LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Inflatsioon

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Mitme aasta ajalooliselt madala inflatsiooniga on loomulik otsida märke, et ajad on muutumas. Ilmselt on Ameerikas inflatsioonisurve tugev hoolimata pidevatest intressitõusudest. Euroopas on palgakonkurents idast tänani aidanud ohjeldada inflatsiooni, ent idapoolt tulev palgakonkurents kas Idaeuroopast või Aasiast, tundub olevat vähenemas, idamaise suureneva sisemaise nõudluse tõttu. Hiinast tuleb kasutusele võtta üha ebaproduktiivsem tööjõud, ja otsida üha kaugemalt toorained. Palgatõus on märkimisväärselt tõusmas.

    Labor cost rise in China will ignite a worldwide inflation
    Last Updated(Beijing Time):2006-06-20 16:19

    Morgan Stanley chief economist Xie Guozhong recently predicted that China would become a source country to start the next round of global inflation, which would be signified by a major commodity price hike resulting from rising labor cost in China and higher production cost pushed up by China¡¯s implementation of a stricter environmental protection standard.

    The rising production cost will soon make Walmart, the world¡¯s largest retailer, frown. As China is now implementing stricter environmental protection standards and the country is brewing a salary raise for workers, production cost will soon rise and the 7-dollar woolen sweater will become a thing of the past.

    Expensive labor cost, stricter environmental protection standards and the rise of raw materials prices will make the inflation bubble become bigger and bigger in China. As the production cost rises in China, commodity price for products such as toys, clothes, electronics and other exported products will soon rise inevitably.

    As Chinese government tries to boost domestic consumption by raising workers¡¯ salaries, the production cost of export goods in labor-intensive industries, such as textiles, will soon go up. Export goods in labor-intensive industries account for 30% of China¡¯s total export. The price of export goods will also be raised as China implements a stricter environmental protection standard, which in turn will push up the price of some chemical goods.

    It is expected that China¡¯s production cost rise will push up the U.S. inflation rate by 0.5 percentage point, and the global inflation rate by 0.7 percentage point every year.

    In fact, price hike has already taken place in many Asian countries now. The latest statistics released by the U.S. Department of Labor shows that last May, the average imported commodity price from Asia and the Pacific region (including China) already rose by 0.2 percentage point.

    Statistics from the Economic Intelligence Unit (EIU), with its headquarters based in London, shows that in 2005, the average labor cost in China already climbed to 1.36 US dollars per hour, up 72% from 2001. EIU predicts that such labor cost will keep rising in the future, and by 2010, it will be twice the present figure, although by then, the minimum labor cost in China will still be 4 percentage points lower than that in the United States.

    At present, local governments in at least five provinces in China say that they plan to raise the minimum salary for workers. Large cities like Shanghai and Guangzhou also plan to increase the minimum salary. This shows that pay raise has already started in China.

    Source:Chinanews.cn
  • Huvitav kas Hiina jüaani revalveerimine on nüüd inflatsioonihirmus päevakorrast maha võetud?
    Milline võiks üldse olla revaluatsiooni mõju inflatsioonile USA-s, näiteks kui jüaan tõuseks dollari vastu 5% aastas?
  • Revalveerimine ikka toimub, kuigi aeglaselt. Praegu on muutus kokku vist kuskil 4%. Aga kui lisada sellele 15% aastane palgatõus, siis peaks varem või hiljem mõju läänes olema tuntav. Kaua said ilmselt need kes Hiinast importisid väga suured marginaalid, nii et palgatõus ja revalveerimine mõjutas lääne hindasid vähe. Äkki on nüüd aga juba vaja tõsta Hiina toodete hinnad siin ka. Sel juhul võiks mitme toodete hinnad läänes tõusta koos hiina inflatsiooniga.
  • Eurotsooni flash-estimate HICP juunis oli 2,5%. Oleks võinud arvata et 2005 aasta suvest alates tõusvad naftahinnad hakaksid vähendama eurotsooni inflatsiooni aasta baasil, aga tundub et mitte. ECB tõstmine augustis tõenäoline.

