LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Euribor'i tõus?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Vaatasin Hansapanga laenu intressi marginali ja nad pakuvad hetkel juba 0%. Kas siit võib järeldada, et nad ennustavad euribori tõusu või on see lihtsalt klientide võitmis kampaania?
  • o% kehtib 2005. aasta lõpuni. Mis edasi, on selgusetu. Arvatavsti jätkub praegune tase.
  • o% kampaania on vastulöök Ühise 0,6%-marginaaliga kampaaniale, selle erinevusega, et 0,6% jääb kehtima ka pärast 2005. aastat.
  • 0% marginaali on ainult lühikese perioodi eest (kuni selle aasta lõpuni?). Edasi nõutakse marginaali täie rauaga.

    20 aastase laenu puhul seega ca 1/20 ajast soodustus ja 19/20 ajast tavaintress. Ei tundu märkimisväärse odavmüügina.

    Ilmselt tuleb üha enam ka kinnisvaraarendusprojektidega autoliisignuga sarnaseid pakkumisi - odavam või koguni nullintress, mille maksab esmalt kinni kinnisvaraarenaja ja lõppkokkuvõttes kinnisvara ostja kõrgema hinna/väiksema hinnaalanduse kaudu.
  • kui võiks nii teha, et laenad, kaupled aasta lõpuni ja maksad siis tagasi...kasu missugune, kui just kahjumisse ei lähe:)
  • Mida sa seal kaupled, tegemist on ju eluasemelaenuga :)
  • eluasemelaenu on ka võimalik kasutada;) Tuleb lihtsalt tiba sahkerdada! Kindlalt väita ei või, kuid olen kuulnud n.ö. Isa-Poja vahelistest kinnisvaratehingutest, millega madala intressiga eluasemelaenu pangast kätte saada.

    P.S. ise pole küll seda kunagi teinud.
  • to tehvlon:
    laenuga katad oma kulutused ja palgaraha/säästud saad börsile panna:)

    muidugi ei ole uurinud neid laenutingimusi ja asju, aga üldjuhul, kui midagi väga tahta, siis säravamad pead mõtlevad midagi ikka välja;)
  • CharlieF, pole vaja üldse sahkerdada. See sama, et sul on väljaostetud kinnisvara olemas ja nüüd viid selle laenuraha peale üle ja sealt vabaneva raha (kuna reaalset rahaliikumist ei toimu siis laenuraha enda) kasutad investeerimiseks. Minu arust pangad täiesti võimaldavad seda. Pole vaja mingit sugulastevahelist jama. Ainult et kinnisvara jääb tagatiseks.
  • Aga siis ju intress suurem, kui võtad niisama laenu kinnisvara tagatisel?
  • Kas keegi oskab soovitada, kust leida tasuta graafikuid ja TA euribori kohta
    samuti lihtsat selgitust, mille järgi ennustada euribori muutust
    kas kuskil on ka futuuri graafikuid

  • Kauppalehti Online,futuurid www.futuresource.com.
  • aitäh Storm,

    ja täna juba üle 2,50
  • Stefan, kas sa siia mingi meiliaadressi saaks panna, mille kaudu sinuga kontakti saada?
  • suffiks, kasutan foorumis johansson@hot.ee

    Bundiintressid on langenud täna pärastlõunal. Arvata võib et lõplik inflatsiooninumber homme jääb paar kümnendikku flash-numbrist alla, ehk ~2,3%. Samas usun et novembri flash võib jälle näidata tõusu 2,5% kandile, ja et ECB tõstab 1 detsembril. Selline tõus on aga juba diskonteeritud, ja iseenesest ei mõjutaks euribori enam kuigi palju.
  • Ootan huviga asjade edasist käiku!!! Huvitav palju Euribor veel tõuseb ja kas on oodata kinnisvaramulli lõhkemist!!! Palun kommentaare!!!
  • Seda kinnisvara mulli juttu on räägitud juba vist 3-4 aastat. Mul 1 sõber tahab väga kesklinna korterit osta ja lubas oodata krahhi ära ja kui ma täpselt mäletan siis rääkis seda 2002 aastal :) ...
  • ainukene asi, et euribor on roninud hetkel juba 0,35% punkti?Kui palju veel!!!

