LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Investeerimispäevik: World B. Free

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Alustan selles teemas ka enda investeerimispäeviku pidamist. Ilmselt mõneti sarnane kaidokese päevikuga, kuid päris kindlasti ei uuenda ma seda iga päev. Saab ka näha kuivõrd palju ja tihti ma siia üldse kirjutama hakkan ehk siis palju mul teiste asjade kõrvalt püsivust jätkub. Kuid kuna tehinguid teen suhteliselt harva, siis äkki jõuab ka siia mingit contenti kirjutada ja reaalse tegevusega sammu pidada. Eks paistab. Hoolimata investeerimisstiilist tulenevatest suhteliselt harvadest tehingutest, püüan siiski igapäevaselt turgu jälgida (nii nagu parajasti ajalist ressurssi on).

    Järgnevalt püüan vastata mõningatele põhimõttelistele küsimustele, mis peaksid selgitama minu lähenemist:


    Miks ma investeerin?

    1. Isikliku netoväärtuse kasvatamine. Kuigi ma ei usu, et raha toob õnne, usun ma kindlasti, et raha võib tuua teataval määral suuremat vabadust. Vabadus on aga minu hinnangul õnne üks olulisi komponente.

    2. See on fun ja põnev.


    Miks ma seda päevikut pean?

    1. Säiliks teatud ajalugu, mida pärast tagasivaatavalt huvitav lugeda oleks.

    2. Kaitse iseenda eest. Võib olla ei tee ma nii liiga rumalaid otsuseid, mida ka teistele hiljem häbi näidata oleks. Aga noh, wishful thinking, probably :-)

    3. Praktiline õppematerjal. Seda nii endale kui ka teistele. Ma ei pea end kindlasti targaks investoriks, kuid ka negatiivne õppetund on praktilise väärtusega. Seda jällegi nii mulle kui teistele.


    Millised on mu investeerimispõhimõtted?

    1. Investeerin sellesse, millelt on võimalik (enda arvates) mõistliku riskiga kasumit teenida. Kuigi praegu koosneb mu portfell aktsiatest, näen tulevikus tõenäoliselt laienemist teistesse finantsinstrumentidesse ja varaklassidesse. Ma ei ole veel tegelenud tuletistehingutega nagu optsioonid ja futuurid jms. Kuigi ma tean nende olemust, ei võta ma neid vähemalt praegu oma portfelli. Pole ka midagi lühikeseks müünud ega teinud võimendusega tehinguid. Ei näe end ka lähiajal selliseid tehinguid tegemas.

    2. Mulle ei meeldi üldiselt väga suured ettevõtted, pigem väiksed madala valuatsiooniga, mis on näidanud viimasel ajal häid tulemusi ja tegutsevad nende jaoks soodsas mikrokliimas.

    3. Mulle ei meeldi üldiselt USA ettevõtted ning valuutarisk (praegu eriti USD-st tulenev). Investeerin reeglina ettevõtetesse, mille majanduskeskkonna kohta on mul rohkem infot. See tähendab reeglina lähiriike.

    4. Ma ei tegele üldiselt kauplemisega. Olles proovinud ka päevakauplemist, saan ma aru, et seda põhitegevuseks võtmata , on keeruline jätkuvalt raha teenida. Ka veidi pikema perioodiga kauplemine ei ole üldiselt minu jaoks. Kuigi olen ka seda teinud, meeldivad mulle rohkem olukorrad, kus aeg on minu sõber ja kasumi teenimise võimalused pigem minu poole. Võtan ajaliseks nägemuseks tavaliselt vähemalt 1 kvartali (pean seda juba investeerimiseks, kuigi ilmselt on sellele väitele ka vastu vaidlejaid).

    5. Ma ei ütleks, et kardaksin eriti raha kaotada. Ostuotsuste puhul olen eelnevalt vastavalt võimalustele objektist ülevaate saanud ning oman mingisuguseid teese, mis toetavad mu ideed. Kui midagi olulist nende teesidega juhtub, olen ma valmis positsiooni ka kahjumiga kinni panema. Samas peaks portfellis olema jooksvalt päris mitu erinevat positsiooni, seega päeva lõpuks ei avalda ühe positsiooni muutus kogu portfelli väärtusele suurt mõju. Kellele ikka kahjumid meeldiksid, kuid siin-seal tuleb kooliraha ikka maksta ja seeläbi targemaks saada. Inimene õpib kogu elu.

    6. Ma üritan parimat, kuid olen enesega rahul ka hea tulemusega.

    7. Enamik investeerimisideedest taotleb positsiooni väärtuse kasvu. Siiski hoian portfellis ka korralikku dividenditootlust pakkuvaid aktsiaid. Ma ei ole kindlasti isik, kes langeks paanikasse kui kiirelt arenev ettevõte dividendi ei maksa, vaid seda oma äritegevuse laienemiseks kasutab, kuid siiski on aktsionäri jaoks pikemas perioodis positiivne omada mingit (ja soovitavalt aasta-aastalt suurenevat) passiivse iseloomuga rahavoogu.

    8. Investeerin seni peamiselt Balti ja Soome turgudele. Lemmikuks nimetakski tegelikult Soomet. Tegu on arenenud riigiga, mis näitab samal ajal tugevat majanduskasvu. Hea haridussüsteem on võimaldanud majandusel muutuda konkurentsivõimeliseks ning innovatiivseks, mistõttu ollakse hea ekspordivõimega. Mitmetel Soome ettevõtetel on veduriks nii Venemaa kui Aasia, mistõttu ollakse siiski arenevatest turgudest siiski üsnagi sõltuvuses. Ka info kättesaadavuse osas on Soome ettevõtte investor parem olla. Näiteks Soome keskmise ettevõtte majandustulemuste börsiteate informatiivsusega suudavad ainult üksikud Balti ettevõtted konkureerida. Üldiselt maksavad Soome börsiettevõtted oma aktsionäridele ka paremaid dividende kui Baltikumis. Samuti on ettevõtete valik laiem. Kuna valdan soome keelt, on ka infokanaleid mõnevõrra rohkem kui Eesti kohta, rääkimata teistest Balti riikidest.

    9. Ma ei mängi börsil, seega ma ka ei võida ega kaota raha. Ma investeerin börsil ja teenin kas kasumit või kahjumit. Ma üritan lähtuda sellest, et otsused põhineksid mingisugusel (võimalikult) adekvaatsel infol ja hinnangutel, mis muudaks otsused teadlikuks tegevuseks, mitte pimesiku mängimiseks. Ma püüan hoida börsil oma raha üle ise kontrolli, mitte anda kontroll üle börsile ja võrdsustada see loterii või kasiinoga. Loomulikult jääb aga hulk faktoreid, mida ma ise kontrollida ei saa. Samas kahtlen, kas ilma nendeta üldse börsil raha teenida saaks. Mängu ilu kui selline on aga börsil loomulikult olemas.

    10. Mulle ei meeldi reeglina kõrgtehnoloogiline sektor kui ostuotsuseks pole eriti head põhjust. Samuti on valuatsioonist P/E tase 20 selline, millest ülespoole minnes peaks ostu korral olema usk tavalisest tugevam.

    11. Pean veel exit-strateegiate kallal tööd tegema. Oskab keegi head kirjandust pakkuda?

    12. Lähtun otsuste tegemisel tavaliselt suuresti ettevõtte fundamentaalsest analüüsist. Kuna ma ei ole professionaalne investor, ei ole minu analüüs ka nii piiratud oskuste kui ka info kättesaadavuse tõttu proffidega võrreldes konkurentsivõimeline, kuid teen mis oskan ning loodetavasti tõusevad seeläbi ka vastavad oskused. Eelnimetatud põhjustel võib mu analüüs väga vabalt ka mittepiisav olla. Senine edu turgudel on kahtlemata suuresti toetatud üleüldistest indeksite tõusust ja (üle?)likviidsusest sisuliselt igal pool. Minu teadmised tehnilisest analüüsist piirnevad paari lausega. Enne ostu vaatan ma küll ettevõtte graafikuid, kuid leian, et investeerimisstiilist sõltuvalt ei ole minu jaoks tehniline pool väga oluline.

    13. Esialgu ei ole plaanis tabelites träkkida sularaha osakaalu portfellis. Siiski on seni ja saavad tõenäoliselt ka lähiajal olema aktsiate ja selle varaklassiga otseselt seotud instrumentide soovitused mu enda portfellis "overweight".

    14. ... kui leian, et midagi vajab lisamist/kommenteerimist/täpsustamist, teen seda jooksvalt. Teiste soovitused-kommentaarid on loomulikult oodatud, päris läbu järje pidamiseks ning selguse hoidmiseks aga kindlasti mitte.
  • Lisasin foorumiteema pealkirja taha selgituseks kasutajanime. Edu ettevõtmises!
  • Tore :) Põhimõtted ja nendest kinnipidamine on minu arust kõige olulisem asi investeerimise ja ka kauplemise juures.
    Kas Sul on mingi numbriline eesmärk või ootus ka tootluse osas, nt keskmiselt 10-15% aastas. Pikaajalisel investeerimisel muidugi pole igapäevaselt seda träkkida mõtet, aga ikka oleks huvitav vaadata mis suunas liigud.

    Sinu poolt valitud piirkonnas soovitaksin mina Nokiat (kuigi see on vist liiga suur, oled huvitatud pigem väiksematest ettevõtjatest). Minu nägemuses leiavad mobiilsides rakendatavad tehnoloogiad üha enam kasutust teistes valdkondades nagu nt meditsiin, transport, jaekaubandus. Ja ma arvan, et NOK saab oma tehnoloogilist know-how'd seal tulevikus ära kasutada. Lisaks on arenevad riigid endiselt suur kasvulava tavalisele mobiiltelefonindusele ja Nokia kaal selles äris annab minu meelest maailma "mobiliseerimisel" neile eelise. Ja tulemused praegugi täitsa OK.

    LHV peaks nüüd vist küll natuke kiiremini tegutsema, et päevikutele oma keskkond luua. Ideaalis võiks seda olla võimalik ka oma portfelliga kuidagi linkida, et kui ma tahan oma portfelli seisu ja tehinguid avalikustada, siis oleks see ilma eraldi tabelite pidamiseta võimalik.
  • Sellised konkreetsed ja struktureeritud ettevõtmised on igati tervitatavad. Julguse ja ettevõtlikkuse eest kaidokesele ja World B. Freele minu poolt plusspunktid. Talupojalikku sitkust edaspidiseks!

    kaidoke, hetkel mingit keskkonda lubama ei hakka, kuid mõtleme sellele kuna nõudlust paistab olevat.
  • Valuutariskiga on see naljakas asi, et kui hoiad vaid mingit osa oma varadest dollarites, siis tegelikult see ei tõsta valuutariski, vaid hoopis maandab seda. Ka oma kodupanga kontol hoitavad eegid-eurod on positsioon, isegi kui me sellest nõnda ei mõtle.

