LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Kuidas füüsika aitab majandust

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • ...ehk siis tehke järgi kui suudate!

    Hiljuti kaitses füüsik Robert Kitt oma doktoriväitekirja teemal "Füüsika meetodite kasutamine rahanduses börsi- ja hinnaakõikumiste analüüsis".

    Kommenteerib füüsik Jaan Kaldal:

    Rahanduses, täpsemalt börsi ja investeerimisega seonduvas, on matemaatikat ja füüsikat ikka kasutatud, sest mõnda aega võib küll börsil õnnemängijana tegutsejaid edu saata, kuid pinnal pikemalt püsimiseks tuleb osata võimalikult täpselt arvutada ja minimeerida riske.
    Efektiivse turu hüpoteesi kohaselt ei ole aktsiaturul kindlalt võitvaid algoritme ning nende otsimine on umbes sama perspektiivikas, kui igavese jõumasina leiutamine. Reaalne turg erineb küll efektiivsest turust fluktuatsioonide poolest, kuid need fluktuatsioonid on väikesed, kasutatavuse piiril: nende abil on võimalik teenida vaid filigraanse optimeerimise ja suure statistilise baasi (st ostu-müügi tehingute arvu) puhul.
    Optimiseerimise juures on füüsikast üldreeglina rohkem kasu kui matemaatikast, sest börs kui paljude inimmõistuste koostegutsemise vili on nii keeruline, et seda ei saa kirjeldada vaieldamatute valemite abil: on vaja osata eraldada oluline ebaolulisest ja koostada lihtsustavaid ning arvutusteks jõukohaseid mudeleid.
    Füüsikaliste meetodite rakendamist majanduses nimetatakse ökonofüüsikaks (vrd biofüüsika, geofüüsika jne) ning antud valdkonna teoreetilisi uurimusi avaldavad paljud prestiis˛ed teadusajakirjad (Nature, Physical Review, Physica A jne).
    Rakenduslikumat laadi tööd lähevad "tootmisesse" ja jäävad seetõttu konkurentide (ning laiema üldsuse) eest varjatuks. Majanduslikele ajajadadele on iseloomulik juhumuutlikkus ja mastaabi-invariantsus. Juhumuutlikkus tähendab seda, et tavalise matemaatilise statistika reeglid ei tööta. Näiteks kui lugeda, et tänaval vastu tuleva inimese sugu on juhuslik sõltumatu sündmus, siis tõenäosus, et sada järjestikust inimest on mehed, on 0,5 astmes 100. Seega, kui antud arvutus oleks õige ja me kohtaks igas sekundis kümmet inimest, siis kuluks saja mehe ootamiseks 200 miljardit korda kauem, kui on Universumi vanus. Ometi pole selle sündmuse realiseerumine sõjaväeparaadil mingi probleem. Samuti tähendab juhumuutlikkus seda, et isegi väga pika vaatlusaja jooksul ei pruugi esineda kõiki süsteemile iseloomulikke sündmusi.
    Näiteks see, et inimkonna ajaloo jooksul pole toimunud kataklüsmilisi meteoriidilööke, ei tähenda, et neid üldse (või lähiajal) ei toimu; ka võivad suurimad börsikrahhid olla veel nägemata.
    Mastaabi-invariantsus tähendab, et süsteemil puudub suures parameetrite vahemikus karakteerne mastaap. Lihtsaimaks juhtumiks on fraktaalsus: süsteem on enesesarnane, eri mõõtkavades kaardid näevad (statistiliselt) ühtemoodi välja (ajajadade puhul asendab enesesarnasust eneseafiinsus).
    Fraktaalsusest märksa üldisemaks mastaabi-invariantsuse juhtumiks on multifraktaalsus: suure kaardi tükid võivad erineda tundmatuseni (vrd Indoneesia ja Aafrika rannajoont), kuid teatud kindla omadusega ruumipunktid (nt need punktid, kus rannajoon on Aafrika edelarannikuga sarnaselt peaaegu sirge, st lokaalne fraktaalne dimensioon on 1) moodustavad fraktaalse struktuuri. Multifraktaalsus on iseloomulik tugevalt turbulentsetele keskkondadele (nt atmosfääriõhk). Ka aktsiahindade kõikumine on enam-vähem multifraktaalne, nõnda et turbulentsiteooria uurimismeetodeid on võimalik rakendada aktsiaportfelli riskianalüüsi juures.
    Robert Kitt uurib oma doktoritöös aktsiahindade liikumise vastavust multifraktaalsusele (tuues seejuures esile mõned olulised erinevused multifraktaalsusest) ning vaeb oma uurimistulemuste rakendatavust aktsiaportfelli riskianalüüsi juures. Muuhulgas selgub: portfelli võib optimeerida nii, et ei minimeerita mitte üksnes volatiilsust (ruutkeskmist hinnakõikumist), vaid ka ekstreemsete languste tõenäosust. Lennukiehituses tähendaks see, et lennukisalongis ei pea olema mitte üksnes minimaalne vibratsioonitase, vaid ka lennuki allakukkumise tõenäosus tuleb viia miinimumi. Sest olgugi lennuki allakukkumise tõenäosus vaid üks miljardik, allakukkunuid see ei lohuta.
  • Eee....Mmmmm... lähen vist parem magama...:)
  • Mis näitajad SI süsteemis kajastavad ahnust ?
  • to: kkk
    Turbulentsiteooriaga seonduvalt võib sulle vastuse anda Ikarose* juhtum :)

    *mitte see Ungari buss

Teemade nimekirja