  • Euribor Historical Data
    31.okt 2000 E 6kuud 5,202
    Tehke andmete pealt ise graafikuid ja vaadake, mida saab nimetada suureks liikumiseks.

  • Euribori töus ja kinnisvara krahh.Siin on otsesed seosed.
  • mulle tundub see intresside tõusu teema kerge hype'ina. jah headline inflatsioon on tõusnud, jah ifo on pead tõstnud, jah m3 kasv on kiire,

    aga:

    1. EL/EZ core inflatsioon on väga madal (1.3% kui ma nüüd ei eksi + pole märke tõusust + on märgid potentsiaalsest headline langusest lähiajal)
    2. eilne ZEW oli oluliselt nõrgem kui oodatud (ehk siis optimism (majanduskasvu osas) pole nagu väga põhjendatud)
    3. m3 kasv on olnud kiire ka varem (ja see pole ECB-d kõigutanud ka palju kõrgema inflatsiooni tingimustes)
    4. alles see oli kui oli suur nutt ja hala olematu EZ majanduskasvu pärast...

    ja samas ma ei usu, et eestis keegi intresse enne tähele paneks kui need kuhugi 6 kanti on lennanud. Sellist liikumist on praegusest seisust raske ette näha. Kuni sinnamaani näeme ilmselt kinnisvaralaenude kasvu aeglustumist praegustelt ülitempodelt, mis oleks makromajanduslikust aspektist VÄGA tervitatav (soft landing).

    Krahhi jaoks oleks vaja tõelist valu, ja seda euribor kuskil 4% kindlasti ei valmistaks.

    diskleimer:
    ei oma märkimisväärset laenukoormust. samas olen varem artikuleeritud viisil muret tundnud liigkiire eraisikute laenukoormuse kasvu pärast. peamiselt sellepärast, et minu arust piirab see pikaajalise majanduskasvu võimalusi/jätkusuutlikkust.
  • kusjuures mulle meeldiks ka kui mingi kerge litter kinnisvara alal ära käiks. mitte, et ma sellest kuidagi otseselt kasu saaks, aga see pärsiks kiirelt levivat ja harjumuseks kujunenud arvamust, et kinnisvaraga ei ole võimalik raha kaotada. See oleks tervendav kogemus kogu kohalikule majandusele.

    pluss ma saaks osadele kodanikele öelda - kas ma ei öelnud juba tuhande üheksasaja tollendal aastal...

    aga ma arvan, et võimalik intresside tõus (nagu seda täna ette kujutada võime) ei ole PIISAV trigger selleks... kindlasti on see aga TARVILIK tingimus.
  • Khmm. Kui euribor ronib kusagile 4% peale tähendab see intressikoormuse tõusmist kahekordseks. Ma usun, et üsna paljudel, kes peavad praegu investeeringuna mitut korterit lõa otsas, on selle peale ninast veri väljas, kuna:
    a) Tegu on reeglina annuiteetlaenudega, kus intressimuutus muudab tagasimakseid suhteliselt rohkem
    b) Samal ajal tõuseb ka elukallidus, mis sunnib veelgi ennast piirama

    Tegelikult ma arvan, et juba täna piisab ühest-kahest pealkirjast juhtivates päevalehtedes "Kinnisvarahinnad hakkasid langema" kui turul läheb tõeline paanika lahti. Arvestades seda kui palju praegu kortereid kinni hoitakse. Ise usun, et see pealkiri tuleb millalgi järgmisel suvel.
  • Teeme väikse arvutuse. Hetkel euribor 2,5 liidame otsa marginaali 0,7 näiteks(kuigi paremad saavad ka 0,4%) Intress kokku siis 3,2. Nii kui euribor on 4% siis on intress 4,7 kliendi jaoks.

