Investeerimisvõimalused põllumajandussektorisse
Log in or create an account to leave a comment
-
Selle nimega teema selgelt siit foorumist puudu.
Kas keegi oskab nimetada spetsiaalseid ETF-e, fonde või muid juhitud instrumente, millega põllumajandussektoris positsiooni võtta? -
PowerShares DB Agriculture (DBA)
-
Lisaks eelmainitud USA turul kauplevale instrumendile on Londonis ETFS Agriculture DJ-AIGCSM
vt. ka http://www.bloomberg.com/apps/cbuilder?ticker1=AIGA:LN
Ja sama ETFS pakub ka veel järgmisi võimalusi (Bloombergi tickerid)
Coffee COFF:LN
Corn CORN:LN
Cotton COTN:LN
Grains AIGG:LN
Livestock AIGL:LN
Live Cattle CATL:LN
Lean Hogs HOGS:LN
Soybean SOYB:LN
Soybeans Oil SOYO:LN
Sugar SUGA:LN
Wheat WEAT:LN
Kõik see kraam on ka Saksamaa turul kaubeldav, aga seal justkui likviidsus täiesti olematu, Londonis tehakse siiski vähesel määral kaupa -
Ohh, hea teema. Keegi mõnda head toidu ETF´i oskaks pakkuda?
Taivo, Trigon Agri Stockholmi First Northil äkki? -
Powershares Dynamic Food & Beverage Portfolio (PBJ)
-
Tnx, ega ETFide universum toidumaailmas pole jõudnud sinna maani, et katta ka täpsemalt erinevaid toidu segmente? Liha, piim, munad, juurvili, puuviljad etc basic stuff. Ise ei suuda leida, tõenäoliselt pole. Ning futuurid eriti ei meeldi.
-
momentum,
Trigon Agri tegevuste vastu olen huvi tundnud küll. Üldjoontes on ju välja paistvad plaanid sellised, mis ei saaks mitte meeldida. Miinuspoolel on aga see, et esmalt on First North vist suhteliselt raskesti kättesaadav (vähemasti läbi LHV), kuid lisaks on ettevõte vist veel väga ülesehitusfaasis. Ei suuda esmapilgul mingeid majandustulemusi leida. Kas nad juba üldse mingit käivet genereerivad? Kunagi lugesin üht Trigoni publitseeritud ülevaadet nende tegevuse kohta ja praegu mälu järgi öeldes oli plaanis kasumisse jõuda aastal 2008 või 2009.
Teemat lähemalt tundmata on tiba toores lugu. -
suurepärane kaitsev sektor paistab olevat joogitootjad - beverages
S&P500 Beverages Index käib tõusuperioodil S&P 500 indeksiga käsikäes, kuid graafikult on lausa lust vaadata kuidas turgude languse korral outperformib seda, viimane kuu näiteks üle 5% -
Riia vabaturult võib ikka igasuguseid põnevaid asju leida :D
... nagu näiteks põllumajandussektoris tegutsev Siguldas CMAS.
2007 H1 EPS 0,22 LVL, mis oli aasta tagasi 0,12 LVL. Käive ulatus 392 500 LVL-ni, kasvades aastaga ligi 15%. 2006 H2 teeniti EPS-i 0,196 LVL.
Hetkel aktsia hind 1,75 LVL ja trailing EPS 4,2. Firma viimasel ajal vist stabiilselt kasumis, kuid number kõigub. Kontol cashi 0,45 LVL aktsia kohta. Cash-diluted aktsia hind seega 1,3 LVL ja P/E suhe 3,15. Pikaajalisi ning lühiajalisi võlgu kokku ca 50 000 LVL. Lisaks on omakapitali bilansis 792 200 LVL, mis teeb aktsia kohta 1,87 - jooksev P/B suhe seega 0,93.
2005. aasta eest dividend 0,07 LVL ning 2006. aasta eest 0,1 LVL.
And now the funny part:
Tegemist tõelise mikroskoopcapiga - ettevõtte turuväärtus vaid 16,5 MEEK. Lisaks kauplemist aktsiatega sisuliselt ei toimu - kui 2005. aastal kaubeldi läbi veel 22 500 aktsiat, siis 2006. aastal juba 5100 aktsiat ning sel aastal seni kõigest 1417.