    Mulle tundubki naljakas, kui inimesed proovivad paaniliselt (ja kallilt) maandada oma 50 000 krooni väärtuses ostetud ameerikamaa aktsiate "valuutariski", samal ajal kui 400 000 krooni väärtuses Balti aktsiate valuutariski ei osata uneski näha.
  • Esmalt tänud kõigile heade soovide eest. Vastuseid-kommentaare:

    kaidoke, selleks, et kuhugi jõuda peaksid eesmärgid olema loomulikult mõõdetavad ja konkreetsed. Samas on minu eesmärgid investeerimise vallas siiski küllaltki abstraktsed. Seda nii lõppeesmärkide kui ka oodatava tootluse raames. Lõplik/ultimate eesmärk on kapitali kasvatamine, millelt tulevikus (ka passiivseid) rahavooge teenida. Kas räägime siinkohal täielikust rahalisest vabadusest või mingisugusest punktist pärisorja ja katoliku kiriku pea vahel, selgub tulevikus. Aga ilmselt on üldised eesmärgid arusaadavad. Kahjuks ei ole ma eelmiste aastate edukust ühe konkreetse tootlusnäitajana arvestanud. Ma ei hoia väärtpaberiportfelli ja sellega seonduvat cashi kogu aeg konstantsena, vaid teen vahepeal nii deebet- kui kreedittehinguid, mis on arvutamist keerukamaks teinud, kuid üks hetk peab ka selle vea parandama.

    Nokia on minu jaoks liiga suur ja efektiivse turuga, et seal mõni väärtus mingiks ajaks turul märkamata jääb. Tulemused tunduvad jah OK, kuid ka kõigest OK. Arenetakse Aasias küll, kuid samal ajal on surve ka ASP-le jne. Superlugu Soome majandusele ja paljusid miljonärideks teinud, kuid praegu not my cup of tea. Mõne teise filosoofiaga portfelli kindlasti sobib.

    Tarantel, kahtlemata õige. Samas on kohalikud valuutad kas EUR-iga seotud (mida pean ise pean turvalisuse mõttes baasvaluutaks) või omavad teatud fikseeritud liikumisvahemikku nagu näiteks LVL. USD näiteks seevastu liigub EUR-i suhtes vabalt. Mõistagi tuleb silmas pidada, millised on võimalused nende fikseeritud kursiga valuutade devalveerimiseks, läbi mille ka vastavad riskid eskaleeruvad. LVL hea näide, kus oluline end sündmuste käiguga kursis hoida. Terminoloogilises mõttes on aga valuutarisk tõepoolest ükskõik millise valuuta positsioon, ise asi kuivõrd suur see risk teise valuuta suhtes on.
  • Kratsisin kaidokese teemast HTML-i tabelite source'i ja modifitseerides seda natuke, sain sellise tootluste tabeli:
    VäärtpaberOstuhindHindTootlus
    Soome, EUR
    Metso25,0340,4661,6%
    Larox10,810,80%
    Ixonos4,656,131,2%
    Etteplan9,0410,920,6%
    Eesti, EUR
    T. Kaubamaja3,258,26154,2%
    Viisnurk3,63,60%
    Leedu, LTL
    Ukio Bankas2,744,253,3%
    Žemaitijos P.20,99210%
    TEO LT2,112,3511,4%
    Läti, LVL
    Lat. Balzams4,814,1-14,8%
    Lode4,084-2%
    Hiina, LVL
    American Dairy21,9819-13,6%
  • Huvitav tühimik tabeli alguses, kaidokese teemas oli vist vahepeal sarnane probleem? Kuidas asi korda läks?
  • Kommentaariks niipalju, et ostuhinnad on netodividendidega korrigeeritud ehk siis vastavalt on ostuhinda saadud dividendi võrra vähendatud. Läti positsioonid on müügist kätte jäänud kribu, mida pole enam praeguse hinnaga müüki lükanud.

    Viimaste tehingute seas on hiljutine Ramirenti aktsia müük. Usun, et ettevõttel läheb lähimate kvartalite jooksul endiselt hästi. 1. kvartali tulemused olid ka tugevad, kuid minu arvates ei oleks tohtinud olla väga üllatuslikud. Siiski liikus aktsia paari päevaga jõuliselt üles ja valuatsioonidele, mida aktsia minu arvates järgmiste tulemusteni pidevalt hoida ei suuda. Seega müüsin 8,8 EUR peal ostetud aktsiad 20,9x EUR peal maha. Praegusest tugevama languse peal olen põhimõtteliselt valmis aktsiat ka tagasi ostma.

    Värskelt ostetud ka Laroxi aktsia. Ettevõte tegeleb tahke ning vedela aine filtreerimissüsteemide tootmisega peamiselt kaevandus- ning metallurgiatööstusele. Viimased tulemused olid tugevad. Tõusid käive, oluliselt ka kasum ning paisus tellimusraamat. Kaevandustesse tehtavate investeeringute najal usun, et ettevõte on see aasta heas sõiduvees. Paremaid tulemusi ootab sel aastal ka juhtkond. Kuigi Larox on oma segmendis märkimisväärne tegija, on sektor siiski paljude pakkujate vahel killustunud. Valdkonnas kasutatakse suhteliselt palju varuosi ning Laroxile on probleemiks nö. "piraattoodangu" kasutamine nende toodetud lahenduste juures. Ettevõtte valuatsioon on jooksva P/E suhtel 13 üsna atraktiivne.

    Tõttöelda sai Laroxit silmatud juba tükk aega tagasi kui hind oli nii mõnigi euro madalam, kuid siis jäi ostuotsus langetamata. Võimalik, et lühemas perspektiivis ebaõnnestusin ostukoha valimisel, kuid kuna hea põhjuseta ei ole plaanis aktsiat enne 2. kvartali tulemusi müüa, ei mängi see loodetavasti suurt rolli. Kui 1. kvartali tulemused näitavad suunda ka 2. kvartali tulemustele, näen aktsiat praegusest tasemest kindlasti kõrgemal.
  • Ja palju aktsiaid ostetud on, seda tabel ei näitagi?
  • Samuti aktsia tickeri sümbol on puudu.
  • Ahjaa, postitatud tabelis on väärtpaberid "in no particular order". Ehk siis täiesti suvalises järjestuses, lihtsalt riikide kaupa grupeerituna.

    Lisaks nimekiri väärtpaberitest, mis on ostulistis või mida terasemalt jälgin:

    Leedu:

    Stumbras - näidanud eelmine aasta korralikku kasumi kasvu ning veel paremat selle aasta 1. kvartalis. Aprilli müük viitab tugevale 2. kvartali tulemusele. Maksab ka head (sel aastal suisa väga head) dividendi ning kui mõni aeg tagasi ettevõtte poolt avaldatud prognoosid aastani 2011 on adekvaatsed, omab ilusaid kasvuvõimalusi. Ise suhtun avaldatud prognoosidesse vaoshoitusega. Palju loodetakse ekspordist, mis on iga ettevõtte seisukohalt väga oluline, kuid pea alati keerulisem kasumlikult arendada kui müüki koduturul. Aga saame näha. Samuti tekitab veidi segadust põhiomaniku tegevus, mis MG Balticu näol ei ole mingi amatöör, vaid raskekaalus võistlev sportlane. Miks müüa aktsiaid läbi börsi? Miks mitte Stumbrast üle võtta kui tulevik on nii roosiline? Miks mitte veidi rääkida müügi motivatsioonist? Arvata võib, et raha läheb tarvis teiste projektide juures, kuid miks mitte natuke valgust näidata ja väikeinvestoritesse kindlust süstida? Siiski olen mai lõpus korraldataval oksjonil ostmas. Kui tegelikkus läheb prognoosidega enam-vähem kokku ja ei tehta mingit tünga näiteks dividendide maksmisel, näen end Stumbrases ka pikemaajaliselt. Momendil vaatan Stumbrast kui dividendiaktsiat, millel on potentsiaale ka kasvuaktsiana käitumiseks (valuatsioon madal).

    Soome:

    Kesla - üsna väike firma, mis tegeleb metsanduses kasutatavate masinate (harvesterid jms.) tootmisega. Viimasel ajal on näidanud nii käive kui kasum stabiilset kasvu. Samal ajal on valuatsioon üsna madal - jooksev P/E veidi üle 11 ning ettevõte pakkus näiteks 2006. aasta eest 5% dividend yieldi. Kusagil eelmise aasta lõpus müüdi personaalsete tõstukite segment, et rohkem core businessile konsentreeruda, mistõttu selle aasta yoy tulemustes vaja ka sealt kaotatud käive ning kasum "tasa teha". Üldjoontes on biokütuste, tooraine (ka puit on tooraine) kallinemise jms tõttu aktiivsus metsanduses tõusmas, mistõttu investeeritakse ka rohkem sellega seotud tehnikasse. Soomes konkreetsemalt on lisaks Venemaaga seonduv probleem. Nimelt tõstab Venemaa ümarpalgi eksporditolle, kahaneb tulevikus oluliselt palgi eksport Venemaalt. Räägitakse vajadusest intensiivistada tööd Soome metsadega, mis tähendab ilmselt suuremat nõudlust vastava tehnika järele. Mõned kuud tagasi avas Kesla Venemaal ka enda esimese müügiesinduse, et oma sealseid kliente paremini teenindada. Seni käis müük läbi edasimüüjate.

    Olin juba 9,5-9,6 EUR kandis mõni aeg tagasi ostmas, kuid hind jõudis eest ära joosta ning hetkel vaatan kõrvalt.

    Pean teravamalt silmas ka end ümberpositsioneerivat Rautaruukkit, kuid ei ole jõudnud veel piisavalt süveneda.

    Lühemalt edasi minnes pean Lätis silmas Olainfarmi. Osad ettevõtted on Lätis päris huvitava hinnaga. Kuivõrd East Capital (ning ilmselt mitte ainult nemad) põgenes Läti turult, võivad julged Lätist üht-teist leida. LVL-riskiga tuleb kindlasti arvestada ning Läti majandus on nagu on. Seda enam tuleb ettevõtte majandustegevuse olemust lähemalt uurida - näiteks kui palju ollakse mõjutatud Läti sisetarbimisest ning mis toote või teenusega üldse tegemist on. Valuutariski osas see, tõsi küll, palju ei aita.

    Eestis tunduvad huvitavad Tallinna Kaubamaja ja Viisnurk. Mõlema puhul saame rääkida mitte positsiooni võtmisest, vaid täiendamisest. Viisnurka olen juba kahes osas soetanud.

    Viisnurga teemal ei oska praegu eriti midagi arvata nende mööbliärist. Tundub, et ilma määratute mahtude või kalli nišitooteta on tegemist suhteliselt väikest kasumlikkust pakkuva äriga. Küll aga paistab hästi käituma ehitusmaterjalide segment. 1. kvartali kasumi kasv oli väga tugev ning valuatsioonilt näib tegemist olema kohaliku turu kohta üsna odava aktsiaga. Kui ka 2. kvartalil suudetakse näidata võrreldavaid tulemusi, näen aktsiat kõrgemal. Lisaks on minu jaoks küsimärgiga koht Pärnu kinnisvaraarendus. Paistab, et arendusega läheb veel tükk aega ja väga keeruline arvata, mis selleks ajaks Eesti kinnisvaraturg teeb. Positiivse poole pealt oleks valmiv kinnisvara arvestatava lisaväärtusega (veekogu ääres) ja mulle tundub, et turg arvestab praegu aktsia hinnas kinnisvaraprojekti väärtust mõningase discountiga. Jooksvalt on Viisnurga aktsia performance kindlasti seotud kohaliku ehitusturuga, mis võiks samuti veel mõnda aega püsida. Kui aktsia peaks hea põhjuseta langema, hoian silmad lahti positsiooni täiendamise osas.