    Teeme arvutuse annutieetgraafikuga 30 aasta peale ning laenusummaga 1 000 000.-

    Esimesel juhul on kuumakse ca 4300.- Teisel juhul ca 5200.-

    On see nii suur katastroof?
    Okei lollidele kindlasti on, kuid siit tekib küsimus palju lolle on :)?
  • matroxi jutus on point sees

    stefanit näen ma kordamas sama viga, mida ise korduvalt olen teinud investeerimisvallas: kui Sa midagi väga usud, siis oskad näha ja leida ainult neid märke, mis Sinu uskumust kinnitavad, vastupidisele viitavaid Sa ei näe ja ei taha näha ...

    ehk siis stefan nopib kõikvõimalikust statistikast välja tema väidet toetavad numbrid ja jätab muu tähelepanuta
  • harva õnnestub kirjutada kommentaar, mis mitmesse threadi sobib :):

    Riia - minu andmetel maksab tubli riia inimene on 75 000 kr/m2 ostmisel pangale u 5% (Euribor+3%). ehk näitab see midagi intresside tõusust tuleneva võimaliku ohu kohta.
  • kuid selge on see , et paljud on ennast viimase piiri peale laenanud ja paraku on ka 1000 eeku raha.
  • pika jutu mõte oli see, et ma ei näe taevast alla kukkumas näiteks euribori tõusu puhul 4.5%ni. Üle 6% hakkab ehk juba kõhedamaks minema.
  • " Lähiaastateks prognoosib SEB Ühispank eluasemelaenude kuni 50-protsendilist kasvu. Laenumakse jääb eraisiku sissetulekust 60 protsendi piiresse ning keskmine laenusumma kasvab üle miljoni krooni, ennustas Unt. "


    Huvitav mis euribori määr lubatakse, et 60%-piiresse jõuda. Äkki pikendatakse laene lõpmatult...

  • Eile avaldatud pangandusstatistika kinnitab jätkuvalt,et soft landing-u variant Tallinna eluasemetes muutub päev-päevalt ebareaalsemaks.6-t miljardit krooni(viimane nõuded klientidele muutus) ei ole võimalik stabiilsete hindade tingimustel ühe kuu jooksul Eesti majandusse paigutada.Keegi lihtsalt investeerib tänaste väärtuste tasemel üle ja lõpuks on ikkagi sunnitud oma bilansis varade poolt ümber hindama,kehtib ka pankade kohta.

    Euribori langus on struktuurne,aastaid kestev pikaajaline trend mida ei ole võimalik lihtsalt muuta.Tõus on ajutine pakkumisepoolsest inflatsioonist tulenev nähtus.Väikseimgi aktiivsuse langus kinnisvara (või muu) vallas sunnib pankasid uuesti laenutingimusi soodsamaks muutma.Pangad on ennast selles mängus lihtsalt nurka surunud ja laenu hinda kujundavad lähiajal pigem võlgnikud või need kes soovivad selleks saada.

  • oktoober HICP jäi 2,5%, core 1,4%.
    Arvan et ECB tõstmise tõenäosus veidi tõusis. Ainult Soome ja Holland alla 2%.
  • Vanasti oli inflatsiooninumbris ka korterihinnad, sel juhul on meil juba megainflatsioon. Nüüd hoitakse numbrit alla näiteks telekommunikatsioonihinnad (kõneminuthinnad ilmselt langevad nullini, kuna marginalil on tootmiskulud null), autohinnad on ka äärmiselt raskesti võrreldavad aastast-aastasse (Prantsusmaa raporteerib enam-vähem muutmatud hinnad viimasel aastakümnel), Arvutihinnad on CPI-statistika järgi langenud 13-14% aastas viimastel aastatel (ECB-raport), ilmselt on hinnad olnud enam-vähem samad, hinnatakse aga arvutide kvaliteeditõus jne.

    Kui meie võime rääkida ööpäevaringselt telefonis tasuta siis on minu meelest väga kahtlane pidada seda reaal-SKP tõusuks ja hinnalanguseks.

