WiMAX ja juhtmeta andmeside perspektiivid
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Algatame väitluse juhtmeta andmeside perspektiivide ja lahenduste teemal.
Alustuseks paar linki.
WiMAX – Internetirevolutsioon, Joel Kukemelk
Wireless: Seeking a voice in future of WiMax, By Eric Sylvers International Herald Tribune
Äripäev:
Traadita andmeside tulevik: WiMAX vallutab maailma
Mariliis Pinn
mariliis.pinn@aripaev.ee 09.10.2006 18:12
Loe kommentaare(0)
Algab lahing, mis otsustab, kuidas Euroopas ühendatakse traadita internet, mobiiltelefonid, sülearvutid ja muud juhtmeta seadmed. WiMAXil on enim šanssi võitjana välja tulla.
Mobiilioperaatorid, kiibitootjad ja juhtmeta võrgu loojad ei suuda kokku leppida, kuidas jagada omavahel väheseid kasutamata sagedusi. Selle otsuse peavad tegema valitsused, kirjutab International Herald Tribune.
Inteli esimehe Craig Barretti sõnul peaks sageduse saama see, kes on nõus kõige rohkem maksma. Intel on suurim WiMAX toetaja ja nende sõnul aastaks 2008 kasutavad sülearvutid WiMAX täpselt samuti nagu täna WiFit.
Teoreetiliselt levib WiMAX 50 kilomeetrit ja toimib juba USAs, Inglismaal, Hispaanias, Prantsusmaa, Saksamaal ja Lõuna-Koreas. WiMAX suudab katta suurema kiirusega suuremaid maa-alasid kui WiFi. Kuid WiMAX võrgud ei ole veel välja ehitatud ja G3 pakub täpselt samu võimalusi.
Enamus Euroopa valitsusi on WiMAXile eraldanud liiga kitsa sagedusriba, et tagada sujuv ühendus näiteks rongiga sõites. WiMAXi operaatorid tahavad stabiilse ühenduse tagamiseks seda sagedust, mille enamus Euroopa valitsusi on juba 3G võrkudele eraldanud. Kui WiMAXiga ei saa tagada sujuvat üleminekut ühe tugijaama levialast teise toimiks ta nagu WiFI ja kaotaks oma konkurentseelise.
USAs investeeris mobiilioperaator Sprint Nextel 36 miljardit krooni WiMAXi võrkude arendamisse ja teenus peaks alustama 2008 aastal.
Tõeliselt mobiilne WiMAX muudab 3G võrgu vanamoeliseks juba enne seda kui ta on kasutusele võetud. Mobiilioperaatorid on kulutanud juba miljardeid eurosid sageduste eest tasumiseks ja võrgu väljaehitamiseks. -
Mina olen vähenõudlik. Ma tahaks esialgu lihtsalt traadita netti mõistliku tasu eest. 3G esialgu ei paku suurt midagi, kiirus on isegi teoorias liiga väike (võrreldes ADSL'ga) ja hind on praktikas ülikõrge (võrreldes ADSL'ga).
Lõppkokkuvõttes taandub kõik logistikale. Traadita netti kusagil "põllul" vajan ma siis, kui ma olen "ära" ja kui ma olen "ära", siis ma ei ole oma tavaoperaatori ulatuses. Raha peab minu koduoperaatori ja põlluoperaatori vahel liikuma. GSM roaming on töötanud ca 10 aastat ja raha ei liigu, kui liigub siis haige koefitsendiga või haige taksiga. Mis põhjus on uskuda, et wimaxi operaatorite vahel raha liikuma hakab? Ei mingit. -
Kui jah 3G max edastuskiirus jääb suht n6rgaks selliste teenuste nagu netis surfamine, videok6ned ja mobiilse TV jaoks, siis nn. 3.5G ehk HSDPA (kuni 14.4 MBit/s) on juba täiesti piisav. Ebapiisav kiirus (ja seega kvaliteet) on minu arvates ka peamine p6hjus, miks eelnimetatud teenused pole veel massidesse j6udnud. Samas on muidugi ruumi teenuse hindadel allpoole tulla.
Samuti on 3G investeeringud juba tehtud suure osa maailma operaatorite poolt ja HSPDA switchi lisamine on ainult m66dukas ja valutu lisainvesteering.
Lühidalt, mis ma tahan öelda, et kui 3G v6ib olla t6esti surnult sündinud beebi, siis 3.5 kujuneb minu arust väga eluj6uliseks. Suurim eelis 3.5G -l Wimaxi ees on see, et esimese jaoks on infrastruktuur (tugijaamad, spekter jne.) juba olemas ja asi nn. töötab. Küsimus on ainult kuidas potentsiaalseed teenused tavatarbijale atraktiivseks muuta.
