LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Kas Eesti aktsiaturg on arenev turg (emerging market)

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • eesti aktsiaturgu peetakse arenevaks turuks. võrreldakse teiste arenevate turgudega ja eesti on arenevate turgude indeksites. arenevad turud on näiteks hiina, india, venemaa, brasiilia, aafrika riigid jne. arenevateks turgudeks peetakse reeglina arengumaid, millel on siiski toimivad finantsturud. arenevad turud peaks olema suurt arengupotentsiaali pakkuvad turud kuid samas arenenud turgudest kõrgema riski juures.

    mulle tundub et täna turud eksivad liigitades eesti turu arenevate turgude kategooriasse. arenevate turgude kõrgendatud risk ei ole asi iseeneses vaid tuleneb sellest, et arenevate turgude üheks tunnuseks on, et tegu on arengumaadega: inimeste sissetulekud on madalad, riiki toetatakse teiste riikide poolt, seadusandlus on puudulik ja ebastabiilne, nõrk infrastruktuur, madal tehnoloogiline areng, julgeolek ebastabiilne.

    eesti justkui ei vasta enam neile tunnustele: seadusandlus on suuresti sünkroniseeritud euroopa liiduga, seaduseid laias laastus täidetakse ja demokraatia toimib, eesti on nato liige mis tagab julgeoleku, inimeste sissetulekud on maailma mastaabis üle keskmise, eesti on muutumas välisabi andjaks, infrastruktuur on suhteliselt hea ja arenenud (side, pangandussüsteem, transport).

    miks peaks eesti aktsiaturgu võrdlema hiina, venemaa, brasiilia, india turgudega? milles seisneb eesti turu kõrgendatud risk? arvan, et see on turgude ebaefektiivsus kui täna peab turg eestit arenevaks, kõrgendatud riskiga turuks. see hindamisviga peaks peagi kaduma ning selle pealt saab täna teenida. usun, et praegune aktsiahindade tõus tallinna börsil ongi osa sellest protsessist. kui 97 aastal oli eesti veel arengumaa, siis täna on olukord teine ja vale on hinnata eesti riske arengumaade kontekstis.
  • Raab

    Sul on jumala õigus kui kirjutada nii: arvan, et see on turgude ebaefektiivsus kui täna peab turg eestit arenevaks, kõrgendatud riskiga turuks. see hindamisviga peaks peagi kaduma ning selle pealt saab täna teenida.

    Kuid vale on Su järgnev järeldus: usun, et praegune aktsiahindade tõus tallinna börsil ongi osa sellest protsessist. kui 97 aastal oli eesti veel arengumaa, siis täna on olukord teine ja vale on hinnata eesti riske arengumaade kontekstis.

    Arenevatel turgudel nimelt on riskipreemiad madalamad kui arenevatel turgudel, seega kui eeldame, et Eesti on arenenud turg ja hindamisviga kaob, siis Eesti aktsiate riskipreemiad peaksid alanema, millega suure tõenäosusega kaasneb hoopis aktsiahindade langus mitte tõus.


  • Adamski, mõtle veel korra. mis juhtub aktsiahinnaga, kui muude tingimuste samaks jäämisel riskipreemia alaneb?
  • Adamski, riskipreemia alanedes aktsiate hinnad kasvavad ning kasvab ka korrellatsioon arenenud turgudega (konvergentsiefekt). Aga muidu pean mina siinset turgu siiski arenevaks turuks, sest laiemalt majanduses... there's lot of catching-up (effect) to do. Vabandust, ei oska seda sõnumit emakeeles piisavalt selgelt sõnastada.
  • Huvitaval kombel klassifitseeritakse ka Hong Kong ja Singapur arenevate turgude hulka, seda küll mitte igal pool. Ka Lõuna Korea on arenev turg, seega Eesti ei ole just väga halba seltskonda sattunud.
  • nojah. küsimus pole selles kuidas keegi vastavat turgu nimetab. küsimus ikka selles kas varade hinnale peab võrreldes muude turgudega riskipreemia juurde panema kuna tegu areneva, riskantse turuga.
  • aga mis puudutab hong-kongi, singapuri ja lõuna-koread, siis mulle tundub, et ka need aasia tiigrid on oma sisult juba emerging marketi staatusest välja kasvanud. keegi lihtsalt ei viitsi neid mingitest indeksitest välja võtta.
  • Raab,

    a) Mis juhtub Eesti majandusega, kui Euribor tõuseb 9% peale?
    b) Mis juhtub Saksamaa majandusega, kui Euribor tõuseb 9% peale?
  • kristjan, ära selliseid numbreid kirjuta - mõnel jääb hommikukohv kurku kinni ;-)
  • kristjan, mis on tõenäosus, et euribor 9 peale tõuseb?

