LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

SEB fondid

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Üle aasta omanud riski hajutamiseks: SF3 - SEB Technology Fund, SF3 - SEB Medical Fund ja SF1 - SEB Wireless Fund. Ei ela ega sure need vahvad fondid. Ise enam vähem 0-s. Kuna põhiliselt Balti aktsiatesse investeerinud pole neid väga jälginud. Kas keegi oskab soovitada, kas veel hoida, müüa, vahetada ja kui vahetada, siis mille vastu SEB-i enda sees.
  • Tavaliselt kehtib selline seaduspärasus, et need asjad, mis juba väga pikka aega "ei ela ega sure" , hakkavad hoogsalt üles ronima just järgmisel päeval, kui oled lõplikult tüdinuna nendest loobunud. Niiet kui on kindel otsus tehtud väljuda - oota veel paar nädalat :-)
  • kõige mõtetumad fondid. Pane tähtajalisele ja teenid kah rohkem. Ise soovitaksin just SEB Asia Small Caps ex.Japan Fund ja SEB Ethical Global Fund portfelli hajutamise mõttes. Vaata languse ja tõusutrende ja võrdle riskinäitajaid teiste fondidega.
  • Enda kogemuse põhjal soovitan SEB tootevalikus ringi vaadates:

    1) Hoida eemale Ida-Euroopa ja Ameerika arenevatest turgudest
    2) Investeerida põhjamaadesse

    Mitte sellepärast, et tegu oleks geopoliitiliselt õigete või valede otsustega, vaid mulle lihtsalt tundub, et on regioonid, mida SEB fondijuhid/analüütikud tunnevad ja on neid regioone maailmas, millest nad muhvigi ei taipa.
    Kindlasti ma eksin - see on lihtsalt mu empiiriline kogemus.
  • Selline pilt siis teisest sambast:

    SEB Ühispanga Progressiivne Pensionifond
    Sissemaksed 70 264.58
    Hetkeväärtus 43 206.98
    Kasv -27 057.60

    Kas mingi viga süsteemis või... arvud kopitud U-netist.
    head vanaduspõlve.
  • Velikij
    Samas kui vaadata viimase aasta tulemusi on SEB Eastern Europe ex Russia, SEB Emerging Markets, SEB Eastern Europe Small Caps fondide tootlus igati kena.
  • kas ka võrreldes benchmarkidega?
    Kui jah, siis ilmselt taipavad teised fondijuhid jne veel vähem :)
  • CharlieF,

    See hetkeväärtus U-netis arvestab vist maksud maha ja teenustasud maha, st. et raha, mis Sa saaksid kätte, kui Sa katkestaksid praegu fondis olemise, ja võtaksid cashi välja.
  • Maksud ja teenustasud 70-st Kilost on 27K? Hästi teenivad, raisad! Varem näitas plussi koguaeg. Aga pole ka 100% kursis asjaga, sest tegemist ühe tuttava pensionifondiga. Vana lihtsalt avastas räige miinuse ja tuli minu käest küsima, sest ise absoliitselt matsu ei jaga. Mõned kuud tagasi oli konto plussis. Tüüp on suures mures.

    Võib olla on see miinus kuidagi seotud selle riigi poolt makstava osaga?
  • Ei tahaks hästi uskuda, pigem on tegu mingi veaga. Endal fond Hansas K3 (peaks siis olema SEBI-i fondi analoog) ja kõik ikka kenasti plussis kuigi summa veidi väiksem. Helistagu parem SEB-i infoliinil ja saab selgust.
  • anonüümse sõbra mure pärast kurtmise võiks asendada meili saatmisega aadressil fondid@seb.ee

  • tüüpiline lugu stiilis, et ega mina süüdi ei ole, et ma loll olen...
  • Ma saan aru, et jutt a´la stiilis "ega see pole minu probleem, vaid sõbra oma" on kahtlane. Nagunii mõeldakse, et see on minu probleem. Kui selline jama oleks mul, siis oleksin ka ise seda uurida viitsinud põhjalikumalt. Minu oma pension kasvab hansas ja probleeme pole. Lasengi tal kirja saata, usun et tegemist siiski mingi süsteemiveaga. Minu jaoks on case closed.

    aga tänud, et kaasa mõtlesite.
  • Chatis juhiti tähelepanu sellisele lehele: http://skammeripuudja.blogspot.com/.

