LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Miks ma peaks ostma Baltikat?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kas keegi oskab öelda, MIKS peaks praeguselt hinnatasemelt Baltikat ostma? Lihtsalt uudistes jooksis läbi, et UBM-Unicredit hakkab aktsiat katma ja soovitab akumuleerida... MIKS? Härrased, aidake...
  • ...kahtlused osutuisid tõeks. Tegemist on ikkagi idanaabri õlletootjaga :-)
  • sest tegemist on hea aktsiaga ja hetkel olev kahju on (tegelikult laienemise ja) ühe toote (Monton) turule toomise hind. muidu on ju head näitajad, või mis?
  • Kust otsast ta hea on? Kui P/B oleks 1, siis oleks hea. Laienemine? Pigem on tegu tootmisest jaekaubandusettevõtteks muutumise SUNDKÄIGUGA. Survival, You know...

    Montoni bränd on tore küll, kuid mnjah - hinna-kvaliteedi-disaini suhe paraku paigas pole.

    Lisaks tuletaks meelde, millise ämbriga saadi hakkama eelmisel aastal üle-eelmise aasta aastatulemuste avaldamisel... Kes ütleb, et sarnane "aps" ei kordu?
  • paar päeva enne aastatulemusi kiire tõus väikse käibega. spekulandid? inimesed, kel infot?
  • Poleks turundusele vahepeal megarahasid raisatud ja sellest tingitud suure kahjumiga aastat olnud võiks Baltika analoogselt teiste börsil olevate aktsiatega vabalt 60 krooni maksta. Samas... võibolla siis polekski firmat enam
  • Mõned mõtted Baltika tulemuste osas ...

    Käive 581,9 M EEK ja kasum 16,7M EEK so. kasum 2,8% käibest vaid ...

    Kuidas muutus -67M EEK kahjumit 2003 aastal 16,7M kasumiks?

    Umbes 20M EEK tuleb sellest, et käibe 17% kasvule vaatamata on toorainekulu vähenenud 10%. Toorainekulu moodustab ärikuludest 34%.

    Tegevuskulud on samas kasvanud 20% ja moodustavad ärikuludest 28%.

    Tööjõukulud, mis moodustavd 30% ärikuludest on jäänud praktiliselt muutumatuks, tõusu 2,4%.

    Kasumist 4,491M oli finantstulu, 2 eelneval aastal olid finantstulud vähemalt 5 korda väiksemad ...

    Finantskulu on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 16,8M EEK juurest 9,2M EEK juurde ehk 43%, samas kui eeldatavalt intressi kandvad kohustused ei ole samas proportsioonis vähenenud.

    Antud asjaoludel on kasumi teenimise jätkusuutlikus sellise õhukese marginaali juures minu arust küll suure küsimärgi all ... see ripub suutlikusest hoida  60% ärikuludest (tooraine- ja tööjõukulu) külmutatuna, tagada ka edaspidi odav finantseerimine ja teenida finantstulu (viimase olemus tulemustele lisatud kommentaaridest ei selgu) ...

    Rahavoog aastaga on -321 000 EEK

    See oli muidugi põgus pilk numbritele, võib-olla annab sügavam analüüs ütleb midagi muud ...

  • 2004:
    Müük: 584 meek
    toorainekulud + varude muutus: 207 meek

    2003
    Müük: 498 meek
    toorainekulud + varude muutus: 215 meek

    Äkki lisandväärtus on tõusnud aga usun ka et toorainehindade langus mängis rolli. Puuvillahinnad (USD) vist langesid mõni 50% 2004 teisel poolel ja dollar teatavasti langes tublisti ka.

  • Või siis on hakatud kasutama odavamat riiet? Poodidesse vaadates kohati tundub küll nii :|
  • Või on rahva ostujõud kasvanud ja kannatab suuremat lüpsi....
  • ..või olete te lihtsalt Baltikaga kunagi mütsi saanud ja nüüd tige kogu firma peale...

