P/E arvutamine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tere,
Tundub, et igaüks arvutab P/E suhet erinevalt. Vaatasin siin kõiki aktiivseid teemasid ja numbrid on ikka väga seinast seina.
Teine äärmus on äripäeva info. Palun siis targematelt abi.
Milline on õige valem selle arvutamiseks? -
see on sellepärast, et P/E 'd saab arvestada erinevatele perioodidele
nt.
Trailing P/E, jooksva 1aasta kasumi baasil
Forward P/E, tuleva aasta eeldatava kasumi baasil
neid saab ka omavahel mixida -
PE arvutamise valem on iseenesest väga lihtne:
Aktsiahind / Puhaskasum aktsia kohta = PE
Miks ühe ja sama ettevõtte kohta on võimalik arvutada erinevaid PE suhteid? Vastus peitub selles, millist puhaskasumit valemis kasutada. Ise kasutan PE arvutamisel antud hetkel peamiselt 2006. aasta prognoositavat kasumit. Kui 2006. aasta läbi saab, pööran pilgud enam 2007. aasta poole. Prognoosidel baseeruvat PE suhet nimetatakse ka forward PE. Väga tihti arvutatakse ka mineviku PE suhteid. Vahel kasutatakse siin 12 viimase kuu kasumit (PE ttm), vahel eelmise aasta kasumit näiteks.
Lisaks ajaperioodile mõjutab PE suhet ka see, mida puhaskasumi arvutamisse on kaasatud ja mis välja jäetud. Kui kasumiaruandes leidub erakorralisi tulusid või kulusid, siis oleks idee poolest õigem need kasumist välja jätta. Samas arvan, et enamik automaatseid PE arvutamise süsteeme seda ei tee. -
väga oluline on ka kontrollida, et kasutatavad väärtused oleks tõesed.
-
selge, ühesõnaga on mõtetu vaielda, kas number on õige või vale, kui ei ole kokkulepitud mis tingimustel see on arvutatud.
kas keegi oskab öelda, kuidas leitakse see ÄP lehel? -
Lisaks, et enne suvalise ettevõtte P/E arvutamist või selle järgi investeerimisotsuse tegemist peaks kindel olema, kuidas see "E" kokku tuleb. Nt. kui ettevõte on vahepeal müünud kasumliku tootmisharu või lahti saanud loss-makerist, siis tuleb E adjustida, et saada tõele lähedasem pilt. Hea näide oleks siin Tallink, mis joonistas viimati sisse Silja ühe kvartali kasumi peale take-overit. Samas ei võta praegune ÄP arvutatud P/E arvesse, et enamiku aastast teeb Silja lossi. Seega on ÄP number tõest väga kaugel.
Ise võtan tavaliselt kvartaalsed kasumid, kusjuures kasutan eelmise kahe kvartali tegelikku tulemust ning üritan y-o-y prognoosida järgmist kaht kvartalit. Praeguse majanduskasvu juures on viimase 12k tulemused tihti out-dated, et nendele oma investeerimisotsuseid rajada. Loomulikult üritan välja rookida kõik one-off kulud-tulud, mis tulemust mõjutavad. AR'e lugedes soovitan lisaks tähelepanu pöörata amordinormidele (a la Tallink) ja eraldistele (a la Tallinna Vesi) - nende kahega adjustitakse kõige tihemini kasumit vastavalt targetile. -
Endale soodasmas suunas P/E arvutada on sama, mis pasjansis sohki teha.
-
Barrons ütles hiljuti, et on aktsiaid, mille kohta matemaatika ei toimi. Konkreetselt oli jutt BIDUst, aga eks neid ole rohkem.
-
Millise valemi alusel Äp arvutab siis?
Forward? või nagu Blinki jutust aru sain siis kvartaalse kasumi pealt? -
ÄP võtab tuima näoga viimase 4 kvartali avalikustatud kasumid, ehk siis 4Q rolling. One-off profit/loss on neil sisse jäetud.
-
Tulles veel tagasi P/E suhte juurde siis küsin nii, et kes on selle paika pannud, et kui P/E on juba 20, et siis on aktsia kallis? Ja kuna see on paika pandud? On selleks olemas mingi standard, mis seda sätestab? Kaua see juba nii on olnud? Kas äkki ei oleks aeg see asi nn. ümberhinnata?
-
aviaator
parim mida teha saad on endale selgeks teha, kuida P/E kujuneb.
