Alternatiivenergia kasutuselevõtust teenivad firmad
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Millised firmad võiksid keskmises ja pikemaajalises ajahorisondis enim võita nafta kõrval kasutusele tulevatest alternatiivsetest energialiikidest (päike, tuul, vesinik ...)?
Nii alternatiivsete energeetiliste lahenduste väljatöötajad ja seadmete tootjad kui ka nende tehnoloogiate kasutajad. -
Valik päikeseenergeetika firmasid:
SunPower – SPWR (Nasdaq) (noteeriti novembris 2005, tõusnud sellest ajast USD 28→36,5 ehk 30%)
Conergy – CGY.F (noteeritud Frankfurdis, börsil alates märtsist 2005, tõusnud sellest ajast EUR 71→123)
ErSol Solar Energy – ES6.F (noteeritud Frankfurdis, börsil alates sept.2005, hinnamuutus sellest ajast EUR 65→56)
Q-Cells – QCE.F (noteeritud Frankfurdis, börsil alates okt.2005, tõusnud sellest ajast EUR 49→78)
SolarWorld – SWV.F (noteeritud Frankfurdis, hinnamuutus alates jaan.2000 EUR 14→211)
Solarparc– SLX.F (noteeritud Frankfurdis, hinnamuutus alates suvest 2001 EUR 20→14) -
JEREMY RIFKIN: VESINIKUENERGIA muudab maailma, nagu muutis aurumootor 19. sajandil ning sisepõlemismootor 20. sajandil.
JEREMY RIFKIN: Kolmanda tööstusrevolutsiooni algus (Eesti Päevaleht, 16.02.2006) -
JEREMY RIFKIN:
Meid lahutab 12–18 kuud uue energia ajastust, mis muudab kogu maailma. Me peame olema valmis, et kiirelt ära kasutada kogu selle potentsiaal.
Sellal kui poliitilised funktsionäärid on halvatud ning asjatundjad murravad ahastuses käsi, on kommertsiaalne energiarevolutsioon murdmas globaalsele turuplatsile – kuid sellest ei tea peaaegu keegi, kui üksikud tööstuse “insaiderid” välja arvata.
Tere tulemast kaasaskantavate vesinikkütuse elementide maailma! See muudab revolutsiooniliselt meie mõistmist energiast ning kaubanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete suhete korraldamisest, nagu aurumasinate kasutuselevõtt muutis maailma 19. ning sisepõlemismootor 20. sajandil.
Hitachi, Toshiba, Samsung, Canon, Sanyo, Sony, Panasonic, NEC, Mitsubishi, Fujitsu, Sharp ja Olympus on tulemas turule väikeste vesinikuenergial baseeruvate mikrokütuse elementidega, mis asendavad traditsioonilised patareid ning pakuvad mobiilset toidet süle- ja pihuarvutitele, mobiiltelefonidele, videokaameratele, kaasaskantavatele DVD-mängijatele ning digikaameratele.
Rohelisele vesinikuajastule viib meid lähemale vesiniku eraldamine biomassist, aga ka vesinikuenergia tootmine vee elektrolüüsimise abil, kui elektri tootmiseks kasutatakse taastuvenergiat – päikest, tuult, hüdro- ja maasoojusenergiat.
Esimesed vesinikkütuse elemendid jõuavad maailmas jaemüüki järgmisel aastal. Need pakuvad näiteks arvutile toidet mitmeks päevaks, samas kui praegused akud peavad vastu vaid paar tundi. Kaasaskantav kütuseelement võimaldab mobiiltelefoni laadida 20 tunni kõneajaga. Ning iPodi pleier võib töötada 80 tundi järjest. Vesinikkütuse element võib uhkustada tavaakust 20 kuni 30 korda suurema energiasalvestusvõimega. Juhul kui maailma majandus sellest kinni haarab, hakkab see ilmselt maksma vaid kaks-kolm dollarit. Pole ime, et globaalsed elektroonikakompaniid tahavad turul esimesed olla. Asja äriline potentsiaal on üüratu.