    Selleks, et ECB julgeks Euribori 9% peale tõsta peab Saksa majandus kasvama 15% p.a. Sellise megakasvu juures oleks nende nõudlus nii suur, et isegi Eesti suudaks neile midagi müüa. Eksport korvaks kinnisvara.

    utoopia.
  • Enne hommikukohvi ei tohi kirjutada :)
    ECB ei tõsta Euribori, vaid baasintressimäära. Kuid need kaks liiguvad siiski käsikäes ja point jääb samaks.
  • kui euribor tõuseb 9% peale on see nii eesti kui saksa majandustele väga raske. saksamaa on sel juhul sügavamas kriisis kui eesti.
  • Baasintressimäära kerkimiseks võib olla ka teisi põhjuseid kui Saksamaa majanduskasv, vt. USA 1980ndate alguses.

    Ega ma ei arvagi, et 9% Euribor erilist tõenäosust omaks lähijajal minna, aga kui sellele Saksamaa vs. Eesti küsimusele vastust mõelda, siis saab mõistlik inimene aru, miks Eesti arengumaa on.

    Ja Raab, kui euribor tõuseb 9% peale, siis on Eesti paat nii kummuli kui vähegi olla saab ja Saksamaal pingutatakse kurva näoga lihtsalt veidi püksirihma.
  • kristjan, selles sa eksid, et saksamaa paremas seisus oleks kui eesti 9% euribori juures. saksamaa majandusel on juba täna konkurentsivõimega raskusi. majanduskasv on üliväike ja tööpuudus suur. sisusliselt vastupidine olukord võrreldes eesti majandusega. ei ole saksamaal finantsvõimendust vähem kui eestil ja ei sõltu saksamaa majandus vähem sisenõudlusest kui eesti. ei saa küll aru kust pärineb su veendumus et saksamaa majandus peaks intressimäära tõusu võrreldes eestiga lihtsamalt üle elama.
  • Eesti kohta sobiks paralleel investoriga A, kellel on portfellis paar kinnisvaraaktsiat ja paarjaekaubandusaktsiat. Lisaks kasutab maksimaalselt võimalikku võimendust.

    Saksamaa oleks siis investor B, kellel on ülimalt hajutatud portfell ja võimendust ei kasutata.

    Loomulikult headel aegadel investori A portfell teeb oluliselt paremat tootlust ja üsna loomulik, et investor A rind läheb kummi. Samas halbadel aegadel on reaalne koolitus termini "risk" tundmaõppimiseks.
  • iseenesest mõttetu oletus see 9% intressitõus, seda kontrollida ei saa. aga siinkohal paralleel suure blue-chip aktsiaga ja väiksema suurusega aktsiaga.

    saksamaa on siis blue-chip. väga suur ja tuntud firma ja aastaid toiminud. eesti siis kümneid kordi väiksema turukapitalisatsiooniga noorem ja vähem tuntud ettevõte.

    kui turgudel läheb halvasti, siis paljud väikeinvestorid arvavad, et blue-chip (saksamaa) on ju nii suur ettevõte, sellega ei saa midagi juhtuda ja see elab igasugused halvad ajad probleemideta üle. väiksematest ettevõtetest (eesti) tuleb kindlasti loobuda sest see läheb kindlasti kummuli. tegelikkuses on selline arvamus põhjendamatu ja ekslik (nagu ka kristjani arvamus saksamaa vs. eesti). tihti elavad just suured ettevõtted raskeid aegu palju valusamalt ja pikemaajalisemalt üle kui väiksemad ettevõtted (mis suudavad oluliselt kiiremini uute oludega kohaneda).
  • Sakslaste ja eestlaste peamine erinevus selles 9%-olukorras oleks, et ühest otsast alemannid plekivad seda intressi, teisest otsast aga korjavad ise tuletise sellest tagasi. Meie aga ainult plekime, kuna meil midagi hinge taga pole. 9% sakslaste puhul tähendab ka üüratu hoiusemassi sarnasel tasemel tootlust. Meile tähendab see ainult röögatut auku maksebilansis.
  • Raab,

    Saksamaa jooksevkonto ÜLEJÄÄK 4.1% GDP-st (121 bUSD)
    Eesti jooksevkonto PUUDUJÄÄK 12.7% GDP-st (2 bUSD)

