LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Handelsbanken Tallinnasse

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Hea uudis täna Handelsbankenilt et avab kontori Tallinnas. Sain juba poolteist aastat tagasi selle kohta vihjeid, nüüd siis pank tuleb.
  • Mulle on alati olnud müstiline kuidas Handelsbanken suutis oma võimalused Eestis ja üldse Baltikumis nii totaalselt maha magada. Nad olid esimesed kes siinse turu vastu huvi tundsid ja mingil hetkel kasutasid neid välismaksete ja FX puhul vist kõik siinsed pangad.
  • grammatika polnud vist õige selles rubriigis. Ikkagi huvitav vaadata kes hakkab panka juhtima, panin kunagi ette et proovitaks Andres Liinati meelitada. Vanasti oli küll Handelsbanken Eestis, aga seekord tundub et asi on tõsisem.

  • Cynic'uga samad mõtted, rongilt nad korralikult maha jäänud, pangandusturul rollid juba üsna jagatud. Raske uskuda, et Handelsbanken mingit olulist turuosa suudab saada.
  • pole see nii hea uudis ,aktsia 2% miinuses
  • Ei usu, et rongilt lootusetult maha jäänud. Praegune pangandusturg on nagu 5 aastat tagasi mobiilside turg, kus konkurents praktiliselt puudus ja hinnad olid laes. Hetkel tundub ainult Nordea klientide nimel pingutavat. Võtke näiteks üleöödeposiidi intress, mis Hansapangas on 1,65 samal ajal kui Nordea maksab 1,9%. Teenustasudest ei tasu rääkidagi. Rootsis vist saadetaks pank kohe pikalt kui internetiülekande eest 6 krooni küsiks.


  • Jah, konkurents on selgelt nõrk. Kui õigesti mäletan oli Hansal mingi 50% ROE eelmisel aastal.

    Eluasemelaenuturul on küll täna tugev konkurents, aga marginalid võivad ka seal tõusta kui kinnisvaraturg pöördub allapoole.
  • kas warren on ikka veel suuraktsionär SHB s???
  • Hansapank n2iteks saab v2ga arvestatava osa kasumist teenustasudelt.
  • Klientide jagunemise kohta on pankadel Rootsis tunduvalt rohkem poliitiliselt segmenteeritud kui Eestis. Nordea - vasaksotsiaaldemokraatide pank, Swedbank - paremsotsiaaldemokraatide pank, Handelsbanken - liberaalide pank ja SEB - suurettevõtjate pank. Ei usu et Eesti pangandusturg liigub selles suunas, aga üks filosoofiline vahe Handelsbankeni ja teiste rootsi pankade vahel on olnud detsentaliseeritud juhtimine. Handelsbankeni laenuotsused väikelinnades ei lähe suurlinnade heakskiidu saamiseks, ja iga kontor vastutab oma tulemuste eest. Huvitav nüüd kas püütakse seda filosoofiat rakendada ka Eestis, või kas SHB Eestist jääb vaid üks Tallinna suurklientide pank.
  • Harri Tuohimaa has been appointed manager of the branch operations in Estonia. Harri Tuohimaa has been chief executive of Handelsbanken Rahoitus in Finland since 1999.
  • http://www.epl.ee/artikkel_298988.html - kah pisut pankade tegevusest konkurentsis ellu jäämiseks ...

  • Paradoksaalsel kombel on Handelsbankeni üks võlle, kes Eestiga väga pikalt seotud olnud, ilmselt üks eesti pangandusajaloo intelligentsemaid kujusid. Überbosside strateegia aga oli vale ja whaddayagonnado.