    Vaatasin siis ka ise viimast saadaolevat raportit ja tõepoolest on selline asi olemas seal:
    ProShares Ultra S P 500 Trust ETF, 1,53% turuväärtusest.

    Mis kuradi mõttes on PENSIONIFONDIS leveraged ETF? Investeeringuna?
  • Nelli räägib homme "Alustajate vead" seminaril, miks pikaajaliselt selliseid fonde vältida. Kahjuks on Tallinna seminaril kohad juba kinni.
  • No võiksite ikka SEB fondijuhtidele ka mõne koha äkki broneerida, paistab, et neil oleks seda hädasti vaja.
  • Võibolla sellepärast ongi kohad kinni. :)
  • AloV
    Nelli räägib homme "Alustajate vead" seminaril, miks pikaajaliselt selliseid fonde vältida. Kahjuks on Tallinna seminaril kohad juba kinni.


    ProShares UltraPro S&P500 seeks daily investment results, before fees and expenses, that correspond to triple (300%) the daily performance of the S&P 500®.

    ega seal midagi keerulist ole, S&P500 1 aasta tootlus on ca 0% allpool viidatud graafikul, aga 3 kordset S&P500 tootlust lubava ProShares UltraPro S&P500 ca -10% samal ajal, ehk miskipärast 3*0% ei võrdu 0%

    http://finance.yahoo.com/q/bc?s=UPRO&t=1y&l=on&z=l&q=l&c=%5EGSPC

    ja Proshares lehel on ka vastav hoiatus kirjas - http://www.proshares.com/funds/upro.html

    This ETF seeks a return of 300% of the return of an index (target) for a single day. Due to the compounding of daily returns, ProShares' returns over periods other than one day will likely differ in amount and possibly direction from the target return for the same period. Investors should monitor their ProShares holdings consistent with their strategies, as frequently as daily.

  • Nojah mõnel fondihalduril oli aasta alguses kriis juba täitsa meelest läinud, et nii ära pööras. Keegi võiks sellest äripäeva kirjutada.
  • Kas nende omanikud divikate võrra ka vaesemaks ei tehta?
  • Järgnev on SEB Pensionifondide fondijuhi vastus skammeripuudja.blogspot.com postitusele pealkirjaga „SEB spekuleerib eestlaste pensionirahaga“. Vastus on saadetud ka blogijale, kuid hetkeseisuga ei olnud see veel üles pandud. Postituses käsitletakse SEB Pensionifondide ühte investeeringut ProShares Ultra S&P500 Trust indeksifondi (SSO). SSO puhul on tegemist indeksifondiga, mille tootluse eesmärk on saavutada kahekordne S&P500 indeksi liikumine. Postituses mainitud järeldused SSO kasutamise on SEB Pensionifondide suhtes ekslikud.

    SEB Progressiivne Pensionifond on kasutanud SSO-d investeerimisportfelli tururiskide juhtimiseks ning mitte spekuleerimiseks. Me ei propageeri võimendusega investeerimist, kuid piiratud osakaalus ning osana regiooni- ja valuutapõhisest strateegiast oleme pidanud otstarbekaks investeerimiseesmärkide saavutamiseks võimendusega indeksifondi kasutamist tingimusel, et ülejäänud investeeringute madalam risk kompenseerib võimaliku riskitaseme tõusu. Informeeritumad lugejad on võib-olla märganud, et vaid vähesed pensionifondid ja nende hulgas on SEB, on investeerinud näiteks Saksa riigi võlakirjadesse. Samuti tasub mainida, et pideva olukorra hindamise käigus oleme positsioone muutnud ning tänase seisuga on SSO osakaal Progressiivses fondis 1,2%. SEB Progressiivse Pensionifondi osaku hinna volatiilsus on võrreldav teiste progressiivsete kohustuslike pensionifondide volatiilsusega viimase 24 kuu jooksul. Pensionikeskuse www.pensionikeskus.ee andmetel on SEB Progressiivse osaku viimase 24 kuu standardhälve annualiseerimata 1,67, mis on võrdlusgrupi vahemiku 1,54-2,04 madalamas pooles. Seega üksiku investeeringu põhjal ei saa teha järeldust, et see suurendab portfelli riskitaset investorite jaoks. Samuti ei ole SEB Progressiivse Pensionifondi tootlusele ja riskile ka viimase 12 kuu jooksul konkurentidega võrreldes midagi ette heita.