    Prinditud naftadollarid hakkavad liikuma kui Hiina/Jaapan neid enam ei kogu, ja suur inflatsioonipotentsiaal lähiaastatel, ma arvan. Samuti Venemaalt je teistelt naftariikidelt võib ilmuda suur ostujõud, ja soov kasutada teenitud dollarid kas investeerimiseks või tarbimiseks.

    Nagu teisteki naftahinnarallide järel, võib seekordgi ees oodata inflatsioonisurve maailmas.
  • Andy Xie, Morgan Stanley 3 juuli:

    The risk of a global hard landing rises

    Central bankers may not be focusing enough on the big picture, but instead could be becoming too ‘data dependent’. The big picture is that they have pumped too much money into the global economy. As deflation shocks suppressed the inflationary effect of this, money supply stimulated demand growth through asset inflation. Global conditions seemed ideal — too much money but no inflation — over the past few years.

    However, the inflationary pressure was simply warehoused in asset markets; as deflation shocks end, their inflationary effect pours into the real economy. The right policy for price stability is to target asset prices, in particular commodity prices, in my view. If central banks react to consumer prices, they merely delay containing the inflationary pressure from asset inflation and make inflation more intractable. Inflation would peak out much higher than in a forward-looking policy approach. When upward inflationary pressure is delayed, central banks could well overreact and cause a global hard landing.
  • ühe võimalusena see varade hindadesse kogunenud inflatsioon lahendatakse varem või hiljem vanal-heal väärtuse kaotamise moel nii kiiresti ära, et ei saa arugi.
  • suffiks
    arvan et Kristjan mõtles debasementist. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik et inflatsioon on ühe definitsiooni järgi nt 2%, ja teise järgi nt 5%, ja keskpangad võivad valida kumba kasutada. Ent isegi kui valitakse kitsas core-mõõtu, siis tuleb varem või hiljem mingi tõus, kasvõi vaid 2->3%, mis on aga 50%, ja toob kaasa suuri varahindade muutusi. Rahaväärtus võib võimuolijad alati kaotada kui nad tahavad, ent laenukulud ei saa (raha)poliitilisel teel otsustada. Kui usaldus puudub rahaväärtuse vastu, siis ei investeerita, ainult tarbitakse.

    Eesti kohta on huvitav mõtiskleda inflatsiooni tulevikust. Mul endal pole selge arvamus kas siin jääb suhteliselt normaalne inflatsioon, deflatsioon, või hoopis hüperinflatsioon. Tundub mulle et võib igas suunas spekuleerida.

    Hüperinflatsiooni stsenaarium toetab asjaolu, et tööjõupuudus tundub olevat väga suur ja üha nooremad ja vähem kogenud inimesed võetakse tööle. Välismaal (Rootsi/Soome) buumib ehitussektor, ja meelitab tööjõudu ära. Teenuste hinnad on Eestis selgelt madalamad kui Soomes/Rootsis ja potentsiaal tõusuks on suur. See kes otsib korterit, valib üha rohkem üürikorteri kuna kinnisvarahinnatõususse enam ei uskuta, mistõttu üürihinnad tõusevad.

    Deflatsioonistsenaariumi toetab viimaste aastate laenubuum, mille vaibumisel inimeste ostujõud väheneb. Tekib samaaegselt paljudes peredes kokkuhoiuvajadus kui intressid tõusevad, ja laenuruumi ega laenusoovi enam ei ole. Paljud firmad on üle investeerinud ja peavad hindu alandama et käivet saada. Võõrtööjõud idast takistab kiiret palgatõusu.

    Kombinatsioon ülalmainitute stsenaariumide vahel võiks äkki hoopis olla inflatsioon tasakaalus, ehk pisut üle EL-keskmise. Kui oletada et Eesti hinnad liiguvad EL suunas kasvõi 5 või 15 aasta jooksul, siis peakski inflatsioon pikaajaliselt olema natuke suurem kui ELi oma.
  • Inflatsioon on Evil, sunnib inesi sindrinahku tööle.
  • Huvitav "Austrian Economists" artikkel teemal kuidas keskpangad võideldes deflatsiooni rahapakkumise tõstimisega, lõpuks tekitavad inflatsiooni ja majanduslikku langust:
    http://www.mises.org/journals/scholar/Mueller2.pdf
  • No inflatsioon on pankade lifeline. Deflatsiooniga lähevad pangad põhja.
  • Tin
    või pigem "asset price inflation" on pankade lifeline (intressid ei saa alla 0% langeda). Ent just seda ütleb mainitud artikkel minu arust. Ehk, viimastel aastatel on keskpangad rahapakkumine suurendanud et CPI-inflatsiooni tekitada - kauba peale on tulnud varade hüperinflatsioon. Kui CPI-hinnad hakkavad tõusma, siis ei saa selle vastu võidelda ilma selleta, et varahinnad kukuvad, ehk pankadel tekibki just see (asset price) deflatsiooniprobleem.
  • Jah niitaon, Deflatsioon on kasulik rahvale ja kahjulik pankadele ja inflatsioon on kasulik Pankadele ja kahjulik inimestele.