    Isiklikult olen viimastel kuudel firma käibekasvule ka oma panuse andnud, ikka neljakohaline number iga kuu...nii need numbrid tulevad :-)

    Tegelikult on asi hoopis lihtsam, müüa saab piiratud turu tingimustes teatud mahus mingit brandi ning Baltika eelmisel aastal lihtsalt optimeeris nendele turusegmentidele pakutavate toodete hinna ja mahu. Kulud jäid en-väh samaks, kuid õigesti branditud toodet müüakse loomulikult rohkem, elementarno, Watson.

    Vandenõuteooria pooldajatele võiks meenutada, et dollaris sisseostetava tooraine hinnalangus läbi dollari kursi languse tuleneb ikka ennekõike sellest, et Baltika riietab bin Ladeni rühmitusi...
  • olen ise ka tähele pannud, et Montoni kvaliteet on kõvasti kannatada saanud....
  • Kusjuures Velikij... olen küll tige kogu firma peale. Olen tige toodangu peale. Olen tige aktsia peale. Olen tige selle peale, kuidas eelmisel aastal erinesid IV kv ja aastatulemused. Mäletad, kunagi ca poolteist aastat tagasi oli olukord, kus räägiti päikesest ja kuust, kuid aastatulemused viitasid sellele, et ettevõte oli lihtsalt juust! :-P

    Mis puudutab aga kvaliteeti ja stiili, siis tasub see selle ettevõtte toodangu puhul ära unustada... Veel mõni aeg tagasi oli Baltika puhul just toodang see, mis ettevõttest mingigi positiivse kuvandi lõi. Kus see nüüd on? Vanasti võis Evermeni (enne brändikontseptsiooni redefineerimist) vallatute pintsakutega furoori tekitada isegi välismaal. Nüüd? Ka hinna suhtes ollakse kuskil kahtlase koha peal. Kui Stockmannist on võimalik allahindluse ajal osta Cerrutti ülikond odavamalt, kui Baltmani oma, siis millest me räägime? Ja ma ei hakka tüütama jutuga sellest, kuidas mu Montoni jope tasapisi lahustunud on...

    Jään oma esialgse seisukoha juurde, et fundamentaalselt on asi kallis ning investeerimist selle parimas tähenduses aktsia ei vääri. Henno kirjutas asja päris kenasti lahti!
  • ma vaatasin siin just üks päev AK-d ja seal räägiti, et nii baltikal kui klementil läheb hästi. baltikast on siin üht-teist ka räägitud, aga kuna klementi vist toodab peaasjalikult naistele, siis erilist kaja siin foorumis selle kohta pole millise kvaliteedi ja hinnaga seda tehakse. äkki keegi oskab kommenteerida eelkõige sellel teemal, et kas naised või siis ise ollakse rahul nii kvaliteedi kui kogu üldmuljega (trendikas, soliinde jm) klementi puhul
  • Juba mitmetel foorumi aruteludel olen lugenud kellegi karum6mmi arvamusi.
    Tema arvamused sisaldavad vaid rumalusi ja viha.
    Loomulikult ei ole mötekas igasuguste kärssade, karum6mmide ja teiste anonyymide
    arutut loba kommenteerida, kuid arusamatul kombel toimub see minu raha eest LHV lehekylgedel.
    Antud teemat ma momendil ei jätka.
    Mati Kahu
  • Mati

    Teades Karumõmmi võin kinnitada, et selle kodaniku investeerimisalased teadmised ja kogemused ületavad enamiku selle foorumi külastajate omi tublisti, seetõttu soovitan tema kommentaare väga hoolikalt lugeda ... tegu on Eesti kitsukesse professionaalsete investeerimisspetsialistide ringi kuuluva mehega ...