See iseenesest on veider, kuna üle 5% suurust osalust hoiavad ainult 2 keha, kellest 1 omab veidi alla 50% osalust ja teine 5% suurust, seega peaks free floati leiduma küll.
Ahjaa, et millega firma tegeleb? Thought you never ask.
Siguldas CMAS-i pikem nimetus inglise keeles on Siguldas Artificial Insemination and Stock Breeding Station. Kes veel nimest aru ei saanud, siis vihjeks niipalju, et ettevõtte põhitegevus hõlmab tõupullide kasvatust ja well... ekspluateerimist. -
olen kindel, et p6llumajandus on t6usev sektor. aga eelmist kommentaari mitte silmas pidades:) ainus mure nendega on , et nad on v2ga tagasihoidlikud, sest muidu kaovad toetused:) igal juhul p6llumees p6line rikas.
-
TaivoS, üks spermavabrik peaks Riias veel olema, Kurzemes CMAS, kunagi tegin ülevaadet Riia börsi kõikidest ettevõtetest ja siis oli kohati päris humoorikas :)
Riia turult veel põllumajandusega seotud firmad nagu Grobina ja Brivais Vilnis. -
Grobina kohta meenutame 1 tragikoomilist börsiteadet, mille kunagi siia foorumisse juba postitasin ....
Riga Stock Exchange 11.01.2005
JSC “Grobiņa” reports the damages caused by the storm During the storm in the night of January 8 to 9 some damages were done to the fur animal farm: 1820 cages and a fence were destroyed. 280 minks got loose, but were later caught; 547 animals were replaced to other cages; 20 minks perished. The estimate of damages is about LVL 100,000. Altogether the fur animal farm housed 36,638 pedigree minks and 420 silver foxes.
Background information
The stock company "Grobiņa” is one of the largest fur animal farms in Latvia.
Presently we are breeding minks of various tones, silver foxes and blue foxes. During the last years as we have implemented a totally new skin preliminary treatment technology we have been able to produce competitive fur for European Auction Houses as well as increased interest about our product from Russia’s market.
For the Latvian market we offer natural and colored fur of different tones. -
Nasdaq:CRESY,puhas põllumajandus.
-
The first agriculture business ETF will soon make its debut
“The world of exchange traded funds (or ETFS), essentially mutual funds that trade like stocks, is always an interesting window into what is becoming hot with investors. For example, water ETFs have proliferated since the first one arrived in late 2005/early 2006 and as investors key in on the water story.”
“‘This new agribusiness ETF will appear soon on the AMEX under the ticker MOO. The ETF, sponsored by Van Eck’s Global Market Vectors, will track the DAX Global Agribusiness Index, which is made up of 40 publicly traded companies involved in agricultural operations, chemicals, equipment, ethanol and bio diesel and livestock operations,’” Chris Mayer, “a believer in the short term future of the agricultural business,” tells our friends at The 5.
“‘What’s always interesting is that these ETFs create steady buyers of the stocks in the Index, especially as the ETF gets popular and accumulates assets (the first water ETF, for example has nearly $2 billion in assets).’”
In other words, not only will the ETF’s shares rise with investor buying, but so will the stocks within its portfolio. -
Päris hea ticker (MOO), otsustajad mõtlesid lehmadele
-
tere,
kas kellelgi on silma hakanud mõnda head saiti, kus oleks saadaval põllumajandussektori ja esmaste toiduainete tarbimise-tootmise statistikat ja tulevikuprognoose. ( a la mitu muna muneti eelmine aasta (võib vabalt olla mõne miljoni täpsusega :)) , milline oli teravilja tarbimine aastal 2005 ja milline võiks olla kartulite või bataatide tarbimine nt aastal 2015).
ette tänades kes infot jagab. -
ESA aastaraaamtutest peaks miskit saama ja mitmesuguseid majandusharude kohta käivaid bülletääne kirjastavad nad samuti kus on need andmed enam-vähem olemas. Külasta ESA raamtukogu Endla tänaval ESA majas, kui netist ei saa. Põllumaj. ministeerium on ka variant.
-
www.stat.ee pakub erinevaid ülevaateid Eesti põllumajanduse kohta..........