    Nojah igaljuhul on pankadel vesi ahjus vahet pole kas kinnisvara tõuseb või langeb nigu ma aru saan :)
  • Üldse ei ole nõus sellise üldistusega. Kasulik pankadele, kahjulik inimestele või vastupidi. Pigem sõltub sellest, kelle varad kus on ja kui palju on võlga.

    Deflatsioon toob probleemi neile, kel on palju võlga ja kapitaliseeritus nõrk. Kellel on tugev, see pigem võidab, sest konkurents pikemas perspektiivis väheneb. Ma väidan, et 30. aastate "majanduskriisi" käigus tõmmati USA-s (ja tegelikult kogu maailmas) väikepankadele müts pähe ja lõi rohelise tee tänaste tippude tegutsemiseks. Mida rohkem ma selle perioodi kohta loen, seda rohkem olen ma veendunud, et see, mis toimus oli täiesti teadlik tegevus. Need, kes olid enne deflatsiooniperioodi õiged liigutused teinud, nende jõud kasvas ikka meeletult. Põhimõtteliselt oli hordide kaupa inimesi, kes olid nõus sinu heaks tühise hinna eest töötama.
    Ja inflatsioon on tegelikult kahjulik jõukatele ja võlavabadele, sest devalveerib nende olemasoleva vara väärtust.
  • "Hiina võimas tõus" rubriigi all panin uudise Guangdong miinimumpalga tõstmisest 18% septembris. Hiina rahapakkumine tõuseb hetkel avaliku statistika järgi 15-20%, Hiina CPI-inflatsioon on (veel) aga vaid 1,5%.

    Tundub et eeldused on loodud kiireks inflatsiooniks Hiinas, mis võiks ilmuda päris varsti, ja mille mõju võiks olla muule maailmale väga suur.

    Inflatsioon Hiinas -> Kallimad Hiina tooted meile
    Inflatsioon Hiinas-> Suurenev sisemaine tarbimine/laenamine Hiinas-> Vähem ja kallimad Hiina tooted meile

    Tööjõupuuduse probleem ilmselt suureneb Hiinas, seetõttu vastav palgatõus:
    http://www.businessweek.com/magazine/content/06_13/b3977049.htm

    Maailma ülelikviidsus on lõpuks jõudmas lihttöölistele, ehk nendele gruppidele mille mõju inflatsioonile on kõige suurem. Palgatõus->Tarbimistõus. Outsourcing Hiinasse väheneb, samuti Idaeuroopasse. Sealsed kulud tõusevad ja inflatsioon laieneb.

    Eesti on miniatuurnäide sellest mis Hiinas tuleb, kuigi Eesti tõusvad tööjõukulud Hiinast vähem, otseselt mõjutab kaupade hindu, Eesti turu väiksuse tõttu.

    Inflatsioon meelitab tarbimiseks ja raha ringlusekiiruse suurendamiseks. Nagu eestlased kes hoiustasid 5-10 aastat tagasi jäi vaesemaks kui need kes laenasid, nii peakski juhtuma ka Hiinas. Seal ongi juba investeerimisbuum ka elamuehituses, kuigi kõik on ilmselt palju rohkem reguleeritud ja laenuraha mitte samal viisil saadav, ma oletan.

    Jaapanis ei tõuse rahapakkumine nagu Hiinas, aga ilmselt on kaua väga palju raha pasiivselt seisnud. Seal võib samuti tärkav inflatsioon kiirendada tarbimist.

