Eesti Ehitus börsile!
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Pakkumise hind vahemikus 82,5-97,8 EEKi. Tegelikult tundub päris hea hind, kui vaadata ehitusturgu ja seal toimuvat või kuidas rahvas arvab? Neil ju stardipositsioon isegi praegu parem kui Merkol omal ajal.
-
ragnarr, mis stardipositsioon? sa arvad et IPO=tegevuse alustamine?
-
pole raha ... ei viitsi ... ausalt öelda poohui, mingi eesti ehitus ... milleks ... kellele see vajalik on ... märgitagu julgelt, siis pärast hea pool aastat takkajärgi soiguda ... kevad ... :)
-
Mulle meedldib www.eestiehitus.ee, mis näitas mulle ainult valget lehte!
-
Eesti Ehituse aktsiate avalikku pakkumist puudutavad olulisemad kuupäevad on:
- 2. mai kell 9.00 - pakkumisperioodi algus
- 11. mai kell 16.00 - pakkumisperioodi lõpp
- 12. mai - pakkumishinna ja jaotusprotsessi tulemuste avalikustamine
- 17. mai (või selle lähedane kuupäev) - raha ning pakutavate aktsiate ülekanded
- 18. mai (või selle lähedane kuupäev) - Aktsiate kauplemise algus Tallinna börsil.
Pakkumise hinnavahemikuks on 82,50 kuni 97,80 krooni. Valuatsiooni osas on heaks võimaluseks ettevõtet võrrelda näiteks Merkoga, samuti välismaiste tegijate nagu YIT'i (kaupleb Soomes) ja Skanska'ga (Rootsis).
Asume analüüsi koostamise kallale ning avaldame selle nii pea kui võimalik (kindlasti enne pakkumisperioodi lõppu).
-
ma arvan, et tõenäoliselt jätab mind isiklikult külmaks see pakkumine. Pole tutvunud, kuid pakun, et PE on kindlasti juba 20-30, mida ei pea ma atraktiivseks ehitus/kinnisvara puhul.
-
tahtsingi uurida, et kas kuskil mõni analüüs ka on? Muidu paistab terve mustavalgekirju loom olevat.. ostaks ära..
-
...lihtsalt potentsiaal on Eesti Ehitusel päris hea, kui arvestada nende riskide hajutatust erinevates ehitusvaldkondades
-
Mis seal vahet kuidas need riskid hajutatud on? Raha teenivad nagunii ainult kinnisvara arendusest.
-
...lisaks kui võrrelda Tallinkiga, siis tuleks vaadata ka seda, kes ettevõtet juhivad ja millised on nende eesmärgid ehk kas ettevõtte väärtust kasvatada või lihtsalt investoreid koorida
-
Eesti Ehitus oleks kindlasti Tallinkist vähem närve sööv investeering.
Ehitusturg on asi, mis meil Eestis veel küllatunud ei ole.
Rahva elatustase kasvab ning sellest tulenevalt süveneb ka vajadus uute elamispindade järele.
Igal juhul perpektiivi ja potentsiaali on. Ehituse mahud järjest kasvavad.
Nüüd tuleb ainult kuskilt märkimise prospekt endale orgunnida... -
Esmapilgul tundub mulle ROE ja P/B päris ekstreemsed, äkki leidub selgitusi. "Intangible assets" ka päris suur osa omakapitalist. Samas netomarginal päris normaalne tundub mulle.
Arvan et väiksem osa elamuinvesteeringutest, ja suurem osa inseneriehitusest lähiaastatel soosib EE. -
http://www.fi.ee/failid/ee_prospekt.html
-
Eesti Ehituse aktsiate märkimine LHV vahendusel siin: https://www.lhv.ee/portfolio/offer.cfm
-
Linnaehituse ja ASPI kasumid eelmisel aastal tunduvad ebanormaalsed kõrged, arvestades seda mis EE pidi nende firmade osaluste eest maksma: (prosp F-16)
On 4 August 2005, the Group acquired 49 percent of the shares in AS Linnaehitus for EEK 96,522,000. The purchase price was paid in full in 2005. The Group’s share in AS Linnaehitus’ profit for 2005 amounted to EEK 36,728,000.