    Tallinna Kaubamaja hinda pean samuti huvitavaks. 1. kvartali tulemused olid minu jaoks positiivne üllatus. Ei oodanud 2,5-kordset kasumi kasvu. Arvan, et tarbimise tempo ei näita olulisi languse märke ka 2. kvartalil, kuigi sellist yoy-tõusu kasumis kindlasti 2. kvartalil näha ei saa. Raske öelda ega turg ei alahinda praegu Selveri roamingut Lätti (mille riskid on viimasel ajal kindlasti kasvanud, eriti kui jätkatakse ka Lätis premium-segmendis), ilutoodete keti rajamist ja tõenäolist laienemist automüügis. Kahtlemata riskantne consumption-play, mille aktsia saab tõelise hard-landingu stsenaariumis kindlasti pihta, kuid praegune hinnatase paistab atraktiivne ning kui see langeb veelgi, kaalun positsiooni täiendamist. Nende kahe aktsia osas katsun eriti valvas olla.
  • ttrust,

    jah, tabel praegu aktsiate kogust ei näita. Portfell ei ole suur. Tickeri vajadust ma tegelikult eriti ei näe. Huvi korral peaksid nad kõik kenasti leitavad olema. Aga igaks juhuks lisan nad siiski käsitsi siia. Tabelis hakkas ka üks trükiviga silma: American Dairy't kaubeldakse USA-s ning valuuta on loomulikult USD, mitte LVL.

    Metso - MEO1V ; Larox - LARBS ; Ixonos - XNS1V ; Etteplan - ETT1V

    Tallinna Kaubamaja - TKM1T ; Viisnurk - VNU1T

    Ukio Bankas - UKB1L ; Žemaitijos Pienas - ZMP1L ; TEO LT - TEO1L

    Latvijas Balzams - BAL1R ; Lode - LOD1R ; American Dairy - ADY
  • Samuti on mõttes sisenemine Balkanile ja Brasiiliasse. Mõlemasse ilmselt läbi aktsiafondi. Brasiilia Bovespa-indeks sõltub üsna palju vähestest ettevõtetest - selles osas meeldiks mõni mitte ainult indeksit jälgiv fond ilmselt rohkem.

    Ka Vene VTB aktsiat pean vaikselt silmas. Nagu öeldud, ei meeldi mulle eriti väga suured ettevõtted, mis VTB muidugi on, kuid Vene pangandusturust osa saamiseks sobivamaid võimalusi ei tea.

    Olen otsinud palju ka võimalusi veevarustuse- ning vastava infra ehitusega tegelevatesse firmadesse investeerida, kuid siingi ei ole ostuotsust sündinud. USA utilityd ei ole eriti põnevad ning lisaks on väga kõrgelt hinnatud. Aasias sobivaid tegutsejaid ei leia. Praegu jäänud träkkimisse SBS ning ETF-id PHO ning CGW.
  • Sellel investeerimispäevikul hakkan teraselt silma peal hoidma ,haakub vägagi minu mõttemaailmaga ja on tunda raha lõhna.Kindlasti oleks huvitav teada iga aktsia % osakaalu kogu investeeringus ja kui suurest summast üldse jutt käib?


  • Igati tänuväärne info lugemiseks ,õppimiseks ,kaasaelamiseks!
    WorldB.Free. Kas Vene tollide ja tehastesulgemiste-koondamiste valguses on ikka õigeks Metso-sse inv-da!
    Uuemate sisenemiste-müükide kohta oleks ka hea teada tehingkuupäevi.
    Jõudu ja edu!

  • mis Metsot puudutab, siis tegemist on juba päris suure tegijaga, kes tarnib palju ka Soomest välja. Sellel aastal on näiteks palju tellimusi tulnud Aasiast. Vene tollid ähvardavad esialgu Soomes peamiselt saetööstuseid - eesmärk on palki Venemaal töödelda, mitte lihtsalt langetada ja ära vedada. See ei tähenda tingimata, et paberitehased pannakse Soomes kinni. Tegu on suurte investeeringutega ning kui osa materjalist peab piiri taga valmistama (nagu valmistab tooret Estonian Celli tehas), ei tohiks see olla ka eriti tõsine probleem.

    Metso on globaalne player ning Soome kohalikust turust on sõltuvus pigem kahanemas. Teine osa on kaevandusseadmete tootmine, mille puhul peaks Soome osa olema veel väiksem.

    1. kvartali tulemused ei olnud minu jaoks aga eriti positiivne uudis. Portfelli jäi aktsia juhatuse (keda pean enda arvates kompetentseks) prognooside kohaselt, et ülejäänud aasta liigub soodsamas suunas. Küll aga paistab, et Metso praegu üks aktsiatest, mis hakkab minu jaoks "küpseks" saama. Vaatab, mis tulemused teevad.
  • Pakun huupi, et võrdusmärgi võimatuse tingib juriidiline/investeerimisstrateegia/kapitali päritolu eripära.
  • Jõudu ja edu! Ega sa ei ole huvi tundnud sellise tõusva aktsia nagu VESTAS vastu?
  • Tarvis ja tänud. Vestas Windiga tegemist vist? Nii palju kui katkendlikult lugenud olen, tundub huvitav sektor ja olen tegelikult Vestase suunas mõtteid mõlgutanud ka. Samas kui mälu ei peta, siis kaubeldav Taani börsil, mis ei jää eriti fookusesse. Aga täiesti võimalik, et tulevikus uurin lähemalt.
  • Huvitav ja hea perspektiiviga portfell. Paljud ettevõtted lähevad kokku ka minu enda soosikutega - näiteks Metso, Rautaruukki ja Tln. Kaubamaja. Kuigi ma Soomest üldiselt nii väikseid ettevõtteid ei vaata, siis panin nüüd enda jälgimisnimekirja ka Laroxi ja Kesla. Soomes on tõesti häid ja globaalse haardega firmasid, kuid probleem on tõesti selles, et aktsiate hinnad on suhteliselt kallid. Soome keskmise suurusega ettevõtetest võib perspektiivikates veel pidada 22-kordsel P/E-l kauplevaid Cramo't (Ramirendist väiksem ning P/E suhte järgi ka odavam; Ramirendi jooksev P/E on 26) ja Konecranes'i. Cramo 1. kv käive kasvas y-o-y 28% ja kasum kaks korda. Konecranes'i 1. kv käive kasvas aastaga samuti 28% ning kasum 2,3 korda. Konecranes tõstis ka selle aasta käibekasvu eesmärki 20%-le kui see varem oli olnud 15%. Valuatsiooni arvestades on mõlema ettevõtte downside risk küll suhteliselt suur, kuid praeguseni on kiire kasumi kasv suhteliselt kallist hinda ka õigustanud.
  • Julged mehed, kes enne suve aktsiaid plaanivad osta või ostavad, eriti veel vastu sellist suve, millel pole langust veel olnud alates eelmise aasta 21 juulist, kust maalt turg pidevalt tõusnud!
  • Nimetatud Soome aktsiatest on väikseim Kesla ning väiksust peangi ettevõtte suurimaks riskiks. Juhtkond toob omalt poolt peamiselt riskiks tooraine hindade kasvuga seonduvad probleemid.

    Oma jälgimisnimekirjas on tegelikult pidevalt ka Cramo ning eriti hiljuti müüdud Ramirent, kuid ostmas olen parema hinna korral. Cramo probleemiks on aga Ramirendist suurem võlg (pärand ajast, mil Soome RK Konevuokraamo ostis endast suurema Rootsi Cramo) ning geograafilise hajutatuse mõttes on Ramirent parem valik.

    Konecranes on ka enda watchlistis, koos veel mõningate tegijatega. Ostnud pole suhteliselt kalli hinna tõttu. Cargoteci ning Konecranesi näol omab Soome kraanalahendustes väga olulist turupositsiooni. Ühesõnaga huvitavaid aktsiaid on küll kui turg peaks kõvasti alla müüdama. Natuke on (kahjuks küll vist üsna mitteametlikul tasandil) spekuleeritud, et Kemira kontsernist võidakse eraldi listida Kemira Water, mis toodab veepuhastuskemikaale ja on viimasel ajal kogu kontserniga võrreldes palju tugevamat kasvu näidanud. Oleksin kindlasti huvitatud.

    Muide, FIM-ilt mitmete ülevõtmiste taustal kommentaar - Soome masinaehitussektorist on tõenäolisim ülevõtukandidaat Metso.
  • selleks et ikka õieti hinnata/saada ülevaade portfellist ja riskidest oleks oluline teada ka koguseid/osakaale.
    kiirel pilgul foorumit vaadates ei torganud vähemalt silma.
    muidu edu!
  • upser,

    eks ta on selline suhteline asi. Sell in May and go away võib olla õige soovitus. Samas kui ettevõte tundub atraktiivse hinnaga ja panused on ka tugeval 2. kvartalil, võib ootamine, vaatamine ning lootmine, et kuu pärast ettevõtet odavamalt saab, olla üsna tühi ootus.

    Kindlasti ei tasuks pimesikku mängides aktsiaid kokku osta ei suve ega ka mõne ajalooliselt soodsama konjunktuuriga perioodi eel. Sell-in-May-põhimõte indutseeris osaliselt aga näiteks Ramirendi müüki. Pigem ei karda ma praegu langust, vaid mõtlen, milline oleks hea sularahapositsioon, et soodsal kohal mõnda positsiooni täiendada.
  • Aga miks ei kasuta Exeli html tabeli exporti? Ja kui kogusummat ei avalda, siis voiks ju juures olla portfelli summaarne tootlus ja erinevate aktsiate osakaal. Soetamise aeg või hoidmise pikkus ei teeks ka paha :)
  • 28. mai oli hea näide Etteplani (+6,79%) ning Laroxi (+5,96%) liikumisest. Toimus see ilma uudisteta. Ettevõtted on fundamentaalselt üsna atraktiivsed, kuid vähese likviidsusega. Seega tasubki ettevõttesse ja tema lähiaja tulemustesse uskudes võtta rahulikult vähe pikem periood. Liikumised võivad sellistel aktsiatel olla üsna ootamatud ning äkilised. Tõsi, kehvematel päevadel võib volatiilsust näha vastavalt ka allapoole. Võimalik, et teisipäeval annavad aktsiad veidi tagasi, kuid uudisteta usun, et Q2 tulemused võetakse vastu kõrgematel tasemetel.