    Euroopas on ammu olnud paljudele üllatav, miks rahapakkumise ja inflatsiooni seos pole olnud nii tihe nagu vanasti (hetkel M3 +8-9% ja inflatsioon + 2,5%). Ise arvaksin et suur osa "prinditud euro" on jõudnud Idaeuroopasse, kui ka ilmselt spekulatiivsetesse investeeringutesse. Nüüd ka eurosid Idaeuroopasse tõstab Euroopa inflatsiooni.

    Eesti palgad tõusevad kiiremini kui kunagi varem. Vana 10%/aasta tõusutempo on praegu pigem 15%. Tundub et on käimas "chicken race" kus mõned tööstusharud peaksid sattuma raskustesse. See aga omakorda toob kindlasti ka tagasilööke, misjärel palgatõus jälle kukub.

    Keskpangad on alustanud intressitõstmiseid. Ent mida rohkem tooteid/kaubaid toodetakse reaalkapitaliga (ja mitte tööjõuga) seda vähem aitab intresside tõstmine inflatsiooni võitlemisel. Intressitõstmised toovad hoopis hinnatõstmised seal kud intressid on kulud, näiteks üürikorteriturul. Seega on oodata tükk aega tõusev inflatsioon koos tõusvate intressidega, ma arvan.

    Arvan et lähiaastatel võib tõusev inflatsioon maailmas tekitada palju erinevaid probleeme varaturgudel, kinnisvara, aktsiad jne. Nagu Aasia majanduse tõus/ilmumine maailmamajanduses tõstis varade hinnad läänes ja langetasid siin kaupade hinnad - nii taastub tasakaal (ehk varahinnad langevad ja kaupade hinnad tõusevad) koos Aasia palkade ja hindade tõusuga. Arvestades Hiina tööjõu kiire liikumine (vt Businessweek artikkel) võiks arvata et selliseid arenguid võiks tulla kiiremini kui oodatakse.
  • Saksamaa esialgse juulikuu inflatsiooninumber, mis Saksamaa statistikaamet pidi täna avalikustama, pole veel turule jõudnud, aga 7-8 osariikide numbrite põhjal võib arvata et inflatsioon jäi juuni 2,0% samale tasemele (nii HICP kui ka Saksamaa sisemaiste mõõtmise järgi). Juulis tundub siis et inflatsioon püsib endistel tasemetel, kuigi 2005 aasta naftatõusu mõju oli juba vara suvel tunda. ECB tõstmine järgmisel nädalal on siis ka endiselt väga tõenäoline.

    Inflatsioonist veel Tallinna bussijuhtide palkade areng 2006 (allikas Äripäev Online):
    1 jaanuar +10%
    1 mai +5%
    1 august +10%
    Kokku siis: (1,1*1,05*1,1) +27% seitsme kuu jooksul.
  • Tuli siis ikkagi Saksamaa Statistikaameti esialgsed juuliinflatsiooninumbrid:
    Sisemaise mõõtmise järgi: 1,9% (2,0)
    ECB mõõtmise järgi (HICP): +2,1% (2,0)

    Mõju ECB inflatsiooninumbrile siis pisut ülespoole. Saksa kaal on umbes 30% Eurotsooni koguinflatsioonist.
  • Hetkel tundub et Eurotsooni juuliinflatsioon püsib suhteliselt muutmatuna juuniga võrreldes:
    Saksamaa HICP 2,1% (juuni 2,0%)
    Itaalia 2,2% (2,3%)
    Hispaania 4,0% (4,0%)
    Belgia 1,60% (1,87%)

    Eurotsooni juuni-HICP oli 2,5%

    Eurotsooni juuli flash-estimate avaldatakse esmaspäeval. ECB tõstab arvatavasti oma baasiintressi neljapäeval 3,0%-ni.
  • Juuli inflatsioni flash-estimate eurotsoonis: 2,5% (2,5% juunis)

    Huvitav saab olema vaadata kas number langeb augustis/septembris arvestades eelmisel aastal kiiresti tõusvate naftahindade mõju vähenemist. Aastavahetuseks on jälle oodata tõusu, eelkõige Saksamaa tõusvate käibemaksu tõttu.