Muuseas Intel valis Nokia oma partneriks lisamaks sülearvutitele WiFi k6rval ka HSDPA ühenduvust, p6hjendades tegu just sellega, et vastav infrastruktuur on juba hetkel toimimas.
Mis puutub Wimaxi levikusse, siis Sprint Nextel on alles esimene pääsuke ehk siis olulise suurusjärgu operaator, kes on otsustanud Wimaxisse investeerida. Ja v6rgu käivitamine ise jääb parimal juhul 2008 aastasse. -
isiklikult kasutan läpakaga Baltmaxi Wi-Maxi ühendust. Kodus teletornilähistel töötab päris ilusti, aga mujal jätab hetkel veel soovida. Vähemalt need paar kohta, kus proovinud olen ei tööta küll. Teoorias peaks olema terve Tallinn sellega kaetud ja natuke harjumaad ka. Aga eks ootama ja vaatame, mis saama hakkab.
-
The 5 HOT NEW Wireless Trends:
# 1: Faster speed through third-generation (3G) broadband networks and new WiMax networks.
# 2: Phones are becoming portable multimedia entertainment centers!
# 3: Log onto the Web from anywhere with the emergence of citywide Wi-Fi networks.
# 4: Wireless gaming among multiple players over a mobile cell network.
# 5: Have more fun with increasingly sophisticated downloadable ringtones.
Allikas: Forbes Wireless Stock Watch -
Seda müügimeeste juttu, et 50km ja sõidu pealt, ei maksa tõsiselt võtta. Minu teada on Tallinna telemasti WiMaxi signaali heades tingimustes kätte saadud kuni 30 km pealt. Olles ise ka natuke katsetanud, arvan, et 20km raadiusest reaalses elus võib rääkida. Linnas levib peegelduste tõttu üsna hästi ka nurga taha. Metsaaladel vajab ikka antenni üles tõstmist kuni puude latvadeni kuigi alati päris visuaalset otsenähtavust ei ole tarvis. Eestis pärsivad leviala ka kehtivad saatjate võimsuspiirangud.
-
Mida rohkem maste, seda enam meenub mulle film "12 monkies":)
-
3 /3.5G-st rääkides tuleks vaadata ka hinda, mis on praegu sõltuvalt operaatorist ja mahust nii ümmarguselt 5 -20-30 kr/MB (!!), alles u.1000 kr kuuarve korral langeb sinna 1-2 kr/MB kanti, aga siis peab olema valmis paljalt mobiili interneti eest 1000 kr kuus maksma, kasutusest olenemata.
kui nüüd täiskiirusega hakata midagi tõmbama, siis hakkab taksomeeter ikka vägagi kiirelt kerima, arvutage ise. ja teistpidi polegi nii suurest kiirusest otseselt kasu. -
Tegelikult langeb Elisas hind juba 320 kroonise arve puhul 2 EEK/Mb kanti (täpsemalt 2,14 EEK/Mb). Võttes arvesse seda, et mõned baidid kaovad kuhugi "musta auku" ja arvel ei kajastu, siis on tegelik hind veelgi odavam.
-
Soov on tõesti selline, et infosajandil oleks reaalajas info kätte saadav igas metsatukas ja soomättal ja seda näiteks 500 kroonise kuu püsitasu eest mahust olenemata, siis võiks rääkida ka praktikas a la tee tööd kontorist väljas.
-
luuser,
arvuta välja, mitu minutit ja sekundit saad näiteks selle 320kr/150MB eest 3G täiskiirusel surfata. -
Rainer.i:
Ma olen need arvutused mitu aastat tagasi juba teinud.
Ja mõned järeldused:
1\ 3G täiskiirusel surfamiseks ei ole sobilik (hinna tõttu), aga praktikas pole seda vajagi olnud. Meili ja ajalehtede jaoks on 2G kiirus (= max 12 MB/h) täiesti normaalne. Praeguse teksti kirjutamiseks (sedagi teen yle GPRS'i) samuti (tavaarvutist).
2\ 150 MB kuus teeb umbes 7 MB tööpäeva kohta - sellest piisab [mõistliku käitumise korral] vabalt 3-5 h rahulikuks surfamiseks. Jah, filme alla ei tõmba (kuigi ajal, kui Elisal veel mahupiirangut polnud, sai ka gigaseid faile öösiti läbi telefoni kupatatud). Nädalavahetusesurfajale teeb 150 MB ligi 40 MB nädalavahetuseks.
3\ Tegelikult on hästi palju vidinaid veebilehekylgedel, mis võtavad hästi palju andmemahtu, mida yldse vaja ei ole ja mida saab välja lylitada.
