Kuidas tegelikult aktsiaid ostetakse
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
TradingMarkets.com-s on väike võistlus.
Ja keegi Miss November 2001 on ka teinud portfelli.
Portfelli koostas just nii ja just seepärast >>
1. XM Satellite Radio (XMSR) because satellite radio rocks, hoping I got it 4 Hanukkah.
2. Research In Motion (RIMM), with all the technology, why not...Blackberry is doing great things. I'm the dork of tech stuff, love it all, and can't get enough!
3. Google (GOOG) - because I Google everyone and everything, from people places and shopping.... its great! Don't know what I did before it was invented.
4. Bluefly (BFLY)
5. Boyd Gaming (BYD), all the guys I know love gaming...and I think it's sexy. Besides...I live near Atlantic City and love the Borgota.
http://tradingmarkets.com/stock_picking_contest/index.cfm?sec=lindsey
Üldiselt .. väga kena teine ju! -
Ilmselt tegemist professionaalse treideriga jah.
-
irw... tahaks lõpptulemust näha, et kes kõige rohkem teenib :)
-
Ma ostsin baltikat kuna ühes montoni poes väga ilus müüja :)
-
Ma müüsin KLV1T, sest mu emal on diabeet
-
Aga üks pensionär ju enne Tallinki emissiooni meedias vaimustunult rääkis et tema ostab Tallinki, talle meeldib Soome vahet sõita.
-
Muidugi mõista on toodud käsitlused ülinaiivsed ja ebaprofessionaalsed. Väga üldises plaanis ja teoreetiliselt käsitledes on mõttekäigud siiski investeerimishorisondis õiged - kui eeldada, et sellised "investorid" esindavad nn. üldist massi ja üldise massi väärtushinnanguid, tarbimisharjumusi ja üldist meelsust, siis on ju nende põhjal investeerimisotsuste tegemine sisuliselt õige - kui paljudel ikkagi meeldib Soome ja Eesti vahet sõita, siis järelikult läheb Tallinkil hästi ja järelikult tasub temasse investeerida (sama Apple'i, Kalevi, Saku õlletehase ja kõige muu kohta).
Ja veelkord - ma saan väga hästi aru, et selles käsitluses on puudu hinnangud ettevõtete finantsseisundile, juhtide kompetentsile, majanduskeskkonna muutustele jne, mistõttu päeva lõpuks niimoodi investeerimine on ikka rohkem loterii valdkonda kuuluv, kuid baasina arukamatele otsustele on taoline "mulle meeldib see vidin, järelikult ostan seda tootva firma aktsiaid" küllalt adekvaatne.
(Kui ma ei eksi, siis aastat paar tagasi tõi ka Lõhmus kuskil ajakirjanduses sellise mõttekäigu investeerimisotsustest nö lihtinimestele, et tasub osta ettevõtete aktsiaid, mille toodangust te aru saate - kui teile meeldib suvel õlle juua ja arvate, et teistele meeldib ka, siis ostkegi Saku Õlletehast - sõnastus on küll umbkaudne, aga mõte oli sama ning näide oli just Sakuga seotud.) -
ma tahaksin ka TAL1T-d osta, aga kardan merehaigeks jääda.
-
osadel seal päris hästi läinud panustamine :P
-
1.aktsiaid tuleb ikka teada enne kui ostad--jälgida mõnda aega.tundmatus kohas vette ei tohi hüpata.
2.otsused tuleb ise teha--mitte netist mõnda soovitust lugeda.
3.strateegiad põhjalikult selgeks teha
4.riskida ei tohi.kõik positsioonid katta(ostad 100googl siis put ka.)
5.see on pikaajaline äri,aastatega tekivad ideed,poliitikad.
