rahvas viib oma pensioni mujale?!
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Nii, ka mina kogun oma pensionit LHV pangas, ning olen nüüd palju kuulnud et muudki räägitakse ja räägitakse, et pensioni fonde antud "jama" ei puutu. Ok, ma saan sellest aru, et see on tiba teine süsteem. Mingil määral olen kursis kuidas need asjad käivad, mis rahad kus käivad jne. Kuid pakun et valdav enamus Eestlasi ei tea sellest suurt midagi, ning nähes lehes suurt pealkirja a`la :"LHV`s on pätid" võtsid kätte ja hakkasid oma pensione ümber kantima. Nüüd aga, mul tekib küsimus: Kui valdav enamus viib oma pensioni mujale(mida ma eeldan et teevad, või?), siis kuivab kokku see fond ja siis pole sellega enam eriti hea laveerida ja seda edukalt kasvatada?
Umbes palju neid ülejooksikuid üldse on, kas me räägime kümmnetest, sadadest või tuhandetest? -
Minu teada on nii, et kui praegu teha avaldus pensionikonto üle viimiseks mõnda teise panka, siis see jõustub alles 01.01.2007.
-
Mina võtan oma säästud Hansapangast suuremalt jaolt igatahes välja! Ega see ajakirjanik Tiina niisama ei räägi, tal on kindlasti tõsi taga!
-
Väiksemat kapitali on minu arvates just parem paigutada - suurte summade juures ei ole tõesti muud, kui pane indeksisse, et mingit likviidsust säilitada.
-
"Igal pool on parem kui kuskil mujal"
-
to: fenzo
Siiani ei ole nagu kuulda olnud, et keegi LHV-st oma pensione ära viiks :)
Kutsuksin üles käituma konstruktiivselt ja soovitaks foorumites mitte keerutada tühja tolmu ja tekitada mõttetut paanikat (seda on niigi piisavalt palju) ning lugeda LHV ja FI vastavaid kommentaare ja pressiteateid.
Olen ka ise LHV klient nii pensioni kui investeeringute osas, kuid hetkel mingiks paanikaks põhjust ei näe (paanika, mis nüüdseks tänu vastavale infole on üle läinud, oli esimesel hetkel, siis, kui ei olnud veel ei selgitusi ega mingit infot). Nagu ka varem selgitatud, siis pensionifondide varasid hoitakse LHV (või ükskõik millise teise kontohaldurpanga) varadest lahus ja nimelt vastavas depoopangas, milleks LHV puhul (näiteks) on Hansapank. Soovitan lugeda vastavaid pressiteateid ja selgitusi nii LHV kodulehel kui ka mujal. LHV-lt (või mõnelt muult kontohaldurpangalt) ei saa kontohaldurpangalt nõutavate trahvide jms.katteks välja nõuda klientide varasid. Samuti ei saa kontohaldurpank neid varasid kasutada enda vastu esitatavate nõuete katteks (kui üldse esitatakse mingeid nõudeid, see ei ole ju kah veel teada enne kohtuotsust). Pakun, et nn. "valdav osa eestlasi", kes on lugenud vastavaid pressiteateid ja muud siiani avaldatud infot ning selgitusi, saavad justnimelt väga hästi aru sellest, et pensionikapitali antud lugu ei puuduta. Seetõttu ei ole ka ilmselt mingeid massilisi ülejooksmisi karta :) Käitugem konstruktiivselt! Vähem tühja tolmu! -
msinvest-iga nõus. Paanika külvab paanikat.
-
to:fenzo
Oma eelnevale konarlikule (mittespetsialisti) selgitusele :) lisan lingi, kus on LHV poolt antud täpne selgitus ka pensionifondi kohta. Soovitan lugeda, 12.küsimuse all on täpne vastus küsimusele pensionifondi varade kaitstuse ja eraldatuse kohta ning sealt selgub, et pensioniklientidel, antud juhul, ei ole paanikaks põhjust.
http://www.lhv.ee/news/index.cfm?id=1016518 -
msinvest
1.paanikat soodustab lhv mitte kliendid - kui ikka lhv nõukogu esimees ja investeerimise juht ei mõtle siis usaldust nende fondidele olla ei saa.
2.Juhatuse liige Rain Lõhmus 23.08.2005 SELLEL kuupäeval pani investeerimispensioni fondile allkirja Lõhmus.Vaata aruandeid.
Ma ei ole LHV pensioni klient.Aga nende klientide huvides võiks mõni audiitor need investeeringud üle küll kontrollida.FI kontroll pole vist eriti adekvaatne aga mõni välisaudiitor võibolla. -
msinvest said minust valesti aru, ma ei karda et keegi mu pensioni mingite trahvide katteks kasutab, ei, seda kindlasti mitte. Mind huvitab see, et kui inimesed kes loevad lehtedest pealkirju, kaotavad usalduse LHV vastu, viivad ära oma pensionid lhv`st, et sellega kuivab kokku fond. ja kuiv fond ei ole eriti tulus või mis?!
-
PS! ma ei ürita paanikat külvata, vaid omale neid assju selgeks teha!