    Täna avaldas 2007. aasta Q1 tulemused Lode. Tegu on Riia vabaturul kaubeldava ehitusmaterjalitootjaga, kelle põhitoodangu moodustavad ehitusplokid ning keraamilised sillutus- ning katusekivid jms. S.t. minule tundub, et asjalikum toodang kui Viisnurga oma. Nõudlust toodangule on ning laiendatud on oma tootmisvõimsusi.

    2006. aastal teeniti müügitulust ca 38% ekspordist ning ülejäänud Läti siseturult. Käive kasvas 40% võrra. Kasumit on veidi keerulisem võrrelda. 2006. aastal teeniti 1,95M latti puhaskasumit, milles sisaldus 1,1M lati vääringus "other operating income". See oli 0,9M lati jagu saastekvootide müügist ning ülejäänud vanametalli müügist jms. Käsitledes neid ühekordsete tuludena, saame 850 000 latise puhaskasumi korral EPS 0,38 LVL ja P/E suhe 10,5.

    Avaldatud 2007. Q1 põhjal käive kasvanud 2,2 korda (1,09M LVL -> 2,4M LVL). Oluliselt vähenenud "other operating income" ning jättes selle rea kui ühekordse tulu välja, on puhaskasum aastataguse perioodiga võrreldes kasvanud ca 50 000 LVL kahjumist ca 250 000 LVL kasumisse. Jooksva 12 kuu EPS kasvas seega minu arvestuste kohaselt 0,11 LVL võrra 0,49 LVL-ni tähendades P/E suhet 8,1.

    Lisaks on ettevõtte kontodel sularaha 0,35 LVL jagu aktsia kohta. Bilansimaht momendil 13,6M LVL, andes P/B suhteks 0,65. Miinuspoolena on loomulikult ülikehv kaubeldavus ja suhteliselt väike free float (20-25% kandis). Samuti on jätkuvalt küsimärgiks Läti majanduse käekäik ning LVL saatus.

    Ilma neid kahte dummyt arvestamata on aga fundamentaalselt päris atraktiivselt hinnatud. Omab Viisnurgast suuremat bilansimahtu (304 MEEK vs 161 MEEK), näitas 2007 Q1 võrdluses väiksemat käivet (52 MEEK vs 66 MEEK) ja kasumit (ca 5,5 MEEK vs 7,4 MEEK).

    Lode ilmselt osalt Riia vabaturu vang, kuna jääb üsna väheste investorite vaatevälja. Usutavasti oleks näiteks Tallinna turu nimekirjas kaubeldavus suurem ning ka hind ilmselt kõrgem. Usun, et siit võiks "avastamata" väärtust leida kui Lode klientide jaoks just lähemate kvartalite jooksul kollaps ei saabu. Kahtlemata pole tegu aktsiaga nõrganärvilistele. Enda väikest pakki praegu pigem müümas ei ole ja vaatan, mis toimub. Kui müügiordereid peaks 4 LVL peal olema, kaalun närvikõdiks näpuotsaga lisamist. Eks ta üks friigi aktsia on.
  • S.t. pigem kasvas 2007 Q1 perioodiga 12 kuu EPS 0,13 LVL võrra, kokku 0,51 LVL ning P/E 7,8. Netomarginaalid Q1 Lodel ca 10%, Viisnurgal 11,2%.

    Kordan üle, et kuna tegu on minu investeerimispäevikuga, on erinevad avaldatud sentimendid, soovitused ja muu säärane suunatud ennekõike mulle endale. Iga investor peab oma ostu- ja müügiotsused langetama enda tehtud analüüsile baseeruvalt.
  • see lehekülg on hea näide sellest, kuidas kasutajad (ilma rahata) väärt sisu toodavad.

    LHV peaks vist selle blogiasja ikka käima panema, hakkajaid autoreid paistab olema ;-)

    WBF - väga kenasti ja konkreetselt sõnastatud põhimõtted!
  • Kasutaja (minu) seisukohast on tegelikult foorumi teema näol üsna piisavalt vajalikku funktsionaalsust, et päevikut pidada. Dedicated blogikeskkond ehk väga vajalik polekski?

    Nagu näha, kukkus läbi Stumbrase oksjon ning minu ostusoov 7,75 LTL peal jäi täitmata. Mõningast institutsionaalset huvi oli kahtlemata märgata, kuid usutavasti jäi oksjoni edu ka marketingi taha. Jätkan ettevõtte jälgimist ning tehingute dünaamikat. Sobival kohal võtan ilmselt positsiooni, kuigi nii kaua kui müügipoolel vaatavad vastu põhiomaniku orderid, on nii minu kui kahtlemata teiste turuosaliste sentiment ettevaatlik. Tänu sellele ka vähesed sealt aktsiaid hammustavad. Kinnine ring.

    Positiivsete uudiste najal nii nutitelefonide (mu lemmiksõna !!!) sektorist kui ettevõttelt endalt on lendu läinud Ixonose aktsia, mis, tõsi küll, kauples turul minu arvates põhjendamatu discountiga. Eilse 9% tõusule on praegu lisandunud üle 5%. Selline jõuline tõus lisab kahtlemata võimalusi korrektsiooniks, kuid usun ettevõtte edusse lähiajal. Hiljutisel kohtumisel investoritega teatati muuhulgas plaanist avada veel üks esindus madalate tööjõukuludega riigis. Selle aasta alguses avati Tallinna kontori kõrval operatsioonid Slovakkias.

    Flegmaatilise rahuga on seda pealt vaadanud Sysopendigia aktsia, mis samuti smartphonede softiga tegeleb. Investeerimis- ning kauplemisideede otsijatel tasuks aktsia üle vaadata. Pole jõudnud neid eriti kõrvutada, kuid Q1 tulemused olid ettevõttel samuti tugevad ning P/E-põhine valuatsioon üsna madal. Küll on aga Sysopendigia oma võlakoormat viimasel ajal Ixonosest kiiremini kasvatanud (minuteada ülevõttude rahastamiseks).
  • Üks võimalus kuidas stumbrase põhiomanik aktsiatest lahti saab, on mingil hetkel panna mingi väikese paki turuhinnaga müüki. Siis kujuneb välja võistlus ostjate vahelt, et kui palju kui suure paki keegi ostuservale püsti paneb.
    Alguses kindlasti kukub hind alla, aga küll õppust võetakse ja siis üksteist üle trumbates ostuservale ordereid pannakse. Usun et see tekitab hasarti ja ühel hetkel on ostuservas pakid tunduvalt kõrgemal kui 7,75.

    Selline tore aktsiamäng siis. Hasarti on vaja, see tõstab hinda.
  • Pilguheit Latvijas Balzamsi 2007 Q1 tulemustele. Võrreldes eelkõige kasumit yoy-baasil on tulemused väga tugevad. Käive kasvas veidi alla 30% (17,1M latilt 22M latini). Saadi 177 000 lati kandis intressitulusid ja suudeti kiire palgakasvu ning inflatsiooni tingimustes minu arvates üsna mõistlikult kulud kontrolli all hoida.

    2006. aasta aruandes mainiti, et 2007. a. alguses alustati müüki laevadel ning see oli edukas. Ilmselt on tegemist Tallinki laevadega. 2007. aastal on võetud peamiseks eesmärgiks ekspordi arendamine, jäädes endiselt Läti turu liidriks.

    Kasumimarginaali osas tõusis aasta tagune väga kehv 0,6% netomarginaal see aasta 3,2% peale. 107 000 latise kasumiga võrreldes teeniti käesoleva aasta 1. kvartalil 712 000 latti kasumit, mis ühtlasi tähendab 6,6 korda paremat tulemust. Päris ilus. Terve 2006. aasta lõikes oli puhaskasumi marginaal siiski 4,3%.

    Pilk bilansile. Kinnisvara real näidatakse eelmise aastaga võrreldes üksjagu suuremat väärtust (18,6M vs 12M latti). Balzams plaanib kolida oma tootmise Riia linnast välja ning arvatavasti on siinkohal tegu kas uute pindade lisandumisega ja/või vanade väärtuse ümberhindamisega. Ei tea veel, kas uusi pindu kavatsetakse osta või rentida.

    Oluliselt on muutunud rida Receivables from related companies, olles 2006 Q1 4M latti, kuid nüüd juba 21M latti. 2006. aasta koondaruandes paistab, et sama asi on kahe rea peale lahti kirjutatud: Loans to related parties (14,4M latti) ning Receivables from related parties (7,6M latti). See ei pruugi olla hea, kuna 2006. aasta lõpus oli valdav enamik Receivables from related companies-rea võlgnevusi Balzamsi jaoks intressi(tulu)vabad. Laenudest oli 2006. aasta lõpus 14,4M latti võlgu S.P.I. Production B.V., mis on sisuliselt Latvijas Balzamsi põhiomanik. Laen tuleb tagasi maksta 2010. aastal või kahepoolse kokkuleppe korral 2015. aastal. Intressiks 1,4% + 3 kuu RIGIBOR, mis teeb praegu 10,4% aastas. Kas siinkohal on veidi lepingutega trikitatud ja laen/võlgnevus intressivabaks tehtud? Lõhnab natuke halvasti. Kahjuks pole 2007 Q1 raportis seotud osapoolte võlgadest detailset ülevaadet antud.

    Lisaks maksab Latvijas Balzams põhiomanikule müüdud koguste pealt litsentsitasusid, kuna kasutab brände, mis on põhiomaniku omanduses. Balzamsi juhtkonna hinnangul on vastavad tasud 2007. aastal 400 000 lati kandis. Ilmselt ei midagi ennekuulmatut, aga sellised "augud" kassas panevad õlgu kehitama.

    Võlg krediidiasutuste ees on aastaga kasvanud 9,9M latilt 21,8M latile. Viimase kvartaliga aga see ilmselt eriti muutunud ei ole. Kui siis ainult veidi tõusnud.

    Valuatsioonidest ka. Praegune trailing EPS on 0,42 latti, seega kaupleb Latvijas Balzams 4,17 LVL aktsiahinna korral trailing P/E suhtel 9,9. 2006. aasta Q2 teeniti 632 000 latti kasumit, seega teatavat sesoonsust arvestades, peaks Balzamsil olema eelduseid ka 2. kvartali tulemust parandada. ROI tuleks praeguse aktsia hinna ning 0,42LVL EPS-i korral 10%, mis vähese riski korral oleks täitsa OK kui seda raha kunagi ka näha saaks. Balzamsi viimaste kvartalite tulemuste dünaamika on:

    2005 Q1, käive 14,3M, kasum 0,156M, marginaal 1%

    2006 Q1, k. 17,1M, kas. 0,107M, marginaal 0,6%
    2006 Q2, k. 21,2M, kas. 0,632M, marginaal 3%
    2006 Q3, k. 21,9M, kas. 1,57M, marginaal 7,1% (ilmselt 1,2M erakorralisi tulusid)
    2006 Q4, k. 28,7M, kas. 0,736M, marginaal 2,5%

    2007 Q1, k. 22M, kas. 0,712M, marginaal 3,2%

    Võrdluseks teiste alkoholitootjate marginaale:

    Alita, 2005 - 13,3%, 2006 - 12,3%, 2006/2007 Q1 - 5,3/5,6%

    Stumbras, 2005 - 24%, 2006 - 19,5%, 2006/2007 Q1 - 19,9%/24,6%

    Saku, 2005 - 11,6%, 2006 - 15,3%, 2006/2007 Q1 - 7,8/13,7% (pre-tax)

    Bilansimaht Balzamsil 70,5M latti, seega 9,4 latti aktsia kohta. Kui sellest lahutada võlad krediidiasutustele (21,8M) latti ning täitmata maksukohustused (8,2M latti), jääb järele 40,5M latti ehk 5,4 latti aktsia kohta.

