LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Kulla hind

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Millegipärast mulle tundub, et viimasel ajal leviv propaganda "Ostke kulda - see on kindel kaitse kõikehaarava majanduskriisi vastu, Kõik on kaduv - kuld jääb". Kas see ei ole mitte katse laiadele massidele mütsi pähe tõmmata. Enamik maailmas ringlevast rahast ei ole enam ammu kulla alusel. Maailma pankade keldrid on täis sadu ja tuhandeid tonne kulda millel puudub igasugune tarbimisväärtus. Kuld on küll ilus aga ilu ei sünni teatavasti patta panna. Kui saabub kõikegaarav kriis mingi sõja või ökokatastroofi tõttu, ei ole kahjuks kullaga midagi pele hakata sest see ei kõlba süüa ega ei saa seda ka bensiinipaaki valada. Kellele sa ikka siis seda kulda müüd. Igaühel on endal sahtlitäis mustadeks päevadeks varutud.
  • maailmas on u 120-140 tuhat tonni kulda üldse,
    usal on 8 tuhat tonni, euroopas kõvasti üle 10 tuhande tonni
    aastas toodetakse 2-3 tuhat tonni kulda
    keskmine kulla tootmise kulu on $238 ozi kohta,

    untsi hind hetkel miski 644 usd/oz, ehk 20.71 usd/g,
    seega 1kg kulda on 16 000 eur/ 21 000 usd
    kogu kulla väärtus on seega 2.5-2.9 triljonit usdi! (1.9-2.3 trilj eur)
    samas kui usa välisvõlg on 7 triljonit usdi (usal endal on kulda 0.13 triljon usd eest..)

    noh, jutt ilma numbriteta..

    rohkem põnevat saate lugeda ise kullafaq

    PS: loen hetkel raamatut kulla võim, mis kingiti mulle hm, jõuludeks... hmm..

  • Tegelikult ei ole kuld, kui üks metallidest ju rohkemat väärt kui tema tootmiseks tehtud kulutused. Aga et kulda on ladudesse seisma toodetud tohututes kogustes, siis niipalju kui seda vaja läheb elektroonikas jms. jätkub seda päris pikalt st. kui suurimateks väärtusteks saavad puhas vesi ja toit, siis vaevalt et on palju neid, kes pätsi leiba või pool kanistrit diiselkütust soovivad jämeda kuldketi eest ära anda.
  • Kuna ka antud juhul on tegemist piiratud ressursiga ja teatud toodete puhul ka raskesti asendatava metalliga, siis ei ole nõus, et väärtus võrdub tootmiseks tehtavate kulutustega. Samuti võib ju öelda, et väljaspool suuremaid linnu ei ole vesi midagi väärt, kuna see on pea tasuta käes.
    Ma ei ole küll kulla fänn ja ei näe põhjust, miks seda metalli peaks teistel alustel hindama kui teisi metalle, aga metallid iseenesest on sellises kategoorias, kus kontroll kaevanduste ja sulatusahjude üle loob võimaluse tekitada kunstlik defitsiit ja küsida turujõu abil lühiajaliselt üle mõistuse marginaali. Väärtus on ikka selles, kui palju kellelgi seda materjali vaja on.
  • Teiste metallide puhul ei ole nii tohutuid jõude seisvaid laovarusid mis ületavad toorme seisukohalt nõudluse tuhandeid kordi. Kunagi oli kuld raha ekvivalent. Täna ta seda enam ei ole. Mis ta siis on? Tooraine, nagu iga teine metall. Tootmises kulub seda aga nii vähe, et sellest piiratud ressursist mis juba valmis on kaevandatud jätkub sadadeks aastateks. On ainult aja küsimus, kui tekkib lumepalliefekt, mil kulla omanikud soovivad kasutult seisvat metalli mingigi hinna eest millegi hamba alla pistetava vastu vahetada. Hamba alla pistetav on siis aga juba tõeliselt piiratud resurss.
  • Mutionu, kuidas sai siis kuld üldse vahetusväärtuseks kujuneda ajal, kui tal oli väärtus anult ehtemetallina ?
  • Sõin praegu prooviks ühe koidula ära. Tõesti, pole suurem asi maitseelamus ja ilmselt jätab ka toiteväärtus soovida.
  • Alguses oli kogu olemasolev kuld ainult ehetana. Kulda oli vähe ja ehted ihaldusväärsed. Nii kujunes kullale hind vahetuskaubana. Kuna ehtekulda pidi kauplemisel kaaluma, hakati vermima kuldmünte. Need olid kindla kaaluga ja see lihtsustas kauplemist. Et aga pehme metall kulus käest kätte käies, korjati mündid panga keldrisse ja anti nende vastu paberist tsekid (hakati hiljem rahaks nimetama), mis tõendasid, et tseki omanikul on panga keldris vastav kogus kulda. Ehk oli nii, et kuld = raha. Nii püsis ringluses olev raha hulk kontrolli all, sest iga sedel pidi tõestama kulla olemasolu. Tänapäeval on vastav võrdusmärk kadunud, kuld EI VÕRDU raha ja kulla funktsioon, ehk vajadus tema järele kadunud. Järelikult on kullal ainult tooraine väärtus.
  • Nelc

