LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Kauplemine eraisikuna või firmana?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tere! Selline küsimus... Kas saab keegi õelda, selleks et kauplemisega tegelda, on keegi selleks firmat asutanud? Kui jah, siis mida pannakse sellisel juhul põhitegevuseks?
    Ja kas on üldse mõtted selleks firmat registreerida? (olutame et väärtpaberite kauplemine on firma põhitegevuseks?). KAs riigilt on vaja selleks litsensi taotleda?

  • tean, et kaubeldakse küll gruppides, aga kas on mõtet asutada selleks firmat, sest firmadele on ju teenustasud palju suuremad ?

    ei leia küll hetkel oma peaga ühtegi plussi asja juures.
  • egertpurre

    LHV juures küll fimade ja eraisikute teenustasud ei erine :)
  • Üks pluss on kindlasti maksustamise momendi edasi lükkamine.. aga eks see tasub ära teatud käibe korral. A' 50tuhande investeerimiseks on firma liialt kallis. Samas 150tuhande juures kaubelda siis hakkab juba ilmet võtma, sõltuvalt muidugi kauplemise edukusest!
  • Ärge unustage ka seda eelist ära, et firmale võivad olla sellised kulud nagu - autoliising, telefon, üür jne
  • my mistake, EYP's oli vist teenukate erinevus aga kauplemisega tegelev firma vist asja läbi panga ei tee ;)

    ahjaa, leidsin lõpuks ühe plussi, kas firma kaudu kasumi reinvesteerimine mitte lubatud pole ?
  • Firma vs. eraisik,

    Kui mahud suuremaks lähevad, on igal juhul mõistlik läbi firma teha.

    1) Kasumi saab reinvesteerida, tulumaksu maksate siis kui dividende välja võtate. Ja välja võib võtta ka 20 aasta pärast.

    2) Firma jaoks on kulud ka näiteks intressid, haldustasu ja edukustasu, mida eraisik ei saa kasumist maha arvestada. Lisaks kulud võivad olla ka ülal rick12 poolt mainitud.

    Miinuseks on vaid see, et paberimajandamist on rohkem, aga ühe investeerimiskeha raamatupidamine on üsna lihtne. Ma kujutan, ette, et mõni tuttav raamatupidaja võib ka 1000 eek aasta kõik korda teha.

