Tuuleenergia
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kunagi uurisin sellise firma nagu Vestas Wind kohta, aga enam pole kursis kas firmal läheb hästi. Igast uudiste kohaselt on kõvad plaanid suurendada tuule energia kasutusele võttu, mis tähendab ka suurt tulevikku nendele firmadele kes neid juppe toodavad. Kas oskab keegi midgi head soovitada või kommenteerida antud teema kohta
R -
üks idee on siin:
Nordex AG, tuule energia jaoks turbiinide tootja ja projektlahenduste pakkuja
kaupleb Saksa turul , tech dax nimekirjas sümboli NDX1 all,
aktsia sarnaselt teiste alternatiiv- energia/materjalide tootjatega tegi aastaga kordades tõusu
Hetkel kaupleb 12 EUR peal, ehk pärast maikuist verelaskmist poole madalamal tipust
Poolaasta tulemused 24.08, toodete tellimusjärjekord peaks olema jälle rekordiline -
üks teema on juba olemas, miks veel teist juurde luua?
"Alternatiivenergia kasutuselevõtust teenivad firmad" -
Nagu lubatud, siis paar sõna ka Zolteki (ZOLT) konverentsikõne kommentaariks. Meeldetuletuseks tsiteerin iseennast 29. nov börsipäeva foorumist :)
Zolteki aktsia ligi 20%-line tõus on reageering eile pärast turu sulgemist avaldatud 4Q tulemustele (majandusaasta lõppeb 30.09). Kasumiks aktsia kohta tuli $0.24, ületades analüütikute ootusi $0.01 võrra. Käive kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 83% ehk $43.6 miljonile, mis jäi $44.9 mln suurusele konsensusele kergelt alla. Juhtkond on positiivselt meelestatud ja 2007.-nda aasta tulemustega igati rahul. Samuti kinnitati, et endiselt on reaalne $500 mln käibe saavutamine aastal 2010, sealjuures marginaale kasvatades.
Turu väga positiivsele reaktsioonile on kindlasti kaasa aidanud madalad ootused - aktsia hind oli enne tulemusi järsult alla müüdud ilma fundamentaalsete põhjusteta. Lisaks aitavad kaasa tänane nafta hinna tõus ja solar sektori ralli.
Konverentsikõne siiski suuri üllatusi ei pakkunud. Juhtkonna sõnul naudivad nad jätkuvalt tugevalt nõudlust tuuleturbiinide tootjatelt ning ootavad uute süsinikkiu kasutusalade (nt autotööstus) väljakujunemist järgneva 2-3 aasta jooksul.
Kõige huvitavamad kommentaarid tulid tootmisvõimsuse kohta. Uue Mehhiko tehase maksumuseks koos renoveerimisega prognoosib juhtkond $75 mln, võrreldes varasema $100 mln suuruse ootusega. Tehas peaks valmima 2008.-nda aasta aprillis/mais ja täismahus tootmine algab aasta neljandas kvartalis, mis on seni oodatust varem. Lisaks plaanitakse laiendada Ungari tehase tootmisvõimsust – neli uut liini lähevad käiku järgmise aasta teises kvartalis.
Seega on Zolteki laienemisprogramm sujumas plaanipäraselt ehk suudetakse kasvavale nõudlusele ka piisavalt kiiresti reageerida. -
Eile tegi oma börsidebüüdi Hiina suurim tuuleturbiinide valmistaja Goldwind (002202.SZ), kelle aktsia hind tõusis esimesel kauplemispäeval tervelt 264% võrra! Kuigi selliseid hullumeelseid tõuse on ka varem Hiina turul nähtud, siis tavaliselt ei toimu need nii suurte ettevõtetega. Analüütikud arvavad, et hiljutine indeksite langus meelitas rohkem investoreid IPO-st osalema, mida nähakse kui lihtsaimat teed kiire kasumini. Edukas IPO võib veenda ka teisi kohalikke alternatiivenergia ettevõtteid noteerima ennast Hiina börsil, mitte USA-s või Euroopas. See muudab kahjuks Lääne investorite ligipääsu sellistele ettevõtetele väga raskeks.