Vesinikkütuse elementidest saab tõeline energeetiline läbimurre, mis annab koos digitaalse kommunikatsioonitehnika uue põlvkonnaga inimestele võimaluse olla autonoomsed ja ülimobiilsed.
Ka tootva tööstuse ja teenindussektoriga seotud firmad on alustanud statsionaarsete vesinikuenergial põhinevate jõujaamade rajamist, et neil oleks varuväljapääs vooluvõrgu ülekoormuse, kallineva elektrihinna või voolukatkestuste puhul.
Meie ühine tulevik on vesinik. Küsimus on vaid selles, kas me suudame sellest kinni haarata õigeaegselt, et päästa planeet, kaitsta teisi elusolendeid ning jääda ka ise püsima. -
ABB, Alstom, Siemens, GE...
Sõltumata sellest, kuhu suundub energeetika, võidavad firmad, kes ehitavad ja moderniseerivad elektrijaamu. -
Paar tuuleturbiinide tootjat:
Vestas Wind Systems – VWS.F (Frankfurt), VWS.CO (Copenhagen) – tuuleturbiinide tootmise turuliider maailmas (aktsia hind: 11.mai 2000 EUR 38,60 → 16.veeb.2006 EUR 16,60)
Gamesa – GTQ1.F (Frankfurt), Hispaania tuuleturbiinide tootja (aktsia hind: 21.juuni 2004 EUR 12,30 → 16.veeb.2006 EUR 14,01) -
õuna ants, kas mõni neist firmadest, kelle aktsia langenud on ehk spliti teinud?
-
”Mõtle vaid, Matilda andis lehte kuulutuse, et küps naine on valmis tooma soojust ja valgust teie ellu!”
“Ja kas tuli palju ettepanekuid?”
“Senimaani vaid üks – kohalikult elektrijaamalt!” -
piuks, võimalik, aga on Sul ehk mingeid täpsustavaid andmeid?
Enamuse mainitud firmade aktsiagraafikud on huvitavad, viimase aasta jooksul, s.t. nafta kiire kallinemise perioodil on need teinud kiire tõusu. Samas on nad ka väga haavatavad nafta hinna languse või ka stabiliseerumise korral. -
alternatiivenergiast ESLR ja DESC
-
Kõige rohkem tuulegeneraatoreid toodetakse maailmas Eestis. tk/inimese kohta.
-
dol, Eestis toodetakse ainult elektrimasinaid - generaatoreid tuureturbiinide sisse... kuigi asi seegi!
-
Alternatiivenergiaga tegelevate firmade nimekiri on üllatavalt lühike usas. Ja eri tööstusharude/sektorite all laiali. Või ei oska ma otsida??
-
Ouna Ants, millised ettevõtted toodavad neid generaatoreid Eestis?
-
dol
ABB Jüris -
Tegelikult toodab Volta ka generaatoreid ja väga tasemel, samuti teeb Konesko tuulegeneraatorite osasid ja on veel teisigi ettvõtteid kes midagi toodavad või komplekteerivad...
-
Päikese vallas pakun välja veel:
Xsunx (XSNX.OB) - arendaja, kelle idee on "päikeseelemendid 2x madalam efektiivsuse ja 4x madalama hinnaga ehitiste akendel". Tehnoloogia peaaegu valmis, market cap 155 M$.
Suntech Power Holdings (STP) - Hiina päikesepatareitooja. Käive 174 M$, market cap 5 B$. Tehase maksumus 13 M$.
Keskmises perspektiivis võiks mõlemad firmad alterantiivenergigia populaarsusest kõvasti võita, aga üle 5 aasta ei tahaks kumbagi omada. Nimelt on nende patareid (nagu enamusel praegu) ränil põhinevad. Selle esimene miinus avaldus Suntechi viimases kvartaliaruandes - räninappus tõstis tooraine hinda nii, et kasum kukkus valusalt. Kui veel tootmismahud tõusma peaksid ja kui hindud hakkavad omale arvuteid ostma, lendab ränihind veelgi kõrgemale ja Suntechi plaanist langetada päikesepatarei hind praeguselt 2300$ kilovati kohta 1000$-ni saab hoopis nt hinnatõus 3000$-ni. Samas fossiilenergiaga konkureerimiseks peab päikesepaneeli hind jääma hoopis alla 700$/kW.