    Kogu teemaarenduse mõte on selles, et kulda reklaamitakse kui kindlapeale investeeringut puhuks, kui maailmamajndus kaotab stabiilsuse. Kui valitseb stabiilsus, ei torma keegi kulda müüma ja ka koidula eest saab vorsti. Kui maailm paiskub kaosesse, kõlbab kuld sama vähe süüa, kui klementi aktsia või koidula. Vahe pole.
  • armastus on ka teoorias piiramatu resurss, aga praktikas kullastki kallim..
  • Kuld on tooraine kullasepatöökojale. Raha aga keskpankadele ja erahoiustajatele, nii on see kogu aeg olnud ja ma ei näe mis võiks seda muuta.

    Konservatiivsetest investeerimisõpikutest olen lugenud soovitust hoida 3% vahendeid kullas. See soovitus on antud eelkõige toetudes viimase saja aasta sündmustele (lääne Euroopas ja põhja Ameerikas) . Kuld on pöördelistel hetkedel aidanud hästi aktsiate ja võlakirjade väärtuse langust kompenseerida.

    Minumeelest on hea, et vaatamata investeerimist mittesoodustavale maksuseadusele on majapidamistel võimalik ka Eestis osta kulda, kui raha, maksmata käibemaksu. See on isegi nagu väike ime.

    Endal mul investeerimisportfellis kulda pole. Põhjuseks on see, et ei ole nii palju vahendeid, et neid, õpikust näpuga järge ajades, hajutada. Pole ühtegi võlakirjagi. Paraku.

    Mis puutub kindlatesse investeeringutesse, siis selliseid ei pidanuvat olemas olemagi.
  • mutionu, sa teed selle vea, et jagad maailma võimalikud olekud must-valgelt stabiilsuseks ja kaoseks. IMHO on neil kahel väga palju vahevorme.
    Kui valitseb täielik kaos, siis maksavad midagi ainult konservid ja padrunid, sest kaubandus ei toimi. Niipea aga, kui kaubandus toimima hakkab, hakkavad maksma kaosest puutumata vahetusväärtused (nagu dollarid Berliinis aastal 45). Just selles ebastabiilses ja laostunud, kuid toimiva kaubavahetusega maailmas on kuld senini alati olnud sure bet. Ja ausalt öeldes ei näe mina talle ka alternatiivi tulemas.
  • to: mutionu.

    Kuld on nagu igivana ja usaldusväärne kaubamärk - süüa ei kõlba, kuid loob kindlustunnet. Seega säilib vajadus kulla järele seni, kuni (uskmatud) inimesed vajavad kindlust tuleviku suhtes. Mida siis veel usaldada?