Lühidalt
Ei ole üht ja ainuõiget P/E suhet - asi on suhteline nii tööstusharude kui ka ettevõtete lõikes. Väga üldistatult näitab P/E suhe mitme aastaga ettevõte aktsiahinna tagasi teenib ning "õige" suhe sõltub riskiastmest, oodatavast ettevõtte arengust ning investorite poolt nõutavast tulumäärast. -
Aviaator
Seda P/E suhet ei ole paika pandud vaid selle "üle 20" kallidus tuleneb võrdlusest teiste investeerimise või rahapaigutuste alternatiividega ning kõrvutades vastavate paigutustega seotud riske. Kui raha paigutada praegu hoiusesse 3,2% intressi/A juures siis teenib intressidest hoiusumma juurde 31,5 aastaga. Kui P*/E on 31,5 ehk aktsia hinna teenib kasumiga aktsia kohta ka 31,5 aastaga "kas väärib siis" riskida aktsiatega? -
:) jättes kõrvale muidugi kasvu võimalused.
Eks aktsiate valikul tulebki prognoosida kasvuvõimalusi ning kui tänane P/E 31,5 langeb aktsia kohta kasumi kasvu tõttu juba aastaga näiteks 20-le ja kahe aastaga 15-le siis võib täna ka 31,5 suhtega raha välja käia, et olla positsioonis sees kuna aktsiahind võib ka tõusta(tõenäoliselt teebki seda) kui prognoosid realiseeruvad või need ületatakse. -
PE suhe näitab põhimõtteliselt seda, palju on ettevõtte tootlus aktsiakapitali suhtes, mida võidakse näiteks dividendidena välja maksta. PE suhe 20 näitab, et tootlus aastas on 5%. Kui PE suhe on üle 20, siis on tootlus juba alla 5% ning mõtekam on hoida oma raha võlakirjades või tähtajalisel hoiusel, mis pakuvad suht riskivabalt sama ca 5% tootlust. Siit tulebki see, et PE üle 20 on kallis, kui ei ole ette näha kasumi kasvu tulevikus.
-
see ei ole ikka nii ühene
siin on üks näide - P/E trailing ja forward vastavalt 61 ja 42
CTRP
"odavus" ei sõltu ainult P/E st -
Kasvuaktsiate puhul sageli parem jälgida PEG ehk siis P/E suhet oodatava kasumikasvuga. Kui prognoos näitab kasumikasvuks +20% ja P/E on 20, siis PEG = 1. Baltikumis peaks otsima PEG taset 0,5-0,7. Mujal maailmas loetakse suhet alla 1 soodsaks ning üle 1 pigem ebasoodsaks.
-
Muide PEG järgi peaks Baltikumi soodsaim jaekaupleja hetkel olema Apranga. Ehk on huvitav märgata, et P/E tänaste hindade juures nii Baltikal, Kaubamajal kui Aprangal võrdselt 25.
-
Miks ÄP-s TEO P/E-d ei näidata?
-
rakuc, kas su arvutus on õige, et kui intress on 3,2% siis hoiuse algsumma kahekordistub 31,5 aastaga? Mitte 22,5 aastaga?
-
õige vastus 22,5
-
Arvutasin natuke P/Esid.