6.kellelegi ärge oma portfellihaldust usaldage.LHV ei ole ainuke pank olnud mis mu portfelli väärtust kiiresti vähendanud.
treideritele soovin ainult head.ise olen paar korda proovinud ja kokku üks 600k kaotanud.
ei usu eriti et keegi kuskil mingit raha teeninud on.imelugusid räägitakse aga nagu tavaliselt lõppevad need manhattani kohtus. -
selge see, et pikem ostmine kasulik... virtuaalis ostsin sügisese IT sektori madalseisu ajal
AMD, ATYT, INTC, MXIM, NVDA aktsiaid ~3K $ summas igat... hetkel oleks seega natuke rohkem kui 2 kuuga teenitud juba 4100$... seega päris ok minu meelest...
Samas reaalsus on teine, kuigi ma ka reaalselt hoian neil silma peal, siis paraku vähene raha lubab vaid Balti turgudel kaubelda... ja väikse summaga on riskitaluvus oluliselt parem, samas nagu eelpool öeldud ei pruugi sellest kasu olla - spekuleerimine on väga närvesööv ja suht kohvipaksu pealt ennustamine. Eks ikka annab teenida, aga see on reeglina stiilis suur kasum ja ka suur kahjum... -
to arwen,
Kui näiteks ostangi 100 googlile pute ja aktsia hind siiski kohe ka tõuseb, siis millal sa putid maha müüd? kas kohe kui näed, et langust ei tule v -
kas putide asemel poleks parem ja võibolla paindlikum stop-lossid paika panna ning neid siis hinna tõustes kogu aeg ülespoole seada?
Ma lihtsalt küsin, ma ei tea oma tagumiku katmisest liiga palju ja pole kasutanud ei stop-losse ega pute... -
to Lenz :ma neid putte ei müü nii kaua kui mul positsioon on.see et aktsia tõuseb ei tähenda ju et ta ostu hinnast alla ei võiks kukkuda.
to arrowhead stoploss ei pruugi ju alati töötada. riskida ei tohi,kui riski otsid siis kasiino!
see puttide jugu garanteerib et sa ei kaota kunagi.ja see ongi meie siht.puti hind tuleb lihtsalt arvestada aktsia hinna sisse.sellega tuleb lihtsalt harjuda.
selle katmisega on niimoodi et kui sa oma palga või auto kaotad siis pole hullu aga kui summad lähvad suuremaks siis ei saa enam kaotuse peale mõelda.suurte kapitalise halduritel on keelatud osta positsiooni mis pole kaetud.algul tunduvad kulud suured aga peale seda kui esimene positsioon 50% on langenud selleks hetkeks kui arvuti juurde jõuad,siis hakkad ka nende loogikast aru saama. -
Äkki oleks parem,kui üldse ostaks riskide maandamiseks lisaks pikale positsioonile lühikese positsiooni...saad rahulikult jälgida kuda aktsia liigub
-
Straddle ju selles seisnebki ja kui juba ühele poole kiskuma hakkab peab kiiresti reageerima
-
Minu teada kindlustavad oma positsioone müügioptsioonidega Trigoni fondid. Kuid seda ei tehta pidevalt. Minu arvates ei anna kogu aeg putiga hedgemine erilist tulemust, kuna optsioonipreemia sööb tootlust. Kui võtad rahas sees puti (delta ligi 1) iga 100 aktsia kohta, siis ju praktiliselt positsiooni ei oma.
Kui ei soovi raha kaotada, siis soovitan teistmoodi läheneda. Oletame, et investoril on miljon krooni ja ta ei soovi seda mingil juhul kaotada. Ta paigutab 988 814 krooni 6-kuu deposiiti (Hansapank intress 2,25%). Poole aasta pärast on tal igal juhul miljon krooni (laekuvad hoiuse intressid). Ülejäänud 11 186 krooni eest ostab ta näiteks Balti turgude ATM optsioone. Kui aktsiate hinnad tõusevad, saab investor kasumit. Tegu on sama loogikaga, mida kasutatakse SEB Ühispanga investeerimishoiuse puhul. Kahjuks toimib see vaid suuremate summade puhul. -
To alvar: NOK on hetkel 19.74 ja 2008 put strikega 20 on 2.55 (WIKMD.X) see teeb kokku
Nokia investeeringuks 22.29.