    Mina tema kommentaarides rumalusi ei ole leidnud, viha on tõlgendamise küsimus ... minu arust õhkub viha eelkõige Sinu kommentaarist ...
  • kuidas mõista fraasi: "kuid arusamatul kombel toimub see minu raha eest LHV lehekylgedel", ehk siis, milline seos on hr. Mati Kahu raha ja LHV lehekülgedel kommenteerimise vahel.
  • Oppaa... Mulle tundub, et härra Kahu üritas mind korralikult madalaks panna :-) Lausa solvata. Tunnistan, et olen otsese ütlemisega ning foorumis oma mõtete väljendamisel tõesti emotsiooni pehmendama ei hakka. Samas leian, et ka minul on õigus oma arvamust avaldada. Kui see arvamus on rumal, siis ju peaks härra Kahu "oma raha eest" saama midagi, mis omab vähemalt hariduslikku väärtust. Ja tarkus peaks ju rumaluse taustal erksamalt välja paistma?

    Vihana tõlgendatud otsekohesus ja küünilisus arvamuseavaldustes on tingitud lihtsalt sellest, et rahamaailm on karm koht ning nunnutamiseks pole aega. Ironiseerimine ja sarkasm on foorumis kasutatutena vaid ilukirjanduslikud võtted, mis inimesi iseseisvalt mõtlema suunavad. Ma arvan, et foorumis on inimesi, kes sellistest võtetest ka aru saavad. Henno poolt öeldut võtan aga siira komplimendina. Muide, see töö, mida Henno ise teeb, investoritele foorumi kaudu (eriti kohaliku turu) protsesside tagamaid selgitades, on enam kui kiiduväärt!

    …kusjuures kummaline on see, et ainus (!) kord, kui ma olen härra Kahu mõttepuhangule foorumis reageerinud, ei ironiseerinud ma karvavõrdki, vaid soovitasin täiesti sõbralikult riigiriski kui majandusteadusliku kontseptsiooniga tutvuda (vältimaks edaspidiseid väärarusaamu).

    Aga asja juurde…

    Baltika. Olen oma "viha" põhjuseid siin foorumis ka varematel aegadel lahanud. Ettevõtte seest aktiivselt kommunikeeritud signaalid/prognoosid ei vastanud sugugi sellele, mida hiljem näitasid numbrid... Iga huviline võib graafikut vaadata ja saada suhteliselt täpselt aru, millest ma räägin.

    Klementi ja hästiminek... Hmm... Mis oli AK kaoks hästimineku mõõdik? Numbritele vaadates meenub pigem küll üks AC/DC lugu - Highway to Hell... Esitaks mitte-nii-retoorilised küsimused, et - kuidas meil ajaloolise kasumilikkusega lugu on? Kuidas meil võlakoormaga lugu on? Suur pole teine äkki, mis? Ja kuidas on (rikaste) omanike tahtega ühel hetkel kapitali juurde panna?
  • Mõned aastad tagasi kui ma LHVs tööd alustasin suhtus enamus potentsiaalseid kliente aktsiatesse umbusklikult ja rääkis kuidas nendega kaotatud sai omal ajal ...

    Hea mitu aastat kõva pulliturgu, millel toimunud tõusust ca 50% paneksin kohaliku turu ebaefektiivsuse ja väiksuse arvele on kasvatanud välja ridamisi "investeerimisgeeniusi", pakun et järgmise tsükli ajal ei ole neist jälle mõnda aega midagi kuulda ...

    Võib-olla ratsionaalse ja pragmaatilise mõtlemisega inimesed ei suudagi ebaefektiivseid turge hinnata väga hästi, kuna nad vaatavad mööda sellisest investeerimiskriteeriumitest nagu usk, rahvustunded, kõhutunne jne.

    Juba mitmed aastad on paljud Eestis töötavad investeerimisspetsialistid kohaliku turu osas olnud üsna põiklevad, otseselt müügisoovitusi ei näi paljud majad siinmail poliitilise korrektsuse huvides andvat, aga kohalikke pankade aktsiafondides toimuvad muutused Eesti aktsiate osakaalu vähendamise läbi räägivad selget keelt ...

