LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Indeksifond vs. pensionifond

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • "indeksifond" ehk ostad iga kuu või paar korda aasta jooksul aktsiaid. Investeerid fikseeritud % palgast.

    Plussid:
    ei pea maksma haldustasu
    jälgid ise uudiseid ja turgu, õpid midagi juurde
    you are on your own
    väikesed koguseid stabiilselt ostes oled pikaajaliselt plussis (ei püüa tippe ega langusi)
    indeksit ei saa täpselt jälgida aga see ei ole miinus (saad mõnda aktsiagruppi suurendada vastavalt soovidele ja oma kõhutundele)
    Miinused:
    väikeinvestor ei saa IPO-des osaleda
    suured liikumised võid maha magada, riskantsem

    pensionifond - sõlmid pangaga lepingu, saad tasuta dvd mängija ja pensionile jäädes hispaanias koos veerpaluga puhata. carefree.
    Plussid:
    maksusoodustused
    Miinused:
    ei usu pensionifondi
  • mulle tundub, et esimene variant on soodsam? kui turud kukuvad siis kukub ka pensionifond, ehk sinu raha ei ole pensioniks ikkagi alles.

    ka professionaalid eksivad.

    pensionifondi kasuks räägivad maksusoodustused, aga ma ei ole sugugi kindel kas nendest saadav võit on suurem kui ise turule minnes saadav hinnakasv.

    lhv või teised analüütikud, kas keegi on teinud sellised arvutused? mis juhtub erinevate stsenaariumide korral kui ise turule minna või kui valida pensionifond? veenge mind, kas peaksin pensionifondi valima?
  • tahaks teiste arvamust ka kuulata ...
  • ma võtsin balzamsi ja siis veel natuke balzamsi...tulus ja tervislik
  • Ma ei taipa nüüd seda ära, et miks "ei usu pensionifondi" aga samas usud finantsvaradesse investeerimisse üldisemalt. Või tähendas see mitte uskumine seda, et ei usu aktiivsesse portfellijuhtimisse?

    3. samba tulumaksuefekt pikkade aastate peale taandatuna teeb enam vähem tasa fondi haldustasu. Seega tulumaksusoodustus muudab PF haldustasu mõttes samaväärseks indeksfondiga. Sisenemis- väljumistasude tõttu siiski jääb PF teenustasude mõttes pisut kallimaks.

    PF-st saad juba 2 aasta möödudes kogu raha välja võtta - maksad enam vähem eelnevalt tagastatud tulumaksu uuesti tagasi ehk kokkuvõttes tulumaksu mõttes peaaegu samaväärne 2+ aastase investeerinuga tavalisse investeerimisfondi või indeksfondi. Peaaegu seepärast, et lisandub ka 2% trahv enne 55 eluaastat raha väljavõtmise puhul. Kui tulumaksumäär aga peaks langema 2%, siis see teeb selle 2% trahvi tasa.

    Kui aga peaks juhtuma, et raha polegi vaja enne 55 eluaastat välja võtta, siis kehtib juba 10% tulumaksumäär ja PF realiseerimine muutub võrreldes indeksfondiga soodsamaks.

    Kui on kindel, et enne 2 aastat raha vaja pole ja kui sissetulek koosneb tulumaksuga maksustatavast palgatulust ja/või mingi vara/päranduse tulumaksutatavast realiseerimisest, siis mina valiks PF. Valiks seetõttu, et PF-ga kaasneb optsioon tulu soodsaks realiseerimiseks kaugemas tulevikus. Minu arvates on see optsioon väärt rohkem kui PF-ga kaasnevad suuremad kulud sisenemis- ja väljaumistasude näol.
  • siin on kirjas selline jutt. kas keegi selle kalkulatsiooni exceli failina ka esitaks.