Ma ei ütleks et positsiooni ei ole.Ma arvan et mul on 2008 nda aastani tugev positsioon Nokias ja mul on võimalus Nokia aktsiaga teenida.On ka võimalus et ma ei teeni ja kaotan mõned protsendid aga suurtemate languste suhtes olen ma kaitstud. -
Selle (WIKMD) optsiooni delta on ligi -0.44 (ivolatility andmetel). Kui Sul on näiteks 100 Nokia aktsiat, siis reaalselt omad kahe positsiooni kokkuvõttes 56 aktsiat.
Optsioonid pakuvad palju võimalusi ja võimalik on igasugust keemiat teha. Fakt on siiski see, et enamik optsioonide ostjatest kaotavad raha. -
ma pole seda osanud nii mõelda.see 56 aktsiat on siis kui samal hetkel maha müün?
mul on selline tunne et need on mingid muud instrumendid need 56 tükki.See Kahe tehingu sümbioos on ikkagi minu jaoks selline tulevikku suunatud instrument mis ei kaota raha.
kui ma siin varem ükskord sellest kirjutasin keegi LHV st isegi ütles et see uus instrument on call. -
Alvar,
arvan enamik BALTI optsioonide ostjatest kaotavad raha -
Alvar, seleta palun seda 56 aktsia loogikat.
Talupojamõistus ütleb, et kui osta 100 aktsiat ja need katta optsiooniga, on kogukulu 2229.
Kui optsioone mitte osta ja see 2229 ainult aktsiate alla panna, saame 19.74 hinnaga aktsiaid kokku ca 113 tk. Suhe siis 113/100, mitte 100/56. -
Delta on vahemikus -1 kuni 1. Antud juhul -0.44 näitab, et oled reaalselt 44 aktsiat lühike. Kui omad lisaks 100 aktsiat, siis kokku oled 56 aktsiat pikk.
Sisuliselt samasuguse positsiooni saaksid, kui ostad lihtsalt Nokia calli. Näiteks NOK Jan 2008 strike 20 call (WIKAD) väärtus on ivolatility andmetel 3,22 dollarit. Ostes selle optsiooni omad reaalselt 62 aktsiat. Siinjuures tuleb märkida, et aktsiahinna tõustes suureneb ka delta. Näiteks kui Nokia aktsia tõuseb 1 dollari võrra (ajaväärtuse langust ei arvesta), siis uus delta on 0.67 ehk omad juba rohkem aktsiaid. -
ok.aga oletame et sa pead investeerima 2,4 miot $ ja kumma sa ostaksid? kas calle või aktsiad ja putid.
riskitase on erinev.ühel juhul võid kaotada kogu raha ja teisel juhul ei kaota sa üle kümne protsendi.
call ei ole sama instrument mis aktsia ja puti sümbioos.
to Alvar: see sinu kommentaari teine pool on lihtsalt eksitav. -
Ostes lihtsalt 100 aktsiat 19.74-ga on maksimaalne kaotus 1974 dollarit (Nokia pankrotis).
Ostes WIKAD optsiooni on maksimaalne kaotus 322 dollarit (1 leping = 100 aktsiat).
Otses 100 aktsiat ja WIKMD on maksimaalne kaotus 229 dollarit, seda sel juhul kui Nokia aktsia maksab 20 taala (optsioon on rahast väljas).
Optsioon annab võimenduse, selle alla pole ju mõtet panna kogu raha. Võimendus annab sama positsiooni, mis aktsiaid ostes, aga summa on väiksem. Loomulikult võib kaotada kogu optsiooni alla pandud raha. Aga kui ostad aktsiaid ja firma läheb põhja, siis kaotad kõige rohkem. -
ok.