On 15 August 2005, the Group acquired 47.06 percent of the shares in AS Aspi for EEK 58,544,000; EEK 35,126,000 of the purchase price was paid in 2005 and EEK 23,418,000 on 12 January 2006. The Group’s share in AS Aspi’s profit for 2005 amounted to EEK 20,178,000. -
rightsaid, praeguse olukorraga on siis milline P/E piisavalt atraktiivne ?
-
Tavakodanik peab siis pakkuma hinnaks ainult 97, 8 eeki /6, 24 euri aktsia eest. Ehk siis maksimumhinda.Konkurent Merkole. Merko aktsia on ikka kordades kallim.Samas mõlemad on tegevad ühes ja samas sektoris. Selle järgi võttes oleks nagu kavalam osta ikka kordades odavamat aktsiat aga võib - olla ei ole asi nii lihtne, kui algul paistab.
-
globalnet ära soiu, märgi kogu raha eest ja võta elu kasum.
-
hakkab see teie pask jälle tulema.priitp pea enda lõuad kinni eks ole.
-
Tasub silmas pidada, et nagu Tallinki IPO korral nii ka seekord ei ole Eesti avalikus pakkumises ja välismaises institutsionaalses pakkumises jagatavate aktsiate vahekord eelnevalt määratud - küll olid need numbrid paigas Tallinna Vee ja Starmani IPO puhul.
Prospekti eestikeelsest kokkuvõttest loeme:
Institutsionaalse Pakkumise osaks olevate Pakutavate Aktsiate arvu ning Avaliku Pakkumise osaks olevate Pakutavate Aktsiate arvu otsustavad Ettevõte ning Müüv Aktsionär, konsulteerides Peakorraldajaga. Nimetatud otsus tehakse jaotamise protsessi käigus, mis toimub pärast pakkumise perioodi (“Pakkumise Periood”) lõppu.
Kuna Eesti avalikus pakkumises saab osaleda ainult maksimumhinnaga märkides, siis on korraldajad riskid võimaliku leige institutsionaalse huvi vastu maandanud sel moel, et ollakse valmis kohalikele investoritele võimalikult palju aktsiaid hinnavahemiku ülemises otsas müüma.
-
Eesti Ehituse aktsia 97.80 EEK
Võimalus presenteerida oma rumalust - hindamatu
Ja nii jätsingi 02/05/06 14:21 kommentaari kustutamata -
2005 aasta tulemustele toetudes oleks Eesti Ehituse EV/EBITDA kordaja 9.2 kuni 10.9 (sõltuvalt kas hind 82.5 või 97.8). Võrdluseks Merko Ehituse sama näitaja 8.8 ja Panevezio Statybos Trestas (PTR) 7.3.
-
to egertpurre: Ma ei ole tutvunud EE prospektiga veel. Võib olla tõesti selgub prospektist, et EE on nii võimsalt arenev firma, et for example tänane PE 20 on igati õigustatud. Tuleb ka teisi numbreid vaadata, aga ise hetkel erilist huvi ei tunne. Võib olla seis muutub, kui väga häid põhjuseid kuulen.
-
yes yes, hakkab tulema. juba läheb huvitavaks. muidu ainult stefan soleerib. nalja üldse ei saa ;-)
-
tunne ennast nüüd hästi tarkadena. saite mulle jälle ärapanna.
-
Mis asi sul Henno siin rumaluse presenteerimisena tundus?Kas see,et tavainvestor ei saa märkida muud hinda kui 97,8 eeki aktsia kohta või minu reaktsioon priitp mölisemise kohta?Kas sa henno kellegi teise kohta ka midagi ütled või olen sul ainukesena hammaste vahele jäänud?
-
Mina sain küll aru, et globalnet tegi nalja. Eks ma ole isegi siin puhta kulla pähe nalja visanud.