    Kui suur on kasu investeerimisest pensionifondi?
    Riik annab raha juurde, mis on väga kasulik. Näiteks. Kaks sõpra investeerisid 30 aastat. Sellel perioodil oli palgatõus keskmiselt 4% aastas. Esimene sõber valis kogumispensionifondi, mille keskmine tootlus oli 7,5% (LHV Aktsiapensionifondi mudeli ajalooline tootlus); teine kasvatas oma kapitali ise (investeerides täpselt sama palju kui esimene sõber) ja saavutas keskmiseks aastatootluseks väga kõrged 15,3%. Aga tulemus oli jahmatav: mõlema sõbra lõppsumma oli võrdne, ja see oli ca 1,13 miljonit krooni. Samas võttis esimene sõber tulemuse saavutamiseks oluliselt väiksema riski, kui teine.
    https://www.lhv.ee/start/products.cfm?doc_id=20914
  • minu skepsis on seotud sellega et need 4% peab riik välja käima. aga kui pensionäre rohkem kui töötajaid, kas siis riik jõuab maksta. kui isegi jõuab, kas siis selle arvel ei jää tegemata muud kulutused. a la mina pensioni saan aga arstile palga maksmiseks jääb selle võrra vähem raha, mistõttu ta välismaale tööle läheb. mul on küll keskmisest suurem pension, aga arstiabi ikkagi ei saa.
  • need 4% käib riik välja ainult töötamise ajal...see et pensionäre on rohkem kui töötajaid tähendab et riik maksab seda 4% ju vähemusele...;)
    pensionäridele makstavat pensioni ei puuduta see 4% kohe kusagilt äärest...

    ja mis puutub riigi eelarvepoliitikat ja selle mõju ravikindlustusele jms, siis pigem on siin jätkuvalt näha suunda suurema omavastutuse poole, et riik jätab inimesele rohkem raha kätte, aga kui vaja näiteks arsti juurde minna, siis tuleb ka rohkem endal välja käia...ons see õige või vale, ei oska öelda aga valikusse, kas kasutada kogumispensiont või mitte, see igastahes ei puutu...
  • 4% ei ole riigile täiendav kulu ega saajale täiendav pension. Selle võrra väheneb I sammas. Vahe saajale tekib 4% investeerimisest ja inv. tootlusest.
  • 4% on oma enda väljateenitud pensioniraha mis ühiskatlasse suunamise asemel liigub oma nimele ja praegustele penisonäridele väljamaksmise alusel hakkab teenima ...

    muidu pensionikassasse 20% Sinu palgalt (sotsiaalmaks 33% = 20% riigipension + 13 ravikindlustus), peale II samba tegemist 16% (sotsiaalmaks 33% = 16% pension + 4% II sammas + 13% ravikindlustus)

    aga riigipension ei vähene üks ühele selle 4% ümbersuunamise tõttu, võit II sambas on üsna lühikese aja järel suurem kui kaotus riigipensionis ... arvutasin seda ise veel, aga ei mäleta - miski 2-3 aastat vist piisav juba ...

    long@LHV Maailma Aktsiad - alates I liitumisperioodist, hetke tootluse põhjal parim valik :)
  • Alguses on 4% ju ikka läheb üksühele riigipensionist maha, võit tuleb hiljem tänu fondi tootlusele. Eksin?
  • Orwell

    4% Sinu brutopalgast läheb II samba fondi ja hakkab kasvama

    Aga Sinu riigipension on baasosak + staazhisosak + kindlustusosak, 4% mõjutab neist ainult viimast ...

    kindlustusosak = peale 1999 Sinu palgalt makstud sotsiaalmaksu aastakoefitsientide summa (koefitsient 1 väärtus hetkel 42.83)

    aastakoefitsient = Sinu palgalt aastas makstud sotsiaalmaks (enne 20%, peale II sambaga liitumist 16%)/riigi keskmiselt töötasult makstud sotsiaalmaks

    kui kõik inimesed oleksid korraga II sambaga liitunud, siis ei oleks see Sinu riigipensioni üldse mõjutanud - 4% oleks maha läinud nii jagatavast kui jagajast, läbi noorte kohustusliku liitumise liigume aga tasapisi nagunii sinnapoole, kus kõik on 4% maksjad

    vt. ka http://www.pensionikeskus.ee/?id=696

    Valemi kaudu ei kaota riigipensioni summas rahaliselt seda 4%, mis II sambasse läheb. Probleem võib-olla hoopis selles, et 4% möödasuunamine Pensionikassast ei lase tulevikus enam selle valemi järgi riigipensioni maksta ... raha lihtsalt ei laeku piisavalt

  • Ehk siis Henno viimane lõik võttis kogu probleemi olemuse kokku. Inimesed, olge valvsad!

