Riskikapitalifondi loomine tõuseb taas päevakorda
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Lähiajal on jälle siis oodata vaidlusi teemal, kas riik ikka peaks innovatsiooni, alustavaid ettevõtteid, Eesti Ericssoni jms toetama või pole praegu piisavalt investeerimisobjekte sellel alal isegi üksikutele kohalikele riskikapitalifirmadele. Enda tunne on küll, et Euroopa või USA riskikapitali tingimustele vastavaid ettevõtteid meil piisavalt ei ole ega lähiajal ka tule. Seetõttu oleks riigi roll sel alal eelkõige kõrgendatud riskiastmega loteriis osalemine - kuna häid projekte pole, toetame nõrgemaid kuid loodame, et mõni neist siiski üliedukaks osutub. Igal juhul niikaua kuni riik ei proovi, ei saa me ka teada, mis õige vastus oleks.
Riskikapitalifondi loomine tõuseb taas päevakorda
TALLINN, 08. aprill, BNS - Kolm võimalikku valitsuspartnerit otsustasid neljapäevastel koalitsiooniläbirääkimistel üles soojendada riikliku riskikapitalifondi loomise idee.
Keskerakond esitas eilsetel koalitsiooniläbirääkimistel ettepaneku luua riiklik riskikapitalifond, mis sai kohe nii Rahvaliidu kui ka Reformierakonna toetuse. Plaan kirjutatakse sisse koalitsioonilepingusse, kirjutab Äripäev.
Läbirääkimistel osalenud keskerakondlase Heido Vitsuri sõnul olid kõik kolm parteid idee suhtes üksmeelel, aga kust raha võtta, seda ei arutatud. "Raha ei ole esialgu üldse primaarne," ütles Vitsur.
Varem on fondi põhikapitaliks pakutud 500 miljonit krooni.
Fondi loomise tulise pooldajana tuntud reformierakondlase Meelis Atoneni hinnangul ei oleks patt vajaminev raha võtta riiklikust stabiliseerimisreservist, sest kui kõik ilusasti läheb, siis see raha seal säilib.
"Riskikapitalifond ei ole raha põletamise koht, see meede võib uusi ettevõtmisi ja töökohti luua," ütles ta.
Vastupidisel arvamusel oli praegune rahandusminister Taavi Veskimägi, kes on avalikult välja öelnud, et häid projekte võib ka erasektor finantseerida.
"Ma ei ole veendunud, et 500 miljoni krooni maksumaksja raha riskiturule paigutamine hoogustab teadus- ja arendustegevust," kommenteeris Veskimägi.
Neljapäeva õhtul uue koalitsiooni plaani kommenteerides ütles Veskimägi, et riikliku riskikapitali idee elluviimiseks tuleb esmalt üle vaadata olemasolevad ettevõtluse edendamise võimalused. "Riik ei pea hakkama mängima riskikapitalisti - halvim tagajärg võib olla rahakaotuse kõrval erakapitali tõrjumine," lisas ta.
Riikliku riskikapitalifondi ideed hakati laiemalt arutama aasta tagasi, mil omavahel põrkusid kaks fondi kava: ühelt poolt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi oma, teiselt poolt Eesti Panga toetusega Strateegiliste Algatuste Keskus, kellel oli konservatiivsem arengufondi projekt.
Eilse otsuse juures viibinud Rahvaliidu fraktsiooni liige ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees Mart Opmann ütles, et mitu konkureerivat fondiplaani on õli tulle juurde valanud.
"Nähti raha lõhna ja tekkis mitu institutsionaalset keskust ja hakati teistele jalga taha panema," nentis ta.
Vitsuri sõnul on see Eestile õnnetus, et raha kokkuhoiu pärast on nüüd üks või kaks aastat kaotatud.
Baltic News Service -
riik peabki toetama seda, mis turumajanduses ise hakkama ei saa.
voib väita, et miks peaks riik kinni plekkima projektid, mis pole turuk6lblikud?
v6tame seda kui kultuuri. ja enam ei tundu asi laristamisena vaid investeeringuna.
igast innovaatika ja eluj6uetute projektide toetamine on sama mis teatri voi loomeinimeste rahastamine. longrun on seda vaja. iseasi kuidas asi implementeeritakse..
mul siiski tunne et enamus sellest 500 millist laheb kuskile onupojale jalgratta jaoks..
riik ei hakkagi erasektoriga konkureerima, rahahaisid on niigi kes tunnevad rahaaugud ära ja siis lähevad nende pärast kaklema. näiteks balteco. on aga naiivne loota, et needsamad toetaks uuringuid voi arneudst, mis ei too raha sisse, kyll aga teadmisi-kogemusi. ja kas kogemus pole mitte äris yks tahtsamaid asju?
ja nyyd päeva trend: Läbirääkimistel osalenud keskerakondlase Heido Vitsuri sõnul olid kõik kolm parteid idee suhtes üksmeelel, aga kust raha võtta, seda ei arutatud. "Raha ei ole esialgu üldse primaarne," ütles Vitsur. -
toetused on sellised kahe otsaga asjad. kuid samas on selge, et erasektor üldiselt ei finantseeri juurutusfaasis projekte ja muid ühiskonnale vajalikke ideid, mis rahaliselt kasu ei too. näiteks Marsi projekti pole ühelgi ettevõttel mõttekas ette võtta. samamoodi ei huvita äritegelasi, kas Poincare hüpotees või Yang-Millsi teooria saab lahendatud või mitte. ilma nende teoreemide ja kosmoseprojektideta jääb ärikeskkond paljudest uutest toodetest ilma, need teoreemid muudavad lõppkokkuvõttes ressursside kasutust ja info haldamist efektiivsemaks. ilma Leibnizi binaarsüsteemita poleks Microsofti olemas - käesoleval juhul teadussaavutuse ja majandusväljundi vahel on paar sajandit. materjaliteaduses ja geenitehnolooogias võib see vahemik olla palju väiksem, kümmekond aastat.