-
Alvar , see sinu interpretatsioon, et optsiooni delta näitab alusvara aktsiate positsiooni suurust, on küll huvitav. Ma ütlen, et huvitav selle poolest, et kuulen seda esimest korda. Ma ei ole optsiooniguru, kuid delta on siiski siiamaani näidanud peamiselt kahte asja.
1. Tõenäosust et optsioon lõpetab täitmiskuupäeval rahas. Näiteks delta 0.5 on tavaliselt ATM callidel, kuna tõenäousus nende rahas lõppemiseks on 50/50.
2. Samuti näitab delta optsiooni hinna muutust kui alsuvara kallineb ühe ühiku (näiteks USD)võrra. Siit ka puttide negatiivne delta, kuna alsuvara kallinemisel puti väärtus langeb.
Korrektne loogika tundub olevat just ipsumil, kes näitas et arwen saab tänu hedgimisele 113 aktsia eest makstes ainult 100 aktsiase positisooni. 13 aktisat on nö kulu, mida nõuab positisooni katmine. Ehk siis arwen on nõus maksma 13% rohkem kaetud positisooni eest. Kas see on õige strateegia või mitte on juba hoopis iseküsimus... -
Pasten siia ühe vana postituse, mis aitab vast selgust tuua. Autor Tõnno Vähk:
tonno
Re: Kuidas optsioonidega läheb? 04/12/01 13:43
arvutame, Alvar
sinu HP2C140 delta oli ostes c.a. 0.77, gamma oli 0.017, theta 0.06 päevas, vega 0.2, rho 0.2
turg oli c.a. 149.75 ja kaubeldav volatiilsus 27%, arvestuslik intressimäär 7%, preemia 14.2
Tegemist oli suhteliselt sügaval rahas optsiooniga - delta rohkem kui 0.75, tihti üle 0.75 deltaga asju eelistatakse mitte kaubelda isegi OTC turul näiteks. - Kuna ostsid optsiooni 100 aktsiale siis oled pikk reaalselt 77 aktsias selle taseme pealt - võidad 77 krooni kui aktsiahind tõuseb 1 krooni võrra.
0.017 gamma näitab jah, et kui aktsiahind tõuseb 1 krooni võrra (150.75 peale) muutub su delta 0.787 peale (delta + gamma). Pane tähele, et muutub ka gamma - 0.016 peale.
Theta siis näitab, et homseks oled ceteris paribus 6 krooni võrra vaesem, sest optsiooni ajaväärtusest kukub 0.06 krooni. Kui volatiilsus peaks kukkuma 26 peale kaotad 0.2 krooni optsiooni hinnast, sama juhtub kui intress kukub 1% võrra (rho)
Reaalselt ei pea sa rho pärast muretsema, samuti antud juhul ei ole vega oluline eriti kuna:
1) su optsioon on vähe volatiilsustundlik - kaugel strikest
2) vaevalt et volatiilsus suures ulatuses lähiajal muutub
Theta vastu sa ei saa ka midagi teha. Nii on sulle oluline vaid delta ja gamma. Hetkel kuna ostsid optsiooni mille delta oli 0.77 siis pidasid sa tõenäosust, et aktsiahind kukub alla 140 suuremaks kui 23% - ehk arvasid, et tegelik volatiilsus turu on suurem kui kaubeldav 27%.
Samas reaalselt saavutasid sa selle optsiooniga võimenduse 10,5 korda! See on kaugelt suurem kui mingi muu olemasolevaga instrumendiga. Samuti laenasid enda finantseerimiseks raha intressiga 7% - peab päris hea krediidireiting olema, et turult saada!:)
Nii ei pruugi volatiilsusnägemus olla ainuke põhjus optsioonidega kauplemisel. -
Alvari analüüs on hea, aga tundub et ta on natuke valel teel. Ei näe vajadust seda täpsemalt seletada, aga vaata reaalset olukorda, kus sul on -1 deltaga put katmas positsiooni (no näiteks NOK30 Jan08 vms).