    ;)
  • Siin on ehk kohane meenutada Mason'i esimest sünergismiseadust:
    "Päeval, kui olete valmis oma hinge millegi eest maha müüma, on selliseid hingi rohkem kui küll." (allikas: Murphy seaduste kogu)

    tõenäoliselt kehtib ka muude asjade, sealhulgas kulla kohta.
  • Nelc

    Vot seda vanainimesejuttu ma ootasingi "viimased sada aastat on nii olnud... ja kuld on alati olnud... ja nii jääb igavesest ajast igavesti" Esimesed autod tehti ka täpselt tõlla sarnased, sest nii olid viimased sada aastat liiklusvahendid välja näinud. Hiljem taspisi selgus ikkagi, et selline kuju ei ole ratsionaalne.
  • Kuld on siiski oluliselt tähtsam tööstuse tooraine kui ehete materjal. Elektroonikatööstus neelab igal aastal tonnide viisi kulda, võib küsida, millest on tehtud näiteks lennukite aknasoojendused jne, selliseid näiteid võib palju tuua ja iga aastaga üha enam. Maailm on lihtsalt astumas kolmandasse etappi pärast Bretton Woodsi (õigupoolest on ammu astunud, aga samm tuleb pikaldaselt) - traditsioonid (keskpangad, ehted ja sure bet) versus pragmaatika (tööstuse vajadused).

    Koostada oma investeerimisportfell kolmandat maailmasõda oodates ei kuulu isiklikult minu strateegiate hulka.
  • riq
    kust sa selle "keskmise kulla tootmise kulu" leidsid? Ime, et allikas komakohta ei andnud.
  • panin ju lingi, kullafaq, http://www.galmarley.com/FAQs_pages/commodity_essentials_faqs.htm


    The average production cost of the world's biggest producer - South Africa - is about $238 per troy ounce. 1997 industry estimates by the Federal Reserve Board suggested an average production cost worldwide of $300 per ounce.

  • Well, kulla puhul ei räägi me mitte viimase 100 aasta, vaid vähemalt 5000 aasta trendist. See trend võib teoreetiliselt ju ka muutuda, aga selleks tahaks kuulda mõnda kandvamat põhjendust, kui jutt, et maailmamajandus toimib nüüd kuidagi teistmoodi kui vanasti (dotcom anyone?)
    Ja btw, nagu iga investeeringuga, isegi kui sa ise 3. maailmasõjaks ei valmistu, piisab sellest, et paljud valmistuvad, muutmaks kuld atraktiivseks investeerimisobjektiks.
  • mis juhtus alumiiniumiga? kas mitte alu ei olnud kunagi kullastki kallim?
  • Mina eelistaks iga kell segastel aegadel kulda ükskõik millisele paberrahale. Mõelge maailma ajaloo peale - mitu korda on juhtunud, et kuld kaotab maailma ajaloos igasuguse väärtuse? Mina ei oska ühtegi sellist episoodi meenutada. Ja nüüd mõelge paberraha ajaloole - oleme vist kõik lapsepõlves mänginud tsaari paberrahaga. Iga 10-rublane paber võrdus kunagi 10-se kuldmündiga...

    Või võtke kasvõi viimase aja jamad - kes oma vara kullas hoidis, seda ei kõiguta mingi dollari langus ja ei hakkagi kõigutama.
  • riq
    Al ja Au hinna võrdlus on veidi kohatu. Aluga on nimelt selline lugu, et seda saab ainult elektri abil toota. Ca 150 a tagasi polnud aga elektrit eriti, ainult miski Leideni purk ja galvaani element, neidki terve maailma peale kumbagi ainult 1 tükk. Sellest ka alu kõrge hind to ajal. Nüüdseks on alu tootmise tehnolooogiad enam-vähem lõpuni arenenud ja hind vastav. Kullaga on aga see asi, et üha raskem on leida üle 5 ppm sisaldusega maake, millele vastaks puhta kulla omahind 350-450 USD/oz. Ja siis need rohelised ka veel...
  • krt mul on uus seksfantaasia - peaks kilo kulda ostma!
  • adalbert