Tõenäolisemalt on 5a pärast tegijaks hoopis mõni muu tehnoloogia - kasvõi polümeersed pooljuhid või gallium-arseniid paneelid kontsentraatoritega. GaAs kiipe muide arendab/tootab Eesti firma Clifton. Veel üks variant on nt "gratzel-cells". Esialgse prototüübi ja mõistlike kuludeni (500 $/kW) on jõudnud näiteks http://www.orionsolar.net/index.htm (hoolimata kodulehe välimusest ei ole siiski scam-firma).
Aga vahepeal teenivad suurt kasumit ränikaevandajad (või kuidas iganes seda valmistatakse). -
Eesti oludes, kus on tuult piisavalt, oleks kuni 10kW tuulegeneraatoreid talude juurde asjaks.
Nendega võib saada sooja vee ja kompenseerida majas energiakaod mis tekkivad tuulest.
Vee soojendamiseks sellepärast, et siis ei ole vaja muundurit ja kalleid patareisid.
Kui hinnaklass on alla 70000 Kr siis oleks ostjaid olemas -
17-Feb-06
09:19 ENER Energy Conversion: Bush to visit solar cell plant Monday in Auburn Hills - Detroit Free Press (43.00 )
The Detroit Free Press reports that President George W. Bush will follow up on his State of the Union push for alternative energy research and development Monday when he visits a long struggling but recently profitable Rochester Hills-based company that makes solar panels, advanced batteries and hydrogen cells. Energy Conversion Devices has been developing and producing alternative energy sources since 1960. Bush said last month that he wants to increase federal funding for alternative energy sources. He will visit the company's solar cell plant in Auburn Hills. -
http://www.energyandcapital.com/
-
dol,
10kW tuulegeneraatorite osas jääb ainult nõustuda Sinuga!
Suuri tuuleturbiine Eestis (veel) ei toodeta, kuid olen kuulnud, et väikseid plaanib Volta tegema hakata (minu teada nad teevad siiski alles ettevalmistusi, ega tooda veel reaalselt).
ÄP kirjutas jah, et Jüris asuv ABB teeb suurte tuuleturbiinide sisse generaatoreid ja plaanib tootmist laiendada - see ÄP artikkel kirjeldas seda äri minu arvates päris asjatundlikult. Tuuleturbiinide äri nagu paljud muudki ärid on globaalne ja eri komponente (generaatoreid, jõuülekandeid, labasid jm.) teevad eri firmad. Kindlasti on Eestis peale eelmainitud firmade veel mitmeid, mis teevad turbiinidesse ilma suure meediakärata mingeid juppe või üksikuid komponente. -
Volta kodulehelt :
Tuulegeneraatorite detailide valmistamine
Suhteliselt uus tegevusala (alustati 1999. aastal), esimesed väikepartiid tarniti 2000. aastal Soome ja Rootsi tuulegeneraatori tootjatele.
Praegu toodetakse generaatoritele korpuseid ja mähitud staatoreid (võimsusega kuni 30 kW), perspektiivis on püsimagnetiga rootorite ja vertikaallabade tootmisesse juurutamine.
Arengusuundadest.......jätkatakse tuulegeneraatorite komponentide tootmist, lisades sinna hiljem ka elektroonikaosa mikrokontrollerite baasil. -
http://www.hot.ee/raadiotuba/aglotg.html
Eestis valmistati tuulegeneraatoreid juba eelmise Eesti Vabariigi ajal. -
No veel lisaks Voltast.
http://www.rmp.ee/uudised/206/1980
Mina igatahes ootan millal saaks Volta tuuliku püsti ajada.