-
Lääne investoritel jääb siis üle minna kaasa aktiivselt juhitavate alternatiivenergeetikale suunatud fondidega, mis ostavad aktsiaid Hiinast kohapealt ja teevad ka kohapeal researchi.
-
Reuters kirjutab, et 2007-ndal aastal suurenes USA-s tuuleturbiinide tootmisvõimsus 45% võrra. Eelmisel aastal installeeriti 5244 MW võimsust (koguvõimsus ulatub nüüd ligi 17 GW-ni), mis ületab varasemalt prognoositud numbreid.
U.S. wind power grew 45 percent in 2007: AWEA -
Zoltek (ZOLT) avaldas oma 2008-nda majandusaasta Q1 tulemused 11. veebruaril pärast turu sulgemist. Kui eelmise kvartali tulemustele reageeris aktsia 20%-lise tõusuga, siis nüüd valmistasid tulemused turuosaliste seas tõelise pettumuse, saates aktsia 20%-lisse langusesse.
Kasumit aktsia kohta teeniti $0.08 (ilma ühekordsete kulutusteta $0.17), mis jäi oluliselt alla analüütikute $0.24 suurusele konsensusele. Käivet genereeriti $40.07 mln (kasv aasta baasil 30%) vs $44.59 mln suurune konsensus.
Juhtkond süüdistas prognoosidele allajäämises kliente, kes olid endale tarneprobleemide kartuses kokku ostnud liiga suured laojäägid ja nüüd vähendasid oluliselt tellimusi. Seetõttu on juhtkond pigem optimistlik ja usub, et tegemist on ühekordse möödalasuga. Madalam müük tõi endaga kaasa suurenenud laovarud, seega on nüüd võimalik rahuldada ka väiksemate klientide nõudmisi. Pikaajaliste tarnelepingutega on hetkel kaetud 50% tootmismahust, kuid juhtkond on võtnud eesmärgiks kasvatada see näitaja 70%-ni. SG&A kulutuste protsenti käibest nähakse lähitulevikus vähenemas, sest ettevõtte on hetkel aktiivselt värbamas tööjõudu uutele tootmisliinidele ja uued töötajad alles hakkavad oma täit potentsiaali näitama.
Nõudlusest detailsemalt rääkides mainis juhtkond, et nad on väga lähedal lepingu sõlmimisele ühe Aasia tuuleturbiinitootjaga. Selles regioonis peitub kahtlemata tohutu potentsiaal (lähemalt saab globaalsete nõudlustrendide kohta lugeda Pro all avaldatud tuuleenergia sektori analüüsis) ja paljud tootjad on alles nüüd üle minemas süsinikkiu kasutamisele.
Analüütiku küsimusele, kuidas sujub koostöö BMW-ga, vastas ettevõtte CEO Zsolt Rumy, et praegu on palju muud põnevat teoksil teiste autotootjatega, viidates ühele veel lõplikku heakskiitu ootavale projektile USA autovalmistajaga.
Capstone Investments on tõstnud pärast tulemuste avaldamist Zolteki reitingu „Strong Buy“ peale:
Due to the recent large sell-off, we are upgrading Zoltek Companies, Inc. to Strong Buy and maintaining our $46.00 target. We believe the sell-off has been unjustified relative to the progress Zolkek has made over the last several quarters and is deeply discounting the growth that should resume in the current quarter. Our target price is based on a P/E multiple of approximately 40 times our pro-forma fully taxed forward twelve month diluted EPS estimate of $1.13 ($1.72 untaxed).
-
NY Times on üllitanud huvitava loo sellest, kuidas Texasest on saanud USA juhtiv osariik tuuleenergia kasutamisel. Samuti räägitakse legendaarse naftaspekulandi T. Boone Pickens'i plaanist rajada Texasesse maailma suurim tuulefarm koguvõimsusega 4 GW! Tohutu projekti maksumuseks on arvestatud $10 miljardit. Link.