isiklikult näeksin probleemi pigem selles, et toetused a`la carte PRIA on totaalne idiootsus. osad tegelased ei mõtle enam, et neil makstakse kinni pool traktorit, vaid, et kuidas saada kätte traktor peaaegu niisama. näiteks leitakse mingi väga spetsiifiline traktor, mis maksab 2 mij. eeku, siis tehakse kindlaks, et seda Eestis ei müüda, võetakse ühendust mõne edasimüüjaga, kes paneb sellise masina oma nimekirja pea 4 miljoni kroonise hinnaga, PRIAle tehakse projektid, et väga vaja Eestis sellist asja, kuna seda üldse pole siin veel ...saadakse 50% ehk 2 miljonit raha ja traktor ongi niisama käes. samas need põllumehed on kõige väiksemad maksumaksjad - never ei maksta või väga väikse osa tulumaksu metsa, kartulite, vilja... jne. müügi pealt.
lihtsalt EU putsi saata ja piima, traktori, heina, puulehe ja mardikate toetused parem mingi hullumeelse teadussugemega projekti tarvis suunata. minupärast kas või 200 meetrise raadiusega teleskoobi ehituseks. -
Mind häirib 500 mio mis kohe tahetakse fondi külmutada ning mis raha ajaväärtuse printsiibist lähtudes tuleks kiiresti paigutada. kogu 500 mio eest on raske eestis targalt riskitootvasse varasse investeerida - võiks alustada tagasihoidlikumalt, nt. 25 mio-ga. seda enam et riiklik VC peaks olema riski suhtes era VC-ga võrreldes tunduvalt tagasihoidlikum. kardan ise et asja jõustumise korral sulab 500 mio suurte tükkidena liigkiiresti kuskile "surnud varadesse" ja 5 aasta pärast jääb majandusministri ametis oleval vaid üle tunnistada et fondi nimes sisaldus ettenägelikult sõna "risk" ja kõik on okay. veel: kui loodav fond ei kavatse hakata haldama üle 15-20 jooksva investeeringu, mis on enam-vähem normaalne, tundub 500/20=25 mln korraga liiga suur patakas maksumaksjate raha et seda ühekaupa erasektorisse loopida. aga huvitav on näha kuidas reageerivad era vc-d. ma millegipärast arvan et eesti väiksuse tõttu nad väga rõõmsad pole. põnev, vajalik, aga siiski liiga kallis/korralikult läbi mõtlema eksperiment. võib-olla on loodav fond hoopis backup-rahastamise plaan majanduslikult oluliste p****ekukkumiste likvideerimiseks (põllumajandustööstus, kalandus) ja restruktureerimiseks? ehk riik bridgeb, ja kui saab asja uuesti käima, müüakse edasi või floatitakse.
-
Esialgne plaan oli vist teha see fond vastavalt Soome eeskujule nii et see 500miot on kogu aeg alles ja riskikapitali projektidesse pannakse vaid eelmise aasta jooksul 500 milli pealt teenitud intressid (+ kasum riskikapitalist if any). Nii oleks tagatud ettevõtmise isoleeritus valimistsüklist.
-
tegelt peaks tegema ikkagi vidinafirma, miski research labi vms.
pole m6tet ö pollu peale jagada, tuleks ikka yhes kohas koos hoida.
kahju et eesti ylikoolid pole eetikakantsid :( -
Samas see 500 m on siiski nii väike firma, et erilist tehnoloogiatööstust sellega ei arenda. Väikese rahaga suurt asja ei tee. Kindlasti tahetakse raha jälle mingi 5-10 m kaupa jagama hakata, millega rahvusvahelisel turul tarkvara-, elektroonika-, biomeditsiini- või nanotehnoloogiaettevõtet ei ehita. Seda julgust, et see raha aga 50-100 m kaupa välja jagada, kindlasti ei ole. Tekibki jälle juurde hulk startupe, kes suudavad teha valmis toodete alphaversioone, siis saab raha aga enne turuletoomist, müüki, turundust ja esimeste töötavate versioonide tegemist otsa. Eestis on ju kombeks, et raha antakse mingisse müstilisse arendusse, kuid unustatakse, et sama palju või paar korda rohkem peaks müüki ja turundusse panema. Ja vigadest õpitakse kindlasti seda, et anti liiga palju raha, mitte seda, et liiga vähe :-)
-
myyk ja turundus voiks ju välismaalt sisse osta..
riigihanke korras! -
yhuubert, kui toote alphaversioon valmis, on ehk juba selgem kas sellisel asjal ka edu võiks olla ja siis on juba lihtsam teisi investoreid kaasata.
Minu üldine arvamus oleks, et riskikapitalifondi idee oleks hea kui seda raha suudetaks tõesti õigesti jagada. Võibolla aitaks kui seal fondis oleks peale riigi rahade ka mõne asjaliku erainvestori omad kes oleks rohkem huvitatud asjal silma peal hoidma kui suvaline riigiametnik?