    LHV Eesti turu maaklerina on mul vastavalt Tallinna Börsi reglemendile mõningad piirangud siinmail aktsiatega tegelemisel, olemaks kindel, et ma reglemendiga vastuollu ei lähe ma Eesti turule ei investeeri ... aga loomulikult jälgin siin toimuvat väga pingsalt

    Keegi on avaldanud siin foorumites arvamust, et mul on kade meel kui minu poolt maha laidetud aktsiate 100% (a la Hansapank) kanti ulatuvatest tõusudest ilma jäin ...

    Vastupidi, mul on väga hea meel, kui keegi raha teenib, aga tuleks eristada realiseeritud kasumit ja book profitit, kogu see viimaste aastate hinnatõusu kasum on likviidust arvestades rahas väljavõetav vähestele aktsionäridele ... paraku keegi oma kaotustest foorumites eriti rääkima ei kipu ...
  • Virtuaalse rahaga pole mitte ainult Eestis nii vaid kogu maailma börsidel, ja mitte ainult börsidel vaid ka pankades. Kui kõik see rahvas tormaks Hansapanka oma raha välja võtma, poleks Hansapank mitte lihtsalt rahast lage vaid lausa pankrotis koos suure puudujäägiga. Maailma aktsiaturgudel on aktsiate hindades sees tulevikuraha (virtuaalset raha) märksa enam kui tänapäevast tegelikku reaalset väärtust on.
  • Karumõmm, ma arvan, et vähem kui poole aasta pärast me vaidleme selle Baltika teema tet-a-tet selgeks, argumentideks mõistagi pudel head veini ja muu sinna juurde kuuluv... you remember, hopefully :-)
    Ja siis publitseerime siin foorumis, eks!

    PS oma isiklikku raha hetkel Baltika alla panna ei julge...aga ma olen arg kah :-(
  • book profit...tetud mõttes on kogu treidimise/investeerimisega tehtud profit ju book profit. niikaua kui see elukvaliteediks/emotsiooniks ei ole keeratud, ei tee ju see xK/Mio investeerimiskontol tegelikult ju õnnelikuks :). päris profitiks muutub asi ikka siis, kui oled teenitud papi välja võtnud ja selle eest ilusa maja, soojamaa reisi vms ostnud.

    aga vaadates igasuguseid harju elektreid, merkosid - miks ei võiks baltika 3-4 kuu pärast 4 (või 3 või 5) EUR maksta? samasugust analüüsi, mida henno ülal tegi on ta ka HE kohta kirjutanud :)

  • ja mis Baltika omakapital aktsia kohta on?
  • lisaks enda viimasele kommentaarile igaks juhuks, et baltikas pikk (ja loomulikult võib hinnaks ka 1 EUR olla, küsimus lihtsalt tõenäosuses)
  • proteo

    Kui mõelda niipidi, et Baltika aktsia pole viimase aasta jooksul praktiliselt tõusnud TALSE +67% vastu, siis võib mõningane tõus isegi võimalik olla.

    Aga võrreldes Harju Elektri, Merko Ehituse ja teiste "rakettidega" on mõningaid erinevusi, mis selle tõusu tõenäosust kärbivad.

    Aktsiat viimase 4 aasta jooksul omandanud-hoidnud kodanike jaoks on erinevalt eelmainitud staaraktsiatest tegu endiselt kahjumliku või just nulli jõudnud investeeringuga. Lähiajal võivad paljud seega kasutada võimalust väljumiseks.

    Aktsia keskmine päevakäive aasta algusest lugedes on 65 927.60 EEK, seega on hinda üsna hõlbus seda liigutada nii ühele kui teisele poole. Baltika on aktsiaraamatule pilku heites suures osas ka Eesti eraisikute mängumaa ja mulle isiklikult tundub üsna riskantne omada aktsiat, mille üle ostutehingu kaudu avaldab arvamust 65 000 EEK omav Eesti eraisik.

    Lõpetuseks 1 refereering tänasest Äripäevast, ka Hansapanga andmetel on viimaste kuude tõusu taga Eesti erainvestorid ...