    Ning jah, erinevalt paljudest teistest finantsasutustest on LHV-s kulud firma ja eraisiku jaoks samad .
  • Ettepanek: võiks ühe Firma näite kokku panna. Eeldan, et firma puhul on ka mingi igakuine paberimajandus+aastaaruanne+statistikaaruanded. Et kuidas sellega on? Pole nagu enam eriti kursis. Raamatupidamine on tõesti väiksem probleem.
  • Veel üks miinus firmale. Kui "eduka" kauplemise tulemusena OÜ omakapital aruande aasta lõpuks kukub alla 40 tuh kr, peab leidma lisakapitali, vastasel juhul teeb Äriregister ata-ata.
  • Laenad/paned 40K peale ja seda ei liiguta.
  • Velvo, kui kasutad antud firmat ainult investeerimiseks/kauplemiseks, siis pole igakuiseid deklaratsioone vaja täita. Piisab kord aastas.
  • mis küsitud "põhitegevust" puudutab, siis minuteada ei ole see enam kellegi asi, mis sul firma põhitegevuste nimekirjas on. pane kasvõi "majandustegevus" :))
    IGA firma võib teha kõiki seadusega lubatud tegevusi, väljaarvatud konkreetsed seadusega litsentseeritud tegevusalad nagu näiteks jaekaubandus, majutus, jms (mille puhul loomulikult ei piisa sellest, et nimetad seda tegevust b-kaardil).
  • Jah, investeerida võib oma raha ju absoluutselt iga põhitegevusega firma.
  • Täitsa ahvatlev. Näiteks sülearvuti ostu saaks vabalt kuluks kanda jne. Ehk teeks väikse seminari-koolituse firma kasutamisest.
    Veel parem: LHV võiks vastavat teenust pakkuda. Meie ainult kaupleks ja muu jääks LHV vastavate spetsialistide teha? Kui just tasu väga suur ei tule.
  • stocker, omakapital ei tähenda, et sellega ei või tehinguid teha. omakapitaliks sisse makstud raha ei erine kuidagi ülejäänust ja kasutad seda oma majandustegevuseks nagu kõiki muid vahendeid.
  • Minu teada saab kuludesse kanda ikka vaid tegevusega seotud kulusid. Sa pead olema võimeline Maksuametile adekvaatselt tõestama, et sa antud tegevusega tõesti tegeled. Korteriüürid ja autoliisingud investeerimisega tegeleva firma kuludesse vaevalt et mahuvad.
  • korteri üürimine ei tohi olla äritegevus?
  • Velvo - LHV-s oleme mõtteid mõlgutanud, et klientidele kogu investeeringutega seotud raamatupidamine ja firma loomine aidata ära teha, ehk peatselt saame juba detailsemalt rääkida.
  • Ei maksa väga sinisilmseks minna, ega matsuamet lasteaiast pole.
    Kõikke mida kannatab kahtluse sildiga varustada ongi teeseldud tehing ja kuri karjas.
  • Kuldar1
    Pidasin silmas seda, et see summa tagab põhikapitali olemasolu iga kell.
  • to mad: elamispind, kus sa elad ja mille eest üüri maksad ei ole äritegevus. Eeldusel, et sa ei suuda Maksuametile ära tõestada, et su elamispind on tegelikult hoopis firma äripind.
  • Selleks, et Maksuametile kulusid tõestada, tuleb teha leping. Lepinguid võib teha kõigiga ka iseendaga. Oluline, et lepingupooled on lepinguga nõus. Kui Teil on ühetoaline korter ja töölaud võtab sellest nt. 3 m2, siis sellele saategi juba rendilepingu sõlmida (unustada ei tohiks, et rendilt tuleb arvestada tulumaksu ja tulumaksukohustus on ettevõttel). Hind peab olema ainult vastavalt piirkonnale kohane. Keskmine hind on Maksuametile teada ja sellega lollitada ei maksa, et teete lepingu 1000.- m2, korter asub mõnes väikelinnas või alevis. Telefonikulud on tõestatavad väljavõtetega, ka kodutelefonil. Wc-s käivad ju töö ajal kõik ja mingi veekulugi on normaalne. Tööaeg tuleb lepingus kindlaks määrata. jne. Sellel teemal võiks päris pikalt arutleda.
  • to tauts: Maksuamet peab hoopis tõestama, et firma äripind mida ma kasutan on elamispind.
  • Võib-olla, aga suurt vahet ju pole.
  • Mul seisab ees firma asutamine just kasumi reinvesteerimise pärast, kuid on mõned valusad küsimused:

    Oletame, et kui ma tööl ei käi ja investeerimine on ainuke sissetulek, siis kui palju ma endale palka võin maksta? Kas võib teha nii, et maksan endale miinimumpalka, et haigekassa oleks olemas ja ülejäänud tulu võtan välja kord kvartalis ja maksan sellelt ainult 24% tulumaksu? Kas maksuametil ei teki kiusatust ka minu dividendidele sotsmaksud-värgid juurde väänata kuna see ju ainuke sissetulek ja sisuliselt minu töötasu investeermise eest?
  • dividendidega sa tulumaksust ei pääse
  • Dividendidelt loomulikult tulumaks, kuid küsimus oli selles, kas pean oma tuludelt ka sotsiaalmaksu maksma.

    Rõhutan! Kui see on minu ainuke sissetulek. Tööl ei käi, mujalt palka ei saa.

    Saan näiteks aasta jooksul 1 miljon krooni tulu. Kas selline nali läheb läbi, et maksan endale ainult miinimumpalka (12x2480=29760 krooni - 22617 kr puhtalt peo peale, firma peab sellelt palgalt maksma (vaid!) ca 10 000 krooni sotsmaksu) ja ülejäänud miljoni pealt võetakse siis 24% tulumaksu.