Siis saaks sellest pidevalt lõõtsuvast tuulest ka midagi tolku olema! -
dol,
täpselt nii - tuulegeneraatorite detailide (korpuste ja mähitud staatorite) - valmistamine (allhankena siis mõnele suuremale tootjale). See tegevus on vajalik raha teenimiseks, teenitud rahaga saab muu hulgas finantseerida ka firma arendustegevust, kui soovi on.
Minu andmetel seni ükski Eesti firma niikaugele ei ole jõudnud, et iseseisvalt tuuregenaraatoreid valmistaks ja turustaks... kuigi jah, plaane arendatakse küll. Ka Ärilehes oli kunagi Volta kohta jutt, kus räägiti väikeste tuulegeneraatorite tootma hakkamise plaanidest ja ettevalmistustest. Loodame, et asi saab teoks (kuigi jah, Voltasse ilmselt investeerida ei saa). -
Meeleldi investeeriks Voltasse!
-
dol,
mina kaaluks ka!
Volta väikese võimsusega tuulegeneraatorite äri on suht arusaadav ja tundub perspektiivikas. Volta on ka kohalik ettevõte ja seetõttu on arengutel kerge silma peal hoida.
Kuid nad ei võta vist uusi investoreid kampa... :( -
Vabariigi Valitsuse istungil neljapäeval 16. veebruaril määrati 2006. aasta teaduspreemiad:
...
Enn Mellikov (kollektiivi juht), Mare Altosaar, Sergei Beresnev ja Andres Öpik -- tehnikateaduste alal tööde tsükli "Päikeseelementide uued materjalid ja konstruktsioonid" eest.
... -
Ouna Ants,
Kui tulevik on vesinikelementide päralt, siis vaata kes vesiniku toodab.....loetletud elektroonika firmad vaevalt ise sellega tegelevad.
----------------------------------------------------------------
Over 90% of the world's hydrogen of around 45 million metric tons is produced from fossil fuels. The largest producers of hydrogen are the artificial fertilizer and petroleum industries, with respectively 47% and 37% (1993). Sales of hydrogen have increased by 6% annually in the last five years, which is closely related to the increased use of hydrogen in refineries as a result of stricter standards for fuel quality. This development is expected to increase. In addition, it is expected that the next five years will see a dramatic increase in local small-scale production of hydrogen as fuel cell technology is introduced on the mass market. [Heydon 1998] ---
Steam reforming of natural gas is currently the least expensive method of producing hydrogen, and used for about half of the world's production of hydrogen. Steam, at a temperature of 700-1,100 °C is mixed with methane gas in a reactor with a catalyser at 3-25 bar pressure.
-------------------------------
Niiet gaasi,nafta ja keemiafirmad. H2 tootmine erinevatest toorainetest: 48% maagaasist, 30% naftast,18% kivisüsist, 4% elektrolüüsi tehnoloogiaga. -
kütuseelement tuleb kindlasti massidesse. tuule- ja päikeseenergia leiavad kindlasti laialdasemat kasutust ja (seadmed) muutuvad odavamaks.
kuid vesiniku tootmiseks on energiat ilmselt kõvasti rohkem vaja kui need suht vähese jõudlusega tehnoloogiad suudavad. (puhas) tuumaenergia, anybody? milliseks hindate tuumaenergia tootjate perspektiivi? -
Huvitav võimalus tundub olema heelium-3 import kuult:
And with President Bush's call last week for the creation of a permanent lunar base, the possibility of using helium-3 as an energy source could become a reality.
"If we could land the space shuttle on the moon, fill the cargo with canisters of helium-3 mined from the surface and bring the shuttle back to Earth, that cargo would supply the entire electrical power needs of the United States for an entire year," he said."
http://www.jsonline.com/news/gen/jan04/201211.asp?format=print
RUSSIA is planning to mine a rare fuel on the moon by 2020 with a permanent base and a heavy-cargo transport link, a Russian space official says.
"We are planning to build a permanent base on the moon by 2015 and by 2020 we can begin the industrial-scale delivery ... of the rare isotope Helium-3," Nikolai Sevastyanov, head of the Energia space corporation, was quoted by ITAR-TASS news agency as saying at an academic conference.
