Ettevõtluse edendamiseks Eestis...?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
LHV on suunatud investoritele. Seega peaks ka ettevõtluse teema siia sobima...ettevõtete loomine samuti investeerimine...kuigi LHV otsingus leiab sõna „ettevõtlus „ vaid ühes teemas ;)
Igaljuhul...teemaarenduseks, mõtete vahetamiseks ja erinevate arvamuste kuulmiseks....uitmõte ettevõtlusest või õigemini sellest, kas annaks midagi teha, et ettevõtlust Eestis rohkem oleks...
===================================================================
Meedias (ja mujalgi) kurdetakse, et eestlased ei ole kuigi ettevõtlikud - eelistatakse palgatööd. Statistika toetab seda kurtmist. Eks selles kurtmises ole omajagu tõtt.
===================================================================
HÜPOTEES: Võibolla on madala ettevõtlikkuse määra põhjuseks või mõjutajaks see, et info ettevõtlike inimeste, vaba raha ja ideede vahel ei liigu kuigi efektiivselt. Või õigemini - hüpotees on, et uusi ettevõtteid oleks rohkem, kui see info liiguks kiiremini/vabamalt/suunatumalt.
---------------------------------------------------------------------------------
Kujutage ette järgmist võimalust kõige selle suunamiseks ...
Mis oleks, kui mingi piisavalt usaldusväärne seltskond võtaks kätte ja lepiks kokku mingis "süsteemis", kuidas IDEED, RAHA ning INIMESED kokku saaks ja avalikustaks selle. Avalikustamise sisu on see, et kõigil on võimalus selles "süsteemis" teatud
tingimustel osaleda – ja need tingimused on kõigile teada. See usaldusväärne seltskond peaks olema ilmselt rahanduse ja juriidilise taustaga ning tundma hästi Eesti majandusruumi ja võtmeisikuid. Selle seltskonna funktsioon on juriidliselt pädevate kokkulepete vahendamine (loe osalejate riskide vähendamine) ...ja info vahendamine. See usaldusväärne seltskond võib olla näiteks tegevate äripersoonide/investorite kogum või kasvõi näiteks LHV (see oleks ka omamoodi positiivse PR mõjuga ;).
---------------------------------------------------------------------------------
MILLINE SEE "SÜSTEEM" VÄLJA VÕIKS NÄHA?
Näiteks luuakse piiratud ligipääsuga virtuaalne ruum/foorum vms, mis on jagatud kolmeks osaks.
OSA 1. VABA RAHA: Neile, kes soovivad investeerida oma vaba raha, anda võimalus mugavalt ja piisava anonüümsusega oma investeeringu eelistused avalikustada. Näiteks: "huvitavad IT ekspordi või jaekaubanduse projektid investeerimismahuga X krooni, tingimuseks vähemalt 40% osalust" vms.
OSA 2. IDEED, ÄRIPLAANID, PROJEKTID: Neile, kellel on ideed, projektid, äriplaanid ja otsivad inimkapitali ja raha, anda võimalus oma ideid esitleda. Näiteks: Mõnel teadlasel tekib hea idee, kuidas saaks midagi teha. Aga tal ei ole raha ja ta ei oska seda müüa. Samas võib leiduda vaba raha või ettevõtlik seltskond, kes näeb võimalust selle idee realiseerimiseks. Igaljuhul - need on ideed on vaja välja öelda, et leida raha ja inimesi, kes nende ideedega "haakuks" ja on nõus osalema.
OSA 3. INIMKAPITAL: Neile, kel on teadmised, oskused ja kompetentsid, mida nad soovivad realiseerida - ehk inimkapital, kes otsib väljakutset ja on teatud tingimustel (ka tasuta - näiteks osaluse eest) projekti käivitmise perioodil oma teadmisi ja aega jagama. Sisuliselt on see nimekiri inimestest, nende kompetentsidest, referentsidest ning „osalemistingimustest“ ja tegevuspõhimõtetest.
NB! Usun, et kõigile osalemise riskiga seotud "aga"'dele on võimalik juriidiliselt pädev lahendus leida ja risk miinimumini viia.
---------------------------------------------------------------------------------
"Süsteemi" näitlikustamiseks: Persoonil X tekib idee ja ta formuleerib selle äriplaanina. Lisab selle äriplaani lühitutvustuse kokkulepitud mahus ja formaadis "Süsteemi". Huvilised saavad läbi „süsteemi“ põhjalikuma projekti tutvustuse, samas kohustuvad tagama konfidentsiaalsuse. Eeldame, et projekt on riskante, kuid edu korral kasumlik ja vajab käivitamiseks 100.000 krooni, lisaks infotehnoloogia, turunduse ja müügi kompetentsi. Eeldame, et idee tekitas huvi, leidus investor, iti, turundus ja müügi inimesed. Lepitakse kokku tingimustes ja tehakse projekt ära. „Süsteemi“ haldav seltskond osaleks selles ideede, raha ja inimeste sünergia loomises ning saaks oma panuse eest (info vahendamine, juriidilised nüansid, lepingud) näiteks „mõistliku“ osaluse projektis. Kokkuvõttes peaks kõik pooled rahul olema – raha, idee omanikud ja inimkapital ning ka kõige selle „vahendaja“...