    Ses mõttes tõepoolest weird, et SHB-l oli väga hea ülevaade ja ideaalne võimalus Eesti pangandusturule käpp peale panna juba siis, kui Swedbank ja SEB isegi veel ei mõelnud sellele, et Eestisse tulla. Magasid aga maha.
  • Nonäe, Henno, vahel läheb ju ikka hästi ka! :) Ma juba mõtlesin, et pean oma 2. samba vahetamise mõtte maha matma, aga õnneks ikka saab seda siis teha. EYP-s pole seda aga tõesti mõtet vist enam kaua hoida, sest tootlus jääb turuliidritele rängalt alla.
  • Nii Hansapank kui Ühispank ei taju veel mingit konkurentsi. Tehingutasud, julge samm Saldo+ klubi tingimuste karmistamiseks, deposiitide madalad intressid, jms. Kui Nordea oma internetipanka täiustaks ja aktsiatehinguid võimaldaks, või LHV kontol olevale investeerimist ootavale vabale rahale intressi pakuks (või pakub?) ja mõned basic pangateenused... oleks tükk maad suurem konkurents Hansale ja Ühisele. Kui Handelspanken suudab ühildada Nordea soodsad tingimused ja tasemel internetipanganduse, siis saab konkurents karm olema.
  • Rõõmustav on tõesti ka euro tulek 16 kuu pärast. Oleks huvitav teada kui suured summad Hansa iga päev vahetab eur->eek ja vastupidi.



  • Kui LHV kommertspanga teenuseid hakkaks pakkuma, läheks elu suurpankadel tõeliselt kibedaks.
  • Ma olen kunagi ülikooli päevil Handelsbankeni mehe Kragh' loengutele sattunud paar korda... Tegelane kippus rääkima sellest, kuidas meie majandus on väga savijalgadel ning kuidas suur jooksevkonto defitsiit killib lõpuks valuutakomitee süsteemi ikka täitsa ära. Ehk siis ma sain aru, et Bo Kragh ise oli kergelt skeptiline selle suhtes, kui hea siin üldse (panga)businessi ajada oleks. See oli mingi 97 kevad. Ehk siis nende nägemus laiemas plaanis oli vale ning seepärast meil ei olegi Handelsbankeni sildiga kõrghooneid. Nende kuulsusetuks aktsiooniks vist jäi see, et nad börsibuumi tippajal ostsid siin ühe putka ära. Aktoris oli vist selle nimi. Muud sellest head ei tulnud, kui et nende maakler sai pärast putka kinnipanekut Rootsi tööle.

    LHV ja pangateenused... Kogu austuse juures LHV suhtes ei usu ma, et LHV selles businessis osaleda tahaks. Hoiatav näide on olemas ju pensionifondide näol - täitsa head toodet, mida juhivad väga taibukad tegelased, ei suudetud mahuliselt eriti edukalt müüa. Suured kontorivõrkude omanikud panid pika puuga ära. :-(
  • Karumõmm, selles point ongi, et kui ntx LHV oleks kommertspank, siis saaks ta endale ju kliendid koos kogu nende mudruga, oma teise samba, laenud jms võtaksid nad ju ka kaasa.
    Praegu on ikka pangast panka sellised kirved ees, et mõtled milleks, parem jäägu kõik nii nagu on.
  • Kliendid oma mudruga? Läheks mina rõõmsameelselt mööda tänavat kui LHV BANK'i klient ja topiks oma kaardi Hansa automaati - kirves seljas? Ei taha uskuda, et suured laseks eriti silmile hüppama tulla. Laenud - no ei saa öelda, et praegu ahistataks väga... II sammas... Ilmselt on rootsi omanikud ja ilusad majad sambatajale täitsa hea müügiargument. Pea nullist pangandusbisnessi alustada oleks ikka päris õudusunenägu. Lisaks ka seaduse järgi sisenemiskünnist vaadates...njaah... don't really think so. Ja seda kõike ütlen täie respekti juures LHV suhtes.
  • Ei noh, kui see poleks õudusunenägu, siis ma olekski LHV BANK'i klient. Aga kuna asjad on nii nagu nad on, siis ajavad kõik ikka oma äri oma nišis edasi.
  • Ma kommenteeriks siis ainult nii palju, et never say never.