Nobody's perfect :) -
kas on motet aktsiad osta? kes kavatseb?
-
temi4,
oota ära, kuni valmivad põhjalikumad analüüsid, siis tutvu nendega ja otsusta analüüside põhjal, kas on mõtet osta või mitte. Nii on kõige kindlam - tead, mida ostad ja millise hinnaga tasub osta ning millised riskid kaasnevad.
Et ei korduks tallink! -
mina isiklikult ei osta sest arvan, et ehitusturu kasv hakkab pidurduma - ma isegi arvan, et viimaste uuringute valguses tahetakse kähku kähku ipo ära teha, sest poole aasta pärast ei saada enam sellist hinda ja huvi mis praegu ehk saavutatakse
-
OK mehed, kuldvillaku küsimus. Õigesti vastaja saab virtuaalse seljalepatsutuse iseendalt.
Palun vormistage oma vastus küsimuse kujul ("mis on...?").
Eesti Ehitusfirma, mis sai tõsisemalt jalad alla 90-ndate keskel Kremli skandaalse renoveerimise aegu, mille puhu kahtlustati ulatuslikku altkäemaksu (Mabetexi afäär). Ehitusfirma juht ei pidanud pärast edukat tehingut vastu, ja hankis ühe ilusa punase neljarattalise mänguasja.
Hiljem on ehitusfirma juht korduvalt sõna võtnud ärieetika teemal.
Kõik nuputama. -
Ei osalenud Tallinki, ega osale ka EE IPOs.
-
Kui palju siis ikkagi hetkel neid aktsiaid on?
Kas 13928 tuh (prospekti lk 15) või 3482 tuh (lk 38)? -
Aktsiate arv on siiski 13,93 miljonit. Pärast IPOt aga eeldatavalt kuni 15,38 miljonit.
Segasest olukorrast aitab välja lõiguke inglise keelses prospektis:
On 1 April 2006, the General Meeting of Shareholders decided to increase the Company’s share capital from EEK 34 818 940 to EEK 139 275 760 by issuing 10 445 682 new Shares with a nominal value of EEK 10 each. This increase was a bonus issue, i.e. new Shares were issued on account of the share premium in the amount of EEK 8 192 198 and retained earnings in the amount of EEK 96 264 622. Each of the shareholders of the Company received three new Shares for each Share they owned before the issue.
-
Thnx, see selgitab kõik
-
Vanakesed, kas selline erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul seniste aktsionäride uute aktsiate märkimise eesõiguse välistamine on mingi traditsioon või tüüpiline käitumine? Tallink tegi sama asja, aga vaata mis tema aktsiast on saanud. Kas ei ole tegemist halva mängu juures hea näo tegemisega, et vältida huvi - miks need omanikud nii hea ja perspektiivika firma puhul oma eesõigust ei kasuta. Või näen tonte?
-
Aktsionäride üldkoosolekul ON VAJA välistada olemasolevate aktsionäride eelisostuõigus, vastasel juhul võivad emissiooni korraldajad teha mis tahavad, aga olemasolevad aktsionärid võivad nende jaotusettepaneku pekki saata ja ise kogu emissiooni üles osta. Eriti oluline on see selge enamusosanikuta ettevõtete puhul, mil võidakse jõujooni ümber mängida.
Ehk lühidalt - see on vajalik, et korraldajatel oleks kindlus oma tegevuses. -
Väikeinvestor
02.05.2006 21:17
Ei osta ma põhjusel, et emissiooni korraldajate hulgas on SUPREMA SECURITIES. Põhimõtte pärast ei osta neilt midagi (ka SEB-ilt midagi). Tallinki kaotuste eest. Luman ja Co. Mul on kahju aga valisite vale korraldaja. Oleks olnud LHV oleks kaalunud.
http://www.postimees.ee/020506/esileht/majandus/200045.php
Omapärane on see, mida Postimees allikaks peab. -
no aga miks peakski tavainimene mingeid aktsiaid märkima? Võiks ju, aga...