The International Space Station (ISS) would play a key role in the project and a regular transport relay to the moon would be established with the help of the planned Clipper spaceship and the Parom, a space capsule intended to tug heavy cargo containers around space, Mr Sevastyanov said.
Helium-3 is a non-radioactive isotope of helium that can be used in nuclear fusion.
Rare on earth but plentiful on the moon, it is seen by some experts as an ideal fuel because it is powerful, non-polluting and generates almost no radioactive by-product.
http://www.news.com.au/story/0,10117,17943650-23109,00.html -
Vesinikuelementide massidessetulekut ei usu. Selleks peaks väga korralik infrastruktuur tekkima, et sa oma autot vesinikuga liigutada saaksid. Vast suuremgi infrastruktuur, kui praegune bensiinitanklate võrgustik, sest vesinikupaak peab vähem vastu kui bensiinipaak.
Vesiniku tootmine pole odav lõbu, ja nagu eelpool juba mainiti, tuleb see peamiselt fossiilkütustest. Seega oluliselt loodussõbralikum see pole. Ta pole tegelikult alternatiivne energiaallikas, vaid lihtsalt patarei, mida laetakse traditsioonilise fossiilkütusega. Protsess, mis paratamatult on kallim, kui otsene fossiilkütuse kasutamine: iga vaheastmega tekib üsna suur energiakadu.
Veel tuleb arvestada, et vesinik on ülivoolav ja lekib välja igasugusest anumast. Hinnanguliselt lekivad vesinikupaagid mitu protsenti päevas. Lisaks on vesinik ülireaktiivne ja muudab metalli rabedaks.
Kokkuvõttes: vesinikuelementide masskasutus tundub olevat ebarealistlik hype. -
Jah, eelnevaga nous.
Sellisel kujul nagu ylalpool kirjas, on Rifkini tekst kyll jura.
See, millest ta kirjutab, kaasaskantavate arvutite, ipodide, telefonide jms. vidinate varustamine elektriga ei ole ENERGEETIKA. Ta annab olemasolevale alternatiivse, kuid kindlasti mitte revolutsioonilise asenduse ega lahenda mitte yhtegi olulist probleemi.
Energeetika on algab ikka sealtmaalt, kus yhikuteks megavatid ja megavatt-tunnid.
Kova sona oleks muidugi automootor. Vottes keskklassi auto mootori voimsuse 100 kWh, saame 10 tunniga (keskmise auto nadal) taisvoimsusel voi siis ca 20 tunniga poolel voimsusel 1 MWh.
See oleks juba midagi.
-
Voimsus oli moeldud muidugi kW.
-
Vesiniku tootmine fossiilsetest ainetest ei ole tõesti miskit väga alternatiivset, küll aga elektrolüüsi teel veest. Maardu kandis üks mees ehitas pisikese seadme valmis ja hetkel valmistab juba suuremat, pisike tötas ja vesinikku tuli. Üheks märksõnaks on etanool ja selle odav tootmine, hetkel on maailma suurim etanoolitootja Brasiilia ning seal on ka kõige enam kasutuses etanoolil sõitvaid autosid, samuti tegeleb ridamisi firmasid odavama etanooli tootmise otsimisega, taim switchgrass on üheks huvitavamaks leiuks.
Põnev on ka Hydrogenicsi projekt.
Prince Edward Island Project
The most detail available for a project is for the Prince Edward Island project.
In April 2005 Hydrogenics and Prince Edward Island Energy Corporation announced that they will lead a consortium of industry and government partners to develop Canada's first wind-hydrogen village demonstration - the Prince Edward Island (PEI) Wind-Hydrogen Village Project. The $10.3 million, three year, first phase project is receiving an investment of $5.1 million through the Hydrogen Early Adopters (h2EA) program of Technology Partnerships Canada. The Government of Prince Edward Island will invest $2.9 million in the project. These are the key components of the project.