-
ok tänud. ma pigem otsisin maailma kohta andmeid.
kui kellelgi huvi, siis leidsin päris huvitavat materjali. Allolevad lingid on ühe suurema lehekülje www.fao.org alajaotused:
1) statistika http://www.fao.org/es/ess/index_en.asp
2) tulevikuprognoosid http://www.fao.org/es/esd/gstudies.htm
kui keegi mõne andmebaasi lisaks leiab, siis postitage siia teemasse ka. -
Ise kasutan seda:
http://www.fapri.org/tools/outlook.aspx -
CRESY tundub küll väga huvitav valik. Argentiina põllumajandusettevõte. On keegi ehk uurinud antud ettevõtet või peab analüüsiga nullist alustama?
-
Kas keegi omab informatsiooni Leedu toorpiimaturust. Milline on olukord nende piimatootmise kvootidega (EL poolt kehtestatud kvootidega siis), kas on terav puudus või ruumi tootmise laiendamiseks veel jätkub? Päris spetsiifiline informatsioon küll, kuid ehk juhtub keegi teadma.
-
impendium - kui saladus pole, siis kas sinu uurimus Riia börsi etteõtete kohta on ka kusagilt avalikult või mitteavalikult kättesaadav?
-
Leedu piimakvoot oli 2006/07 aastal (kvoodiaasta käib aprillist aprillini) umbes 1, 586 miljonit tonni (ettevõtete poolt kokkuostetud piim, lisaks on veel otseturustuskvoot), tegelik müüdud kogus esialgsetel andmetel 1,353 milojnit tonni, alatäitmine 14,7%. Piimakvoodid peaks ELs järgmisest kvoodiaastast (aprill 2008) ka suurenema mõne protsendi seoses piima hinna tõusuga maailmaturul.
-
Ideekohaselt võiks euroliit üldse piimakvoodid ära kaotada. Turunõuded piima järgi on suuremad, kui euroliit lähiaastate võimsustega suudab toota.
-
Turunõuded == turunõudlus.
-
Julgeks spekuleerida, et käesoleval piimakvoodiaastal kvoodi ületamise eest küll ühelegi riigile trahvi ei määrata. Ma arvan, et sisuliselt on kvoot juba surnud teema. Lääne-Euroopa piimatootmine põhineb 9/10 ulatuses väikestel perefarmidel, mis on täiesti perspektiivitu mudel - sellist roppu tööd ei võta noor eurooplane mitte mingi raha eest enam ette. Isegi kui talle meeldib farmitöö, tegeleb ta millegi muu kui piimakarjaga. Arvestades Lääne-Euroopa osakaalu maailma piimaturul, siis tundub Eestis piimale panustamine endiselt kobeda äriideena (kuigi sellega saab koledat vatti, enne kui midagi tulema hakkab).
-
Piimakvoodid kaovad kõigi eelduste kohaselt 2015, põhiline takistus kiireks kaotmiseks on kvoodi hind, mitmetes riikides on igal kvooditonnil üsnagi kõrge hind (õigus toota maksab, kuna selle õigusega kaasneb kasum. Kvooti saab osta ja müüa riigi sees). Tootjad on teinud kvoodi hankimiseks investeeringuid, võtnud laene jne, ega soovi seetõttu kvoodi väärtuse kadu, mis kaasneks tootmispiirangute kaotamisega. Eelmisel aastal maksid kvoodi ületamise tasu 7 liikmesriiki. Esimest korda ületas kvoodi ületamise eest makstav tasu piimasektorile makstava toetuse, sektor seega nn. netomaksja.
-
wise - erilist praktilist kasu sellest tänase päeva seisuga ei ole, seal on lihtsalt andmed ja mõningad suhtarvud kõikide OMXR ettevõtete kohta 31.12.2006 seisuga kirjas, koostatud ainult comp valuationi jaoks, tabel on praeguseks juba lootusetult vananenud.
-
Börsile tulemas Black Earth Farming. Tegemist peaks olema Rootsi ettevõttega, millel Venemaal 250 000 hektarit põllumaad ning tegeletakse põllumajandusega. IPO-ga soovitakse koguda 1,6 miljardit SEK-i. Noteeritakse vist First North alternatiivturul (võin eksida).