    Ja seetõttu ei saa ma täpselt aru teisest lõigust:
    "aga riigipension ei vähene üks ühele selle 4% ümbersuunamise tõttu, võit II sambas on üsna lühikese aja järel suurem kui kaotus riigipensionis ... arvutasin seda ise veel, aga ei mäleta - miski 2-3 aastat vist piisav juba"

    Sõltub kellele. Üksikisiku seisukohalt muidugi mitte, aga riigi seisukohalt on see väga valus probleem kohe jui maksutulud peaksid hakkama vähenema.
  • ot aga kuidas see erakatel-vs-ühiskatel e. tants 2. samba aurukatla ümber teema algataja küsimusega seotud on (mitte, et tegu poleks kasuliku infoga)?

    minu meelest rääkis jahaga 3. sammas vs indeksifond investeerimisest.

    Enz, pole arvutanud, aga kohvipaksu pealt vaadates tundub mulle, et riigilt saab tulumaksu näol rohkem tagasi kui 3. samba fondihaldurile haldustasu maksan võrreldes indeksfondiga, kus seda ei ole. Kas sa oled arvutanud?
    Niiet kui juba selline otsus teha (liituda 3. sambaga), siis peaks ju olema suht kindel, et enne 55. eluaastat seda näppima ei hakka - 1) stiimul seda rahulikult seista lasta suurem, sest muidu pead tulukat maksma, 2) töötab tõesti optsioonina, et kui juhtub jama, siis saad raha kätte kui tulukat plekid, aga kui joppab, siis "optsioon töötab" ja saad veel tulukast lahti...
    ...iseasi on muidugi spekulatsioonid teemal kas paari-kolmekümne aasta pärast üldse enam üksikisiku tulumaks olemas on, aga mulle tundub, et vananevas ühiskonnas nagu meil, on ja jääb riik präänikut pakkuma pensionisambasse investeerijatele, niiet küll siis mõeldakse mõni muu motivaator välja. Ühesõnaga common sense'i kasutates jõuan mina igatahes järeldusele, et peaks kasulikum olema pensionifondi investida, kui eesmärk on omale pensionipõlveks raha koguda.

    ..muidugi omaette teema (mida ma arvan, et teema-algataja TEGELIKULT mõtles) on see, et kas juhitud (tulumaksusoodustusega 3. samba pensioni-)fond pika-ajaliselt lööb või kaotab indeksifondile tootluses? Vat mina seda kvantifitseerida ei oska... äkki keegi jõuab lõpuks idu analüüsini, mina annan alla...?
  • ...kui ma nüüd järgi mõtlen, siis..., jahaga, sa räägid küll indeksifondist, aga viis kuidas sa seda ostad/müüd viitab ikkagi sellele, et tulemusena on ka see "fond" juhitud, sinu enda poolt (või kuidas sa kavatsed langusi vältida ilma positsioone maha müümata?). Ehk sel juhul taandub ju võrdlus ikkagi "fondijuht sina" vs (juhitud) pensionifond, mitte indeksfond vs juhitud pensionifond. Indeksfond oleks ta siis, kui sa teed otsekorralduse, mis kehtib vähemalt sinu 55 aastaseks saamiseni ja enam seda ei puutu. Kui nii, siis küsid sa meilt kumb on professionaalsem varakasvataja - sina ise, või pensionifondi meeskond :))
  • ..ja nagu esmalt ütlesin, tegin mina mõlemad - indeksifond e. kasvukonto - et ise juurde õppida ja mängida - 3. pensionisammas -eesmärgiga seda mitte puutuda enne pensioni-iga.
    1) Tundes ennast, tean, et "kasvukonto" kasvatamine pensionini on üsna utoopiline idee.
    2) kui räägin oma pensionist, siis ei ole mõtet selle kasvatamist amatööri (enda) kätte usaldada. Usaldan igal juhul meeskonda, kes kasvatab paljude samasuguste amatööride pensioni, kui ennast.
    See, muide, ei takista, lisaks vaikselt tiksuvale 3. sambale enda amatöörlike võtetega riskantsete ideede proovimist, mis võivad, aga ei pruugi realiseeruda "jackpotiga" ja kolmandat sammast polegi vaja - sel juhul pärandad selle näiteks oma koerale või mida iganes :)
  • TO: jahaga
    1. ....teine kasvatas oma kapitali ise (investeerides täpselt sama palju kui esimene sõber) ja saavutas keskmiseks aastatootluseks väga kõrged 15,3%.
    15,3 ei ole ju mitte indeksfondi tootlus! milline indeks tõuseb 15,3% aastas iga-aastaselt!!??
    siia on jäetud lisamata, et teine sõber veetis kogu oma aja turul toimuvat jälgides ja oi oi kui palju ta veel teenustasusid maksis! esimene mekkis samal ajal õlut ja lebas rannas...
    eraisikuna aktsiaid vahetades tuleb sul veel iga-aastaselt tulumaksu maksta, pf-is maksad alles siis kui raha kasutama hakkad. aktsitega spekuleerides doteerid terve elu riiki, siis juhtub krahh ja aktsiad kukuvad ja kaotasid oma varanduse, elu jooksul riigile makstut aga tagasi enam ei saa!