Dedicated wind capacity use to power electrolysis-based hydrogen production
Large-scale hydrogen station to fuel vehicles and stationary hydrogen engine
Fuel cells and hydrogen internal combustion engines to generate electricity for utility building and houses
Proprietary leading edge wind-diesel controls software optimizes wind-hydrogen system
Additional wind turbines to compliment three existing turbines at the Atlantic Wind Test Site
John Deere fuel cell powered work vehicle delivered
Three hydrogen internal combustion engine shuttle buses
Grid power back-up
Two small-scale generation units to power vehicles and operational equipment, one now one in later phase
Initially 8-10 houses powered with additional 10 more in a latter phase
Two hydrogen powered utility vehicles, one now and one in a latter phase
One commercial building and one farm to be hydrogen powered in a latter phase
Hydrogen powered tour boat in a latter phase -
Ka elektrolüüsi kasutamine ei ole alternatiivne energiaallikas, kuna selle jaoks peab kusagilt elekter tulema.
Etanooli annab päris hästi kasutada energia genereerimiseks, nii toorel kujul otse põletades kui ka vesiniku transportmaterjalina. Aga see etanool peab kusagilt tulema. Energia ja kütus, mis kulutatakse etanoolipõllumajanduses, ei pruugi olla väiksem kui etanoolist saadav energia.
Kombinatsioon tuule- ja päikesejõujaamadest ning elektrolüüsist on paeluv, selles mõttes, et tegu on tõeliselt "renewable" energiaga: mingit loomulikku ressurssi eriti ära ei kulutata. Aga neil energialiikidel on oma hädad. Aga kui nafta otsa saab, siis see variant võib päris hästi töötada. Kalliks läheb kogu see värk küll, väga kalliks. -
Päris huvitav oleks teada, kas keegi on kusagil maailmas kombinatsiooni tuule- ja päikesejõujaamadest ning elektrolüüsist ära teinud ning kui hullu maksusoodustust ta saab? Arvestades teadaolevate naftavarude suurust pole vist ühe inimpõlve jooksul mõtet rohkem kui hype vormis selle üle diskuteerida?
Aga hype'ga on ka börsil head raha teenitud nii et why not? -
Arvestades, et vesiniku kasutus kütusena ei ole hetkel eksperimentaalvormist eriti kaugemale jõudnud, siis arvata võib, et sellist kombinatsiooni ei eksisteeri.
Aga arvestades teadaolevate naftavarude suurust ja arvesse võttes nafta kasutuse mahtu ja kasvukiirust, siis praegu on väga õige aeg seda uurida. Ma ei usu, et investeeringuna antud valdkond küll väga tulutoov oleks. Keegi peab seda siiski tegema, seetõttu on tihti alternatiivenergia rahastajaks riik. -
Elektrolüüsi puhul ei ole elektrikulu muidugi suur, hetkel täpsemalt miskit kosta ei oska. aga etanooli saab taimedest suht suure kasuteguriga. Vilja puhul on kasuteguri koefitsendiks 1.2, siis switchgrassi puhul 8.3 - vahe päris suur.
Aga päike toodab kah hapnikku ja vesinikku
New Solar Hydrogen Production Method
Sandia Lab researcher Rich Diver has invented a new way to make hydrogen using solar energy. Using rings containing reactive ferrite material, relatively cool ferrite absorbs the oxygen out of steam. The ferrite is then heated by sunlight to drive off the oxygen prior to the next cycle. The remaining hydrogen is pumped out and compressed for use. The ferrite is heated and cooled in a regenerative cycle using counter currently rotating rings containing the ferrite.
The process is in fairly early stages of development and will require much work before it could be used in a practical system. One of the tasks that is complete is development of a ferrite material consisting of ferrite mixed with zirconia that has the right color and properties to be used as the absorbent. Rich said "We had to come up with a material that was black and absorbed heat from the sun and which had the right reaction oxidation reaction."
The next step is building a prototype of the system.