Sümbol __ Aktsiate arv __ Kasum ___ Hind ___ PE __ ÄripäevaPE __ 2005 __ 2006 __ 2006 ___ 2006
________________________________________________________ q4 ____ q1 ____ q2 _____ q3
BLT1T __ 6214950 ____ 5144951 __ 22,2 ___ 26,82 __ 25,63 ____ 23,74 ___ 12,64 __ 23,39 ___ 20,74
EEH1T __ 15378364 ___ 10198765 _ 10,57 __ 15,94 __ 19,26 ____ 43,73 ___ 17,38 __ 36,12 ___ 62,35
ETLAT __ 137954528 __ 79160968 __ 8,4 ___ 14,64 __ 14,61 _____ 316,6 ___ 361,4 __ 88,8 ____ 471,8
HAE1T __ 16800000 ___ 1144733 ___ 4,15 __ 60,91 __ 19,63 ____ -26,32 ___ 13,89 __ 18,96 ___ 11,37
MKO1T __ 17700000 ___ 30947107 __ 19,65 _ 11,24 __ 11,74 ____ 142,65 __ 35,39 __ 135,82 __ 170,35
NRM1T __ 13200000 ___ 4850894 ___ 5,11 __ 13,91 __ 13,9 _____ 20,2 ____ 23,8 ___ 4,1 _____ 27,8
OEG1T __ 75400000 ___ 23173029 __ 8,89 __ 28,93 __ 28,51 _____ 80 ____ 72,64 ___ 72,64___ 137,31
PTAAT __ 37947198 ____ 865875 ___ 3,93 __ 172,23 __ 20,97 ____ 5,35 ____ 0,47 ___ 2,56 ____ 5,17
SMN1T __ 13053570 ___ 2606892 __ _4,4 __ 22,03 __ 22,03 ____ 4,76 ____ 11,68 __ 12,56 ___ 11,78
TAL1T __ 168454260 ___ 86510807 _ 5,11 ___ 9,95 ____ 9,07 ____ 62,6 ____ -7,4 ____ 76,50 __ 1221,9
TKM1T __ 40729200 ___ 14290005 __ 9,18 __ 26,16 ___ 26,16 ____4 8,79 ___ 29,76 ___ 71,34 __ 73,7
TVEAT __ 20000000 ___ 14512418 __ 15,01 _ 20,69 ___ 20,67 ____ 42,13 ___ 95,05 ___ 22,41___67,47
Probleem selles, et osad minu arvutatud P/Ed ei läinud üldse kokku Äripäeva omadega. Milles viga? Nt Eesti Ehitus tervelt 4 võrra.
Leidsin muidu veel P/Esid.
Grindeks - 11,74
Latvijas Gaze - 24,19
Latvijas kugnieciba - 10,83
Apranga -24,35
PTR1L-21,66
PZV1L-14,93
TEO1L-18,39
UKB1L-16,85
SKU1T-15,61
VNU1T-19,47
LME1R-6,37
ALT1L-15
Keegi hea võiks öelda, kui mõni nendest erineb +-2 või rohkem. -
Ahjaa ja miks ei väljasta kõik oma kvartalite raporteid nagu Eesti Telekom, kus kõik viimase viie kvartali puhaskasumid sees?
-
rivo20
A Saku jätsid meelega välja vä!
Head vana aasta lõppu! -
jah ja millise meetodi järgi see sinu P/E sündis, siin foorumis on ülevalpool erinevaid arvutusvõimalusi piisavalt välja pakutud, lugesid ikka enne läbi selle lehekülje?
-
Jah, arvutasin viimase nelja kvartali P/E järgi. Kvartalite kasumid on miljonites ja EEkides. Kasumireal aga miljonites ja EURides.
to koto
Saku P/E sain 15,6. -
rivo20
LME1R 4,44
GRD1R 9,80
GZE1R 16,48
PZV1L 17,05 -
Nasdaqil võib leida aktsiaid ,mille P/E on nt 2.Miks on see aktsia siis nii odav,kui tootlus on 50%??Lisaks eelmainitule aktsia veel langeb ja lähebki pankrotti.Oskab keegi seletada,milles on probleem?võtame arvesse nt P/E 1-4
-
Kuidas peaks madal P/E ja pankrotti minemine seotud olema ? Vaade nagu oleks firmadel kelle P/E on alla 10 (või alla 5 ..) midagi viga on, on äärmiselt väärastunud. Firmad mille P/E on alla 10 aga market cap üle $100B on näiteks Royal Dutch Shell, Chevron ja Betro Brasilei. Firmad mille P/E on alla 5 hulka kuuluvad näiteks Agilent, Rite Aid, Frontline ja Standard Spacific.... P/E üksinda näitab väga vähe.
-
Isiklikult vaatan P/E-d kui ilu asja nagu Kuningannal krooni peas.