-
Taanis toodab tuuleenergia 23% riigi elektrivajadusest (rootsi Wikipedia). Eestimaa ongi nagu tuuleenergiaks loodud. Natuke kahju et Narvas on investeeritud põlevkivi põletamiseks, mitte töötlemiseks.
-
Taanis on lihtne, tuuleenergia kõikumist kompenseerib Rootsi-Norra hüdroelektrijaamade kaskaad. Hüdrojaamade kasutamine teeb tuuleenergia odavaks. Taani, Rootsi, Norra peaks olema ühtses elektrivõrgus. Suure (suurem?) osa elektrist toodetakse jätkuvalt tuumajaamades. Ometigi on olnud Taanis vähemalt üks pikaajaline üleriigiline elektrikatkestus, mille põhjus oli tuulikutes. Meil Eestis hüdroelektrijaamad puuduvad mis võimaldaks tuuleenergiat kompenseerida.
-
Väike analüüsimaja Dougherty alustab Zolteki (ZOLT) katmist Osta reitinguga ja hinnasihiga $36. Samas on Dougherty hinnangul analüütikute konsensus Q2 tulemuste osas liiga kõrge ja seetõttu võime näha veel soodsamat sisenemishetke. Zoltek peaks oma Q2 tulemused teatama 1. mail.
Dougherty initiated ZOLT with a Buy and $36 tgt saying a secular shift toward the use of carbon fiber composites in a number of industries is underway due to its increased strength and lower weight as compared to traditional materials such as steel, aluminum, and fiberglass. Firm says ZOLT's products are increasingly being used in the wind turbine, oil and gas, automotive, and general industrial markets. The firm says they are comfortable with their Q208 estimates of $50 mln and $0.25. However, the firm's calculations indicate street Q208 expectations of $54 mln and $0.29 are slightly aggressive. Thus, in the firm's opinion, there is potential for a lower near-term entry point. Overall, the firm says long-term demand combined with expanding capacity positions ZOLT for 3-5 years of 35%+ organic revenue growth. -
ttrust, su kommentaar on küll poolteist kuud vana, kuid teema on endiselt aktuaalne :)
Taani ise oma olukorda energeetikas küll lihtsaks ei pea. Ees ootavad päris suured väljakutsed. Tuuleenergia osakaalu ilmselt tõsta ei plaanita.
Enamik energiast Taanis toodetakse siiski kivisöest. Märkimisväärne osa on ka maagaasil. Kui transport sisse arvata, siis on suurima osakaaluga tarbitavad kütused naftatooted.
Taanist-Rootsist-Norrast toodab Rootsi tõesti suure osa (ca 50%) energiast tuumajaamades (kokku 10 reaktorit), kuid kuni praeguseni on jõus kummaline plaan, mille kohaselt tahetakse tuumaenergiaga juba 2010.aastaks lõpparve teha. Praktikas ma seda küll ette ei kujuta, sest puuduvad reaalsed alternatiivid. Ja mis saaks Rootsi majanduse konkurentsivõimest?
Taanis ega Norras tuumaenergiat ei toodeta. Naabritest toodab vaid Saksamaa.
Eesti naabritest on Lätil päris märkimisväärne hüdroelektrienergia potentsiaal. Võib isegi öelda, et enamik Latvenergo toodetavast elektrist genereeritakse hüdroelektrijaamades. Mis ei tähenda automaatselt seda, et Läti hüdroenergiaga võiks kompenseerida Eesti tuuleenergiat. -
Briefingu vahendusel selline kuulujutt: ZOLT Zoltek- Hearing rumors Vestas Wind is interested in ZOLT.
-
Inglismaa suurim tuulepark võib ära jääda.
http://www.theregister.co.uk/2008/05/01/london_array_shell_pullout/ -
Esmaspäeval teatas Zoltek (ZOLT) finantsdirektori Kevin Schotti tagasi astumisest, sest auditi käigus on avastatud kahtlaseid arveid $250 000 ulatuses. Seetõttu möönab ettevõte, et viimase kahe kvartali tulemustesse võidakse tagantjärgi (negatiivseid) parandusi teha ja hetkel ei saa neid usaldusväärseks pidada.