His invention, the Counter Rotating Ring Receiver Reactor Recuperator (CR5, for short), splits water into hydrogen and oxygen, using a simple, two-step thermochemical process. The CR5 is a stack of rings made of a reactive ferrite material, consisting of iron oxide mixed with a metal oxide such as cobalt, magnesium, or nickel oxide. Every other ring rotates in opposite directions. Concentrated solar heat is reflected through a small hole onto one side of the stack of rings. The side of the rings in the sunlit area is hot, while the other side is relatively cold. As the rotating rings pass each other in between these regions, the hot rings heat up the cooler rings, and the colder rings cool down the hot rings. This arrangement results in a conservation of heat entering the system, limiting the energy input required from the sunlight.
Steam runs by the rings on the cooler side causing a chemical reaction to take place, allowing the ferrite material to grab oxygen of of the water, leaving the hydrogen. The hydrogen is pumped out and and compressed for use.
A separate chemical reaction that drives off the oxygen occurs where the sunlight directly illuminates the ferrite material at the solar receiving end. This is needed to regenerate the rings so they can react with more water during the next cycle. -
see nn kasutegur on siis tegelikult energy out/energy in koefitsent ;)
-
Tegelikult see vesinikuga töötavate sõidukite teema on ette võetud põhiliselt siiski lokaalse saastamise vähendamiseks st. et linnades kus on palju inimesi ja sõidukeid võimalikult paljud sõidukid saastaksid võimalikult vähe. Keegi ei loodagi, et põhiline vesinik millestki muust lähiajal tekib kui taastumatust toorainest saastavat tehnoloogiat kasutades - kuid kusagil eemal poppide surisevate sõidukitega suurlinnast.
Sama kehtib ju põhimõtteliselt trammide-trollide kohta. -
Mulle jäid Jeremy Rifkini jutust silma sellised mõtted:
"Meid lahutab 12–18 kuud uue energia ajastust, mis muudab kogu maailma. Me peame olema valmis, et kiirelt ära kasutada kogu selle potentsiaal."
"Vesinikkütuse elementidest saab tõeline energeetiline läbimurre."
Kui nüüd võtta seda juttu tõsiselt (Rifkin on siiski maailmas tunnustatud majandusteadlane), siis võiks arvata, et investeering vesinikkütuse elemente tootvatesse ja turustavatesse firmadesse on lähiajal ja ka pikemas perspektiivis väga suure tulususega.
Miks peaks Rifkin ajama udu ja pilduma kõrgelennulisi loosungeid ning rääkima tehnoloogiatest, millest ta sisuliselt aru ei saa?
Mind huvitab just see, et millised võiksid olla need firmad, mis Rifkini poolt mainitud vesinikkütuse elemente toodavad või tootma hakkavad?
Oskab keegi vihjata?
Rifkini tekstis mainitud firmadelt (Hitachi, Toshiba, Samsung, Canon, Sanyo, Sony, Panasonic, NEC, Mitsubishi, Fujitsu, Sharp ja Olympus) pole vist mõtet otse küsida, sest ärisuhted on enamasti konfidentsiaalsed, nendest ei räägita.
Kas mingitest avalikest allikatest on võimalik järgi uurida, kellega mainitud firmad koostööd teevad? -
Mis tähendab ' lahutab 12–18 kuud uue energia ajastust'?
Kas ajastu algusest? Või kulminatsioonist? Või läbimurdest? Või megahaibist?
Kui vesinikuajastu alles algab 12 kuu pärast, siis võib kuluda veel 20 aastat, enne kui tõeliselt suured rahad seal tehnoloogias liikuma hakkavad.
Ei tahaks hästi uskuda, et 2007 aasta jõuludeks kõik hiina mänguasjad vesinikelementidega töötavad.
Kui see aga nii on, siis olen rõõmsa meelega pikk Norilski Niklis (loe pallaadium) :-))) -
Ants, see kui firma kasutab kütuseelementi ei tähenda tõesti et ta ise selle toodab ja minuarust öeldi eespool õieti et jutt on põhiliselt kaasaskantavate seadmete "akudest", vbl ka sõidukitest siiski. BBC-l on hea ülevaade suurest osast võimalikest oleviku/tuleviku lahendustest:
http://news.bbc.co.uk/2/hi/in_depth/sci_tech/2006/energy/default.stm -
lauris71,
võib olla Rifkin mõtles läbimurret, ma ei tea tegelikult.