    Kui arvestada võimalike ühekordsete (sularahas mõõdetud) tuludega kinnisvaratehingutelt, võiks aktsiat küll päris atraktiivseks pidada. Isiklikult ei usu ma eriti lati devalveerimisse, kuna see ei ole kindlasti mingi magic wand, mis probleemid Läti majanduses lahendab. Alkoholimüük ei ole ka eriti konjunktuuritundlik.

    Aktsia hind on minu arvates ilma eriti hea põhjuseta 20% alla tulnud. See võib olla seotud East Capitali ning ilmselt mõne teise institutsiooni tagasitõmbumisega Läti turult, mis on likviidsust Riia börsil veelgi koomale tõmmanud ning aktsiahindu rõhunud. Bilanss paistab aga Balzamsil tugev ja juba nende väärtuste baasilt tundub, et oluliselt allapoole liikumiseks on päris keeruline häid põhjuseid leida kui ettevõte just kahjumit tootma ei hakka või kerkib esile mingeid muid Balzamsit kui investeeringut laias ulatuses mõjutavaid tegureid.

    Arvestades, et Latvijas Balzamsi bränd on Lätis päris tugev, jääb arusaamatuks, miks tegutsetakse niivõrd näruste marginaalidega. Läti alkoholituru mahust omatakse ca 40% (ei tea küll kas see sisaldab ka õllemüüki). Märkimisväärne osa oma toodangust läheb muuhulgas otse SPI-le, kes turustab toodangut lõppklientidele mujal maailmas. Siiski eksporditakse teistele turgudele ka omal käel. Tundub, et müük SPI-le ongi üks madalate marginaalide põhjuseid ja aktsia hind seisab praegu marginaalide taga kinni. Kui suudetakse saavutada vähemasti konkurentidega võrreldavgi efektiivsus, peaks kasum ning aktsia hind jõudsalt tõusma. Ise asi millised on väljavaated selle juhtumiseks käesoleva omanike struktuuri juures.

    Kasuminumbrist lähtuvalt pean aga kvartali tulemusi tugevateks ning olen võib olla sobiva hinna korral aktsiat lisamas. Määramatust on aktsias küll, kuid väärtusinvestorile sobivaid jooni ka. Vaatab, mis turul toimub. Tõsi küll, huvi investeeringu vastu on minimaalne kui jätkub trend, kus vaba raha laenatakse põhiomanikule madala või hoopiski olematu tootlusega välja ja ettevõte täidab SPI jaoks alusetult väikeste katetega tegutseva allhankija rolli.

    Sularaha eriti palju Balzamsi kontodel ei vedele. 2005. aastal ei makstud üldse dividende ning 2006. aastal tühine 0,024 LVL (alla 1% aktsia hinnast).

    Kas kellelgi on Balzamsi kohta mingit asjalikku infot juurde lisada? Eelkõige suhete kohta põhiomaniku S.P.I. Distilleries'iga.
  • Leidsin veel ühe huvitava aktsia Riia vabaturult. Ettevõte nimi on Latvijas Tilti ja taas (ka Tallinna mõõtudes) väikese kapitalisatsiooniga. Firma põhitegevuseks on sildade ja tunnelite ehitus, remont ning projekteerimine.

    Paistab üsna spetsiifilise tegevusega ettevõte, mis riske tõstab. Võtsin aga 10,3 lati peal ettevaatliku positsiooni. Miks?

    Värskelt avaldatud 2007 Q1 tulemustes on ettevõte käive kasvanud aastataguse perioodiga võrreldes 4,7 korda (0,96M latilt 4,55M latile) ning puhaskasum 5,3 korda (62 000 latilt 331 000 latile). Lisaks genereeriti tugevat positiivset rahavoogu, mis ulatus 1,15M latini, olles aastataguse perioodiga 2 korda suurem.

    Ettevõtte kontodel on praegu sularaha 2,64 miljoni lati jagu, mis on 3,93 latti aktsia kohta. Võlga on firmal vähe. Nii lühi- kui pikaajalisi laene kokku 541 000 lati eest ehk ca 0,8 latti aktsia kohta.

    Ettevõtte bilansimaht on 8,3 miljonit latti, millest netovarasid omakapitali ning jaotamata kasumi näol on 3,44 miljonit ehk 5,1 latti aktsia kohta.

    2006 Q1 käive 0,96 MLAT (aastatagune 0,84), puhaskasum 62 200 LTL (1300 LTL)
    2006 Q2 käive 7,65 MLAT (1,51), puhaskasum 377 000 LTL (46 000 LTL)
    2006 Q3 käive 5,92 MLAT (1,21), puhaskasum 1,6 MLAT (150 000 LTL)
    2006 Q4 käive 6,57 MLAT (4,15), puhaskahjum 115 000 LTL (+171 000 LTL)

    Konsolideeritud aastaaruandes kasum korrigeeritud 1,69 MLAT peale.

    Kui praegusest 10,9 LVL aktsia hinnast lahutada sularahavarud 3,93 LVL aktsia kohta ning arvestada viimase 12 kuu EPS-iks 2,91 LVL, mille põhjal on trailing P/E suhe 2,39.

    Kui suudetakse vähegi kasumit hoida (2007 Q1 marginaalid ka üsna tavalised - veidi üle 7%), siis võiks päris huvitav stokk olla. Infrastruktuuri ehitusel peaks minema lähiajal ka paremini kui elamuehitusel. Ettevõtte spetsiifilisusest ning väiksusest tulenevalt aga riskid siiski tõsised. Lisaks ka madal kaubeldavus. Loomulikult võivad väikeettevõtte tulemustes nii käibe kui eriti kasumi osas suurt volatiilsust esineda, seega eriti siin tuleb P/E suhtesse tuleb kindlasti ettevaatlikkusega suhtuda.

    Ostuotsus sai tehtud tavapärasest erinevalt spekulatiivse iseloomuga. Lisaks oli faktoriks ka möödunud nädala lõpus minu jaoks üllatusena ostupoolel tegutsenud Suprema, kes ostis aktsiaid turuhinnaga nii reedel kui ka täna. Minuteada Suprema all suvalised väikeaktsionärid ei toimeta.
  • No hüva, see eelmine ei tulnud nüüd eriti hästi välja, nokin koodi ja proovin uuesti. Kui keegi moderaator teemasse satub, võiks ebaõnnestunud tabeliga postituse kustutada.

    Aga:

    VäärtpaberOstuhindHindTootlus
    Soome, EUR
    Metso25,0341,3865,3%
    Larox12,510,815,7%
    Ixonos4,656,8647,5%
    Etteplan9,0412,5438,7%
    Eesti, EUR
    T. Kaubamaja3,198,1153,9%
    Viisnurk3,534,1517,6%
    Leedu, LTL
    Ukio Bankas2,744,1952,9%
    Žemaitijos P.20,82210,9%
    TEO LT2,112,3310,4%
    Läti, LVL
    Lat. Balzams4,814,26-11,4%
    Lode4,084,01-1,7%
    Lat. Tilti10,31216,5%
    Hiina, USD
    American Dairy21,9822,01-5,0%
  • Vahepeal on olnud erinevaid liikumisi. Leedu turg viimasel ajal minu portfellis vist suvepuhkusele läinud. Liikumisi vähe. Tõenäoliselt muutub asi vähemalt Ukio Bankase osas hiljemalt juuni lõpus volatiilsemaks, kuna traditsiooniliselt avaldab ettevõte oma lõppenud kvartali esialgsed tulemused üsna järgmise kvartali alguses. Ukio on seeläbi saanud minu jaoks ka auväärseks majandustulemuste hooaja avalöögiks.

    American Dairy teatas uuest finantseeringust läbi vahetusvõlakirjaprogrammi ning veidi aega tagasi avaldati ettevõtte Q1 tulemused, mis käibe osas analüütikute ootuseid ületasid. Uued finantseeringud on samuti üldjoontes positiivne uudis. Kuigi see tähendab ilmselt mingit dilutionit, on ettevõttel oma väiksuse juures vaja lisaraha, et kolossaalsel Hiina turul kasvada (s.t. kommentaariks niipalju, et USA-ga ei seo ettevõtet peale oma nime peaaegu midagi - toodete müük toimub ainult Hiinas ning tegu on Hiina ettevõttega). Aktsia kurss on nimiväärtuses nende uudiste voos tõusnud ostutasemetele, kuid valuutakursi muutusest tulenevalt on investeering USD vs EEK/EUR baasil ca 5% järele andnud. Pean tõele au andma, et lootsin 2006 Q4 ning 2007 Q1 tulemustest kiiremat kasvu, mida ettevõte näiteks 2006. aasta algusepoole näitas. Siiski on kasv olemas ning valuatsioon OK, seda eriti Hiina turgu arvestades.

    Soomes on olnud samuti kiireid päevi. Head tõusu on teinud Larox, kuid tõeline staar oli Ixonos, mis vaevleb praegu küll loomuliku korrektsiooni käes. Tegi päevasisesed tipud mõni päev tagasi 8,04 EUR peal. Tõttöelda kutsus veidi kauplema, kuid istusin siiski käte peal. Ka Metso näidanud enda kohta suhtelist volatiilsust üles ning peale 4% tõusu mõni päev tagasi, olnud viimastel päevadel nõrk.

    Soome turul on rahutust tekitanud intresside tõstmine, kuid arvan, et sellest kosutakse ja seni fundamentaalselt heade aktsiate puhul on tegu pigem psühholoogilise efektiga. Arvatavasti oli paljudele negatiivseks impulsiks ka Morgan Stanley analüütiku hinnang, et Euroopa turge võib tabada korralik langus.

    Minu arvamus asjast on hetkel see, et kui peaksime tõepoolest nägema Euroopa indeksite langust näiteks 15% ulatuses suhteliselt lühikese aja jooksul, mõjutab see kahtlemata vähemal või rohkemal määral valdavat enamikku tsooni aktsiaid, olenemata kuivõrd fundamentaalselt õigustatud see korrektsioon mingi konkreetse aktsia puhul on. Kui nägemus oma portfelli sisu osas on positiivne ja ennekõike õigustatud, ei pea ma õigeks korrektsiooni hirmus täies mahus rahasse hüpata. Heade ostukohtade leidmiseks nii olemasolevatest kui ka uutest väärtpaberitest, on aga alati hea rahavaru hoida. Selle taseme mõningane reguleerimine on muidugi täiesti normaalne. Kui tihti aktsiatest rahasse ja vastupidi hüpata, on pigem suurem tõenäosus, et tagajärjeks on hoopis negatiivne tulemus. Tehnilised korrektsioonid iseenesest mulle meeldivad :-)

    Korrektsioonidest rääkides, on osta/lisa nimekirja hakanud aina agressiivsemalt sisse tungima Ixonos, mille piik üles oli tõepoolest hirmkõva ning nüüd magatakse väikest peatäit välja. Kui aktsia peaks lähiajal veel nõrgenema, kaalun veelgi tõsisemalt aktsia lisamist.