    Edasi liikudes nägu seljapoole pööratud, võib valusalt varba ära lüüa. Minevikus toimunu ei pruugi jätkuda tulevikus (investori algtõde).
  • See algtõde võib kehtida küll investeerimise kohta, kuid kulla väärtustamisel inimkonna poolt on sellega küll suhteliselt vähe ühist. Sama hea oleks väita, et saabunud on 1000-aastane rahuriik, sest inimesed on nüüd lihtsalt nii targad ja andekad ja sõdimine tundub rumalana.

    Kuld kui väärtus on liialt kõvasti inimteadvusse juurdunud, et seda paarikümne või isegi paarisaja aastaga muuta. Sama moodi ei saa inimeste teadvusest lihtsalt niisama välja rookida religiooni.

  • kui majanduskasv pidurdub, siis langeb ka kulla hind
  • Mida siis arvata reedese ÄP vahel ilmunud 8 leheküljelisest reklaamist nimega "Kullaleht", kus troonivad niisugused pealkirjad: "Investeerimistaeva uus komeet on tulekul", "Kulla hind sööstab taevasse", "Eksperdid prognoosivad kullale kuni 2500% (kakstuhat viissada protsenti) hinnatõusu (!!!?), "Analüütikud pakuvad lähiaastate tootluseks 500%.
    Kogu leht on ülesehitatud sarnaselt imettegevate kõhnumistablettide reklaamidega.

    Kas ei ole asjal selline maik mann, et mingid ringkonnad soovivad hapuks minema hakkavast kaubast kuidagi veel kasudega lahti saada?
  • pigem ikka tahab Tavid oma uue müügiartikliga teenida...
  • Enne USA börsikrahhi tuli ka mulle postiga igasuguseid lipikuid investeerimisvõimaluste kohta, nüüd septembris helistas Hansapanga esindaja, et tulgu ma investeerimisnõustamisele. :-) Kui asi pannakse suure kella külge, siis see tähendab alati: run, Forrest, run...
  • Eks pangad üritavad investeerimistooteid aktiivselt müüa, kuna eraisikute pangakontodel on endiselt üsna suur hulk kasutamata raha.
  • kui pank pakuks Eesti infaltsioonibor+0,5% garanteeritud sissetulekut, siis oleks asjal jumet. Aga panna raha kellegi kätte kinni, et pärast kuulda, et kallis inimene, näed, majanduskonjuktuur muutus, seepärast jäid ka osast rahast ilma. Ja kõige selle tarkuse eest veel võtta teenustasu...
    Öeldu ei kehti majandustsükli õige faasi korral.
  • Väärismetallide kui maavarade varud vähenevad pidevalt ja seetõttu hinnad tõusevad. Tegelikult on võimalik kõiki elemente toota ka tuumareaktsioonidega, mis on küll energiakulukas protsess. Aga kaalutlegem juhtu, kui praegu alles katsetusjärgus olev tuumasüntees kunagi saab peamiseks elektri tootmise allikaks...
  • Kulda on väärtustatud juba tuhandeid aastaid , kuskilt juurde kulda ei teki , seega on loogiline järeldada et kulla hind tõuseb , ebaloogiline oleks arvata et kulla hind hakkaks oluliselt langema . Loomulikult pole kullal erilist praktilist väärtust , tema väärtus seisnebki selles et kulda on vähe , niimoodi on lõpuks kõigega.
  • Vähe ja palju on ikka väga suhtelised mõisted. Hind püsib ainult tänu tohutute kullavarude kinnihoidmisele. Ehk hinda hoitakse kunstlikult. Kui mõni suur kullaomanik (mõni rahahädas suurriik nt.) otsustab kullavarud müüki paisata, tekib kindlasti vabalangus. Võib oletada et olemasolevatest kullavarudest piisaks elektroonika- ja kosmosetööstusele vist sadadeks aastateks. On ses siis vähe või palju? Kõik seisab ainult selle hetke taga, kui paljudel hakkab pirn peas põlema: Milleks mulle see kuld, sellel pole ju mingit praktilist väärtust. Müüme maha ja ostame midagi vajalikku.
  • Mina panustaks pigem veevarude peale. Need on rohkem nõutav ressurss kui kuld.
  • Kõik maailmas leitud kuld moodustaks vist 19x19x19 meetrit suur kuup. Selle ümber käib siis kõik spekulatsioon. Krundid mars peal oleks ka selline piiratud resurss mille ümber võiks spekuleerida.
  • Krundid Marsil on suurem utoopia, kui kui juhitava tuumareaktsiooniga kulla juurdetootmine. Kusjuures krundid Marsi peal võib ühel heal päeval, kui inimesed enam Maa peale ära ei mahu, olla hädavajadus. Lisa kulla järgi puudub vajadus.