-
teoreetiliselt õige mure, fenzo. Aga lahkumine pensionifondist tähendab tavaliselt seda, et suunatakse maksed uude fondi. Vähemus viib üle ka vanasse fondi kogunenud summa. Selleks, et seda saaks teha peab olema vanas fondis vähemalt 500 osakut. Just lõppenud liitumisvoorus näiteks suunas maksed ühest II samba pensionifondist teise ümber 40 056 inimest aga osakuid vahetas (s.t. viis ka kogunenud summa üle) ainult 7 422 inimest.
Maksete ümber suunamine seega vähendab ainult tuleviku laekumisi. LHV Pensionifondidel on nende hulk, kes teistest fondidest maksed meile suunavad alati suurem olnud kui nende hulk, kes maksed meilt mujale suunavad. Sel aastal saime juurde ca 3 000 klienti.
Nüüd küsimus, kas tänaseks päevaks on näha mingit paanikat? EI. Tänase seisuga on esitatud maksete ümber suunamisavaldusi selles perioodis (alates 1. nov) LHV fondidest mujale 37. Meie kasuks on aga esitatud 56 avaldust. Seega oleme rohkem kliente võitnud kui kaotanud. Ja need numbrid on kogu kliendiarvuga (ca 20 000) võrreldes väga väiksed muidugi.
Tõnno Vähk -
isiklikult sidusin ennast kah sel sügisel aktsiapensionifondiga. kui nüüd peaks lhv-l piirangud tulema USA börsil kaubelda, siis on ju otsene mõju... või saan ma valesti aru.
-
mad
LHV pensionifondide depoopank on Hansapank ja kõik tehingud käivad Hansapanga maakleri kaudu, mõju ainult sellisel juhul kui Hansapangal peaksid tulema piirangud USA turul kauplemiseks ... -
mina suunasin maksed peale lhv skandaali jus LHV pensionisse ;)
-
Ma ka ilmselt tekitan III samba LHV alla.
Mõnda aega oli juba selline idee ja hiljutised sündmused pole seda väga muutnud. -
Ma sain veidi kurvaks kui nägin Äripäeva ülevaatest et eesti pensionifondid on eelkõige investeerinud teistesse fondidesse. Kahekordne fond=kahekordne komisjon=pikaajaliselt suur kaotus säästjatele.
LHV võiks hakata pakkuma (kui seda juba ei tehta) pensionifondi mis investeerib üksnes aktsiatesse, ja mitte teiste fondide kaudu. See tooks kliente juurde ma arvan.
Kaks näidet:
Fond A - aastane tootlus enne komisjoni 5%
komisjon 1%
1000 krooni täna on 30 aasta pärast = 3243 krooni
Fond B - aastane tootlus enne komisjoni 5%
komisjon 2%
1000 krooni täna on 30 aasta pärast = 2427 krooni
Fondi A säästja saab investeeringust 34% rohkem tagasi (!) kuna komisjon oli 1% ja mitte 2%. -
stefan, Su jutul on (taas) jumet. Kuigi mulle jääb mulje, et Sa ei mõtle mitte komisjoni, vaid haldustasu.
-
Kusjuures minagi vaatan, et fondid investeerivad fondidesse ja mitte ainult kaks korda vaid rohkemgi :(
Seega võib komisjonideks ja haldustasudeks matta vbl, et isegi rohkem kui kahe kordse miinimum tasud (N: haldus 0,25+0,25+0,2; komisjonid 1+1+0,5)!!!
Numbrid muidugi näitlikud aga panevad ikkagi mõtlema. Lohutuseks ehk see, et siiski kogu fondi maht ei ole teise fondi paigutatud - seega reaalselt nii lihtne see arvutamine ei ole.
Peab siis ostma neid aktsiaid, mis fonde haldavad ;) need ju teenivad ja topelt. -
Pensionifondi mahtude juures ei pruugi ostetud fondide haldustasud olla mitte päris need, mis jaekliendi jaoks, on siis miski tagasimakse süsteem käigus vms. - vähemalt fonde vahendavad pangad/investeerimispangad võivad hea lepingu puhul saada küll nende poolt müüdud fondide halduritelt miski % haldustasust ...
-
tuleb aeg, mil liitun kah lhv pensionifondiga, hetkel ei viitsi kuidagi süveneda sellesse :>
-
See küll ei puutu praegu siin olevasse teemasse aga kuidas on lood kasvukontoga?
Kas ka see on eraldi juriidiline üksus ja kui suur on oht olla mõjutatud sellest jamast? -
Stefan - absoluudselt õige mõte. Minuarust võiks olla olemas ka väga riskantse strateegiaga pensionifond ja mis ei investeeri teistesse fondidesse. Kui ma juba raha välja käin, siis olgu selle tootlus ka teistest fondidest kõrgem. Kui me jõuame punkti B, mil jõuab kätte meie pensioniiga, siis oleme me kõik pensioni võrra rikkamad ja koguefekt majandusele üldiselt on olemas, aga indiviididele väike. Samas ei soovi ilmselt riik sellist fondi tagada ja riskantse strateegiaga avatud fonde on ka praeguses fondivalikus.
-
igatahes aitäh Tõnno, sain ammendava vastuse.
mis aga puutub aimari ja stefani juttu, siis "riskantne strateegia" on nagu nimigi ütleb riskantne, ehk siis kui sa jõuad kunagi pensioni ikka, ei pruugi sa olla pensioni võrra rikkam, vaid võid olla 30 aastat asjata maksnud.
Tahad riskida, siis osta juba niisama aktsiaid ja mängi nendega, või lase maakleritel mängida.