    SEB Progressiivse Pensionifondi investeeringud ja kaasa arvatud SSO on kooskõlas kõikide nii seadusandlike kui SEB sisemiste investeerimispiirangutega. Finantsinspektsioon ei ole teinud meile ühtegi märkust nimetatud investeeringu sobimatuse kohta.

    Aktsiaturud on olnud väga heitlikud ja investeering SSO-sse ei ole olnud eraldivõetuna viimasel ajal tulemuslik, samamoodi nagu ilmselt iga teine investeering avalikele aktsiaturgudele. Anonüümne autor on soovinud muuhulgas investeerimist Skandinaavia aktsiate indeksifondidesse. SSO ja Rootsi OMX indeksifondi XACT OMX30 viimase 12 kuu hindade liikumise võrdluse põhjal võib öelda, et tulemuslikum on paraku hoopis olnud investeering SSO-sse. See muidugi ei tähenda, et see tingimata nii peaks jätkuma.


    Vahur Madisson
    SEB Varahaldus, fondijuht
  • Pla pla pla.

    See kõik poliitiliselt korrekte jura ei muuda asja, et leveraged ETF kasutamine INVESTEERIMISEKS on puhas rumalus. Ja "SEB Progressiivne Pensionifond on kasutanud SSO-d investeerimisportfelli tururiskide juhtimiseks" viitab nagu oleks sellega üritatud maandada riske. Selle asemel on riske juurde võetud ja instrumendiga, mis sobib ainult kauplemiseks ja mitte mingil juhul investeerimiseks.

    Vahur Madisson, kas te ikka saate aru, milles täpselt on probleem leveraged ETF -idesse investeerimisel?

    Disclaimer: nimetatud blogiga ei oma mitte vähimatki kokkupuudet, nägin seda täna esimest korda ja pole aimugi, kes selle taga on.
  • Aga miks mitte investeerida hoopis selesama SSO optsioonidesse? Kui täkkesse läheb, oleks aastatootlus päevaga tehtud ja ülejäänud 364 päeva võib meeskond golfi mängida. Kui ei lähe, siis on muidugi jama majas :-)

    Kui pensionifondidel peaks juhuslikult olema regulatiivseid piiranguid derivatiividesse investeerimisel, siis leveraged ETFi ostmine on tõenäoliselt ka õigusvastane, kuigi "näo järgi" on tegu ausa investeerimisfondiga. Olemuselt pole ta seda mitte.
  • Ahjaa, lisaks veel juurde, et mitte mingil juhul ma ei väida, et SSO omamine pensionifondis oleks kuidagi seadusevastane või "skämm". Isegi ebaeetiline mitte.
    Aga pikaajalises portfellis SSO omamine on RUMAL.
  • Vahur Madisson
    Aktsiaturud on olnud väga heitlikud ja investeering SSO-sse ei ole olnud eraldivõetuna viimasel ajal tulemuslik, samamoodi nagu ilmselt iga teine investeering avalikele aktsiaturgudele. Anonüümne autor on soovinud muuhulgas investeerimist Skandinaavia aktsiate indeksifondidesse. SSO ja Rootsi OMX indeksifondi XACT OMX30 viimase 12 kuu hindade liikumise võrdluse põhjal võib öelda, et tulemuslikum on paraku hoopis olnud investeering SSO-sse. See muidugi ei tähenda, et see tingimata nii peaks jätkuma.


    Mis mõttes nagu tulemuslikum? Ses mõttes, et kapitali on vähem kaotatud?

    Paistab et pensionifondide haldurite hulgas on neid, kes pole siiani aru saanud, miks raha sellistesse fondidesse investeeritakse. Mitte selleks, et riik käsib ja nii on seaduses kirjas ja et neil pole muidu midagi, mida turul maha mängida. See on inimeste pension, saate aru? Teie teoreetiliste arutluste taustal kaotavad reaalsed inimesed reaalset raha, mis peaks aitama, ja kui pank sellega oleks viisakalt käitunud, ka oleks aidanud neil väärikamat vanaduspõlve veeta.