    Ma ei näe kuskilt otsast, et Saksamaal halvasti läheks. Arvestades, missuguse megaprojektiga see riik viimase 17 aastaga hakkama on saanud, läheb neil lausa väga hästi. Erinevalt USA-st, UK-st, Eestist jt tarbimishulludest toetub Saksa majanduskasv tugevale alusele - teadusmahukale tööstusele koos heade inseneride ning tasemel müügimeestega. Eks probleeme on neilgi, aga... oleks meil nende probleemid!
  • ok. jah viimasel ajal läheb saksamaal jah suts paremini. on isegi majanduskasv tekkinud. aga riigieelarve puudujääk ja muud pikaajalised probleemid on endised. see on ikka väga naiivne uskumus, et saksamaa majanduses ei teki erilisi probleeme kui intressimäärad järsult mitmekordistuvad.
  • Ega intressimäärad ei mitmekordistu iseenesest. Sellks peab ka mingi (Ellkõige Saksamaalt ja Prantsusmaalt tulev) põhjus olema. Kui see põhjus on kiirenenud inflatsioon ja/või majanduskasv siis on sakslastel intressitõusust poogen aga meie majanduskasvu saksa majanduskasv päris automaatselt 100% kardetavasti edasi ei kandu. Eriti hulluks läheks asjad siis kui saksamaalt tulenev intressitõus satub ajahetkele kui meie majanduskasv mingil põhjusel (liig suur eraisikute laenukoormus, mingi väline shokk jne.) aeglustub.
  • just nimelt. ilma muude tingimuste, põhjuste, seoste jms. eelduste olemasoluta järsu intressitõusu ja selle mõju oletamine pole liiga mõtestatud tegevus.
  • Minu jaoks on arenenud riikide ja arenguriikide definitsioonis oluliseks, kas tegemist on
    1) mõjuka riigiga, mis on olulistes valdkondades maailmas tegija
    või
    2) on tegemist koloonia staatuses riikidega, mis heal juhul on võimeline olema arenenud riikides väljamõeldu kasutaja.

    "Emerging markets" tähendab ju arenguriiki. Sellest teisel pool on arenenud riigid. Väljendil "emerging markets" kui ei ole minu jaoks mingit seost turgude (sh aktsiaturu) efektiivsuse või ebaefektiivsusega. Kuigi on selge, et ka arenenud riikide turgude efektiivsus on üldjuhul sammu võrra kõrgem kui arenguriikides.
  • Ja intressitõusu näide on minu arvates sobiv, aga veidi teise nurga alt. Küsimus on pigem selles, kas riik räägib ise otseselt kaasa selles otsustusprotsessis, kus 9%-line intressimäär tekib või on ta lihtsalt hinnavõtja. Põhimõtteliselt ma olen siin nõus suffiksiga, et ühel juhul on baasintressimäära tõus puhtalt sellele kogukonnale kulu, teisel juhul on aga pigem põhjust arvata, et netoefekt on positiivne, s.t. riik pigem võidab kõrgemast baasintressimäärast.
  • arengumaade kohta on juba olemas definitsioone. mis muidugi ei takista igal ühel enda jaoks uut definitsiooni välja mõtlemast. wikipedias on näiteks see defineeritud http://en.wikipedia.org/wiki/Developing_countries . seal juuresoleval pildil on kõik baltimaad paigutatud kõrge arengutasemega maade hulka.
  • "Emerging markets" alt leiab pisut teistsuguse kaardi: Emerging markets.
  • jah, fun. just see on see pilt mille ma oma jutus kahtluse alla seadsin. muide seal wikipedia artiklis on ka see sama probleem välja toodud:
    ......... the nature of investment information sources leads to two potential problems. One is an element of historicity; markets may be maintained in an index for continuity, even if the countries have since developed past the emerging market phase. Possible examples of this are South Korea, Taiwan, Israel, and Czech Republic.
  • huvitav kas hansapank on siinset foorumit lugenud. sellise info saatsid täna:

    Hansabank Markets is updating its risk assessment for the Baltic equity markets. We are lowering our base Market Risk Premium from 6% to 5%. The Risk Free Rate used for the Baltic region remains at 4.5%. We are reducing our base risk premium rate to a level which is widely accepted and used for valuing equities in developed markets. The Baltic States have been EU members for nearly 3 years. In our view, the larger companies listed on the Baltic stock exchanges portray quite similar characteristics in terms of transparency, accounting standards, and corporate governance to their peers in other EU countries. Taking into account the significantly improved economic environment together with the relatively stable fiscal and monetary outlook in the region, we no longer consider the Baltic States as Emerging Markets when estimating risk premiums.

Teemade nimekirja