P/E juures tuleb alati arvestada tegevuse sektori iseärasusi, majandusruumi, tulevikku, minevikku, ettevõtte kapitali struktuuri (eriti laenud), dillutioni, sektori populaarsust, M/A sahinaid, ER ületamisi/pettumusi, managementi jne.
to privador:
tüüp case trailing P/E 2 ja aktsia kukub nagu kolin. See P/E value number kajastab viimaseid kvartali tulemusi mitte tulevikku (nt. lähitulevikus kauba või teenuse järele kaob nõudlus, kiiresti kasvavad tegevuskulud, valdkonnaga seotud uued sanktsioonid, raskusi laenu tagasi maksmisel jms.) aga võibolla seal oli tegemist ka tekkepõhise kasumiga mitte kassapõhisega. Hea näide oli Enron - mega kasum tekkepõhiselt , kuid kassapõhiselt oli mega kahjum ja rahvas ostis stocki nagu pöörane ja pärast vaadati üksteisele otsa, et mis nüüd siis juhtus. -
contrarian_church, aga tegelikult ongi neil firmadel midagi viga ju.. RD, CVX ja Betro Brasilei on naftafirmad, mille käekäik on tsükliline, Agilenti ja Rite Aidi puhul on tegemist ühekordsete tuludega, Frontline sõltub naftafirmade tsüklilisusest ja SPF on samuti tsükliline ettevõte, mille sektor on selgelt allakäigus.
Kogu selle P/E tsirkuse juures peaks paar asja meelde jätma:
1) See ei ole mingi imerohi. Iga 4. klassi põngerjas suudab taskuarvutil ühe arvu teisega jagada.
2) Arvutamisel tuleb kõrvale jätta igasugused ühekordsed tulud. Toodud näidetest kasvõi Agilenti vaadates - firma müüs ühe oma üksuse, mis kajastus ka kasumiaruandes - aga edaspidi on see ainult bilansis, mitte kasumiaruandes
3) Trailing P/E on ajuvabadus. Keegi ei osta mineviku kasumit. Mineviku kasumi ainuõige P/E on 1 - miks peaks keegi ühe olemasoleva rahaühiku eest maksma üle 1 rahaühiku? Loeb ainult forward P/E. Ostetakse siiski ettevõtte võimet tulevikus raha teha.
4) Tsükliliste ettevõtete puhul P/E -d arvutada on enamjaolt mõttetu. Nende ettevõtete P/E kõigub vahemikus a la 5-50 sõltuvalt sellest, mis ajahetkega tsüklist tegemist on. -
jim - selle osaga et firmadel midagi selle pärast viga on, et nad tegutsevad tsüklilistes tööstusharudes (kokkuvõttes - milline neist poleks tsükliline?) ja et nende P/E madal on, ma nõus ei ole. Halb firma vs hea firma väljendub selles kuidas firma ja tema management toimib, kuidas kapitalist ja arvel seisvast rahast kasumit ja rahavooge toodetakse (need kaks ei ole alati samad, kumb on oluline, sõltub), kas firma suudab ajaga sammu pidada, kuidas ta endasse ja töötajatesse investeerib jne. See kuipalju turg mingil ajalhetkel selle firma tulevikukasumi eest maksma on ei puutu siia kuidagi.
Mineviku P/E vähemalt põhineb reaalsetel andmetel, tuleviku P/E on pahatihti pastakast välja imetud väärtus, eriti kui seda vähema kui viie analüütiku keskmise järgi arvutatakse. -
Nõus, et aktsia hind peegeldab ennekõike tuleviku ootuseid, kuid trailing P/E näitab minevikus sündinut. Siiski on trailing (P/)E heaks platvormiks, mille najalt tuleviku ennustusi teha, seega fundamentaalanalüüsis igati vajalik data.
-
rivo20,
PTA osas on erinevus selles, et sisse on arvestatud juba Silvano emissiooni järel suurenenud aktsiate kogus, kuid kvartalitulemustes oled arvestanud vaid vana PTA/Klementi tulemustega. -
contrarian_church, täpsustan: ma ei mõelnud, et need firmad millegi poolest halvad oleks - pigem mõtlesin, et sellel madalal P/E väärtusel on mingi põhjus ka siiski, mis selle numbri täiesti kasutuks muudab. Loeb siiski firma võime tulevikus raha teenida ja trailing P/E eriti ühekordsete tulude korral ei näita seda.
Et tuleviku P/E -d raske hinnata on - kahju küll :) -
oskab keegi nõu anda, kuidas saaks möödunud aastate eps-iga p/e arvutamisel arvestada splitte, või vähemalt kohta kust leiaks infot splittide toimumise ja nende kuupäevade kohta (pean just silmas balti aktsiaid). Imelikul kombel ei lhv pros ega omx kodulehel normaalsel kujul seda ei ole. Splittide arvestamine p/e arvutamisel tundub niigi iseenesest tüütu, veel enam kui infot nende kohta tuleb otsida kuskil foorumites või googeldades vanades artiklites.