    ECB ilmselt tõstab 3,0%-ni neljapäeval.
  • Elga Bartsch, Morgan Stanley
    ...Near term, the renewed rise in crude oil prices and, to some extent, in fresh food prices causes the risks to near-term projections to tilt to the upside. Back in 2003, hot and dry summer weather added about 1.5% to food prices over the summer and autumn, thus temporarily adding up to two-tenths to headline inflation. Break-even inflation rates, measuring inflation expectations embedded in the inflation-linked bond market, have eased slightly since early July. Falling from 2.25% to 2.19%, market-based inflation expectations for the average inflation rate over the next ten years remain noticeably above the ECB’s 2% ceiling....
  • Oodatud interssitõus on siis tegelikkuseks saanud.
    ECB tõstis intressi 3,0%-ni
  • Huvitav on võrrelda inflatsiooni erinevates Euroopa riikides. Eurotsooni keskmine siis praegu 2,5%, kõrgeim Lätis 6,3%, Slovaakia 4,5% ja Eestis 4,4%. Madalaim Soome ja Poola mõlemad 1,5%. Arvata võib, et Eesti on põhjustanud Soome madalat inflatsiooni (kaupade liikumine), ja Soome on põhjustanud Eesti kõrge inflatsiooni (tööjõu liikumime). Soomes arvan ka et Lidl on suuresti põhjustanud madalat inflatsiooni viimastel aastatel.

    Allgruppides on ka mõningaid huvitavaid numbreid. "Riietus" näitab näiteks et Eurotsoonis on rõivaste hinnad aasta jooksul tõusnud 0,4%. Kui vaadata erinevaid riike aga, selgub et viimasel aastal on Portugalis hinnad langenud 12,9%, Eestis aga tõusnud 4,4%. Tundub siis, et on tüük maad minna, enne kui riikide majandused on konvergeerinud.

    http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-NJ-06-015/EN/KS-NJ-06-015-EN.PDF
  • Lõplik juuli HICP 2,4% (esialgne oli 2,5%). Core üllatavalt stabiilne 1,4% (1,4%). Koos asjaoluga et augusti flash-estimate avaldatakse samal päeval kui ECB governing council järgmine istung (31 august) siis peaks tõenäosus, et tõstetakse intressi seepäev olema väga madal, kuigi SKP-numbrid olid kõrged. Istung 5 oktoober on siis uus lugu, ent arvata võib et septembriinflatsioon jääb suhteliselt rahulik arvestades "base-effects" ehk Katrina eelmisel aastal.

    Ikka veel hoiab inflatsiooni madalana langevad kommunikatsioonikulud. Ilmselt need telekomi-teenused mis ostetakse ei ole mitte kaubad ega tööjõu poolt osutatavad teenused, vaid pigem kapitali intress. Järelikult need hinnad võivad sisuliselt nullini langeda, millele aitab kaasa näiteks Skype. Hetkel pidurdavad langevad kommunikatsioonikulud HICP 0,18pp võrra aasta baasil. Ilmselt võivad telekomifirmade kasumid veel langeda, ehk nende teenuste hinnad ka, ilma et keegi telekomifirma pankroti läheks. Uued teenused võimaldavad ka sisuliselt igavesti langevad hinnad selles sektoris. Arvutite hinnad mõjuvad inflatsiooni sarnaselt. Kuna nüüd aga ka mobiiltelefoniteenuseid võib osta kuulise fikstasuga, siis on äkki siiski oodata telekomihindade languse pidudumist võrreldes sellega mis on viimastel aastatel olnud.
  • Toiduainete ja mittealkohoolsete toodete hinnad tõusid rekordkiirusega septembris, ehk 7,5% yoy. Mainitud toodete inflatsioon on tõusnud stabiilselt viimastel kuudel. Arvan et bensiinihinna langus on mõjutanud, ent sama tootekategooria inflatsioon Rootsis oli vaid 1,6% (viimane number august). Kaubamaja aktsia rallib, Kesko aktsia rallib.

    Tundub et rahapakkumise tõus Eesti majanduses pole enam vaid näha varade turul, vaid ka kaupade (ja teenuste) turul. Kui toit kallineb kiiremini kui kinnisvara, siis on lõpuks majandusbuum jõudnud kõigile, mis on muidugi hea uudis. Ent mis tuleb edasi.