Aktsia reageeris sellele uudisele kiire langusega – pärast kauplemise taasalustamist langes aktsia kiirelt umbes 20% võrra, kuid börsipäeva lõpuks suutis aktsia hind kosuda ja lõpetas 8.6% miinuses. Hetkel on uurimise all $250k väärtuses arveid, mis on kommiraha konteksti pannes: näiteks Q4-s teeniti $13 mln kasumit ja 8.6%-line aktsia hinna langus esmaspäeval vähendas firma turuväärtust $80 mln võrra. Millest siis ikkagi oli tingitud niivõrd valuline reaktsioon?
Esiteks on võimalus, et esmaspäeval teatatud kahtlased arved on vaid jäämäe tipp ning edasise uurimise käigus võib praegu välja öeldud summa suureneda. Teiseks kahandas uudis veelgi investorite usaldust juhtkonna vastu, mis oli niigi kõikuma löödud konsensusele alla jäänud Q1 tulemuste tõttu.
Seega on ebamäärasust palju ja ootaks lähiajal aktsia hinna liikumist külgsuunas või kerget allapoole triivimist. Analüütikute kommentaarid on samuti ettevaatlikud:
ThinkPanmure believes the company will deliver solid revenue growth in 2008 but lowered their target to $40 from $53 to reflect the potential distraction caused by the CFO departure.
RBC believes more accounting issues beyond those announced today could develop and that shares will remain under pressure in the near term as accounting uncertainties develop and remain an overhang.
NB: Q2 tulemusi on oodata 12. mail pärast turu sulgemist.
-
Hmm Vestas võiks nüüd pakkumise teha.
-
Vestas Wind'i (VWS.CO) aktsia on juba teist päeva tõusus ja kerkinud uutele kõigi aegade tippudele. Eile avaldatud Q1 tulemused, millest võib lähemalt lugeda nt Bloombergi vahendusel, kinnitasid, et kiire kasv on jätkumas. Kasvavad materjalikulud on ettevõte suutnud klientidele edasi kanda ja 2008. a €5.7 mln suurune käibeprognoos säilitati. CEO sõnul on nõudlus endiselt tugev ja ületab pakkumist:
``The overall demand pressure on the industry persists, and there are still long lead times for a number of key components'' lasting as long as 15 months, the company said. There will be ``some years before supply will match demand,'' even as new manufacturers start up, especially in China, Vestas said.
Vestas's order backlog at the end of March rose 20 percent to 4.8 billion euros. The company said its profit margin on earnings before interest and taxes will ``continue to improve to 10-12 percent'' from 9.1 percent in 2007.
-
Lisaks veel nii palju, et Vestase käibest tuleb umbes kolmandik USA turult ja langev dollari kurss on seeläbi ettevõtte tulemusi negatiivselt mõjutanud. Samas teatas Vestas eile €160 mln suurusest investeeringust tehase rajamiseks Coloradosse, mis peaks tegevust alustama 2010. a. USA-sse tehaste rajamine aitab tasakaalustada valuutakursi muutusi ja rahuldada siseturu nõudlust, mis on kiiremini kasvamas võrreldes Euroopaga.
CEO Ditlev Engel andis eile Q1 tulemuste kommentaariks intervjuu nii Bloomberg TV-le, CNN-le kui ka CNBC-le.
-
Vestas Wind on väga kehv oma allhankijate ülesostja. Ei tea, miks?
-
13 tuulikuga Aulepa tuulepargi võimsus saab olema 39 MW. 13 tuulikut ostetakse Soome tootjalt WinWind OY, teatas Eesti Energia. Aulepa tuulepargi kogumaksumus on ligi 900 miljonit krooni ning selle rahastamine toimub ettevõtte omavahenditest.
http://www.arileht.ee/?artikkel=428581 -
kas Euroturust on vahepeal kaubeldavate nimekirja LHV's jõudnud ?