Tallinki reklaami tuli kõigist ustest-akendest sisse, see oli juba massipsühhoos. Tempel mällu, igaveseks. -
Eks Tallink võtab pikaks ajaks tuju IPodel osalemise ära.Talinki reklaamikampaaniat oli vaja selleks,et institutsioonid saaksid vaikselt positsioonist väljuda.Lihtne investor sai aga 20-30% vastu pükse.
-
Öelge kui eksin. Merko ja eestiehituse p/e-d võrreldes on Merko odavam. Kuid kui kasutada ärikasumeid (võtsin 2005.a. andmed) on tulemused ca võrdsed. Ehk siis vahe on põhiliselt tulumaksus - st. eestiehitus on maksnud suuremaid dividende (protsentuaalselt suurema hulga kasumist välja). Niimoodi justkui polekski eestiehitus kallis.
P.S. Oman Merkot. Eestiehituse omandamise osas teeb samuti ettevaatlikuks Suprema - tema oma poolt toetatud hinnasihid on olnud kuidagi naljakad. -
Arvata võib, et minnakse siiski üsna kindla peale välja. Teine IPO mats sisendaks vähem asjatundlikes inimestes veelgi vastumeelsust investeerimisvaldkonna vastu, mis teatud määral Tallinkiga juba tekkinud on. Suprema ning eriti Hansa pole sellest kindlasti huvitatud ja teadvustavad ohtu. Säästutooteid on vaja edaspidigi müüa.
Vast on Hansa enda fondide poolt huvi olemas ning kindlasti ka meretaguseid tegijaid. IPO pole ju teab mis suur ja "tavainimeste" leige huviga arvestavad korraldajad ilmselt ka. Selge on see, et fondid peale märkimist aktsiaid kohe turule ei too, v.a. turutegemise kohustus Hansal ja Supremal. Mõni inst. investor ka teatanud, et monitoorivad olukorda ning võib olla ostavad esimestel päevadel börsilt. Müügipool eeldatavasti aga väga rammus alguses olema ei saa ning paljud "nõrgemad käed" jäävad IPO-st arvatavasti eemale. Seega võiks tekkida küsimus, et juhul kui aktsia hind kiirelt peale kauplemise alustamist IPO hinnast alla langeks, siis kes ning mis motiividel peaksid need alla IPO-hinna müüjad üldse kauplemise alguses tekkima? Ehk alamärgitud (unlikely) IPO ning mõned närvi läinud väikeinvestorid? Need ehk süüakse juba turutegijate poolt ära?
Kiireks langemiseks tundub põhjuseid ehk vähem kui Tallinkil (mille langus polnud tegelikult samuti teab mis kiire ning kõik, kes olid endale mingi normaalse stop-lossi pannud, ei kaotanud niipalju, et sellepärast boardidel ulguma peaks), kuigi likviidsus hoopis teisest klassist. Pika positsiooni võtt pole tõttöelda veel mõttestki läbi käinud, kuid huvitavalt kõrged dividendid on makstud 2005. aasta eest. 8,6 krooni vist? Arvestades ligi 100 kroonist hinda, on dividend yield kasvuettevõtte kohta aukartust äratav. Väike cash-ini eellainetus senistele omanikele? Dividend yieldi jätkusuutlikkus on muidugi utoopia ning kahtlane ka dividendide määra absoluutväärtuse säilimine.
Veel ei tea, kas märkida või mitte ning otsuse langetan ilmselt märkimistähtaja lõpus. Lähema perspektiivi riskid oluliseks kapitalikaotuseks ei tundu aga suured, mistõttu olen oma strateegiat arvestades hetkel pigem _kergelt_ positiivsemalt häälestatud. Paarisaja aktsia märkimise võimalus tundub aga teisest küljest veidi mõttetu ettevõtmisena.
need minu kaks senti -
Minu tõlke jätgi oli EE-l üldkoosolek 1 aprill kus otsustati maksta välja dividende 30 MEEK (+tulumaksu). Antud summas on kunagi 1-28 aprill ka välja makstud.