-
Kas keegi oskab kosta midagi põllumajanduskeemia tulevikuperspektiivide kohta? Juba üle aasta rallib, kas on ka oodata mõningast korrektsiooni?
-
Feb. 19 - Global fertilizer prices rose more than 200% in 2007 as farmers applied more fertilizer to maximize production of corn -- now used for ethanol -- at record prices;
World fertilizer prices rose steadily from 2004 through 2006—then soared in 2007. Food prices also rose sharply. Reasons include new demands for food crops, especially corn (or maize), for ethanol and other biofuels, increased energy and freight prices, higher demand for grain-fed meat in the emerging economies of China, India, and Brazil, and increased use of natural gas as liquefied natural gas (LNG), says Dr. Balu Bumb, leader of the Policy, Trade, and Markets Program of IFDC—An International Center for Soil Fertility and Agricultural Development.
“Farmers in industrialized countries are applying high levels of fertilizers to maximize harvests of grain at the highest prices ever,” Bumb says. “Those forces drive fertilizer prices higher.”
“In the United States, the government subsidizes ethanol by 51 cents a gallon [3.8 liters],” Humphres says. “Large companies are contracting corn from farmers who apply more fertilizer to maximize production.
“But if all U.S. corn production were converted to ethanol, it would supply only 27% of the United States’ current transportation fuel demand.” Only meeting the U.S. mandate for biofuel production would require a 60% increase in U.S. land planted to corn, according to the International Food Policy Research Institute.
Brazil’s success in use of ethanol from sugarcane is well-known. Dennis Avery, Director of the Center for Global Food Issues at the Hudson Institute, U.S.A., points out that Brazilian sugarcane yields 3.6 units of energy per unit of energy invested. Corn yields only 1.2 units. ------ põmst nagu naftafirmad, hinnad üleval = head väljavaated? -
-
Ise olen võtnud sisse positsiooni Atrias. Kirjutasin veidi lähemalt Soome aktsiate teema all. Trend on praegu üles ning seda ilmselt Q4 tulemuste avalikustamiseni 27. veebruaril. Tundub (liiga?) odav aktsia ja üsna turvaline sektor.
-
Toiduainetööstusest võimaluste otsijad võiksid uurida ka Brasiilia Sadiat (SDA). Kui keegi käsile võtab, oleks hea ka siit lugeda.
-
Üks huvitav asi oleks vähenevate kalavarude juures kalakasvatused.Praegu juba on vahest lõhe kilo odavam kui sealiha ja kui oleks valida ostaks tervislikumat kala.Kui vaadata üha kasvavat kaalujälgijate kasvu, kes kõik püüavad väherasvast toitu süüa siis kala oleks parim valik .Äkki keegi nimetaks mõnda arenevat kalakasvatust maailmaturur.
-
Mis võiks maksta tänapäeva Eestis haritav põllumaa hektar?
Teatavasti on toetusalune põllumaa hulk piiritletud ja juurde tulemas teda pole. -
kuukummel,
2005 a. seisuga oli Tšiili nr 2 lõhekasvataja maailmas, nüüd on väidetavalt juba Norrast mööda läinud. Kalad kasvavad kah kiiremini........
Väga huvitav teema tegelikult, ei oska Tšiili asjadest/aktsiatest midagi arvata, peab uurima tõesti. -
Kas kellelgi on toiduainete/põllumajandussektori aktsiate jälgimisnimekiri võiks seda teistega jagada.
Teema on väga aktuaalne. -
Mingit kalabisnest on Soome ettevõttel Lännen Tehtaat (see aasta osteti Norra kalatööstusettevõte Maritim Foods). Aktsia hind tugevalt alla omakapitali (20 EUR aktsia kohta) kaubeldes 14,5 EUR peal. Muid valdkondi on veel, kuid kõik jäävad toiduainetööstuse valda.
-
Toetatav pollumaa kogus Eestis on piiratud 1,2 miljoni hektariga, tegelikku haritavat maad, mis toetust saab on vahem. EL otsetoetused kasvavad jark-jarguliselt iga aasta kuni aastani 2013, mil saavutatakse 100% vanade liikmesriikide toetustasemest. Arvan, et toetus ja selle jark-jarguline suurenemine kajastub juba pollumaa hinnas.