4\ Suuri asju (10 MB ja enam) ei tasu muidugi tõmmata yle GPRS'i - aga selleks leiab muid võimalusi.
5\ Kui kasutada tavaarvuti asemel nutitelefoni/pda'd, siis neile aparaatidele leidub brausereid, mis ikka meeletult optimeerivad trähvikut. Märkus: eriti hea on GPRS/3G symbioosis WiFi'ga. Enda kasutataval Nokia E70'l on ekraani reso surfamiseks täitsa ok (võib muidugi vaielda maitse yle, aga mina eelistan arvutit, mis mahub taskusse, arvutile, millel seinasuurune ekraan (kuigi tegelikult võiksid mõlemad olemas olla, et siis vastavalt võimalustele/vajadustele tarvitada)). -
Hoolimata standardite paljususest oodatakse jätkuvalt 2007-2008 suurt läbimurret WiMAX'ile (kuigi tõepoolest, seda oodati ka varem...) ning riistvara või teenusepakkumisega seotud suured mängijad (Intel, Motorola, Fujitsu, Sprint Nextel jm.) tegelevad võidurelvastumisega. Olen ise jälginud võrguseadmete tootjatest Airspani (AIRN) ja Alvarioni (ALVR) ning nimetatutest on minu jaoks riski-tulu osas ilmselgelt atraktiivsem viimane. Mõlemad on potentsiaalsed ülevõtukandidaadid, samas Alvarionil IMHO mitmekesisem ja tunduvalt suurem kliendibaas, tugevamad majandusnäitajad, viimased tulemused ootustest märkimisväärselt paremad etc. Airspani kliendibaasis suur sõltuvus ainult paarist kliendist, kelle raskused võivad ettevõtte käekäiku oluliselt mõjutada. ALVR on käesoleval aastal tõusnud juba ca 18% ja kauples pikka aega $8 ümber (täna hoo sisse saanud jälle).
Kas keegi on täpsemalt vaadanud võib omab Clearwire'it (CLWR)? IPO tehti 2007 märtsis. Ettevõte põhitegevuseks on juhtmevaba internetiühenduse pakkumine ning plaanitakse tulevikus agressiivset laienemist mobiilse Wimaxiga. Asutajaks ja suuromanikuks on Craig McCaw, kellel on varasemast väga kõva referents (teatavasti müüs 1994 oma mobiilivõrguteenuse pakkuja AT&T-le $11,5 miljardi eest). Cramer on bullish põhjendades seda äärmise usaldusega juhtkonna võimekusse. Aktsia on peale IPO-t ja eriti käesoleval nädalal kõvasti kukkunud ning kaupleb täna ca $16.5 peal. Seda kõike hoolimata, et äsja on CLWR saanud mäletamist mööda 5-6 katmist, millest 2 "hoia" ja ülejäänud "osta". Madalaim target on $19, mis praeguse seisuga annaks ca 15% upside'i. Ettevõte on teatanud, et peab börsilt raha kaasama veel mitmel korral.
Kuna viimaste päevade kukkumine on muidu tõusva turu tingimustes olnud väga suur, pole kukkuvat nuga vististi mõtet püüdma hakata. Samas, kui pööre peaks tulema, võib tegemist olla väga atraktiivse (ja kõrge riskiga) investeeringuga. -
$2.7b Mcap tundub esialgu palju küll olevat selle eest, et firma ilmselt paari aasta jooksul kasumisse ei jõua. Pigem ostetakse juhti ja stoorit. Tegelikult meenutab aktsia käitumine peale ipot AIRN ja ALVR liikumist. Samas on reaalne teenus olemas ning seda pakutakse nii USAs kui Euroopas.
Teenuste käive kasvas 2006. aastal päris korralikult (ca 70%). Aktsionäridestruktuur on samuti huvitav. 25% kuulub McCaw'le A aktsiatest ning Intelile ca sama palju. Motorola omab 13%. Tähelepanu tasub pöörata ka B aktsiatele.
We have key strategic relationships with three industry leaders, Intel, Motorola and Bell Canada, which, directly or through their affiliates, have invested a total of approximately $1.1 billion in our equity securities.
Paistab, et tööstusharu liidrid on panustamas WiMaxi võidukäigule selle firma kaudu. Ära ei maksa unustada ka Motorola huvi WiMaxi vastu mobiiltelefonidesse integreerimise osas.
Konkurentsi ei saa samas märkimata jätta. Sprint Nextel (S) on panustamas oma WiMax võrgule.Firmal tasub ilmselt silma peal hoida.
Huvilistele lähemalt: http://yahoo.brand.edgar-online.com/fetchFilingFrameset.aspx?FilingID=5018558&Type=HTML