    Teema on suur ja mitte uus, statistikud on targad inimesed. Keskpank valib kuidas suhtuda HCIP-sse, äkki oleks parem USA-moodi vaadata tervikpilti (k.a. võimalike mullide tekkimist).

  • Kui Nokia telefoni kokkupanija Hiinas sisemaal teenib kuus netona 350 EEK-i ja VW liinitööline Saksamaal 50000 siis eurotsoonis on vist globaliseeruva majanduse taustal inflatsiooni väga raske tekitada.Hinna kujunemise seisukohalt erinevate kaupade ja teenuste turgudel(eriti tuntav EUR,USD või JPY tsoonis) on tugevamal positsioonil esimesed.
  • Hiina liinitööliste palgad on kusagi 2000 EEK ümber. Seal on põhipluss see, et kui nõuad homseks 100 lihttöölist, on sul nad ka homme olemas.
  • Hiinas juba tööjõupuuduse, palgatõusude ja tarbimistõusu märke. Nägin kuskilt et eelmise aasta palgatõus oli 15%.

    Lisaks 10% dollar=yuan tõus viimastel kuudel. Rõivashinnad tõusevad Euroopas, (kogu) tootmine juba Aasiasse kolitud, nüüd tõusevad siinsed hinnad koos sealsete palkadega.

    Elektroonikas üha suurem osakaal toorainet (mille hinnad tõusevad). Lisaks ka seal tõusvad tööjõukulud. Jällegi kõik juba Hiinasse kolitud. (outsourcing-deflatsioon pole enam saada)

    Hiinas kordub see mis Jaapanis mõned aastakümned tagasi juhtus - kindlasti tuleb suur tarbimisbuum seal.

    Sealt jägneb, vähem hoiustamine maailmas ja kõrgemad intressid.
  • Market News järgi on veel kolmandik ECB-nõukogust intressitõusu vastu detsembris.
  • Siin on kuidagi väga kindlasõnaliselt läbi käinud tasemed, kust alates intressimäärade tõus hakkaks tekitama laenude tasumisega probleeme. See ei ole ikka nii ühene. Küsimus on ju selles, et kui inimene tuleb laenumakstega küll toime, aga tõmbab tarbimist koomale, siis lõikab ta juba kellegi teise sissetulekut. Ma ei oska täna hinnata, millisel määral viimaste aastate krediidi kasv majanduses on toetanud tööhõivet ja sissetulekuid. 2 aastat tagasi veel uskusin, et oskasin, kuid nüüd enam mitte. Vastupidine spiraal võib olla tohutu jõuga. Kaob töökoht, kaob kellegi teise tulu, jälle väheneb sissetulek või kaob töökoht jne. Ma tahan sellega öelda, et see otsustavalt pidurdav lisakulu võib olla lõpus marginaalne.
    Selleks, et kõik positiivselt jätkuks, peaks tulema tohutu hüpe lisandväärtuse tootmises, mis toovad eksporditulu välisriikidest (sh turism) või vähendavad impordivajadust. Ma ei räägi siin ettevõtetest, mis lisavad SKP-le 200 milj krooni, vaid pigem 500 milj ja rohkem. Selliseid ettevõtteid on täna 10-20. Teine võimalus on muidugi välisinvestorid, kes hakkaks Eesti varasid veel suuremal määral kokku ostma kui nad siiani on teinud. Summad alla miljardi krooni aastas ei ole märkimisväärsed. Oluliseks saaks see mõju, kui välisinvestorid ostaks näiteks igal aastal 1000 või rohkem korterit või maja keskmiselt hinnaga 1,5-2 milj EEK. Täna ma selliseid muutusi ei näe.
  • Market News uudiseid varem nädala erinevatest arvamustest ECB-nõukogus, ilmselt sundis Tricheti täna selget keelt rääkima. Euribor6kuu tõus homme võibolla 0,10pp.
  • pigem vist 0,05
    (vabandan monologi eest)
  • Mida tähendab intresside tõus?