USA pollumajandusministeerium prognoosib 2008 toiduainete hinnatousu 3-4 protsenti (2007 - 4%), millest umbes 2% commodityte hinnatous, ylejaanud seotud tootlemise, transpordi, marketingi kallinemisega. -
http://www.2point6billion.com/2008/03/28/of-melting-mountains-drying-rivers-and-starving-stomachs/
-
madis43 - selline tagasihoidlik ülistuslaul nii põllumajandussektorile kui alternatiivsele energeetikale. Enam ei tohi midagi põletada, et energiat saada, vaid tuleb tuult pööritada, vett koguda ja päikest korjata. Muidu kasvavad CO2 emissioonid ja tulevad tulvad ja põuad. Ja suid, mis vajavaid toitmist, tuleb järjest juurde. Jutt täitsa mõistlik. CO2 on suur itt viimasel ajal. Mulle tundub, et vähem räägitakse sellest, et 100 aastases perspektiivis on metaan 25x intensiivsem kliimasoendaja kui CO2 ja 20 aasta perspektiivis lausa 72x. Metaan lihtsalt teeb oma töö kiiremini ära, kummardab viisakalt ja laguneb CH3-ks ja veeks.
- viimase 250 aastaga on metaani sisaldus atmosfääris kasvanud 150%. Täna moodustab ta 20% ekvivalentsest kasavuhoonegaasi hulgast
- metaani mõju kliima soojenemisele hinnatakse täna siiski ca 3x väiksemaks kui CO2. Kolmndal kohal oleva N2O mõju kümneid kordi väiksemaks
- üle poole metaani emissioonist atmosfääri pärineb inimtegevusest (meie prügikastist, sea pe****st ja pa**st, igasugusest kaevandamisest, riisipõllult)
- edasine kliimasoojenemine võib vallandada metaani emissiooni igikeltsa alt ja merepõhjast, kus seda on seotud kujul piisavalt, et rahuldada inimkonna energia vajaduse enam kui sajaks aastaks. Selle merepõhjast vabaneva metaaniemissiooni kohta võib hästivarustatud veebisaitidelt igasugu põnevaid maailmalõputeooriaid leida.
- and last but not least: metaani emissioonid atmosfääri on viimase kümne aasta jooksul kõvasti vähenenud, mis tõmbab vee peale kogu minu säravale tulevikuvisioonile, et trenditeadlikud ja "rohelised inimesed" loobuvad igasugu kõhutuuli emiteerivate olendite söömisest, söövad ainult jahukörti, lihavaba mulgiputru ja ameerikas siis ilmselt mingit maisilöga. Taldrik süüakse alati lõpuni tühjaks, sest muidu laguneb see muuhulgas metaaniks. Riisi enam ei sööda, sest riis on paha. Muu teravilja hind tõuseb taeva, hiinlastel pole riisi enam kuhugi panna. Parema puudumisel teevad nad oma riisist kütust, mätsivad riisist onne kokku ja ajavad majanduslangusest põhjustatud masenduse leevendamiseks puskarit.
Allikad, millele ma kõige selle juures toetusin: Wikipedia ja climatescience.gov -
Ei juhtu midagi sellist. Inimloomuses on väga raske harjumustest ja mugavustest loobuda. Isegi kui liha hind 3x jääb inimesi kes selle eest on nõus maksma ja tarbimine ei vähene oluliselt. Toit on viimane millest loobutakse. "Roheliste inimeste" osakaal üldmassist on kaduvväike.
-
enn.e, sa tahad öelda, et ma ei või enam peeretada? Või? Ah?
p.s. ära nu..i kaevandustega!
p.p.s. mingite geoloogide ja muidu maltsa mäletsejate märgade unenägude postitamine siia ei ole kohane, kui, siis ainult vaba teema alla, kui mitte CC teemasse!
:) -
Madis, rough morning?
-
vahele jäin:)
-
Madis43 - ma ei palu sul enam mitte peeretada ega kapsast süüa ega midagi muud säärast.
Ma palun sul lihtsalt oma peer purki koguda ja see energaks põletada.
Mitmekordselt kasulik! -
mees, sa ütled, et ma peaks purki peeretama või? Norid tüli või?