    Tekstiiltöötajad lähevad töötama poodides, tööstusetöötajad ehitussektorisse - ehk jooksevdefitsiit halveneb. Üha rohkem laenamist on vaja et pidu jätkuks, aga kinnisvaraturul tuntakse et hinnad on ohtlikud kõrged. Soov laenata peaks kunagi vähenema.

    Kõigepealt nõrkus kinnisvaraturul, ja hiljem jaekaubanduses. Ostubuum lõpeb. Kiire inflatsioon poodides on võib-olla lühiajaline nähtus.
  • Glasuurisõõrik maksis poes 5 krooni aasta aega tagasi nüüd 10 EEK

    Minu analüüs olukorrale - :(
  • Ma ei saa aru miks üldse keegi on viitsinud varem toiduainete tootmisega tegeleda. Enamus valdkondi on tulusamad.
  • Süüa tahame kõik, aga põllumehe tööd sellise tasu eest on kui paljud meist nõus tegema?
  • Piisab, kui 1-2% on.
    On inimesi, kes oskavad näiteks sigu kasvatada paremini, kui midagi muud teha.
  • Eesti majandus keeb. Aga kuna minusugused krahhiennustajad hakkasid liiga varakult krahhidest rääkima, ei usu keegi enam sellesse.
  • Stefan
    Mina usun. Allhanget tegevad tootmisettevõtted on juba raskustes, tunnen mõnda lähemalt. Otsin märke millal see võiks laieneda. Kaubandusettevõtete edu jätkub kuniks muu edu jätkub.

    Ehitushindades suur kõikumine, otsitakse juskui vastupanu- ja toetustasemeid. Samas euroraha toel veel programme avanemas. Korteriturg - kel osa kulusid juba tehtud, see ei raatsi pooleli jätta.

    Aga kõige ilmekam näide ennustustest - Warren Buffet ja tema mängud dollari langusele mõni aeg tagasi. Ennustas ta siis õieti või valesti?
  • Usun, et tagasilöök algab kas tootmisest - kui ettevõtteid ikka päriselt kinni panema hakatakse või siis ehitusest, kui hinnad jätkavad samas tempos kasvu ja mingil hetkel tellijad lihtsalt ei suuda seda enam vastu võtta (äriplaan ei tule kuidagi välja) või euroraha järsul pidurdumisel ametnike saamatuse vms tõttu.

    Aga kes teab - ma pole mingi spets.
  • Krahh tuleb enamasti siis kui ka kõige negatiivsem ennustaja positiivseks pöördub.
  • Euroraha järsk pidurdumine ametnike saamatuse tõttu tuleb üsna varsti. Gap lõppeva viisaastaku ja algava seitseaastaku vahel tuleb masendav ja lööb nii mõneski kohas jalad alt.
  • Mingit euroraha pidurdumist ei tule. Üleminekureeglid 2004-2006 perioodilit (siis kolmaastak, mitte viisaastak) 2007-2013 finantsperioodile on olemas ja töötavad. Vastupidi, alates järgmise aasta algusest toimub oluline euroraha suurenemine, kordades kusjuures mitte protsentides.
  • Vaidlen vastu, üleminekureeglid ei tööta, täpsemini töötavad teoorias, mitte praktikas.
  • Kuna üleminek ühelt finantsperioodilt ei ole veel toiminud, siis ei saa hetkel kindlalt öelda, kas üleminek toimub sujuvalt või mitte. Samas on üleminekuks välja töötatud oma kindlad reeglid, mis arvestavad nii teooriat kui senist liikmesriikide praktilist kogemust ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, miks üleminek ei peaks toimima. Minu meelest on pisut küüniline väita lihtsalt, et reeglid ei tööta, toomata välja ühtegi põhjust selle väite kinnitamiseks. Olles lähemalt tuttav põllumajandus- ja maaelu fondidega, siis julgen väita et selles valdkonnas toimub üleminek suuremate probleemideta. Eksisteerib spetsiaalne rakendusmäärus, mis reguleerib üleminekut EAGGF fondilt EAFRD fondile järgmise aasta alguses. On olemas selged reeglid, kuidas võetakse üle käimasoleva perioodi kulukohustusi, mida rahastatakse järgmise perioodi vahenditest. Tegelikult juba täna on võimalik järgmise perioodi vahendite arvelt võtta kohustusi käimasoleva perioodi projektidele. Samad reeglid kehtivad üldjuhul ka struktuurivahendite puhul (Regionaalfond, Ühtekuuluvusfond, Sotsiaalfond). Ametnike saamatus on eraldi teema, aga pole ühtegi põhjust miks peaks ametnikud järjest saamatumaks muutuma, pigem vastupidi. Liitumiseelsed fondid (SAPARD, ISPA) ja 2004-2006 perioodi programmeerimine on andnud ametnikele kogemuse, millele tuginedes ma usun, on järgmise perioodi programmeerimine oluliselt sujuvam.
  • Arvestades, kui "vähe" on Eestis ametnikke, võiks kindluse mõttes ja võimaliku saamatuse kompenseerimiseks ametnike armeed suurendada. Pikemaajalisem eesmärk võiks olla kogu Eesti tööealise elanikkonna koondamine KOV ja riigisektorisse, kus kõik 3-kordset keskmist palka saaksid (oleks hea eksponentsiaalse ja lõpmatu palgakasvu allikas) ja hoogsalt erinevate toetusmehhanismide rakendusmehhanisme konstrueeriks ja implementeeriks. Ideaalolukorras suhtlevad ametnikud omavahel ainult erinevate struktuuride, fondide, mehhanismide, tõukesüsteemide ja reeglistike lühendeid ja minimaalselt side- ja omadussõnu kasutades.