    Ja seda ka, et ega ikka ei ole pangandusbisnessi nullist alustamine küll mingi õudusunenägu. Vähemalt kui on nii palju pangandusalast know-how'd kaasa võtta kui LHV-l seda on.
  • Lisaks know-how-le vist ka korralik ports suurkliente kohe võtta, LHV inimesed/ärid ja nendega seotud inimesed/nende ärid jne. jne. :)
  • Sellega ma olen nõus, et kui keegi üldse saaks pangandusbusinessi nullist alustamisega Eestis hakkama, siis oleks see LHV. Siiski pean seda õudusunenäoks, sest tekiks hulk küsitavusi. Esiteks, kas SEE oleks tõesti business, millega saab mõnusalt rahaks keerata? Maybe - kuid enne peab päris koledalt ressurssi sisse keevitama. Taas tahaks tuua II-samba näite. Kohaliku turu kohta täiesti tõsiselt arvestatav ja hea know-how ei saanud (oodatud) mahtu taha. Teiseks karm konkurents - oletame, et LHV leiab oma competitive edge'i... Suurtel ei kulu kaua aega selleks, et see edge neutraliseerida ja oma paremate võimaluste juures kõike samamoodi teha. Nordea kunagi ehmatas natuke. Kus nad nüüd on? Igatahes mitte seal, kus nad olid ja tahaks olla. IMHO.
    Ja isegi sõpradest suurkliendid aga on kohalike kolme ja poole suurega nii laulatatud, et businessi jätkuks pangandusturu uustulnukatele ainult näpuotsaga. Aga kui siiski ära teete, siis tulen kliendiks :-)
  • suurem turg on eluasemelaenule, i&m-pangale, pensionisambale ja kindlustusele. muud tooted on nissh, palju neid hoiustajaid ikka eestis on.

    uus tulija võib võita need kliendid kes on rahulolematud teeninduse või toodetega. a la google. ilus, lihtne, kasutamismugav internetipank. kindlustusega oleks väga hea kui keegi konkureerima tuleks.
  • kas hind ehk panga puhul siis intress ja teenustasu on iga valiku juures peamine argument? :)
  • Kõrge teenustasu tekitab frustratsiooni. Frustratsioon tekitab halba karmat ;-)
    S.t. ma annan endale ratsionaalselt aru, et eesti suuremad pangad on tegelikult täiesti OK, aga see ei tähenda, et mul hing nende peale täis ei oleks. Mis tähendab, et kui tuleks pank, kes suudaks jätta MULJE, et tema ei nööri sind (and does no evil ;-), läheksin ilmselt hea enesetunde nimel sinna (andes endale võib-olla aru, et ratsionaalselt on see mõttetus - nagu on mõttetud ilus auto, ilus naine ja ilukirjanduse lugemine).
  • OBJECTION! Ilus auto, ilus naine ja ilukirjanduse lugemine ei ole mõttetud... need asjad annavad elule maitse! ;-)
  • Minu arvates võiks LHV koos suuremate jaekettide ja näiteks Telekomiga pankadele Tescot teha.
  • LHV pangandusturule sisenemine + IPO ja börsil noteerimine (kunagi oli vist mingis foorumis juttu sellest). Kes ei tahaks Eesti päritolu panga aktsionär ja klient olla? Eriti veel ajal kui Rootsi pankade poolt selline nöörimine käib. Panga üks põhilisi omadusi on usaldusväärsus, mis sisuliselt on hästi kättesaadav info tegevuse kohta ja suur huviring, mida on kõige lihtsam börsilt saada. Kontorite võrk aga pole eriti oluline. Kui palju te ikka kontoris käite?
  • Karum6mm, ka kõrgete teenustasude maksmine annab elule maitse, eriti kui üle lahe sõbrad rootslased teenustasusid ei maksa ning meie makstud summad liiguvad sinna :) Küsimus polegi selles, kas summa on suur või väike, vaid selles kas see maks tundub maksjale õiglane. Kerjusele 25 visata pole ka palju, aga kui tead, et selle eest viina ostetakse jätab enamus raha andmata.
  • Isiklikult käin kontoris haruharva... ja peameiselt siis selle tõttu, et kõike see internetipank siiski ei tee!!!
    Aga kui tuleb just inerneti suunitlusega privaatpangandus nö niššitootena, et kontoreid ongi a' igas linnas üks, juhuks kui on abi ja nõustamist tarvis ning telefonitugisüsteem...