    Tasub vaadata kasvõi GM aktsiat, mille langus hakkas vahetult pärast Fedi poliitika muutust.
    Kuna mudel on keeruline, võib GM aktsia kukkumist õigustada ka nafta ja terase hinna tõusuga ja tont teab veel millega.
  • Intressid on täna hakkanud allapoole sõitma. Hesseni inflatsioon küll tõusis novembris 2,0=>2,1 samas aga saksa suurima osariigi (Nordrhein-Westfaleni) oma langes 2,3=>2,2. Rohkem numbreid on oodata.
  • Baden Württembergi, Sachseni ja Bayerni tänaste detsembriinflatsiooninumbrite alusel võib arvata et Saksamaa inflatsioonitempo langeb detsembris 2,3=>2,2. Edasi, et ECB ei tõsta intressi jaanuaris. Veebruaris peaks ikka veel tõenäosus olema pisut üle 50% et tõus tuleb, ma arvan.
  • Saksamaa inflatsioon langes detsembris aasta baasil võrreldes novembriga 2,3=>2,1
    Belgia oma tõusis 2,57=>2,89

  • Hispaania HCPI tõusis detsembris võrreldes novembriga 3,4%->3,8%

    Eurotsooni "flash-estimate" väljas alles kolmapäeval.
  • Hispaania esialgne detsembriinflatsioon (3,8) oli tõepoolest üllatavalt kõrge, kuigi pole selge mis on selle numbri taga. Hispaanias ilmselt varahindade kauaaegne buum on hakkanud edasi tilkuma kauba- ja teenusehindadele.

    Saksamaal oli küll detsembris inflatsioonitempo langemine (2,3->2,1), ent juba jaanuaris on oodata otsus IG Metalli poolt, et sealt nõutakse 5% palgakasvust 2006. Saksamaa metallitööstusele ennustab IG Metall 13% käibekasvu 2006. Samuti saksa teenindusfirmade ametiühingult on oodata võitlus miinimumpalga eest. Teadupärast töötavad Saksamaal idaeuroopalasi väga madalate palkadega.

    Suurim, kuigi kaudne, mõju inflatsioonile tuleb jätkuvalt Hiinast, ma arvan. Ilmselt tööstuste outsourcing sinna on vaibumas, ja Hiina pingutab oma sisemaist tarbimist suurendada. Koos toorainete hindade tõus (näiteks vase 60% tõus viimased kuus kuud) ei ole sealt oodata nii suurt deflatsioonisurvet edaspidi, ma arvan. Võib-olla pigem inflatsiooni.

    Kuigi Eurotsooni M3-kasv on kaks kuud järjest langenud, on ta kaugelt üle ECB target ja jätkub krediidikasv. ECB võiks jätkuvalt rääkima hawkish keelt. Järgmine koosolek on neil 12 jaanuaril.

    Nii, on võimalik et inflatsioon hakkab tõsiselt liikuma 2006 aastal, hoolimata naftatoodete inflatsiooni langus. (Ameerikas läks CPI peaaegu 5%-ni paar kuud tagasi.) Sel juhul on tulemas mitu intresside tõstmist lähiaastal. Aeg kui laenude amortatsiooniajad on pikenenud, ja palju on laenanud, on võib-olla hea mõte oma eluasemelaenu intressi fikseerida. Kümneaastased euro-intressid on veel madalad.
  • Hetkel peaks parim saadav 6kuu-EURIBORilaen koos marginaliga maksma eesti pankades umbes 3,25%, ja viieaastane fiksintressilaen umbes 4%. Arvan et on väga hea otsus valida viimast alternatiivi praegu.
  • Eurotsooni CPI flash-estimate oli detsembris 2,2% (nov 2,3%). Kindlasti mitte ECB-tõstmine jaanuaris, äkki aga mingi kümnendik inflatsioonitõus jaanuaris ja intressitõus veebruari algul.

    Turud reageerisid CPI-numbrile lühiintresside langetamisega täna.

Teemade nimekirja