    A: "KGFIM ja PRIA MoU A, kui SAPARD RM EAGGF võrreldes"
    B: "Haha! MoU PRIA ning SAPARD RM oluliselt vähem TPTF ja EAFRD IR-st, seega EU MGFM seisukohalt"

  • Räägime parem ERDF-st. Seal on olukord katastroofiline. RM peaks suutma töötada välja käesoleva aasta lõpuks uue struktuuritoetuse seadus, mille alusel saaks hakata uusi OP-e rakendama. OK, ilmselt tuleb homme Eesti EK-le vastu ja vähendab OP-de arvu 4-lt 3-le, meetmete arv jääb samaks, aga ettevõtluse tugiprogrammide käivitumist ma 2007 aastal küll eriti ette ei näe. Kui see pole haldusssuutmatus, eriti just RM ja MKM vallas, siis mis see on?
  • Offtopic - kui ma alguses arvasin, et suffiks paneb mingit segast / idiooti, siis Velikijst sai uue dialekti tekkimine tõeks.

    P.S.
    Mõni akronüüm on isegi tuttav. Olnud seal, teinud seda.
  • OK, saab näha, kas kõik OPd käivituvad või mitte. Kuna RM/MKM siseinfot ei oma, siis ei oska vaielda. Avaliku info põhjal tundub, et kõik on graafikus (checkisin jus RM kodulehekülge). Arvan, et kui mingi seaduse või rakenduskava puudulikkuse tõttu jääks Eestil paar miljardit saamata, oleks see suurusjärgu võrra suurem ämber kui mingi suhkrutrahv vms. Üldiselt, kuna kõik rakenduskavad läbivad ka EL Komisjoni poolse heakskiidu, siis surve sealtpoolt on tugev ja "ei jõudnud valmis" - tüüpi vabandus ei lähe lihtsalt läbi. Siiani pole minu teada ükski EL eelarvest pärinev kroon jäänud puuduliku seadusandluse tõttu saamata.
  • Hüpoteeklaenude käive viimasel aastal on olnud miljardites kroonides (www.eestipank.info, ümardatult):
    03.2005. #2,9 Mrd. (28% laenudest)
    04.05 #3,6 (43%)
    05.05 # 3,7 (32%)
    06.05 #3,8 (33%)
    07.05 #4,0 (43%)
    08.05 #4,1 (36%)
    09.05 #4,7 (38%)
    10.05 #5,4 (58%)
    11.05 #5,5 (52%)
    12.05 #6,1 (56%)
    01.06 #4,4 (51%)
    02.06 #4,6 (50%)
    03.06 #6,2 (37%)
    04.06 #5,6 (60%)
    05.06 #7,6 (64%)
    06.06 #7,3 (51%)
    07.06 #5,9 (26%)
    08.06 #7,3 (62%)
    Seega julgen arvata, et paari miljardi eurotoetuse ärakukkumine on laenude ärakukkumise kõrval tühi-tähi.
  • Uus dialekt :-))