    2. minu teada pole indeksfondil jah haldus-tasu aga sisenemis-väljumistasud ületavad kordades pensionifondide omi, või millist if-i sa silmas pead?
    ma ei usu, et if-i haldur teeb tasuta tööd ja maksab kõik kulud (teenustasud) peale

    minu esimene valik on PF ja teine hoopis tavalised aktsiafondid (kui näen mõnel parasjagu head potensiaali) aga eks sa otsustad muidugi ise!
  • "sisenemis-väljumistasud ületavad kordades pensionifondide omi..."

    Need, kuhu ise investeerin, küsivad väljumise eest 1%, sisenemine on tasuta. On seda vähe või palju? Turu-uuringut pole teinud, aga huvitav oleks teada.

    3. sambasse investeerimine tähendab ennekõike seda, et elad kuni pensionini - no nii lihtsa nipiga küll ei püüa!
  • Ja üldse, miks peab just indeksifondi investeerima? Investeerimisfonde on erinevaid.
  • Velikij, tulumaksusoodustus on ju ka. Ja argument, et elad kuni pensionini on liiga lihtne nipp, et püüda, siis eksid. Mina, kui loomult optimist, just nõnda mõtlen ja katsugu mind keegi takistada! Niisiis, kui vastad "jah" küsimusele: "Kas ma elan pensionieani ja siis ka veel mõned head aastad", leian, et on mõistlik liituda 3. sambaga (lisaks 2. sambale). Kui leiad, et kärvad linnugrippi märtsi keskel ja niikuinii tuleb kolmas maailmasõda, või et mingil muul põhjusel ei kavatse niikaua siin maailmas kükitada, siis tõesti ei tasu 3. sambaga liituda, ega ka 2. sambaga.. inf fact, üldse ei tasu raha koguda, tuleb kõik kohe ära kulutada, sest homme on ju hullem :). Loodan, et mu sõnavõtt ei solva kedagi.
  • OK, pensionieani elamine on personaalne küsimus (ette geneetiliselt määratud, linnugripp ja kolmas maailmasõda on selle kõrval täiesti tähtsusetud pisiasjad) ja seda pole mõtet arutada. Ammugi mitte selles jutulõimes.

    Indeksi- jm fondide puhul aga meie globaliseeruvas maailmas olen vaadanud, et investeeri kuhu tahad ja mis sektorisse tahad, piisavalt diversifitseeritud portfelliga fondid käituvad üle maailma üsna ühe mustri järgi. Ehk siis siit ka seletus, miks ahv oskab hästi investeerida.
  • võrdlus oleks mina vs indeksifond. :)

    tulemus = tootlus - teenustasud -/+ maksusoodustused (-/+ haldamiseks kulutatud aeg)

    küsimus on ka indeksifondis kui sellises. indeksifond oleks peegelpilt praegusest turu seisust. aga milline oleks indeks mis kajastab 10 aasta turgu. ehk osad aktsiad kukuvad indeksist välja, osad suurendavad osakaalu, osad vähendavad. ehk mida ytleb teooria ja kas mõni statistik seda on uurinud. kui ma ostan praeguse turu osakaalude järgi, lihtsustan, 100 aktsia asemel 10. teenustasud oleksid väiksemad selle võrra et ostu-müügitehingud viiks miinimumini. haldamiseks kulutatud aja võtaks plussmärgiga, aktsiate ja turgude jälgimiseks võetud aega ei vaataks mitte kuluna vaid investeeringuna oma teadmistesse ja oskustesse.