    Internetipank rõhuks lihtsuse ja ratsionaalsusega ning loomulikult on võimalikult turvaline vastavalt olemasoleva tehnoloogia tänapäeva tasemele, võimaldaks saada data't endale salvestada nö graafikute komponeerimiseks, mitte ei sunni ainult oma "formaati" peale...

    Sellise internetipanga klient ma tahan olla küll ;))
  • Interentipank on tegelikult päris mugav küll. Kuid vanemad inimesed siiski ju internetti ei kasuta niipalju(kui üldse kasutavad). kuna eestis on palju vanu inimesi siis tähendaks see et tuleb loobuda suurest hulgast klientidest.

    Näiteks tean omastkäest et paljud vanemad inimesed käivad kontoris raha välja võtmas ja neil pole isegi pangakaarti et poes sellega maksta või raha välja võtta. tundub et nende jaoks on mugavam kontoris käia. siis on kõik asi ikka nö. kindel
  • Paljud pensionärid õpivad internetipanka kasutama - nõus! Samamoodi kasutavad vanemad inimesed kõnekaarti (odavam pidada) kindel limiit on ees jne

    Mõtte kannabki lähtuvalt nö säästuoperaatoritest kantud ideed, et teatud kontingent ja nišš ongi vajalik võita ja teenuse mugavam kasutamise motiivil... vlb näen ma liigset mugavust selles aga ma olen ka paljuski linnavälise liikumisega ja pangatehingute pärast linnas käia on natuke palju ajakulu. tahan ajada asjad ära telefoni ja interneti teel, kõiksugused kokkusaamised ja muu toimuksid nö kohvi- või lõunalaua taga ;))
  • LHV le võiks sobida hoopis arvelduskeskuse tegemine.See eeldab küll panga litsentsi aga idee on selles et klient hoiab ja arveldab selle panga kaudu ilma ülekande ja muude tasudeta.Pangas olev raha vedeleb deposiidis ja selle deposiidi tasu pealt makstakse arveldamise kulud.Kõige naljakam on veel see et kui sul on mingi hulk kliente ja on umbes teada nende arveldamise tihedus,siis saad see hüpoteetiliselt loodav pank ka selle kogu teenuse mõnelt teiselt pangalt sisse osta.
  • tegelikult ei lähe internetipanka vaja. paned kõk maksed otsekorralduse peale. seega on praegused pangad enda internetipanga arendamisega näppu lõiganud. ma räägin 90%-st klientidest. need kes ei hoiusta, ei investeeri, saavad (tallinna) keskmist palka.

    minu ema ei kasuta eriti automaate ega pangakaarti. harjumuse asi, kuna vanematel inimestel võtab kõik 2x kauem aega siis minnakse automaadi taga sehkendades lihtsalt närvi. 'aga kui ma teen nüüd midagi valesti'
  • johngray küsis teises foorumis, mis seos on HVB Bank ja Baltikumil

    Teadsin, et neil on juba mõnda aega Tallinnas filiaal, aga polnud huvi tundnud millega seal tegeldakse ...

    http://www.hvb.ee/et/about_us/ - tundub, et tegevus käib hoogsamalt kui ma arvata oskasin, aga samas ilma suurema kärata.

    Kas kellegil on kogemusi?

  • Minu teada otsekorralduse puhul võtab pank iga makse eest teenustasu. Ma pole kahjuks nii rikas, et pankasid regulaarselt doteerida.
  • et tavalise ülekande tegemisel ei võta? arveldad sulas? :)
  • Tavalise ülekande tegemise eest internetipangas ei võeta ju! Elementarno, Watson! Sularahatehing on kõige kallim, seda tead ise ka ju väga hästi!
  • Hansa võib võtta küll, sest ta on kõige suurem ja ilusam ja tal on oma klientidest vastavalt sellele ka kõige rohkem savi. Ma pole nii rikas, et olla Hansa klient.
  • HVB otsis mõni aeg tagasi (ca 1 a) endale nimega, kogemusega ja kriitilise massiga inimest etteotsa, kes neid veaks. Seda kas nad saanud on, ei tea.
  • kui mina saaks kunniks, oleks eestis sellised konkurentsiseadused, et suurpangad peaksid voimaldama ka teiste pankade klientidele näiteks sularaha väljavotmist samadel tingimustel mis oma klientidele. idee siis selles, et nende kulud oleks kaetud nende suurema turupositsiooni t6ttu saadud lisakasumitega.