    Kas see ei tundu ebaõiglane keskmise palgatöötaja suhtes? Tema maksab mitu korda rohkem sotsiaalmaksu kuigi teenib 100x vähem. Mida maksuamet sellest skeemist arvab?
  • Kas mitte Eestis dividende ainult korra aastas maksta ei saa?
  • See elamispinna iseendale üürimine ja veekulu ja telefoni kulu ja võibolla veel autorent ning parkla tasu oma maja ees.
    See on lõpuks üks suur vaimu närimine. Tohutu ajaraisk ja paberi määrimine. Tegelikult saad kuluks kanda ehk paar tuhat kuus. Vaeva selle arvestamisega ja südamevalu, et midagi maha ei maga ning kahesilma vahele ei jääks jätkub aga rohkesti.
    Tegelema peaks ikkagi sellega mis põhiline. Kokkuhoidmisele süvenedes kaob tegelik siht ära.

    Oma firmast teatud asjalike kulutuste läbi laskmine on igati hea asi aga sellest ei tohi eesmärk omaette kujuneda.
  • Jim´il õigus:
    Elektrooniline Riigi Teataja, ÄRISEADUSTIK
    § 157. Väljamaksete tegemine

    (1) Osanikele võib teha väljamakseid üks kord aastas puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud aastabilansi alusel.
  • martk - kui rikkaks tahad saada, siis teisiti ei tulegi välja :-)

    pealegi, sotsmaks on tööandja maks, seda ei maksa töötaja. võta sellist lähenemist kui preemiat ettevõtlik olemise eest. homme palkad omale võib-olla mõne inimese tööle kah, mingit uut projekti ajama selle kogunenud rahaga. ja riik saab maksu ja inimesed tööd.

    ja kes keelab 'keskmisel palgatöötajal' ka firmat asutada? asutagu ja liigutagu ajusid, see on kõikidele kasulik.
  • kristjan,

    Kas tõesti kui kasutad antud firmat ainult investeerimiseks/kauplemiseks, siis pole igakuiseid deklaratsioone vaja täita? Piisab kord aastas?
    Minu teada tahtsid nad veel hiljuti igakuiseid nulldeklareid saada, ühe kuu mitteesitamise eest kutsuti mind matsuametisse lausa kohvile.
    Kas nõuded on muutunud? Mingi aeg muutusid küll ses osas, aga mis täpselt?


  • Ja töötuskindlustuse eest tuleb ka vist maksta?
  • Siin vist vahe AS ja OÜ. AS peab iga kvartal ( või kuu ) maksuametile teada andma
  • krt, ma hyppan lakke, kui selline porno töötab ;) Tänud seemik, teen asja kohe ära.

    Haigekassa kaotab ju rämedalt, kui ma nüüd mitu korda vähem sotsmaksu maksma hakkan. Valus! Aga midagi pole teha.
  • Velikij, nulldeklaratsioonid olid tõesti vahepealt nõutud, uurin raamatupidajatelt ning annan teada.
  • Mul ajalooliselt kujunenud nii, et spekuleerib MTÜ (mittetulundusühing). See aga dividende maksta ei tohi. Esialgu küll midagi välja võtta ei kavatse, aga kunagi kindlasti. Äkki kellelgi kogemusi MTÜ-ga (kuigi ei usu, et on ).
  • Ei viitsi hetkel hakata seaduses rida ajama, aga käibemaksuseadus ütleb, et kui tulu ületab kalendriaastas üle 250 000 tuleb ettevõttel, alates järgmisest kuust, võtta end arvele kohalikus Maksuametis käibemaksu kohuslasena. Nüüd tuleks sügavamalt uurida, kas investeerimistegevus kuulub käibemakuga maksustamisele.

    TSD-d ehk isikumaksudega deklar tuleb küll iga kuu esitada, ka siis kui tasusid pole.
  • uurisin siiski:

    § 16. Maksuvaba käive

    https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=864022

    5) teenus krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) § 6 lõike 1 punktides 1–8, 10–12 ja 14 nimetatud tehingute ja toimingute teostamiseks, välja arvatud faktooring;
    6) väärtpaber;

    Selle järgi tuleb esitada korra kuus ainult TSD. Käibemaksukohustust ei teki üldse.
  • ... ja täienduseks eelnevale...