ticker EURO, London AIM
Ma olen Eurotrustil mõnda aega silma peal hoidnud. neil on ambitsioonikad plaanid tuuleenergias suurimaks tegijaks euroopas saada. Nende ärimudel seisnes kahe valdkonna kombineerimist - kinnisvara arendusest teenitud tulud suunati tuuuleenergia arendamiseks. Eesmärk on ajapikku kinnisvaraärist eemaldumine ja keskendumine vaid tuuleenergiale. Kuni suveni töötas see ärimudel hästi. Nõrkus kinnisvaraturgudel on pärssinud nende kinnisvaradivisjoni tootlikkust. see ka põhjus miks olen siiani eemale hoidnud (lisaks probleem, et seda keegi kaubelda ei paku, Hansa kaudu lubati saadavaks teha, kui huvi ostmiseks tekib).
Tänase seisuga on neil plaan kinnisvaraärist aasta lõpuks väljuda.
Tuuleenergia osa on siiani hästi arenenud. Target 1000MW 3-5 aasta pärast.
Hetkel 124MW, lisaks ligi 400MW under developement with secured project rights. -
kas Euroturust on vahepeal kaubeldavate nimekirja LHV's jõudnud ?
ticker EURO, London AIM -
kuidas ma oma küsimusele vastuse saaks ?
-
Kas see ei aita, kui kirjutad klienditugi@lhv.ee? Ja anna siis siin ka teada. Eurotrust huvitab!
-
seda küll, kuid ma eeldasin, et teisi ka huvitab ning keegi LHV-st seda siin ka loeb
ma sügisel küsisin - siis ei olnud veel võimalik, aga veebruarist on EURO Londonis elektrooniliselt kaubeldav
ehk on midagi muutunud ka siinpool ? -
Hetkel kahjuks ei ole EuroTrust A/S veel LHV vahendusel kaubeldav.
-
In 2007, the U.S. added 5.3GW of wind power. -
Dagens Industri. Swedish billionaire Dag Landvik (Tempur Mattresses) is the major stakeholder in the new Swedish startup Hexicon, developer of hexagon shaped offshore wind turbine platforms. The floating platforms will have a diameter of 360 meters and can host six to seven turbines. -
tuuleenergia+laineenergia
-
võimsus 30 MW, "hooldusvaba" 50 aastat, hind 950 MSEK
-
China on world's 'biggest push' for wind power
http://www.bbc.com/news/science-environment-25623400
"From a current installed capacity of 75 gigawatts (GW), the aim is to achieve a staggering 200GW by 2020.
By contrast, the European Union countries together have just over 90GW of installed wind capacity."
(Soome uus Olkiluoto 3 tuumajaama võimsus saab olema 1,6 GW) -
New wind power generation record in Germany
http://reneweconomy.com.au/2014/new-wind-power-generation-record-in-germany-95439 -
Jaanuaris rekordiline tuuleenergia tootmine Saksamaal, üle 10 TWh, ehk umbes viiendik 2014 aasta kogutootmisest.
https://www.bdew.de/internet.nsf/id/20150213-pi-windstrom-erzeugung-im-januar-auf-rekordhoehe-de?open&ccm=900010020010
Natuke aeglasem võimsuse juurdeehitamist 2015 (2014 siiski ehitati lõpuks palju rohkem kui kavandatud):
http://www.welt.de/wirtschaft/article136927637/Windkraftausbau-uebertrifft-alle-Erwartungen.html
Eesti elektritarbimine on keskmiselt 0,7 TWh kuus.
http://elering.ee/elektrienergia-tarbimine-ja-tootmine-eestis/ -
Wind power produced the equivalent of 33% of Denmark's total electricity consumption in 2013 and 39% in 2014.[1][2][3] In 2012 the Danish government adopted a plan to increase the share of electricity production from wind to 50% by 2020,[4] and to 84% in 2035.
http://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Denmark
Aga väiksema rahvaarvuga mereäärne riik Eesti? -
stefan
Wind power produced the equivalent of 33% of Denmark's total electricity consumption in 2013 and 39% in 2014.[1][2][3] In 2012 the Danish government adopted a plan to increase the share of electricity production from wind to 50% by 2020,[4] and to 84% in 2035.
http://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Denmark
Aga väiksema rahvaarvuga mereäärne riik Eesti?