Kui nii on, kahju et puudub kokkuvõte mis näitab kui suur oli firma omakapital 28 aprillil, vaid ainult 31 märts, ehk enne dividendide väljamaksmist. Firma omakapital võiks aprilli lõpul moodustama 195 MEEK (seis 31 märts) - 30 MEEK (2005 aasta div.) - 9 MEEK (div tulumaks) + aprilli kuu tulumaksueelne kasum. Omakapital võiks olla vaid 10 EEK/aktsia (!!!). Kui maha arvata veel "intangible assets" - ehk suuresti Linnaehituselt goodwilli, siis on omakapitali peaaegu null.
Jääb mulje, et tühjendati bilanse nii EE kui ka Linnaehituses eelmisel aastal, kasumiaruanne jäi suhteliselt muutmatuks, kuna finantseerimiskulud madalad. Ent kui raskematel aegadel hakatakse vaatama, mitte P/E vaid P/B - siis 2-3 korda omakapital on hea hind.
Suprema pakutud hinnad jäävad mulle täiesti arusaamatuks. -
jah, hind on kõrge ning see tekitab ka minus kahtlusi
-
Raadiost tuleb juba reklaami EE ipo kohta mis mühiseb,see on juba märk mis peaks asjas veits kahtlust tekitama!Mängitakse jälle sellele,et otsitakse vähegi rahakamaid kergeuskseid jõmme,kes pubis õllekannu taga saaks jõmiseda "ma olen ka investor NÜÜD".
-
EPL artikkel kinnistas veel tugevamalt esialgset otsust mitte osaleda IPO-l. Eestile keskendumine, ettevaatlik kompimine Leedus, ai ai ai - Venemaal saime peksa, enam ei taha jne. KAMOON ega ma mingi pensionär pole, näidake natukegi rohkem agressiivsust. Eesti turult vaevalt enam suurt kasvu välja pigistab. Ei ole atraktiivne aktsia minu jaoks.
-
Aga... pessimismi puhul saaks ju esimesel võimalusel putte võtta (kui on optsioonid plaanis) ?
-
to World B. Free:
2005 dividend yield ei ole siiski VÄGA aukartust äratav, kuna arvutuste tegemisel tuleks seda korrigeerida ka fondiemissioonist tingitud muudatusega. Seega oleks adjusted div. yield 2,15/(82,5...97,8)=2,2%...2,6% (kui ma ei eksi)... Sellise määra säilitamine võib isegi suht reaalne olla. -
Eks selge on see, et iga omanik, kes enda firma börsile veab tahab IPO - st saada võimalikult kõrget tulu.Vaatan, et juba ongi siinsed spetsialistid selle aktsia hinna ülemäära kõrgeks hinnanud.Minu mäletamist mööda peeti ka Tallinna Vee hinda kõrgeks.See vist juba tavline, et iga börsiaktsia hinda selle tulekul peetakse kõrgeks.Samas on aga igati tervitatav, et uus firma üldse börsile tuleb.Valik läheb ajapikku pisut suuremaks.
Prospekti kokkuvõttest lugesin, et kui välja arvata Toomas Luman ning Mait Schmidt, omandasid kõik ülalnimetatud isikud oma aktsiad 2005. a augustis toimunud
aktsiaemissiooni käigus. Uute aktsiate väljalaskehind oli 27 krooni aktsia kohta ning nende eest tasuti rahalise sissemaksega. -
to suffiks
Mis tähendab "on vaja"? Kas see on mingi määratud reegel või emissiooni korraldaja tingimus? Või on see siiski antud firma seniste aktsionäride otsustada.
Pealegi nii Tallinki kui EE puhul on olemas selge enamusosanik (EE puhul ka peale emissiooni vähemalt 2/3 aktsiatest), kellel pole vast ooja ega külma sellest kas nr 2 ostab kõik emiteeritavad aktsiad kokku või ei.
Muide kas korraldajal pole sellest eelisõigusest siiski pohhui kui talle kõik igal juhul kinni makstakse.