    Eestis annab Tallinna Kaubamaja ilmselt erinevatel põhjustel veidi järgi. Esmalt osades segmentides nõrgad jaekaubandusnumbrid (kuigi ma arvan, et TKM-i Q2 raportis ei ole veel selgeid märke tarbimishimu koomale tõmbumisest), jätkuv jutt "hard-landing" stsenaariumi võimalikkusest ja üleüldse suhteline neutraalne seis kohalikul turul. Lisaks värsked uudised Arco Vara IPO kohta, mis turult vähemalt mingis mahus turult likviidsust endasse imeb. Samuti võib ING olla endiselt oma exposure't TKM-is vähendamas. Ikka tundub hind atraktiivsena ja kuigi hinna osas väga pretensioone ei olegi, arvan, et ajastus pole praegu võib olla kõige parem. Jälgin edasi ja ootan muuhulgas uudiseid automüügi strateegiate, ilutoodete keti ning Läti kohta.

    Viisnurk teinud seda, mida lootsin ning vahepeal viskas natuke dividende ka. Tipp-topp. Aktsia ei ole kallis, on kindlasti potentsiaalikas, kuid praeguse hinnaga võtan ta maha listist, mida aktiivselt lisamise eesmärgil jälgin. Müüa aga ei kavatse. Kui vahepeal liikumist allapoole ei juhtu, teen peale Q2 tulemusi otsuse lisamise, müügi või hoidmise teemal. Muuhulgas ootan börsiteadet detailplaneeringu kinnitamise kohta Pärnu kinnisvaraprojektile. Time is money! In this case, in more ways than one.

    Lätis tulemuste peale vaikselt tõusnud ja Lode triivib oma tavapäraseid radu pidi. Tundub, et Lode häda on Q1 raportiga see, et ei ole piisavalt palju inimesi, kes uuriks, miks teeniti sel aastal aastatagusega võrreldes umbes sama palju kasumit (hint: ühekordsed tulud). Samas on alati võimalus, et loll olen hoopis mina. Latvijas Tilti sai võetud esialgu pooleldi kauplemisideena ja on oma ebalikviidsuses hautatuna kenasti tõusnud. Jälgib kauplemise dünaamikat.
  • Väike typo käib asja juurde. Laroxil ostuhind ning käesolev hind ära vahetatud.
  • Mul on puhtalt vormiline ettepanek. Ilma ääristeta tabel näeb minumeelest parem välja. Kui number üks seal koodis table border="0" nulliks muuta, siis tabelil borderid kaovad. Postituse 07/06/07 03:05 tabel näeb päris hea välja.

    Aga muidu hea lugemine (Y), respect!
  • taustainfoks oleks ilus näha ka portfelli protsentuaalset jagunemist (k.a. cash osakaal)
  • Võtsin paar päeva tagasi varem kirjeldatud Keslas 10,66 EUR peal positsiooni sisse. Metsandussektoris on küll palju ebamäärasust, kuid pikemas perspektiivis arvan, et metsamasinate müüjatele toob see ebamäärasus pigem soodsaid arenguid. Kesla aktsia hinna performance on teiste Soome masinaehitajatega võrreldes sellel aastal kehvem olnud. Üheks põhjuseks on kindlasti ettevõtte väiksus. 1. kvartali tulemused olid aga korralikud ning üks investeerimistees seisneb ka analoogselt korralikes 2. kvartali tulemustes.

    P/E põhjal (11 kandis) on tegemist ühe odavaima Helsingi börsil kaubeldava ettevõttega. Enamik veel väiksemat suhtarvu näitavad ettevõtted on kinnisvarafirmad. Samuti maksis ettevõte 2006. aasta eest 0,5 EUR dividendi, mis pakub ühtlasi ka head dividenditootlust.

    Kesla 1. kvartali käive kasvas ca 15% (eelmise aasta teises pooles müüdi personaaltõstukite segment) 9,5 MEUR-le ning puhaskasum ligi 35% 0,75 MEUR-le. Arvan, et heade 2. kvartali tulemuste puhul korrigeeritakse valuatsiooni mõnevõrra kõrgemale. Esialgu on investeeringu ajaline periood 2. kvartali tulemused, peale mida hindan uuesti olukorda.

    Siiski on veel üks oluline tahk, mis investeerimisotsust mõjutas. Nimelt on Soome ja ilmselt ka teiste lähiriikide metsandussektorid häirekella löömas Venemaa ümarpalgi väljaveotollide hüppelise tõstmise pärast. Plaani kohaselt tõusevad selle aasta suvel palgi eksporditollid 4 euro pealt tihumeetrilt vähemalt 10 euro peale ning aasta pärast 15 eurole. 2009. aasta alguses on praeguste plaanide kohaselt tollid juba 50 eurot tihumeetrilt, mis tähendab praktikas seda, et palgi eksport Venemaalt lõpeb. Soome metsandussektor on aga Vene toorpalgist tugevalt sõltuv. Näiteks 2005. aastal imporditi Venemaalt 17 miljonit tihumeetrit palki.

    Teema on Soomes üles võetud riiklikul tasemel ning pandud küsimärgi alla Venemaa sobivus WTO liikmeks kui selliseid makse rakendatakse. Minu andmetel Vene pool oma plaanides paindunud ei ole. Eesmärgiks on suurendada Venemaa pinnal puidu väärtustamist ning mitte leppida kõigest palgi ekspordiga. Kui olukord ei muutu, on praeguse seisuga tegemist väga tõsise hoobiga Soome metsasektorile, mis on Soomele äärmiselt oluline (sektor annab ca 25% riigi ekspordist) ning ohtu sattuvad tuhanded töökohad. Venemaa teatas, et juunikuus loobutakse saematerjali eksporditollidest, mis seni olid umbes 5% materjali väärtusest. See samm kinnitab veelgi soovi laiendada puidu väärtustamisega tegelevat sektorit. Esialgu oleks asjade käigu puhul oodata saetööstuste liikumist Soomest Venemaale, kuid vallanduda võib ahelreaktsioon ning järgi lähevad ka paberi- ning tselluloositehased, mille madal efektiivsus on juba pikalt Soome murelapseks. Jällegi, ohustatud on väga paljud töökohad ning Soome oluline majandusharu.

    Riiklikul tasemel ollakse tõsiselt mures ning teadvustatakse, et Soome oma tooraine kasutus peab oluliselt tõusma. On tõenäoline, et selle toetamiseks astub valitsus sisepoliitilisi samme. On see siis toetuste, maksusoodustuste, regulatsioonide vms näol, kuid midagi ilmselt tehakse. See tähendab omakorda suuremat nõudlust metsatööstuses kasutavate masinate ning sellega seotud teenuste järele.

    Teisalt ei suuda Soome oma metsad kogu metsatööstuse toorainevajadust nagunii katta ning väga tõenäoliselt tähendab eksporditollide tõstmine Soome ettevõtete suuremaid investeeringuid saetööstuste rajamisse Venemaal ning Vene metsandussektorisse üldse. Kesla opereerib ka Vene turul ning kindlasti on Soome ja Rootsi ettevõtetega suheldes Soome firmal teatud competetive advantage. Negatiivse poole pealt võib ümarpalgi ekspordi peatumine mingis ajavahemikus tähendada hoopis raiemahtude vähenemist, kuid pikemas perspektiivis usun positiivsesse tendentsi.

    Peale Soome on sunnitud rohkem oma metsa langetama ka teised Venemaa palgist sõltuvad riigid, mis tähendab jällegi suuremaid investeeringuid vastavasse masinaparki.

    Pärast valitsuse sõnavõtte vajaduse kohta tööstustes oluliselt rohkem Soome tooret kasutada liikus tugevalt üles Ponsse aktsia, mis toodab samuti metsanduses kasutatavaid masinaid. Keslaga võrreldes on tegemist suurema ning likviidsema (samal ajal selgelt kõrgemate valuatsioonidega) ettevõttega, millega võib ilmselt seletada Kesla rahulikumat käitumist. Tuleviku osas on ka Eesti metsamasinate müüjad positiivsust üles näidanud.
  • 20,9 USD peal läks kinni American Dairy positsioon. Algne investeerimistees, et kasv jätkub sarnaselt 2006. aasta algusele ning keskpaigale, ei leidnud 2006. aasta viimases kvartalis aset. Langus oli aga nii tugev, et ei pidanud nendel tasemetel mõistlikuks väljuda. Kuna hind on tõusnud, otsustasin positsiooni väiksema kahjumiga kinni panna.

    Üsna tõenäoline, et ettevõttel läheb tulevikus hästi, kuid kuna viimaste kvartalite kasv pole olnud plahvatuslik, hind on ostulähedastele tasemetele tõusnud ja raske on ettevõtte majanduskeskkonnaga kursis olla, otsustasin positsiooni sulgeda. Viimaseks müügiotsusele viinud impulsiks oli vajadus sularaha osakaalu portfellis tõsta.
  • Kesla on küll huvitav leid......

    Mina ei usu, et ükski suur soome tselluloosi/paberfirma plaanib venemaale investeerida pärast seda mis juhttus Segezas 1998 rootslaste AssiDomän'iga (pandi paberitehasesse räme raha ja lõpuks kohalikud ametnikud lihtsalt peedistasid ja mängisid kuni svedud miljardihävingutega lahkusid, tehas läks venkudele) ja hiljuti see sadama lugu kus lihtsalt võeti soomlastelt maa käest ära kroonlinna juures.
    Samuti on reaalne, et venelased "keerame teil kraanid kinni aga tulge meile ehitama" suhtumisega investeeringuid palju ei saavuta ning lõpuks kuhugi ikkagi peavad oma puidu müüma ning vbl. madalamate tollidega.
    Soomlased hoopis investeerivad kaug-itta või l-ameerikasse (fray bentos) ja sulgevad vaikselt paberimasinaid või saekaatreid kui need vananevad soomes. Aga jah ilmselt puiduvarumine soomes peab suurenema ja metsamasinatest vist juba ongi seal puudus.
  • opex,

    Soome metsasektori firmad on Venemaale investeerinud küll. Mõlemal gigandil - nii Stora Ensol kui UPM-Kymmenel on Venemaal tootmist. Ilmselt ka väiksematel tegijatel.

    Lisaks on viimase aja Soome suurim investeering Venemaa metsasektorisse Ruukki Groupi poolt rajatav saetööstus. Investeeringu kogusumma peaks laiendustega ulatuma miljardi euroni. Ruukki tegelikult ise rohkem investeerimisfirma ja konglomeraat.