Mind huvitab pigem, et kui palju on Eesti hoidnud põlevkivi kokku tänu tuuleenergiale? Pakun et see number on üsna lähedal nullile. -
Tuuleenergia võimsus 2014 lõpul:
Saksamaa: 39 165 MW
Soome: 627 MW
http://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Finland
Saksamaal toodeti jaanuaris kolme päeva jooksul sama palju tuuleenergiat nagu Soomes kogu 2014 aastal. -
Ülla ülla, täna liigub elekter Lätist Eesti, Eestist Soome, Soomest Rootsi. See on nagu Tōnissoni lugu, paneme Paunvere jõe tagurpidi voolama, siis hea näha kuidas sakste villavabrik seisma jääb. Elekter on täna 2x kallim, kui õiget pidi voolates.
-
Mis on ilus Põhjaeuroopas ongi, et Norra/Rootsi võivad olla teistele nagu akudeks. Ehk kui tuul puhub Saksamaal,Taanis, Eestis, siis hüdrojaamad võivad seista. Kui tuul ei puhu, siis võetakse hüdrojaamadelt energia kõigile. Ehk kaablite tasuvus on suur, ja üldiselt sünergiaid riikide elektritootmissüsteemide vahel on suur ja muutub aina paremaks.
-
Fake McCoy
Ülla ülla, täna liigub elekter Lätist Eesti, Eestist Soome, Soomest Rootsi. See on nagu Tōnissoni lugu, paneme Paunvere jõe tagurpidi voolama, siis hea näha kuidas sakste villavabrik seisma jääb. Elekter on täna 2x kallim, kui õiget pidi voolates.
Kevad ju, Läti Daugava jõgi toodab kõvasti elektrit. Aga seda ainult kevadeti, muul ajal on Lätis defitsiit. -
stefan
Mis on ilus Põhjaeuroopas ongi, et Norra/Rootsi võivad olla teistele nagu akudeks. Ehk kui tuul puhub Saksamaal,Taanis, Eestis, siis hüdrojaamad võivad seista. Kui tuul ei puhu, siis võetakse hüdrojaamadelt energia kõigile. Ehk kaablite tasuvus on suur, ja üldiselt sünergiaid riikide elektritootmissüsteemide vahel on suur ja muutub aina paremaks.
Norra on liiga kaugel Baltikumist, et siin saaks ühtset elektrivõrku koos Norraga üles ehitada, kus saaks kasutada Norra hüdrojaamu. Ehk tulevikus, kus ülijuhtivad kaablid võimaldavad elektrit transportida tuhandete kilomeetrite kaugusele, on see mõeldav. -
ttrust
Ega otsekaableid Norra-Eesti ei ehitata, ja iga kaabliga sünergiad suurenevad. Norra-Saksamaa aga ehitatakse. -
ttrust
Fake McCoy
Ülla ülla, täna liigub elekter Lätist Eesti, Eestist Soome, Soomest Rootsi. See on nagu Tōnissoni lugu, paneme Paunvere jõe tagurpidi voolama, siis hea näha kuidas sakste villavabrik seisma jääb. Elekter on täna 2x kallim, kui õiget pidi voolates.
Kevad ju, Läti Daugava jõgi toodab kõvasti elektrit. Aga seda ainult kevadeti, muul ajal on Lätis defitsiit.
Ei. Rootsis on täna must auk, mis kogu energia endasse imeb. -
Arvestades eksporti on Saksamaa elanud päris hästi päikese ja tuulega viimastel päevadel:
https://www.energy-charts.de/power.htm
(Kliki "all sources" et täpsemat pilti saada) -
Renewables briefly covered 78 percent of German electricity
http://energytransition.de/2015/07/renewables-covered-78percent-of-german-electricity/ -
Äkki kõige huvitavam selles artiklis, et taastuvenergia ei kuku alla 25% ka siis kui päikest ega tuult pole.