--------------------------------------------------------------------------------
OOTAKS HUVIGA ARGUMENTEERITUD ARVAMUSI, KOMMENTAARE, EDASIARENDUSI, ALTERNATIIVE.
Kas hüpotees on tõenäoline? Äkki on tõenäosemaid? Kas selline „süsteem“ võiks aitaks kaasa ideede, raha ja inimeste kokkuviimisele ja aitaks kaasa ettevõtluse arenemisele? Miks? Miks mitte? Kas oleks efektiivsemaid lahendusi?
=================================================================== -
raha,ideed ja inimkapital saab reeglina kokku hansapanga laenuosakonnas.
-
Idee on üllas, aga ... eestlane on uimane, kartlik ja ettevaatlik. See tegusam osa, kes investeerimiseks, edendamiseks ja arendamiseks võimeline on, teeb seda juba nagunii.
Oma ideid eestlane teistele igaks juhuks ei avalikusta. Nagunii varastatakse see. Kellel on juba teadmised, see neid mõistliku osaluse eest vahendama pole nõus. Ratsa rikkaks tuleb ju ka saada. Lisaks, kui osa tarkust ära annan, äkki pärast endale ei jagugi.
Meil on mitmeid võimalusi loodud tasuta saada teenuseid, mille eest mujal rasket pappi korjatakse, tule ainult hea mees ja tee midagi palun ära, esita paar ridagi paberil, eksperdid vormistavad kõik ise, saad tasuta nõustamist, aga vaat eestlane ei tee seda esimestki sammu. -
arweni jutule väike täiendus:
Õige! Ja lisaks - ratsa rikkaks saadakse halbade laenude osakonnas, kusjuures ükskõik, kummal pool lauda istuda. -
Idee on hea.
Enam-vähem analoogseid fonde nn.riskifonde tegutseb ka Eestis, kuid pääs sinna tavaeestlasel on raskendatuid, kui mitte võimatu.(Fondid enamasti välismaised).
http://www.epl.ee/artikkel_286156.html - analoogseid projekte läbi avaliku riskifondi oleks ka ise nõus toetama.
Kohe kerkivad esile tavapärased laiskusest-oskamatusest-ajapuudusest...jne tulenevad küsimused: kes asja käima lükkab jne...
recur -
to recur
Ka eestlase teeb suure raha lootus riskialtimaks, erksamaks... jne.
Ma vähemalt usun,et meis on veel säilinud julgus teha vahetevahel riskantseid tegusid. -
Vanasti oli ettevõtluse edendamiseks Eestis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kas see ei toimi siis? Lisaks erinevate realm pakutud funktsioonide täitmisele annab ta ju raha ka.
Realm, oled sellega kursis, omad kogemusi? Miks see ei tööta? Miks oleks vaja luua juurde dubleerivat struktuuri? -
HÜPOTEES: Võibolla on madala ettevõtlikkuse määra põhjuseks või mõjutajaks see, et info ettevõtlike inimeste, vaba raha ja ideede vahel ei liigu kuigi efektiivselt. Või õigemini - hüpotees on, et uusi ettevõtteid oleks rohkem, kui see info liiguks kiiremini/vabamalt/suunatumalt.
See hüpotees ei pea paika. Madala ettevõtlikkuse põhjuseks on 2 asja:
- õnne korral kulu ja riski suhtes ebaproportsionaalne tulu (maja pandis, 16 tunnine päev, 10K kuus - no kuulge)
- ebaõnne korral ebaproportsionaalne karistus ( kõikide pankrotti läinud firmade omanikud on ju sulid, petturid ja mõrtsukad )
Kahe sõnaga sama asi - lumpen ruulib.
Pappi ikka leiab. -
Oma kogemustest võin väita, et takistus tekib kohe selle ahela algstaadiumis:
""Süsteemi" näitlikustamiseks: Persoonil X tekib idee ja ta formuleerib selle äriplaanina. Lisab selle äriplaani lühitutvustuse kokkulepitud mahus..."
Minge käige ja ajage natu juttu tõsiste teadlaste/professoritega, kes on üht-teist leiutanud ja kel oleks ka midagi enamat kui ostapbenderlikku pakkuda teadmistepõhise eesti loomiseks. Need onud (reeglina onud) jagunevad kaheks. Ühed, kes saavad niigi suurepäraselt asjaga hakkama, patenteerivad, leiavad tootja, raha ja käivad tööl d˛iibiga. Nemad seda süsteemi enam ei vaja. Samas teaduskonnas / instituudis on teised, kelle jaoks äriplaani kokkupanek käib üle jõu ... ja nii need head ideed välja suridki...