    Pensionikonto haldurilt ootavad needsamad investorid esmajoones, et pensioni investeeritud summa kasvaks. Kui seesinane haldur ei oska ega suuda seda summat kasvatada, siis tuleb tal teha nii, et see summa vähemalt ei väheneks. Püsitagu rahas näiteks või investeeritagu konservatiivsetesse võlakirjadesse. Õpitagu riigireservi halduritelt, näiteks. Kui ei suuda/oska sedagi, otsitagu muu töö.

    Ja üldse, see on küsimus SEBile, tegelikult. Miks lastakse pensionifondide rahaga mängima mingeid trigger-happy diletante? Ja teine küsimus: kas mõni haldur oma naha ja karvadega vastutab ka, kui investeerib (investeerib - sic!) instrumenti, millega ei julge mängida isegi paljud day-traderid?

    OK, mõlemad küsimused on pigem retoorilist laadi, ma tegelikult ei ootagi neile väga vastuseid ega looda ka, et pank mingit moodi juhtunule reageeriks. Lähiajalugu on näidanud, et mõlemal suurel skandinaavlasel on suhteliselt ükskõik, mis Eesti pensionifondidega toimub. Pea-asi, et haldustasu jookseks.
  • Vahur Madisson
    Samuti ei ole SEB Progressiivse Pensionifondi tootlusele ja riskile ka viimase 12 kuu jooksul konkurentidega võrreldes midagi ette heita.


    Vaadates siia, selgub et SEB Progressiivne Pensionifond on kaotanud raha nii 3 kuu, 6 kuu, 12 kuu, 3 aasta ja 5 aasta lõikes, olles koos Swedbanki sarnase fondiga koos ainumad 50% lubatud aktsiate osakaaluga fondid, mis on raha kaotanud nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis.

    Ei ole midagi ette heita?! Kellel ei ole? Kui ma oleks oma raha kunagi sellisse rämpsfondi suunanud, oleks mul etteheiteid küllaga ja enamgi veel. Õnneks ma pole. Aga on küllaga inimesi, kes on heas usus raha andnud ja saanud vastu meepoti, teki või mingi muu vidina, ning kes ei tea ega oska midagi ette heita, ega ammugi jalgadega hääletada. Aga ma tõesti loodan, et küll kasvab nendegi teadlikkus ja ühel heal päeval teil pole enam raha, mida 3x ja 4x võimendusega vidinatesse "investeerida".
  • Schlagbaumm
    Püsitagu rahas näiteks või investeeritagu konservatiivsetesse võlakirjadesse. Õpitagu riigireservi halduritelt, näiteks.
    Lähiajalugu on näidanud, et mõlemal suurel skandinaavlasel on suhteliselt ükskõik, mis Eesti pensionifondidega toimub. Pea-asi, et haldustasu jookseks.


    mnjah, 2 suurimat skandinaavlast on viimase 12 kuu jooksul parimat tootlust näidanud ja just selle pärast, et on investeerinud suure osa konservatiivsetesse võlakirjadesse - viimase sammu eest on nad siinsamas foorumis mõnda aega tagasi sõimata saanud

    vähemalt on mõni kasutaja (Pealik) korduvalt maininud, millised pensionifondid kõrgeimat haldustasu jooksutavad

    http://www.pensionikeskus.ee/?id=694&chartSelector=nav&fromDay=4&fromMonth=10&fromYear=2010&toDay=3&toMonth=10&toYear=2011&currency=EUR&funds%5B%5D=EE3600019857&funds%5B%5D=EE3600019808&funds%5B%5D=EE3600019832&funds%5B%5D=EE3600019766&funds%5B%5D=EE3600098430&funds%5B%5D=EE3600019725&funds%5B%5D=EE3600019758&button=Uuenda+graafik

  • Henno Viires, parim tootlus on suhteline mõiste. 12 viimase kuuga - jah, teie miinus on pisut väiksem kui teiste oma. Aga tegelikult, pikema aja jooksul ollakse ikkagi raha kaotatud. Samal ajal kui mõned teised on suutnud siiski fonde kasvatada.