Alternatiivsete energialiikide arendamise ja rakendamise valdkonnas nagu mujalgi on kindlasti megahaipe - firmasid, mis ei arenda ega müü reaalselt midagi ja finantseerivad oma tegevust väljalastavate aktsiatega ning mille turuväärtus on kasvanud mitme suurusjärgu võrra suuremaks kui aastakäive... seda seni kuni pettus avastatakse üldsuse poolt.
Kuid on ka firmasid, kes reaalselt midagi arendavad ja kellel on reaalne müük ning müügikäive kasvab kordades aastas, s.t. nende toodete järele on nõudlus!
Põhiküsimus ongi, et kuidas terad sõkaldest eraldada?
Ja tegelikult ka see, et kuidas terad üldse õigeaegselt avastada? Usun, et need terad on siiski olemas! -
DESC (Distributed Energy Systems Corp.) aktsia langes eilsel börsipäeval 30,4 % peale üleeile turu sulgemise järgselt avaldatud majandustulemusi ja kasumihoiatust - oodatakse nõrka 2006.a. 1.poolaastat.
Võimalik, et tegemist on ülereageeringuga.
TheStreet.com uudis:
Distributed Energy (DESC:Nasdaq - commentary - research - Cramer's Take) fell after cautioning that it will see a decline in revenue in the first half of the year. For the fourth quarter, the company reported a loss of $3.4 million, or 9 cents a share, narrowed from a year-earlier loss of $4 million, or 11 cents a share. Revenue fell to $11 million from $11.4 million. Analysts projected a loss of 10 cents a share and revenue of $11 million.
Firma pressiteatest:
Distributed Energy Systems Corp. (Nasdaq: DESC - News) today reported revenues of $11.0 million, and a net loss of $3.4 million, or $0.09 per share, for the fourth quarter ended December 31, 2005. During the same period of 2004, revenues were $11.4 million, and the net loss was $4.0 million, or $0.11 per share.
For the full 2005 year, Distributed Energy doubled revenues to a record $45.0 million, up from $22.5 million during the prior year. The company's 2005 net loss was $16.2 million, or $0.45 per share, reflecting an approximately 28% improvement over the prior year's net loss of $22.4 million, or $0.63 per share. -
Huvitav graafik on olnud ka Vestas Wind Systems-i aktsial (VWS.DE).
Nov.2005 lõpus langes aktsia EUR 19 pealt 12-le ja pärast kuu aja pikkust põhjas triivimist alustas jälle tõusuga, nüüdseks on jõudnud põhjast tõusta üle 50%.
Alternatiivenergeetika aktsiad on reeglina väga volatiilsed ja kõrge riskiga, kuid samas head kiirest tõusust osa saamiseks. -
Eile tuli uudis ka MCEL-ilt, paistab, et midagi konkreetset on juba sülearvutite toites ära tehtud ja kohe ka demonstreeritav. http://biz.yahoo.com/bw/060308/20060308005476.html?.v=1
Hind tegi väikese tõusu selle uudise peale. -
WindEnergy Study 2006: Excellent Prospects for the Wind Industry
http://www.hamburg-messe.de/windenergy/we_en/e_news_03_06.htm#artikel2
According to the study the total installed wind power will more than double over the next five years - from currently 59,000 MW to 132,000 MW by 2010. Those companies from the industry that are operating on an international level even expect an increase of 256 percent to 210,000 MW world-wide. Up to now, the focus of the wind energy market has been on Europe but it will get some following wind from markets outside of Europe in the future. „The new study shows that the non-European markets are also growing rapidly: In 2005, wind energy recorded a growth rate of 16 percent, outside Europe it even grew by 73 percent”, reported Jens-Peter Molly, Managing Director of the DEWI. Germany, France, Spain and the USA were named the most important future markets.
MULJETAVALDAV!