    Ma ei arvagi, et eriti palju saamata jääks, kuid gap lõppeva RAK ja algava RES vahel võib venida aasta-kaheseks. Ja kui sinna perioodi jääb ka talv (meenutan, "ta" tuleb talvel), siis on asjad topelt hapud.
  • Eraisikute pangakontodel (nõudmiseni hoiused) oli 31 augustil 35 % rohkem raha kui aasta tagasi (27,4 mrd vs 20,4 mrd). Kütus nii imporditõusuks, kui inflatsiooniks.



  • Rootsis soovivad toiduainete tootjad alates uuest aastast 3-5% hinnatõstmist, ja eluasemete üürileandjad keskmiselt 3,5% tõstmist. Kuna eelmisel aastavahetusel oli rahulik hinnamuutuste suhtes, on teatud hüpe võimalik jaanuarikuu inflatsiooninumbris, ma arvan. Rootsi keskpank arvatavasti tõstab 0,25% detsembri keskel, ja siis äkki isegi 0,5% veebruari alguses. (Praegu on keskpanga baasiintress 2,75%). Kevadel on tulemas palgaläbirääkimised paljude tööandjate ja ametiühingute vahel.

    Rootsi "track record" inflatsioonivõitluses oli kaua päris nõrk. Ainult viimaste aastate Aasia deflatsioonischoki ajal, on Rootsi suutnud hoida inflatsiooni väga madalana. Hirmutav on aga praegune M3-tõus suurusjärgus 19%. Võimalik siis, et inflatsioon hakkab jooksma 2007, intressid korralikult tõusevad, ja kinnisvarahinnad vastavalt kukkuvad.
  • Päris asjalik kommentaar Ameerika viimaste inflatsiooninumbrite kohta:
    http://www.morganstanley.com/views/gef/index.html#anchor4157

    Jaanuar on huvitav inflatsioonikuu ka Euroopas. Saksamaa 3%-punkti käibemaksutõus jõustub, ja kuna Saksamaa number moodustab 30% Eurotsoonist, siis peaks mõju olema märgatav, isegi kui mõned tooted kindlasti juba kallinesid detsembris, ja paljud tooted on sellest numbrist päris sõltumatud.

    Traditsiooniliselt langeb kiiresti jaanuaris rõivaste hinnad, ei tea kuivõrd 2007 jaanuari võib erineda 2006 omast. Arvan et üürihinnad tõusevad tunduvalt rohkem see jaanuar kui viimane. Naftahind mullu tõusis mõned dollarid dets->jaan, nii et sealt ei peaks tulema inflatsioonisurve ülespoole tuleval jaanuaril. Kokkuvõttes tundub mulle ikkagi loogilne ennustada teatud aastast inflatsioonitõusu Eurotsoonis dets->jaan.
  • Tundub, et inflatsioon on igal pool maailmas ärkanud. Jaapanis on hakatud muretsema tõusvate maahindade pärast. Ma ei kujuta ette kui palju võiks maa seal kallineda, kui inimesed panevad oma raha liikuma. Hiinas on toiduhinnad hakkanud tõusma, keskpank tõstab intresse, aga inflatsioon kiiresti tõusnud viimastel kuudel. Ameerikas ei aita majanduse jahtumine inflatsiooni vastu, ja Fed ei saa (veel) langetada. Saksamaalt täna oodatust suurem märtsiinflatsioon. Aprillis on langus võimalik, kuna naftahinnad mullu tõusis tol kuul kiiresti - ent samuti kiire langis sügisel. Suurbritannias inflatsiooniprobleem. Baltimaadel muidugi kiire inflatsioon ka. Rootsis täna uus M3-number +17,3%, tarbijahinnaindeks seal samuti oodatust kõrgem veebruaris.

    Võimalik, et 2007 on aasta kui majanduskasv muutub inflatsiooniks, ja lõpuks maailma rahaprintimine annab tunda mitmetel riikidel.
  • Stefan, kust selle info leidsid? Mingi kindel sait kokkuvõttega?

Teemade nimekirja