    yldse minuarust eestis eriti seadustega ei kaitsta. suht kirved on paljud asjad. voi miks naiteks auto äravedamine maksab 600 eeku???

    nordea ei ole ju minuarust seal kuna nordea boss v6eti püevapealt maha..
    peale seda kui hansa ja yhise kandadele astus.

    ja veel - olukorras kus koik suurpangad sunnivad inimesi internetipanga klientideks, koik teenusettev6tted sunnivad sul koiki asju ajamas internetis, ei ole brick ja cement t6esti konkurentsieeliseks. id-kaardi abil saaks sisuliselt koiki asju ju netis ajada.. st olukorras kus suurfirmad tahavad kulusid loigata, ei ole kliendile suurfirma eelised enam kattesaadavad ja seega turule sisenemine odav, kuna turg muutub.
  • mina vastupidi arvan, et eestis maksavad paljud teenused liiga vähe. ja see 600 krooni autovedu pole kindlasti kallis kui kuus võib olla 10 vedu ongi. kindlasti on vist vedusid rohkem, aga sinna hinna sisse käib ju kõik - palk, auto, küte, seadmed.
  • Mina teeks samad asjad ära demokraatia tingimustes, ehk kui ma saaks EU päälikuks, siis käseks üle Euroopa pankadel lubada sulli välja võtta ühesugustel tingimustel tarbija jaoks ning pärast arveldaksid pangad omavahel - kel rohkem ATM-e ja transaktsioone, sellele makstakse peale nende poolt, kel vähem.
    Iseenesest pole siin midagi utoopilist, kaardimaksetega toimub ju peaaegu täpselt analoogiline süsteem ja kõik on häppid.

    Aga auto äravedamise hinnakujundus 600 eeku on monopoli ja riigihanke sümbioos ning siin pole midagi pistmist normaalse äriga.
  • Ma pole just arvutusi teinud, aga esmapilgul tundub mulle, et "analog" jaepank võiks täitsa tolimida. Väike kontor igas marketis. Harjumusi tuleb kasvatada - võtad marketist blankette koju kaasa, kodus täidad ära, viskad marketis postkasti. Kord nädalas lähed kontorisse, viskad isikuttõendava tädile ja saad prinditud kontoväljavõtte kätte. Aega ei kulu üldse, õigemini kulub vähemgi kui internetis. Ei mingeid pinne ja paroole. Kõige raskemalt murtav harjumus on ehk pangatoimingu kiirus. Eestis peab kõik toimima kohe-nüüd-ja-praegu, firmadevaheliste keskmiste kahenädalaste maksetähtaegadega lõpetads. Euroopas viimased kuulu järgi keskmiselt 90 päeva. Ehk siis tegelikult pole ühegi pangaülekandega kiiret. Täidad täna õhtul blanketi, homme viid ära, ülehomme on kohal peaks olema täiesti piisav. Väike reklaamiraha vaid.
  • Priitp, unustasid rääkida, mis on sellise panga mõte! Pank panga pärast, asi iseeneses? Kuskohast kasum hakkab tulema?
    Mina oma talupojamõistusega arvan, et kasum tuleb siis kui on palju kliente ja vähe kulusid. Ehk vähe kontoreid ja kõik mis võimalik, automatiseeritud. Kord nädalas pangakontoris käia, help, ma telliks bin Ladeni sellisele pangale kui ta enne ise pankrotti ei lähe. Kontoris käid korra aastas ideaaljuhul (et su nägu meelest ära ei läheks - ainus põhjus), kõik muud asjad ajad korda telefoni ja interneti teel.
    Ehk siis lõpptulemusena see "analog" jaepank läheb lihtsalt pankrotti, sest paberite ja kontorite võrku saad hallata ainult kirveid teenustasusid väänates. Seda lõbu saab endale lubada ainult Hansa tänu penskarite harjumustele.

Teemade nimekirja