    Äripäeva börsitoimetuse juht Tõnis Oja ennustas eelmise aasta märtsis, et aasta lõpuks jõuab Äripäeva indeks 1200 punkti tasemele. Ta lootis ka, et 2005. aasta lõpus saab näha senise rekordtaseme, 1474 punkti ületamist. “See eeldab aga korralikku 20–30% kasvu aastas,” ütles Oja. Seega on aasta lõpu siht täitunud juba aasta esimese kahe kuuga.

    Kindlasti on ÄP indeksit, nagu ka kogu turgu, vedanud Hansapanga aktsia. Hansapanga maakleri Romet Tepperi sõnul on praegu Eesti väärtpaberiturgu jälgivate indeksite allaliikumise ruum suuresti piiratud, sest Swedbanki Hansapanga väljaostmiseks tehtud pakkumine paneb piiri ette.

    “Kuna investorid loodavad, et Hansapanga müük toob turule potentsiaalselt raha juurde, siis on hakatud aktiivselt ostma ka teisi Eesti aktsiaid, mistõttu on väiksemad aktsiad tõusuga kaasa läinud,” ütles Tepper. Samas lisas ta, et viimase paari nädalaga on teisi aktsiaid niivõrd palju üles ostetud, et tekib küsimus, kas see pole mitte liiga võimendatud. “Selge on see, et aktsiate tõus on väga kiire olnud.” Tepper möönis, et tegu võib olla isegi lühiajalise mulliga, aga kindlasti ei ole see mitte midagi dramaatilist.

    Küsimusele, kes praegu aktiivselt Tallinna börsil aktsiaid ostab, vastas Tepper, et statistika järgi on pigem tegu kohalike investorite ja kauplejatega. “Kui lääne poolt on praegu kõik sama nagu pool aastat tagasi, siis kohalike investorite poolt on meil rekordkäibed ja tehingute arvud.” Sealjuures ei ole kindlasti tegu institutsionaalsete investorite või pensionifondidega, viimased Eestis väga suuri koguseid ei hoia. Peamiselt ostavad erainvestorid, ütles Tapper.

  • fire

    Baltikal on 2004. aasta bilansi andmetel omakapitali 1.60 EUR aktsia kohta ehk siis reedese close pealt P/B = 1.325

    Alates 01.01.2004 - 28.02.2005 on aktsiat kaubeldud 29.97% free floatist.

  • Kaldun arvama, et Baltikal hakkab üha paremini minema tulevikus. Pole väga põhjalikult uurinud seda aktsiat, aga tundub, et enam ei tehta mega kulutusi reklaamile, kauplused toimivad, dollar madal ( tooraine ), müük välja läheb üha paremini jne. See, et käive on tagasihoidlik ei tohiks kedagi häirida, vaadata tuleks rohkem seda kuidas ettevõtte kasumit omanikele toodab. Muuseas Rakvere LK on väga soodne ...
  • Kinnitan omalt poolt samuti, et sellistes aktsiates, nagu Baltika, on peamised sebijad olnud vaid ja ainult kohalikud erainvestorid. Ehk järeldus - !turg! eksisteerib ikka väga väikestele kogustele ning show'd võib seega saada päris korralikult. Ise oleksin jätkuvalt võtmas book value pealt (P/B =1 ehk 1.60 EUR). Selle taseme pealt tunduksid need siin esitletud positiivsed argumendid oluliselt veetlevamatena kui praeguse hinna juures.

    Julgen ka väita, et enamus neist hetkel aktiivsetest pisitegijatest saaks kreepsu, kui neile tekiks arusaam sellest, KUI õhukesel jääl parajasti oma investeerimishokit mängivad. Ehk siis, miks Baltika, kui maailm on täis (meile kättesaadavaid) ettevõtteid, millel on parem nii fundamentaal kui stoori...
  • Aga mis siis saab, kui dollar peaks hoopis tõusma hakkama?
  • Peale dollari on veel muidki huvitavaid tooraine hinda mõjutavaid tendentse:

    Puuvilla hind 2004 langes ca 40% - 75 USD pealt 45 USD peale

    Puuvilla hind 2005 aasta algusest on tõusnud ca 12% - 50 USD juurde

    Viimase 5 aasta madalaim tase pärineb 2001 aasta lõpust - alla 30 USD

    Viimase 5 aasta kõrgeim tase fikseeriti 2003. aasta lõpus - üle 80 USD
  • Nii, peab tunnistama, et sai ka täna hommikul positsioon Baltikas sisse võetud. Usun, et peale raskeid aegu, on siiski veidi helgemad päevad ees. Eestlaste maksevõime kasvab ning arvatavasti järgib keskmine eestlane aina enam ka "eelista eestimaist" sloganit. Aga eks me näe, pikka positsiooni hoida ei kavatse, kuid usun tõusu. Heleniuse pakutud 60 eek piir selle aasta sees, on siiski vist liig.
  • ning veel. Kas keegi on veel midagi kuulnud võimalikust Baltika kolimisest? Oli mõni aeg tagasi juttu sellest, et tootmine praegustes ruumides kinnisvara hinda arvesse võttes pole otstarbekas ning uuritakse variante tootmise ülekolimiseks kui töötajatega kokkuleppele saadakse. Kas need jutud on soikunud või on mul midagi kahe silma vahele jäänud? Praegused tootmishooned asuvad magusas kohas kindlasti.
  • et siis samas ajalises perspektiivis, mis ülal mainitud võimalikud kõik variandid 1-6 EUR, aga miks mina kaldun positiivsete tsenaariumite juurde..

    - 2003 aasta alguses on on vist selle väärtpaberi tipp, 2.55 EUR - mis sellel tasemel umbes toimus? 2002 oli montoni launch, 2001 kasum oli 15.7 M, 2002. kasum nõks alla 7 M. sealt ja järgnevatest halbadest uudistest pikk langus.

    - 2004 puhul on H1 kasum 1.7 M, aastakasum 16.7 M (4M finantskasum).

    - võrdlevalt võiks öelda, et sarnaste kasumitasemete peal (2001,2004) on 30 EUR sendine tõusuruum.

    - mida on börs üldse samal ajal teinud? kuidas on teiste aktsiate P/E sel ajal liikunud? Miks ei peaks Baltika seda järgima?

    Henno - muusika ja toolijutuga täiesti nõus ja igaüks peab selle riskiga ka arvestama. Aga eelpool toodud võrdlused ja minu hinnangul kasumliku kasvu võimega ettevõte võiks ka fundamentaalselt tõusu õigustada. Juhtkond on minu meelest näidanud, et -67 pealt tehti +17, ei ole halb, ei ole. Juhtkonnal endal suur patakas aktsiaid. Päris hea motivatsioonipakett?

    Ülejäänud aktsiate tõusu ja Hansa kadumise järel ju tõesti peavad inimesed midagi ostma, miks mitte kasumisse jõudnud ja kasvavat ettevõtet, kellel hetkel veel odavaim PE.

    World - Montonit Eesti turu pärast minu arvates ei tasu osta, siin ei ole ruumi.
  • Baltikal on üks mure veel. Kui ma ei eksi, siis juhtkond ju muudetud sunnismaiseks. Ehk siis tegelikult sõltub Baltika Hansapanga armust. Ma ei tea täpselt, palju Baltikal endal Hansa ees kohustusi on, aga lisaks sellele on ju BMIG-le kuuluvad Baltika aktsiad ostetud hansa laenuraha eest. Ehk siis, spin it however u like, 20% floatist on repotehing. Kui kunagi peaks hansa ja baltika suhted jahenema, siis võib see nii õhukese turuga aktsiale hukatuslik olla. Kuigi tõenäoliselt hakatakse seda siiski börsiväliselt müütama. Ja siis arvatavasti sellest ka kuskil midagi kuuleb. Mehed, mõelge positiivselt - varsti kukub meile ju 4 000 000 000 EEK sülle! Dumb swedes... giving away free money.