    Kindlasti on Venemaal endiselt palju määramatust, kuid majanduskeskkond on aastal 2007 siiski stabiilsem ning ootuspärasem kui aastal 1998. Metsasektor ei kuulu vist Vene kõige strateegilisemate valdkondade hulka (nagu gaasi- ja naftatööstus), kus ka väga suured välisfirmad võivad tõsiseid ebameeldivusi kogeda. Soome ettevõtetel on tõepoolest puidutollidele lisaks viimasel ajal Vene suunal teisigi negatiivseid uudiseid olnud, mis ka meedias kajastust leidnud, kuid ma ei usu, et see investeeringuid piisavalt lämmataks. Seda muidugi juhul kui selleks täiendavaid põhjuseid ei anta.

    Ladina-Ameerika on samuti populaarne valdkond. Sealne eukalüptipuu kasvab üksjagu kiiremini kui siinsed puusordid, mis on ettevõtetele lisaboonuseks. Kesla müügivõrk aga nii kaugeid regioone minuteada praegu veel ei kata.
  • Minu viga et ei kirjutanud aga mõtlesin suuri megainvesteeringuid (tsellu ja/või paberitehast), mida on seal välismaalastest teinud vist vaid Mondi ja International Paper ja väidetavalt kindlustanud kõik investeeringuid ja maariski, maksavad hullu raha et kindel olla kui laks peaks tulema.
    Puiduvarumist ja saekaatreid on seal muidugi teistelgi.


  • Tõenäoliselt on vähemalt väikeaktsionäride ringis peale Arco Vara börsiletulekut üks enim kõne- ja mõtlemisainet (viimast loodetavasti rohkem) põhjustanud aktsia Viisnurk. Plaanisin tegelikult juba nädalavahetusel, et vaatan korra veel numbreid ja panen mõned enda kommentaarid firma kohta kirja. Esmaspäeva +15% lisab seda vajadust veelgi. Tõsi küll, teisipäeval võiks juba korrektsiooni näha, kuid saame näha. Peab otsustama, mida selle stokiga peale hakata. Eelmise aasta Q2 numbrid avaldati augusti lõpus.

    Mis siis õigupoolest 1. kvartali raport näitab. Käive kasvas 53 MEEK-lt 66,7 MEEK-ini, mis tähendab ühtlasi umbes 25% kasvu. Eelkõige oli turule aga üllatuseks puhaskasumi kasv, mis tõusis lausa üle 4 korra 7,5 MEEK-ni. 2006. Q4 kasum sarnase käibe juures 4,4 MEEK.

    2007 Q1 numbritest moodustas mööblidivisjoni käive 33,7 MEEK (aasta tagasi 32 MEEK) ning kasum 2,7 MEEK (1,2 MEEK). Ülejäänud andis ehitusmaterjalide divisjon. Sealjuures on Q1 mööblidivisjoni netomarginaal 8% (3,7%) ning ehitusmaterjalide divisjoni netomarginaal 17,9% (8%). Kokku on puhaskasumi marginaal tõusnud 11,2%-le (3,5%).

    Keskmine töötajate hulk 1. kvartalil oli 327, olles aastatagusega võrreldes väiksem (345). Tööjõukulud on aga sellegipoolest kasvanud, olles 14,4 MEEK (12,5 MEEK).

    Minu jaoks päris üllatavalt on ekspordi osakaal 1. kvartali tulemustel lausa 79% (52,9 MEEK vs 13,7 MEEK) ning suurim turg on Soome (34 MEEK). Siin on ilmselt ka Heleniuse käsi mängus.

    Mis saab edasi? Börsiteadete järgi võiks eeldada, et läbi Skano keti laienemise oleks mööbliäri Viisnurga jaoks tulevikus prioriteetsem, kuigi otseselt ei ole sellekohaseid kommentaare kuulnud ning välisturgudel laienemist plaanitakse ka ehitusmaterjalide segmendis. III kvartalis alustab uus ehitusmaterjalide liin tööd ning plaatide tootmisvõimsus kasvab. Mööbliäri ise on tegelikult alati minu jaoks paraja küsimärgiga olnud ja mitte ainult Viisnurga puhul. Ühest küljest suudab ta omaniku üheks maailma rikkaimaks inimeseks teha (IKEA), kuid teisalt paistavad üsna paljud tegijad virelema. Tõsi, see on veidi kehv võrdlus, kuid Leedu börsil olevad mööblitootjad maadlevad kasumi ja väga madala (1-2%) kasumlikkusega. Kindlasti on aja jooksul Viisnurgast loodetud uut Baltikat, orienteerudes tootmisettevõttest rohkem jaemüügile. Koos Heleniusega tekivad need mõtted mõistagi kergesti. Samas tundub mulle, et mööbliäri on rõivaärist üksjagu erinev. Uusi riideid ostetakse kahtlemata kergema käega kui mööblit ja selles suhtes tuleb rõivaäri ilmselt kergemini tarbimise kasvuga kaasa. Uutel turgudel kinnisvarabuumi tingimustes peab mööblile nõudlust olema, kuid kui sisustajaks juhtub olema arendaja, on hinnakonkurents kindlasti suur. Samuti paistab (IKEA eeskujul), et mööbliäris on väga oluline tootmismaht ja tööjõukulud, mis annavad ilmselt meie lähiregioonis eelise näiteks Poola tegijatele ja kolossidele nagu IKEA, kes võib ka Hiinast oma kauba kohale tellida. Tõsi küll, lähiajal ilmselt IKEA Baltikumis Viisnurga otseseks konkurendiks ei saa.

    Esmapilgul on mööblidivisjoni käive aastatagusega võrreldes veidi pettumust valmistav, kuna käive tõusis vaid veidi üle 5%, kuid jaemüügi kasv mööblidivisjonis ulatus 68%-ni. Seega anti järele hulgimüügis, mis on põhimõtteliselt õige areng ning seda iseloomustab ka kasumimarginaali paranemine ja puhaskasumi tõus 2,2 korda. Kui suudetakse end uutel turgudel käima tõmmata, võiks tulevik olla helge. Samuti tuleks ilmselt kõne alla Baltikaga sarnaselt teatud määral allhanke suurendamine.

    Lähemate kvartalite lõikes liigutab aga Viisnurga kasuminumbrit ja aktsia hinda pigem ehitusmaterjalide divisjon. 1. kvartalis teenitud 18% netomarginaal tundub päris kõrge ja pikemas perspektiivis ilmselt keeruline hoida. Tundubki, et Viisnurga esimese kvartali väga hea tulemuse taga on käibe ja mahtude paisumine, mille tingimustes püsikulud ilmselt eriti palju ei kasvanud. Ehitusbuumi tingimustes tõusid tõenäoliselt ka Viisnurga müügihinnad ehitusmaterjalide divisjonis. Kolmandana vast mööbliäri ümberorienteerumine. Hea seis ehitusmaterjalide tootja jaoks võiks endiselt mõnda aega jätkuda, kuid ühelt poolt räägitakse, et eelmisel aastal valitsenud ehitusmaterjalide defitsiit on tunduvalt kahanenud ja teisalt on signaale, et järgi on hakanud andma ka ehitusturg eramute ning väikearenduste lõikes.

    Samamoodi on negatiivne kommentaar ehitusmaterjalide tootmisest Viisnurgalt endalt. Kuigi ehitusplaatide tehas töötab täisvõimsusel, ei ole suviseks ehitusperioodiks jõutud valmistoodangu varusid ette toota. Ühelt poolt võib see tähendada küll hindade tõstmist, kuid teisalt kaotatud käivet ning turuosa. Ehitusperioodi kõrgajana nimetatakse samas juulit ja seega võiks oodata, et Q2 tulemusi see palju ei mõjuta. "Probleemsel" perioodil oodatakse 1. kvartaliga võrreldes väiksemat tulusust ja müüki. Arvaks, et räägitakse peamiselt 3. kvartalist. Küll aga peaks siis alustama ka uus tootmisliin, seega võimalikud tarneraskused ei kesta heal juhul kaua.

    Mis juhtus 2006. aasta 2. kvartalis? Tehti käivet 56 MEEK ehk siis kõigest umbes 3 MEEK rohkem kui sama aasta 1. kvartalis. ning teeniti puhaskasumit 3 MEEK (6 kuud kokku 4,8 MEEK). Käibest 33 MEEK andis mööblidivisjon ning 23 MEEK ehitusmaterjalide divisjon.

    Viisnurgal pole kahjuks sellise tegutsemismudeliga eriti stabiilset ajalugu, mille järgi võiks hinnata kuivõrd palju on Q1 ning Q2 käivetes sesoonset erinevust, kuid eelmise aasta eeskujul tõenäoliselt suurt käibekasvu 2. kvartaliks prognoosida ei tasu. Seda kõike eeldusel, et ehitusmaterjalide divisjoni võimsus pole müüke juba 2. kvartalis selgelt mõjutanud. Kõigi eelduste kohaselt on aga müügikäibes eelmise aastaga võrreldes suurem osakaal ehitusmaterjalidel ning mööblidivisjoni müükides jaemüügil, mis tähendab kokku kõrgemaid marginaale.

    Kui Q2 müügikäive ulatub 70 MEEK-ni ning jätkatakse Q1 marginaaliga (11,2%), oleks puhaskasum 2. kvartalis 7,8 MEEK ringis, mis tähendab aastataguse tulemusega võrreldes 2,6 korda paremat tulemust. Samas tuleks ilmselt praegu igaks juhuks konservatiivsem olla. Ühest küljest võiks ehitusmaterjalide nõudlus 2. kvartalist hoogustuda, kuid kuna pakutakse minu arust ka sisetööde materjale, võiks neid töid just üldehitusest erinevatel aastaaegadel teha. Kui prognoosida käibeks veidi tagasihoidlikumalt 60 MEEK ning puhaskasumi marginaaliks ümmargust 10%, oleks puhaskasum 6 MEEK. Nende vahemikku äkki kasuminumber kukubki kui 1. kvartalis just valmistoodangu saldosid kõvasti vähemaks ei müüdud.

    Uurisin huvipärast ka varude käekäiku - ehk on 1. kvartalis laod valmistoodangust tühjaks müüdud (sellest ka suurem kasum) ja seetõttu hoiatus suvekuude defitsiidi osas. 1. kvartaliga on varude hulk tegelikult ca 1,5 MEEK tõusnud (45 MEEK-lt 46,5 MEEK-le. Kahjuks pole aga 1. kvartali tulemustes valmistoodangu osakaalu varude seas, mistõttu jääb see nüanss siiski selgusetuks. 2006. aasta lõpus oli varudes 23,2 MEEK valmistoodangut + 8,6 MEEK lõpetamata toodangut.

    Eraldi peaks vaatlema Niidu kinnisvara arendusprojekti, mis on 2006. aasta seisuga hinnatud 110 MEEK väärtusele. Bilansis on Niidu tänava kinnistu 7,4 MEEK väärtusega. Lisaks on Rääma tänava kinnistu bilansiline ning hinnatud väärtus 2,8 MEEK ning 18 MEEK. On märkimisväärne, et 2005. aasta hindamise kohaselt oli Niidu tänava kinnistu väärtuseks 57,8 MEEK ning Rääma puhul 8 MEEK.