    Pigem on suurel rahal vajadus kullast, kui ülehinnatud ja madala tootlusega investeerimisobjektist, väljuda. Selleks, et suuri koguseid hinda langetamata müüa, on tarvis tekitada ostusurvet. Üks variant on hullutada masse (eriti väikese kapitalismikogemusega idaeurooplasi) uuest raketist investeerimistaevas ja hirmutada kohe-kohe saabuvast kaosest, kus kõik kaotab väärtuse. Lihtne skeem. Laiasid masse juhib ahnus ja hirm.
  • Mutionu. Millest sa räägid? Hullutada masse... suurel rahal vaja väljuda... Millised massid? Milline suur raha? Eestis pole füüsilist kulda kunagi suurelt ostetud. Eestis ei ole ei masse ega suurt raha. Eesti investorite raha hulk pole nii suur et avaldada maailma väärtpaberiturgudele märkimisväärset mõju. Liiga paranoiniline ei tasu olla. Tavid soovib lihtsalt oma äri laiendada ja füüsilise kulla müümine sobib neile hästi.
  • Loomulikult ei ela suur raha Eestis. Aga toimetamas käib ta siin ikka aegajalt. Me ju lausa ootame seda iga päev, et ta siia shoppama tuleks läbi oma käepikenduste. Pole ka esimene kord, kui suur raha siin lüpsmas on käinud.
  • Ilmselt on mutionul ja momol erinev arusaam suurest rahast. Mutionu, suur raha pole veel kunagi Eestis käinud, olnud, plaaninud tulla ega isegi uitmõttena seda kaalunud. On siit maksimaalselt üle lennanud, mõlemas suunas. Suur raha pole siin ega tule ka siia selle pärast, et tal pole Eestis lihtsalt mitte midagi teha. Kõige kallim Eesti firma on liiga väike, et kelleski suure raha esindajas mingitki emotsiooni tekitada. 10 kõige kallimat Eesti kinnisvaraobjekti maksab nii vähe, et näiteks Emaar ei treiks sellise summa peale tõenäoliselt isegi pressikat. Pärast 3 aastat kollektiivset hullumeelset võlavangla poole rühkimist on kogu meie finatsike ilmselt midagi, mis suurt raha vähemalt kaudselt meenutab. See välismaist päritolu raha, mis meite mmail toimetab ja mida siin sageli "suureks rahaks" peetakse, on kauboid ja poolkauboid, kes tulevad siia just seetõttu, et nad suur raha pole. Aga tahaks olla.
  • No skype oli suur raha. Mis sellest, et ainult nimeliselt eestist läbi käinud.
  • Kogu Skype'i diil oli võib-olla suur raha. Eestist see aga läbi ei käinud ja Eestisse tulnud osa seda kohe kindlasti pole.
  • Kui Loomulikult ei ela suur raha Eestis. siis miks sa räägid Tavidi kullapromo valguses mingist müstilisest "suurest rahast"? See kuulub ka jälle ulme valdkonda Pole ka esimene kord, kui suur raha siin lüpsmas on käinud. Tundub et Paranoiaklubi koosolekul järgmine kolmapäev on palju arutamist :) Vabandust. Aga ma lihtsalt ei suuda tõsiselt võtta selliseid spekulatsioone. *Üldiselt* on turud siiski ratsionaalsed. Pole olemas objekti/subjekti kes põhimõtteliselt käiks ja lüpsaks Eestlasi puhtalt sellepärast et saab eestlasi lüpsta. Eriti skeptiliselt suhtun abstraktsetesse "käepikendustesse". Äkki vihjad selgemalt mida või keda sa mõtled. Aga samas, pole mõtet vastata. See arutelu ei vii kuhugi. Las hajub iseenesest.

