell?

    Ärge siis palun 10a pärast mu juttu meenutage, ehk on väga häbi. ;)
  • Ei ütleks et mööda tehnoloogia. See aasta tundub olevat selline kus tavamõistes arvutite müüks langeb. Sisuliselt hakkavad kõik seadmed mis müüakse võimaldama arvutite poolt tehtavat - vähemalt kodukasutaja tasemel. Nii panustakski mängukonsoolide ja koduelektroonika pakkujatesse. Dreambox taolised embeded lahendused hakkavad järjest enam turgu vallutama. Ja nii tekib peagi igasse kodusse mingi lahendus 20+ tolli vedelkristall TV ja mingi seade a'la mängukonsool, videosalvesti, sat või kaabli tuuner milles on olemas OS ja kõik vajalik netis surfimiseks.
    CELL tõotab olla väga hea mängukonsooli protsessor ja selle abil saab inimene kõik vajaliku ära teha. Küsimus saab olema kas Sony hakkab tootma kohe ka LCD telekaid kus konsool sees a'la Apple iMac G5 (siis on need kodukasutaja jaoks võrreldavad tooted). Näha on, et Intelil on küll kõik vajalik olemas, kuid selline moodulite tootmisele suunatud arendus võib olla sisuliselt juba ummiktee arendada tuleb komplekseid lahendusi - mis ei eelda et inimene peaks neisse oma aega matma. Samas on Intelil olemas kõik vajalik et selles osas vastulöök anda.
  • tonuonu,
    AMRISC võib ilusti tulemüüri teha, aga graafikat ja mänge ta kuidagi jooksutada ei jaksa. Mis Cell on.. sisuliselt 8 x G5 proset paralleelselt toimetamas. Arvatavasti tuli vajadus PlayStation kogemusest, sest graafika jaoks on vaja täiesti erinevat lähenemist, et nõutavat kiirust kätte saada.
  • 8x on IT maailmas nohu. Sellega revolutsiooni ei tee. Word jooksis 486sx25 peal ja jookseb nüüd 3Ghz P4 peal, vahet pole. Mängud jah aga mind ja seega ka kindlasti mingit hulka teisi mängud ei kõiguta.

    Kindlasti igal uuel vingel asjal on turul ostja kuid PC murdjat sellest ei tule.
  • Inimesed nagu loeksid asja ja nagu ei loeks kah.

    Cell EI OLE 8x G5. Heal juhul on seal kontrolleriks üks G5 derivaat. Ülejäänud 8 on iseseisvad vektorprotsessorid, mis suudavad töötada nii jadas kui ka paralleelselt. Kunagi sai Gray kuulsaks justnimelt vektorprotsessoritega ja vektoris koprotsessor on see, mis näiteks G4 kasutamise üleüldse kuidagi põhjendatuks muudab (muus osas on tegu suhteliselt iganenud klotsiga, kuid vektorosa teeb asja täiesti konkurentsivõimeliseks).

    Samas ei ole tegu ka 8x AltiVec-iga (G4 sees olev kovektorprose), kuna registreid on rohkem (128 32 asemel), lokaalmälu on kasutusel ja tegu on iseseisvalt opereerivate tükkidega.


    Vektor annab suure eelise just seal, kus jõudlust tegelikult vaja on (pilt, video, 3d, baasianalüüsid jms.). Kui nüüd on kokku pandud selline räme karmide vektorprotsessorite komplekt, siis paistab seal jõudlust väga-väga-väga palju olevat. Artiklits võrreldakse celli ühte vektorühikut (neid on seal 8) moodsate GPU-dega.


    Samas mulle tundub see artikkel olevat pisut üle pingutatud ja toonilt selline "wishful thinking" laadi teema. Näis, mis asjast tuleb.
  • See 8 x G5 oli jah natuke ebaõnnestunud illustratsioon.
    G5'd need processing unitid tõesti ei ole, ega ka päris analoogsed tavaprotsessoritega. Illustratsiooni mõte oli see, et kui on ülesanne, mida annab tükkideks jagada ning iga tüki omaette processing unitis ära teha, siis võib olla edukas ka GHz-võidujooksust osavõtmata. Nagu mina aru sain, siis ega plaan polnudki revolutsiooni teha, vaid tükike Inteli ja AMD kasumist endale võtta. PlayStation prose on ka desktop PC jaoks väga lahja, aga just tema jaoks kirjutatud mänge jooksutab vägagi edukalt.
  • Minu lemmik on endiselt Transport-Triggered architecture

    tykkidena annab ära teha softi, kus on vähe if then lauseid. yhte programmi vaevalt saab kiirendada sellise prosega, aga kui sul jookseb tuhat programmi??? mis soltumatult teineteisest teevad omi asju?? kas keegi yldse oskab öelda softi, mis poleks kuidagi datat töötlev (st vektorprosest kasu loikav) ja nouaks kiiret prose? andmebaasid?

    voi mis arvate, kui tanu cell prosele muutub voimalikuks reaalmaailma sisseskannimine arvutisse? excelid jne softid on if-pöhised, koik streame kasutavad softid saavad aga uue elu.
  • Üks tüüp on veidi lahti seletanud Cell prose toimimist ja oletatav jõudlus on küll sellel montstrumil tohutu.
    http://classic.hinnavaatlus.ee/phorum/viewtopic.php?t=154572&PHPSESSID=374ad5844d1890b4f3a3ed5df55a01d8

Teemade nimekirja