Sa ei saa ju väita, et selle tulemusena omad sa n-ö 0 aktsiat ehk ei võida/kaota ei tõusust ega langusest.
Aga mulle jäi su jutust mulje, et just seda sa väitsid... -
Eespool väideti (arwen 07/01/06 23:23), et stoploss ei pruugi ju alati töötada.
Kas ja kuidas on see võimalik? -
"call ei ole sama instrument mis aktsia ja puti sümbioos." jah on küll. sünteetiline call. mõlema positsiooni risk/reward on täpselt sama. stop limit order ei pruugi tõepoolest alati töötada.
-
Aga miks ja kuidas ei pruugi stop limit order alati töötada?
-
Pikk positsioon + put on ju pisut nagu (asümmeetriline) straddle. Kui hind muutub optsiooni kehtivusajal vähe, oled kaotaja. Kui langeb palju, on kaotus piiratud. Kui tõuseb palju, oled plussis.
Ise näen sel mõtet ainult väga lühiajalises perspektiivis, näiteks kui majandustulemused silmapiiril või tehniline pilt indikeerib mulle ebasoodsat liikumist. Võtad riski maandamiseks OTM optsiooni ja kui tulemused käes või tehniline pilt selgineb, müüd maha. Pikalt optsiooni käes hoides sööb ajaväärtus igal juhul valusalt kasumit.
Antud NOKIA näitel kaotad ju 2 aasta tootlusest 13% igal juhul. -
Ehk siis pikk+ put tasub votta siis,kui on oodata suurt liikumist.kiire tous=voidad,kiire langus=kaotad v2he voi j22d nulli,aeglane langus =suur kaotus
Kui suunda ei tea siis kohe put +call -
rii3, stop limit order muutub limit orderiks kui aktsia kaupleb sinu stopi tasemel või sellest läbi. Oht peitub selles, et turg võib väga kiiresti liikudes enam mitte jõuda sinu määratud limit hinnani.
-
sahtel,
Paluks veel selgitust. See tähendab, et kui ma sisestan stop limit orderi siin enne usa turu avanemist, siis order aktiveerub alles usa turu avanedes ja selle mõne sekundi ? jooksul jõuab hind nii palju langeda, et mu liiga optimistlik stop limit order muutub mõttetuks? -
Ei pea panema ju stop-limit, likviidsete aktsiatega ei tule kaotus stop-marketiga suurem kui putiga. Samas kipub put tõusurõõmu lämmatama.
-
arwen, milliseid putte sa katmiseks kasutad?
a) OTM, ATM?
b) lühikese tähtajaga või LEAPSe, et ajaväärtuse kadu vähendada? -
https:///images/files/Optsioonid%20041005.pdf
Sellel aadressil paikneb Tõnno Vähi presentatsioon LHV seminarilt "Optsioonid algajatele".
Kes ei usu, et aktsia + put = call, siis palun vaadata seal lk 13 leiduvaid aktsia ja optsioonipositsioonide diagramme. Seejärel varustada ennast pliiatsi ja paberiga, joonistada 1 graafikule nii pika aktsiapositsiooni kui puti tootlusdiagramm, kustutada üksteist taandavad osad ja vaadata millise instrumendi diagramm järele jäi.
-
to annioon a)tavaliselt ATM kuid hinna lähedal b)ma ei kauple.kõik positsioonid on ikkagi pikad ja enamustel mu aktsiatel on ka pikad optsiooni võimalused.kahe aastased.
-
kaevasin vana topicu üles, et me neid neide ära ei unustaks ...
http://tradingmarkets.com/stock_picking_contest/index.cfm?sec=dailystanding
nagu näha on paljud GOOGLEga natuke kukkund aga üldjoontes ei saa midagi ette heita ... -
kõvad appli fännid on siis trenditüdrukud... no wonder.