    Nii et rahu, ainult rahu. Pole mõtet paanikat tekitada.

    PS! Ei mõelnud kellegile midagi halvasti öelda juhul kui selline mulje jäi.
  • Hea küll, hakkabki juba absurdiks kätte ära minema. Eks elu näitab. Vaevalt et siinsetel foorumlastel märkimisväärseid kullavarusid on, nii et teema tegelt mõttetu.
  • Mul küll puudub kavatsus üritadagi kõigutada endast kogenumate investeerijate arvamust kuid kuidas te kommenteeriksite Eesti Panga kursside ajaloo väljavõtet kulla/eegu suhtega ajavahemikust 01.01.05 - 15.10.06?

    Link

    Minul isiklikult tekkisid esimesed kullapalaviku sümptomid...
  • Näha ju, et 2004 kevadest hakkas tekkima mull, mille tipp on k.a suves. Siis algas ka tavidi kampaania. Praegu trend selgelt langev.
  • huumor huumor tipp on k.a suves. Siis algas ka tavidi kampaania. :D
    Mutionu, Tavid ei oma kulla hinnale mitte mingisugust mõju. Ei positiivset, ei negatiivset. Ei praegu ega ka tulevikus.

    Jambolaya, tegemist on laiema commodity ralliga. Kullapalavivikku pole mõtet haigestuda. AL, CU, AU, PD, PT
  • Momentum, Kui sa arvad, et ma arvan, et Tavidi tegevusel on mingit mõju kulla hinnale maailmaturul, siis...
    Selleks, et üldse nii lolli mõtte peale tulla, peab ise piisavalt nõder olema olema. Tulla uhkeldades lagedale tarkusega, mis on nii elementaarne, et sellest ei ole mõtet rääkidagi, näitab muidugi taset.
  • Kogu teemaarenduse mõte on lühidalt, et kuld on riskantne inv. objekt, sest tema hind püsib ainult usul. Usul, et homme saab seda jälle millegi vastu tagasi vahetada, millel on mingi tarbimisväärtus. Vase või alumiiniumi hind võib kõikuda, aga võib kindel olla, et põhi ei saa kunagi ära kukkuda, sest tööstus vajab seda iga päev ja palju. Aktsiate taga on tükike ettevõtte väärtusest. Kulla taga sinult usk.
    Ka siin foorumis ei ole kulla kõrgele hinnale suudetud tuua muid põhjendusi, kui et nii on tuhat aastat olnud ja nii ka jääb :-)
    Tootmis/kaevandamiskulud ei ole ka mingi argument, sest praegu sellise hinnaga ei ole selle metalli juurde kaevandamine kuidagi põhjendatud, sest ladudes seisab seda juba tööstuse ja ehete tootmise jaoks enam kui küll.
    Nii et hind seisab ainult usul. Ma ütleksin, et äärmiselt riskantne. Lõpetan nüüd mõneks ajaks oma sõnavõtud sellel teemal.
  • mutionu, raha hind püsib ka ainult usul, et "homme saab seda jälle millegi vastu vahetada".
    tavaliselt saabki.

Teemade nimekirja