    millise tõenäosusega see portfell lööb pikas perspektiivis indeksifondi. mina eeldaks et suurem tootlus tasakaalustab maksusoodustused.
  • teiseks oleks võrdlus aktsiainvesteeringud (pensionifond vm) vs muud investeeringud

    "investeeri % palgast". aga eesti palk on võrreldes teiste maadega väike. minimaalne investeeringuportfell turul võiks olla 100 000kr (10 000$)

    "ära pane kõiki mune ühte korvi." oletame et keskmine palk tallinnas on 10 000kr cash out., sellest makstakse min. 40% eluasemelaenuks. ehk 4000kr. pensionifondi läheks 6% ehk ca 1000kr. suhe 1:4.

    "max. rahasumma" kõik kalkulatsioonid eeldavad et inimesed soovivad maximiseerida rahahulka mille nad saavad. mina olen pensionifondi suhtest skeptiline just selle tõttu. esiteks peaks hindama soovitud kulud 60 -aastaselt. kesklinna korter vs. talumaja, puhkus hispaanias praegu vs. puhkus hispaanias 60 -aastaselt jne.

    teiseks tasuks investeerida "pehmetesse" varadesse. tasuks investeerida oma tervisesse (suitsetamine maha jätta, kaalu langetada, kell 5 töölt koju minna), haridusse (leida elukutse ja omandada oskused mida saab kasutada ka 60 ja 70 - aastaselt), lastesse (erakool vs. õpetada neid kodus ise, leides selleks vaba aega) jne
  • to jahaga

    Väga tervitatav mõttekäik, aga eestlaste puhul taandub niikuinii lõpuks kõik ainult rahale ehk isegi "pehmetesse" varadesse investeerimine ei teeni enese (laste) harimise eesmärki, vaid seda, kuidas seda kõike pärast papiks teha.
  • "Pehmetesse varadesse" investeerimise osas jahaga'ga 100% nõus ja üldse mitte nõus lissaboniga - või ei saa ma õigesti aru. Pehmetesse ja kõvadesse varadesse investeerimisel pole ju vähimatki vahet tulemusel - ehk siis omada 60-aastaselt (mis iganes ajahetkel tulevikus) võimalikult palju pappi. Küsimus on ainult selle saavutamise teedes.
  • Vaata, Velikij, selles minu arust probleem ongi, et meil on omaette eesmärgiks teenida pappi, kuigi raha peaks olema vahend teiste eemärkide saavutamiseks. Sa teenid raha, et harida ennast, avardada maailmapilti jne. Aga siin on justkui kõik vastupidi: enda kallal nähakse vaeva nii palju kui vajalik ja nii väha kui võimalik, et rulli tuleks. Elu lõpuni. Kõrvaltvaatajana tundub (tegelikult muidugi ei tea), et üks selline mõttetutest meestest on Buffett, kes võiks oma rahategemise kirge rahuldada hobi korras, mitte kaheteist tunniste tööpäevadena. Niikuinii sureb varsti ära. Milleks ta seda teeb, mina ei tea. Soros jälle vastupidine näide: kõik selleks, et "maailma päästa".
  • Oota sa räägid ikka Warren B´st või? Ta võtab ju just asja väga rahulikult.
  • Jep, kusagil netis toodi ära ta päevakava ja puhata sai argipäevadel peale kaheksat ja nädalavahetusel. Võidi muidugi ka kägu ajada, aga ega konkreetsel nimel ei olegi väga tähtsust, mõttest peaks ikka aru saama. Ja kuna teema on läinud tegelikult off-topic, siis proovin viimast korda ennast lühidalt ja selgemini väljendada.
    Oma nooruse naiivsuses lootsin lihtsalt, et raha teenitakse perekonna heaolu nimel ja kui teda juba piisavalt on, siis hakatakse pühenduma perele. Piisavalt on muidugi suhteline mõiste, aga terve mõistuse koha pealt ei ole vaja iga päev kella üheni öösel kaubelda, kui raha jätkuks elamiseks lahedalt paariks järgmiseks aastaks.
  • Buffett võtab asja suht rahulikult jah. Tal ei ole kabinetis arvutit, ainult kaks telefoni laual ja nurgas telkus CNBC. Mobiiltelefoni mees Omahas ei kasuta. Buffet ise päris kindlasti ei kauple.
  • Teema ei ole tegelikult läinud off-topic, sest tundub, et teemaalgataja tundis just muret, kuhu investeerida, et tema raha pensionipõlveks alles oleks.
  • Täpsemini, küsimus oli väga lihtne. Kordan veelkord üle:

    Kuhu oma säästud panna???