    Haldustasudest rääkides: kas see, et investeeritud raha kogu aeg väheneb, ikka kompenseerib madalama haldustasu? Või on mõistlik pigem maksta rohkem, aga näha, et raha on siiski vähemal sama palju alles kui sisse pandud sai?

    Ja kui foorumi vastukaja paneb halduri konservatiivset võlakirja müüma ja 3x võimendusega ETFi ostma, siis võiks selle halduri ju üldse koondada. Me teeks siin kollektiivseid investeerimisotsuseid ja maakler muudkui täidaks neid. Ehk saaks isegi plussi.
  • Schlagbaumm
    Henno Viires, parim tootlus on suhteline mõiste. 12 viimase kuuga - jah, teie miinus on pisut väiksem kui teiste oma ... jne.


    minu poole nime pidi pöördudes palun eriti täpne olla
    1) mina ei tegele Swedbanki pensionifondide juhtimisega
    2) suurem osa minu pensionivarast on LHV XL fondis hetkel (ajaloolistel põhjustel ja soovimatuse tõttu mitte teenustasusid maksta teise fondi siirdumise eest) ja väiksem, kuid kasvav osa Swedbank K4-s
    siit tulenevalt ei ole Swedbanki fondide miinus minu ega meie miinus ja oma peamise pensionivara halduri töö suhtes võin iga kell arvamust avaldada :)
  • Oman penskarifondi SEB progressiivne. Ei lase end häirida kui hetkel mõnikümmend prosa miinust on (ei ole seda vist aastaid vaadanudki), kuna ei juhtu midagi, kui asi ka vastu taevast lendab.

    Samas mind köitis Henno Viirese postitusest: "returns over periods other than one day will likely differ in amount and possibly direction from the target return for the same period"
    Loogiliselt võttes pole sellel instrumendil S&P-ga midagi pistmist.
  • Oman penskarifondi SEB progressiivne. Ei lase end häirida kui hetkel mõnikümmend prosa miinust on (ei ole seda vist aastaid vaadanudki), kuna ei juhtu midagi, kui asi ka vastu taevast lendab.


    telepoiss1, sa julgusta jah oma pohhuismiga Madissoni veel takka. järgmiseks spekullivad põllumaa ostuga Jupiteri kuul. investeerimishorisont 400-1200 aastat.
  • siim susi, minu kriitika V.Madissonile oli ühes viitega Henno Viirese postitusele ehk kuidas saab kasutada S&P trackerina instrumenti, mis selle suhtes suvalises suunas punuma paneb.
  • siim susi sa ei mõista telepoiss1 optimismi... alati võib halvemini minna, hea et SEBi fondihaldurid FAZi, TZA vms aasta alguses ei võtnud ning siiamaani käes ei hoidnud
  • Henno Viires
    minu poole nime pidi pöördudes palun eriti täpne olla


    Vabandan sõna teie kasutamise pärast selles kohas ja kontekstis. Muu kommentaar jääb kõik paika.
  • Henno, kas pole pisut koomiline...
    26.sept foorumis kui oli konkreetne küsimus sinu tegemistest/tegemata jätmistest aktsiate-võlakirjade balansseerimises viisid jutu sujuvalt Swedbank personaalpanganduse tegemistele üldiselt ja samastasid end nendega, nüüd aga võtad viidet väga isiklikult?
  • Ei osanud muu teema alt küsida, aga SEeBi viimase aja valuutakursid näitavad mida?
    Vahepealne aeg andis suurepärase võimaluse valuutakursside muutustelt teenida. Miks see võimalus lukku keerati? Väga paljud ostavad-müüvad? SEB saab lossi? Rootsi käskis spreadi suurendada?

    Näiteks USD.
    Keskpanga kurss 1,34340
    SWED ost 1,34750 müük 1,32800
    SEB ost 1,38200 müük 1,31460
  • Taator 3a, swedis sõltub spread nt. sellest kas valuutadesk töötab (ca vist 9-17) või mitte... töövälisel ajal on spread märgatavalt laiem.. lisaks sõltub see tõenäoliselt kursi muutuse kiirusest, bid-ask mahtudest jm hetkeriskidest konkreetsel päeval...

Teemade nimekirja