    Niidu tänava projektil pole küll vist lõppu veel näha, kuid igati mõistlik on see siiski mingisuguse diskonteerimisega praegusesse aktsia hinda arvestada, kuna arendusprojektina teda käsitletakse. Kui arvestada jahenevat kinnisvarakliimat (kinnistu väliumishind ei ole võib olla praegu enam 110 MEEK?) ja potentsiaalset saadavat tulu dikonteeritud rahavoogude põhimõttel, võiks mingiks konservatiivseks tuluootuseks äkki täna 60-70 MEEK arvestada? Kuigi nagu ma aru saan, oli tegemist hinnanguga kinnistule "as is" ja arendustegevuse eesmärgiks on sellele siiski lisaväärtust anda. Sellest tulenevalt võiks praegusest Viisnurga aktsia hinnast näiteks nii umbes 0,9-1 EUR kinnisvaraprojektist oodatavat tulu maha arvestada ja vaadelda ülejäänud osa sellisena, mis hetkel kasumit toodab. Kuigi see on pigem konservatiivne prognoos.

    Mis võiks siis Q2 järgne prognoositav P/E olla? 2006 H2 puhaskasum - 7,9 MEEK. 2007 H1 äkki siis alates 13,5 MEEK kui Q2 selgeid tagasilööke ei tule. Seeläbi ootaks tulemuste järgseks P/E-ks 19 (aktsia hinna 5,79 EUR juures). Arvestades aktsia hinnast maha oodatavat tulu kinnisvaraprojektist 0,9 EUR, oleks P/E 16, mis on teistest jaemüüjatest selgelt odavam. Kogu 2007. aasta kasumi põhjal on see väga tõenäoliselt veel madalam.

    Omakapitali Viisnurgal bilansis Q1 järel 79,3 MEEK, mis teeb 1,13 EUR aktsia kohta. Kui bilanssi veidi mudida ning lisada omakapitalile kinnistute bilansilise ning viimase hindamise käigus saadud väärtuse vahe (118 MEEK), on see kokku 2,81 EUR aktsia kohta.
  • Väljusin täna Viisnurga positsioonist. Erinevates osades. Osa võeti aski poolelt, lõpp bidi. Keskmine väljumishind 6,21 EUR. Kuigi ettevõtte arengu lõikes on mul lähikvartaliteks üldiselt positiivne meelestatus, oli see hind minumeelest mõistlik praegu väljumiseks. Eelmise aasta Q2 tulemused avalikustati augusti lõpus, seega on aktsial 2 kuud aega saamaks läbi tulemuste kõrgemat fundamentaalset väärtust, mis võiks aktsia hinnale ülesliikumiseks uut jõudu anda. Ei usu praegu, et see trailing P/E tase (24 kandis) peab kogu selle aja vastu, liiatigi on keeruline siit enne tulemusi veel oluliselt kõrgemaid tasemeid näha, seega raha lauale ilmselt ei jää. Kui vahepeal peaks aktsiat tabama tõsisem korrektsioon, olen valmis uuesti positsiooni võtma, kuid hetkel (veel) selleks targeteid ei sea. Väljumisstrateegia seega sarnane Ramirendile.

    Sulgumishinna põhjal õige otsus, pigem tuleb homme kasumivõtjaid juurdegi. 1,5 kuuga 75% kasumit.
  • Investeerimispäeviku autori poolt välja pakutud KELAS on viimaste päevadega tõusnud 19% tuleb ainult ennast kiruda miks positsiooni vaid virtuaalis võtsin. Aga käesoleva päeviku ja tema autori suhtes respect ning 12 points !
  • Jah, väga sobiv päev, mil Keslast rääkida. Peale mitut järjestikust tõusupäeva oli täna näha kasumivõttu ning läbi selle ka vahepeal hinda -4% kandis võrreldes eilse sulgumishinnaga.

    Praegu aga kaupleme juba +4% kandis võrreldes eilse sulgumisega ning 13 EUR peal. Põhjuseks on täna antud positiivne kasumihoiatus. Teatatakse, et Kesla Q2 käive ning kasum paranevad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga märkimisväärselt ja ettevõtte äri on jätkuvalt soodsas suunas arenenud.

    Esimese poolaasta käibeks ennustatakse 21,8 miljonit eurot ning finantskulude ja maksude (EBIT?) eelne kasum 2,2 - 2,4 miljonit eurot. Võrdlusena eelmisel aastal käive 14,5 miljonit eurot ning EBIT kasum 1,6 miljonit eurot.

    Aktsia minu isikliku hinnangu kohaselt odav ning investeering, loomulikult, ennast senini täiesti õigustanud.
  • Märkimist väärt uudiseid Etteplanilt. Aktsia täna Helsingi turul suurim tõusja (+6,43%) ning sulgus 13,25 EUR peal. Tegemist on konsuldi ettevõttega, mis tegeleb peamiselt tööstussektorile projekteerimisteenuste ning tootearenduse ja sellega seotud teenuste pakkumisega.

    Teatati, et on omandatud enamusosalus (58% aktsiatest ning 73,4% häältest) samas sektoris tegutsevas Rootsi ettevõtes Gesab AB. Firma 2006. aasta käive oli 17,8M EUR, kasum 1,14M EUR ning töötajaid praeguse seisuga 240. Selle aasta kasumile oodatakse möödunud aastaga võrreldes lisa ning firma on suutnud viimastel aastatel jõudsalt kasvada ja kasumlikkust parandada. Esindused asuvad peamiselt Rootsis, kuid ka Ungaris.

    Etteplanil seevastu 2006. aastal käive 101,7M EUR, kasum 4,2M EUR ning töötajaid 2007 Q1 seisuga 1707. Üksjagu saadakse siit kohe tulemust juurde, kuid esmaste andmete põhjal tundub kõige huvitavam hoopis hind, mis Gesabi eest makstakse. Kuigi esialgu omandati põhiomanikult veidi üle poole ettevõtte aktsiatest, saab Etteplan omandada ka 100% osaluse.

    Täisosaluse eest makstav maksimaalne summa saab ulatuda kuni 82M SEK-ni (8,9M EUR) ning konkreetne summa oleneb Gesabi 2007 H1 ning terve majandusaasta tulemustest. Esmast analüüsi saab teha vanal heal P/E meetodil. Sisuliselt omandatakse firma maksimaalselt 7,8-kordse 2006. aasta kasumi eest, mis on selles (üsna kõrgete trailing valuatsioonidega hinnatud) sektoris ning kasvu(l)ootustega ettevõtte puhul igati soodne hind. Tõsi, ma ei tea palju on praegu Gesabi võlakoormus, kuid konsultatsioonifirmade puhul ei tohiks reeglina suuri kapitalipaigutuse vajadusi olla. Etteplan maksab tehingu eest sularahas, mida oli Q1 järel kontol 7,1M EUR ja tehing peaks toimuma septembris.

    Võrdluseks kaupleb Etteplan ise trailing P/E suhtel 23,7 ning (Etteplanist suurem ja laiema haardega, kuigi samas valdkonnas tegutsev) Pöyry 25,7. Seega arvan, et enim meeldis turule just makstav hind.

    Lisaks veel üks huvitav nüanss, mis puudutab nii Etteplani kui Laroxit. Firmade market capid on praegu vastavalt 132M EUR ning 134M EUR. Kauplevad nad praegu Helsingi turu väikeettevõtete nimekirjas, kuid lävepakk keskmise suurusega ettevõtete nimekirja astumiseks on market cap 150M EUR. Mõlema aktsia puhul on sellest umbes 15% puudu.

    Eeldatavasti jäävad keskmise suurusega ettevõtete listi liikmed suurema raha omanikele rohkem silma kui väikeettevõtete seas listitud firmad. Oli kogemus Ramirendiga, mille aktsia paistis saama selget lisaboosti peale seda kui firma listiti keskmise suurusega ettevõtete listist suurettevõtete listi (seal lävepakuks 1 mrd EUR kui ma ei eksi). Tõsi, ühest küljest võib reaktsioon väikeettevõtete ning keskmise suurusega ettevõtete vahel liikudes olla väiksem ning teiseks võis see märkimisväärsem liikumine olla ka kokkusattumus. Mingit mõju võiks aga oodata küll, kasvõi teiste väikeaktsionäride spekulatiivsete ostude läbi.
  • Kuivõrd käesoleva aasta esimene pool ümber saanud, oleks paslik tootluste tabelile update teha:

  • Mis puudutab tootluseid selle kalendriaasta sees, siis käesoleval aastal on positsioonid avatud:

    Larox, mai lõpp - veidi vähem kui 1,5 kuuga +32,7%
    Ixonos, veebruari algus - 5 kuuga +55,9%
    Etteplan, aprilli lõpp - veidi rohkem kui 2 kuuga +46,6%

    Lat. Tilti, juuni algus - 1 kuuga +29,5%
    Lat. Balzams, veebruari keskpaik - 3,5 kuuga -7% (suurem osa algsest positsioonist siiski müüdud ammu)
    Lode, erinevates osades - +3,6%

    Teisisõnu on raske paremat performance't ette kujutada kui need Soome aktsiad seni pakkunud on.

    Metso, 2006. aasta septembri algus - käesoleva kalendriaasta tootlus +21,7%
    T. Kaubamaja, 2006. aasta juuni algus - käesoleva kalendriaasta tootlus -1,6%
    TEO, erinevates osades - käesoleva kalendriaasta tootlus -6,3%
    Zemaitijos Pienas, erinevates osades - käesoleva kalendriaasta tootlus -20%

    Hakkan edaspidi tabelis ka jooksva kalendriaasta tootluseid träkkima, seda enne ei teinud. Kogu portfelli kalendriaasta tootluse leidmiseks pean aga veel mingi adekvaatse arvestusmeetodi välja mõtlema.

    Käesoleval aastal suletud positsioonidest parimad tehingud Ramirent hoidmisperioodiga 7 kuud ja tootlusega ca 235%; Olympic hoidmisperioodiga 3 kuud ning tootlusega ca 100%; Viisnurk hoidmisperioodiga 1,5 kuud ja tootlusega 75%. Kõige kehvemini läks ilmselt American Dairy puhul, mis läks kinni ca 10% kahjumiga.
  • Teemade nimekirja

    VäärtpaberOstuhindHindTootlus
    Soome, EUR
    Metso25,0346,5786,1%
    Larox10,814,3332,7%
    Ixonos4,657,2555,9%
    Etteplan9,0413,2546,6%
    Eesti, EUR
    T. Kaubamaja3,199,03183,1%
    Leedu, LTL
    Ukio Bankas2,744,8878,1%
    Žemaitijos P.20,82210,9%
    TEO LT2,112,3913,3%
    Läti, LVL
    Lat. Balzams4,814,48-6,9%
    Lode4,444,63,6%
    Lat. Tilti10,313,3429,5%