    :)
  • Loen aruandest, et Baltikal Hansa ja Nordea ees võlg üleval 100,739mln aga ei saa kuidagi aktsia raamaatupidamisväärtust kätte:kord tuleb 2,5eek kord 25 eeki??
  • raamatupidamisväärtus317180/56340=5,6 eek.Kas keegi parandab ,kui vale.
  • koto

    25 on õige tulemus

    317180/56340=5,6 eek, siin Sa jagad aktsiate arvuga kohustused + omakapital, komakohtadega ka veel on segadus, 56 peaks õige tulemus olema ...

    raamatupidamisväärtus = (ettevõtte varad - kohustused)/aktsiate arv

    sulgudes olev näitaja on omakapital siis

    omakapital 141 470 000 EEK/aktsiate arv 5 633 950 = 25.11 EEK

    Eilne sulgemishind 2.17 EUR = 33.95 EEK, seega aktsia kaupleb 33.95/25.11=1.35 korda raamatupidamisväärtust ...

  • Aitäh abi eest!
    Siis ta ju ei olekski nagu kallis, kuid võlg ja selle teeninduskulud panevad mõtlema!
  • proteo kommentaar mulle meeldib

    mitte et kõige öelduga nõustuksin, aga just sellises võtmes peaks investeerimisteemalises foorumis ühe aktsiat/ettevõtet lahkama - on arutlused, on põhjendused, on sisu ...

    sellised 1-2 realised karjatused a la see on hea aktsia, osta võiks vabalt kirjutamata jätta

  • proteo

    Ma olen 2 käega nõus, et ettevõtte juhtkond on investeerimisotsuse tegemisel väga oluline kriteerium, tuleks eelistada neid ettevõtteid, kus juhtkonnal on osalus ja tulemusliku tegutsemise osas pikem ajalugu ette näidata ...

    -67M pealt +16,7M peale on küll hea tulemus, kuid sama juhtkond viis ettevõtte ka +7M pealt -67M peale aasta varem, ka siis oli motivatsioonipakett Baltika aktsiate näol neil sama ... lisaks täiendavale motivatsioonipaketile, kus Baltika ostis Milderite ettevõtte käest osa kollektsioonide tarvis vajaminevaid aksessuaare (lipsud) mitte just turu parima hinnaga ...

    motivatsioonipaketi nüansside osas rääkis suffiks minu eest juba peaaegu kõik ära ... muide, kas mitte BMIG ei pidanud isegi vahepeal müüma aktsiaid, et intresside tasumiseks raha saada?

    kokkuvõttes: mina tahaks juhtkonnalt ikka pikemat tulemusliku tegutsemise ajalugu näha veendumaks, et möödunud aasta kasum ei olnud suuremal või vähemal määral õnnelike juhuste kokkulangevus ... tooraine hindade langus jne., puhaskasumimarginaal 2,8% vist ei kipu eriti ka valesamme ettevõtte juhtimisel andeks andma ...

    ma muidugi vaatan Baltikat hetkel üsna konservatiivse investori seisukohast, hedge fondid oleksid ehk ostmas juba, :)

    ei salga ka seda, et kui ettevõtte positiivne areng jätkub, siis on ettevõte aktsia hetkel allahinnatud ja hinnatõus võib-olla märkimisväärne,

    aga mis küll võiks olla olulise käibe kasvu mootoriks väga konkurentsitihedal turul?

  • Henno, tänases Päevalehes Baltika aktsia tõusu võrrelda Talse ehk Hansapanga tõusuga on küll liig.
  • enne 1kv tulemusi peaks siis kuu müügitulemusi jälgima, et aimu saada, kuidas 2005 võiks kujuneda. jaanuari müük oli +26% yoy minu meelest. veebruari tulemused loodetavasti veel sel nädalal.
  • veebruari müük eelmise aastaga +22%. Suurim kasv Lätis (+46%) & Ukrainas (33%). Rõõm on näha eriti just kasvu Ukrainas, mis tundub küll oluliselt magusama piirkonnana võrreldes Venemaaga, arvestades poliitilist riski
  • jees. veebruari müügitulemused kinnitavad u 20+% kasvu jätkumist. vaatasin ka korra, milliste strikidega ja tingimustega on juhtkonna optsioonid. viimase programmi puhul näiteks strike 1.85 EUR, aga avanevad kaukad tingimusel, et aktsia hinnaks min 2.88 EUR.