    KREDIIDIASUTUSTE SEADUS

    § 6. Finantsteenused

    1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste tehingute ja toimingute teostamises:
    1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
    2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
    3) liisingutehingud;
    4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
    5) mittesularahaliste maksevahendite (nt elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide, vekslite) väljastamine ja haldamine;
    6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
    7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
    8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
    10) rahamaakleri tegevus;
    11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;
    12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine;
    14) vara hoidmine;
  • 1) käibemkasu 250000 reegel kehtib KÄIBE kohta, mitte tulu(kasu) väärtpaberite võõrandamise kohta
    2) nulldeklareid ei pea enam esitama ei OÜ ega AS, deklareeritakse ainult siis, kui on midagi deklareerida
    3) kui keegi elatub ainult väärtpaberitulust makstavast dividendist ja teeb seda OÜ-na ise kaubeldes, siis on maksuametnikul lihtne tõestada, et osa sellest on palk, millelt peab maksma ka sots.maksu (et keegi kobiseda ei saaks, tuleb siiski maksta endale keskmist maakleri palka)

    KOKKUVÕTE: 1) kui investeeritakse nn.palgatöö kõrvalt, siis sellise passiivse OÜ kulu on tõesti kord aastas dividendi deklareeida ja Äriregistrisse aastaaruanne esitada (vähegi hakkajam teeb ise, mõni maksab kellelegi paar tuhhi).
    2) kui aga juba endale palka maksta ja igasuguseid kulusid kuludesse kirjutada, on vaja ka iga kuu deklareerida. maksuriski vältimiseks peab olema ka kogemus kulude kajastamisel (kõige olulisem on osata kõike põhjendada nii, et ka ise oma juttu uskuma jääks. udujutu peale on maksuotsus kiire tulema). selline tegevus nõuab juba professionaalsemat lähenemist, mis maksab teenusena min. 1000EEK/kuu
  • Kuldar1: mõtlesin käive, kirjutasin tulu. Sorry!!
  • Kuldar1, kas tõesti lendab maksuametnik sotsmaksuga peale OÜ omanikule, kes enda huvides ilma palgata töötab ja elatub ainult dividendidest?
  • Kuldarile: maaklerid töötavad ikka finantsteenuseid pakkuvas firmas (vt yles) oma raha väärtbaberitesse investeeriv OÜ ei pea kyll mõnele oma töötajale või omanikule maakleri tasu maksma.
  • Kuldar1 - loe nüüd oma kirjutatud punkt 3 uuesti üle...

    milline EV seadus keelab mul elatuda dividenditulust? üldine töökohustus oli N-Liidus, mujal maailmas pole sunnitööd ammu.
  • martk - haigekassas pole niikuinii kunagi raha. vähemalt siis, kui Sinul vaja peaks olema.

    hoopis seda ma nimetaksin pornoks.
  • seemik, point on selles, et kui sa elatud dividenditulust ja samas teed tasuta või miinimumpalga eest firmale tööd, tuleb maksuamet ja üritab tõestada, et tegemist oli teeseldud tehinguga ja tegelikult toimis töösuhe. Kas ja mida kohus otsustab, ma ei tea, aga igaljuhul pead ennast pädevalt kaitsma ja see võtab aega ja/või raha...
  • ukam, "lendavad küll peale" ja kui tulu koosneb ikka arvukatest tehinguteks, siis on väga raske tõestada, et tegelikult keegi tööd ei tee ja tulu koguneb juhuslikult vabade vahendite paigutamisest. kui aga veel töövahendeid (näit.arvuti) ka kuludesse kirjutada, siis on ilmne, et osa dividendi on varjatud palga maksmine.
    fjot, kas tasu peab just keskmine maakleritasu olema see on kindlasti vaieldav. Kuid kui tahad rahulikult magada, siis selline palgamäär peaks maksuriski kindlasti nullima.

    P.S. ulja jutuga on kõik need "maksuspetsialistid", kes pole kunagi maksuametnikega tegemist teinud ja pole pidanud võimalikke maksuotsuseid pareerima. praktikas on nii, et kõige olulisem on oma veenva jutuga vältida maksuotsust, sest pärast käib vaidlus juba üldjuhul kohtus. kohtupraktikas aga kipuvad esimese ja teise astme kohtud olema pealiskaudsed ja rohkem maksuameti poolel. sisuliselt ja objektiivselt on maksumaksjad ennast kaitsta suutnud alles riigikohtus. kellele kohtuskäimine meeldib, võib ükskõik mida kuludesse kirjutada nagu kadunud maksuspetsialist hr.Roose seda kunagi tegi.

Teemade nimekirja