    Indeksifond ja pensionifond on selleks ainult kaks võimalust paljudest. Variant on näiteks ka hoius (mulle isiklikult väga meeldib) ja palju-palju muid võimalusi. Buffetit järgi teha üritamine ei lõpe vist hästi?
  • ma ei saa ikkagi aru, mis takistab pühendumast "pehmetesse väärtustesse" investeerimast JA 6-8% hetke netosissetulekust 3. sambasse lükkamast? Minu meelest saab selle 6-8% pea-aegu rahulikult kätte kui kasvõi näiteks meelemürkidele kuluvat summat vähendada/ümber suunata 3. sambasse. Milles küss? :)
  • ahjaa, kokkuvõte ka sellest minupoolsest mediteerimisest. hetkel investeerin enda tervisesse, pensionifondiga liitumise otsuse lükkan jälle aasta-kaks edasi.

    bad luck, ei maksa solidaarsusprintsiibil ("aga kõik teevad nii") oma raha fondijuhtide tasudeks.
  • Olen kaalunud, et kas äkki osa pensioniks mõeldud rahast võiks otse indeksifondi investeerida ja leidsin selle teema siin. Pensionifondi suur eelis on tulumaksuvabastus. Nt kui pensionifondi paigutatud raha toodaks 10 aasta jooksul keskmiselt 8% aastas, siis ise investeerides peaks keskmiselt 10% aastas saavutama, et sama summa kätte saada.
    Arvestades pensionifondide teenustasusid, peaks siiski olema täitsa reaalne keskmiselt paar punkti parem tootlus saavutada.
    Plaan on investeerida 50 tuh EEKi SPY-sse (S&P 500 liikumist jälgiv indeksaktsia). Kuna praegu turuolukord väga kuum, siis teen ostud osade kaupa.
    Eesmärk on siis saavutada parem tootlus kui pensionifondil (arvestades ka tulumaksutagastust).
    Võrdluseks võtan kaks näitajat. S&P 500 indeksi ja kõige suurema aktsiatesse investeeriva pensionifondi Hansa V3.
    S&P 500 - 996.23
    V3 - 14,9034. Eeldades kunstlikult, et tulumaksu saab kohe tagasi, siis 60500 krooni eest saab 4060 osakut.
  • kaidoke - indeksfond on kindlasti palju parem mõte kui üksikaktsiad, kuid ... miks jälle USA? Kuna jutt sul käib pensionist, siis lühiajalisele põrkele sa ilmselt ei mängi. Kas sulle ei tundu, et maailm on siiski muutumas ja USA ei pruugi olla sinu pensionile jõudes enam see majanduse naba, mille ümber tants käib?
    Ma ei kavatse sind ümber veenma hakata, kuid endiselt võtad sa ühe piirkonna välja valimisega väga suuri riske.
  • Kuldar, millist indeksaktsiat soovitad, et piirkonna riske paremini hajutada?
  • tee erinevatest piirkondadest portfell
    uuri näiteks, kuidas LHV oma maailma aktsiaid jaotab (P.S. ei ole LHV müügiagent)
    kindlasti on praegu pika rahaga (kellel veel seda on) õige aeg turule tulla, kuid minu esimene valik ei oleks kindlasti USA
    (sealt võib küll kiiremini põrge tulla, kuid samas on pikaajalised riskid ikka ülisuured)
  • Kas pikas perspektiivis performib USA ligikaudu võrdselt maailma turgude keskmisega? Kui jah, kas siis on mõistlikku indeksifondi mis kajastab maailma turgusid keskmiselt? Mingit muud piirkonda valides nt Euroopa, Aasia, jääb ju piirkonna risk ikka.
  • olemata samuti LHV agent vms, küsin, miks sa nt sinna Pärsia fondi raha ei pane? Mina küll paneks. Kui oleks midagi panna praegu. Kutid, kes istuvad dollarikottide otsas, käsi naftakraani käepidemel, ega ole lasknud oma pankadel y- või x-reitingu võlakirjadega mängida, on kõige tõenäosemad tõusuteel olijad, kui regioonidest valida. Mulle tundub. A mis mina tean.
  • Põhimõtteliselt ma ei näe otse fondidesse investeerimisel väga mõtet kuna nende valitsemine on kulukas võrreldes indeksaktsiatega. Ma arvan, et nii väiksel piirkonnal nagu Pärsia fond katab, on piirkonna risk veel suurem. Mistahes piirkonna valimine eeldab, et minu arvates sellel piirkonnal on mingi eelis keskmise ees. Mul selline nägemus järgmise 10 aasta osas puudub, seega valiks midagi mis tõenäoliselt kogu globaalse majandusega üsna ühes rütmis liigub. S&P 500 ettevõtted on piisavalt suured ja rahvusvahelised. LHV st ehk oskab keegi öelda mitu% nende tuludest tuleb USAst.
    Vaatasin, et LHV pakub globaalsesse kasvuportfelli lisaks S&P 500-le EFAt (70% Euroopa, 30% Aasia). Viimase viie aasta tootlus EFAl on küll parem kui S&P500-l, aga liikumine on toimunud üsna ühes rütmis.
  • kaidoke, S&P 500 ettevõtetel tuleb ca 50% tuludest väljaspool USAd, kuigi ainult veerandil ettevõtetel ulatub see üle poole. Tabeli kujul on olemas eelmise aasta lõpu seis, mis on siiski koostatud 2006. aasta aruannete põhjal. Suurusjärkudest annab ometi pildi:

    S&P 500 foreign revenues

  • Madis, suur tänu. Ma arvasin ise ka, et ca pool tuludes tuleb mujalt :)
    Ostsin 15 SPY-d.
  • kaidoke, kas siis kui USA ei mängi enam maailmamajanduses esimest viiulit, on ikka need rahvusvahelised suurfirmad peakorteritega USA-s ja S&P indeksis?
  • Kuldar, vastan ausalt - ei tea. Aga see on huvitav arutelu. Otsime siis koos vastust küsimusele: Kes mängib maailmamajanduses 10 aasta pärast esimest viiulit?
  • Selleks aruteluks peaks eraldi foorumi tegema. Samas arvan, et saab kehtima see kuulus reegel, et me kipume üle hindama sündmuste arenguid aastases perspektiivis ja alahindama 10-aastases perspektiivis.
    Ma julgeks siiski pakkuda, et see ei ole USA. Praeguste arengute järgi on ikka raske leida vastast Hiinale. Tõenäoliselt pole 10 aasta pärast ühte supervõimu, mis aga tähendab, et USA ei kontrolli igal juhul enam arenguid maailmas.
  • Tegin väikse kokkuvõtte kuidas mu isehakanud SPY pensionifondil on läinud. Kokku olen paigutanud 65000 krooni. Ostnud 75 ja müünud 20 SPY osakut. Allolev tabel näitab tulemust võrreldes S&P 500ga ja V3 pensionifondi investeerimisega. V3 on niipalju langenud, et kogu tulumaksutagastus on kaduma läinud (oma arvestuses ostan kohe tulumaksutagastuse võrra rohkem V3 osakuid).

    portfellkogusväärtus, EEKkasum
    Minu SPY5560653-7%
    S&P5005,813358787-10%
    V3563460453-7%
    SULARAHA, EUR327
    SISSEMAKSED, EEK65000
  • Haigekassa uus juht Tanel Ross on visanud õhku idee, et kohustusliku ja vabatahtliku kogumispensioni väljamaksetele võiks hakata rakendama ravikindlustusmaksu.

    Kui aga tulevikus moodustab pensionist poole teise ja kolmanda samba pension – sinna on küll veel natuke aega –, siis mina isiklikult ei julgeks öelda, et see oleks ebaõiglane, kui mingi osa teise ja kolmanda samba väljamaksetest läheks ravikindlustusse.


    Allikas: Tanel Ross asub tervisekindlustuseks uut raha otsima

    Olen üldjoontes olnud Eesti kogumispensionisüsteemi suhtes üsna optimistlik, aga vaikselt hakkab tunduma, et "riigi risk" lõpuks siiski ühel või teisel moel ka realiseerub. Kui see mõttemõlgutus peaks seadustesse tee leidma, nullib see minu arust 3. samba pensioni ainukese eelise iseseisvalt pensioniks kogumise ees.

Teemade nimekirja