    veidi teisel teemal: ei ole ise suur shoppaja, aga kiikasin huvi pärast nüüd ka montoni kodulehele. Laused stiilis "Here is many items easy to mix and match with either casual or formal style. " ja "For a spice there are accent colours soft orange and light beige." langevad küll musta huumori valdkonda :). Loodame, et keegi baltikast ka seda foorumit loeb ja filoloogi palkab...
  • Mis siin eriti arutada kodanik Karumõmmi nimigi ütleb ära, et tegemist on väga pessimistliku inimesega. Mäletan veel foorumeid kus Karumõmm kirjutas, et varsti on Dow ja Nasdaq väga madalatel tasemetel ..., eks igal ühel ole omad arvamused
  • äkki tuleks asi kuidagi tabeli kujul lahendada /pull/karu/omad aktsiat/ei oma aktsiat/ei oma üldse aktsiajaid?
  • Minu meelest on väga hea lugeda pessimistlikke arvamusi, ükskõik, kas sellised pessimistlikud ennustused täituvad või mitte... igaüks saab ise hinnata kuivõrd suurt ohtu miski väljatoodud probleem kujutab ja kas hirmul on lihtsalt suured silmad või ka tõsi taga, kas miski näib halvana kuid tegelikkuses polegi halb või siiski on.... Selle baasil on juba palju kindlam otsuseid teha, kuna on välja toodud ohufaktorid, mida saab hinnata. Kes siis hindab kõhutundega ja kes jälle analüüsidega, mis tihti jällegi kõhutundel baseeruvad :) Aga kuna kõhutunne on sisuliselt kogemustepagas ja elutarkus, siis...
  • Baltika kohta ühtteist veel ...

    - Baltika moekunstnik Evelin Lill võitis just Kuldnõela nimelise Eesti moeauhinna, ühe võidu põhjusena mainiti ka loodud kollektsioonide ärilist edu

    - Kasv Ukrainas ja Lätis on muidugi tore, kuid 2004. aastal tuli sealt vaid 20% Baltika käibest, seega sealne kasv ja kogutulemus ei ole väga tugevas korrelatsioonis esialgu

    - Käibe võrdlused eelmise aasta sama perioodi vastu ei pruugi alati anda parimat pilti ettevõtte arengust kui me eeldame mingil ajahetkel olevat toimunud ettevõtte ümberpööramise juhtkonna poolt ja kasvu teele asumise. 2004. aasta I kvartal oli aasta 4 kvartalist väikseima käibega ja kasv suurkahjumi toonud 2003. aastaga sama perioodiga võrreldes samuti tagasihoidlik. Suurim käive ja kasv jäid 2004. aasta II ja III kvartalisse ehk siis oluline pööre paremuse poole toimus just seal ja seega ka võrdlus nende perioodide vastu on võtmetähtsusega.

    - Mina ei julgeks nii napi puhaskasumimarginaaliga (2004. aasta 2,8%) ettevõtte puhul ainult käibe kasvu põhjal küll erilisi järeldusi teha edu osas, tahaks ikka saada ülevaadet kulude muutumisest ja seeläbi ka kasumist, võtaks seisukoha alles peale I kvartali tulemusi, mis paraku laekuvad alles mai lõpus ilmselt.

  • Pessimism vs optimism.

    Andke andeks, aga optimist oskab iga loll olla, kuna aktsiaturgudel on optimism implicit. Tänu tänast globaalset majandust iseloomustavale majanduskasvu mängule, millest me kõik saame proxy (aktsiaturgude) kaudu osa võtta, ei ole tegu nullsumma mänguga.

    Seega, kui Karum6mm ütleb, et "homme on hullem kui täna" on see palju julgem ja tõenäoliselt ka rohkem eeltööd vajanud seisukoht kui rick12 "homme on parem kui täna".

    Optimist buildup on principal loss lane imminent.

Teemade nimekirja