-
Taani energiatoodang reaalajas:
http://energinet.dk/EN/El/Sider/Elsystemet-lige-nu.aspx -
Linkimine artiklile miskipärast muutis lehe tasuliseks, pasten siis otse siia http://www.ft.com/intl/world/uk/politics 2. nov 2015 artikli pealkirjaga "UK energy groups warn subsidy cuts threaten old wind farms".
The energy department insists it is committed to making green technologies “stand on their own two feet”, but developers have accused the government of making it economically unviable to improve existing sites.
The industry refers to improvements as “repowering,” but advances in technology mean this often involves completely decommissioning and replacing old turbines, making costs comparable with new developments. Modern wind turbines are more than three times the height and provide 10 times more output than turbines from the mid-1990s.
It was hoped that improving farms in prime locations would be a convenient way to increase energy capacity without building in new areas, but funding uncertainty is making companies reluctant to plan projects without government support.
Since May the government has changed planning laws and cancelled access to the main subsidies for onshore wind, the first steps in a plan to completely phase out renewables subsidies. Rachel Ruffle, projects director for Western Europe at renewables company RES, said recent policy changes would be “fundamental” to decisions about the future of its old assets.
“Repowering,” Ms Ruffle says, “clearly illustrates the need for long-term policymaking to deliver longer term investor confidence. Put simply, if the wind farms that are reaching their lifespans during the 2020s and 2030s are not replaced it will serve to exacerbate the problem of the energy ‘gap’ the UK currently faces.”
Last month, infrastructure group John Laing purchased the biggest repower project in Germany. Ross McArthur, managing director and head of renewable energy, said he expected to see more projects across the EU in the coming years: “It’s a no-brainer; you get more bang for your buck with more energy from fewer turbines. Even from a visual impact point of view, you’re replacing larger numbers with fewer, albeit taller, turbines.”
Fourteen repower projects have been completed or approved in the UK since 2010, but Mr McArthur said the UK market was now “more or less gone”.
RWE Innogy, the renewable arm of Germany’s RWE Group, has planning consent to replace turbines at one site in Wales, but Mike Parker, UK head of onshore wind, says his team might have to cancel further plans.
“We have a site in Cumbria that’s currently 12 turbines, and we have a planning application to turn that into a six-turbine site that delivers three times more output. The decision we’ve got though is, it may be more sensible given the current climate to eke out the life of a 20-plus year-old asset, with technology that’s 20 years out of date,” Mr Parker said.
The Conservative party promised to halt the spread of onshore farms in its election manifesto, arguing that they did not provide stable capacity and often failed to win public support.
According to the Department of Energy and Climate Change, 65 per cent of the British public support onshore wind, making it one of the least popular sources of renewable energy, but significantly more popular than nuclear power or shale gas. However, opposition is often concentrated in the rural areas where turbines are placed, many of which are also areas of traditional Conservative support.
DECC said: “Our priority is providing clean, affordable and secure energy that hard-working families and businesses can rely on. We want to protect bill payers, ensuring technologies stand on their own two feet whilst also meeting our renewable energy commitments.”
The government is committed to generating 30 per cent of electricity from renewable sources by 2020, and says the country has enough onshore projects installed or in the pipeline to meet its targets.
However, Aris Karcanias, managing director at advisory firm FTI Consulting, said it would be difficult to maintain targets after 2020 as old wind farms went offline, a situation that could “raise alarm bells” for the government. “I would be asking: Am I going to be able to keep the lights on while maintaining my decarbonisation goals?”
Asked if renewable generation could fall after 2020, RWE’s Mr Parker said: “It will — it’s not could, it will.”
Doug Parr, chief scientist at environmental campaign group Greenpeace UK, said: “The government should be choosing to back key renewable technologies, like wind and solar, but instead it is slashing its subsidies too fast and too suddenly.” -
Kes Vestase rongist maha jäi siis võib-olla tasub pilk peal hoida sellel IPO-l:
https://www.theguardian.com/business/2016/may/12/offshore-windfarms-operator-dong-energy-plan-float -
http://www.bloomberg.com/news/articles/2016-05-22/ipo-said-to-value-dong-at-15-billion-feeds-currency-hedge-bets.
Järgmisel kuul. Kas saab läbi LHV ka märkida?
