Õppelaen. Kas investeerida?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
25 000. 5% laenujäägilt aastas .
Mõtlen paigutada see raha mõnda aktsiafondi või indeksaktsiatesse. idee kui selline... mida arvate ?? -
Arvan et vastuse saad umbes 7-st. ülejaanud sama pealkirjaga foorumist.
-
valesti arvad. trüki otsingusse õppelaen, leiad ühe teema, kus arutatakse õppelaenu intressi üle ja mida veel.
Sellest, kas sellist summat on mõtet investeerida ning kuidas, kuhu vms. ei ole juttu. -
Kas poleks mõtet õppelaenu toel hankida hea haridus millega saada tasuv töökoht mille palgast hakata tasapisi investeerima? Minul on nii sinu mainitud summast üle 3 korra suurem õppelaen juba tagasi makstud ning tasapisi juba investeerin :)
Eks igaüks teab, mida oma rahaga teeb. Ajalooliselt on aktsiate hinnatõus suurem kui 5%, aga kui pika aja jooksul sa plussi jõuad, on iseküsimus. Kui ostad otse aktsiaid, saad heal juhul dividendidega intressid kaetud. Aktsiafondidega risk väiksem, aga maksad ka fondivalitselijale ning ostu-müügiprotsente. Samuti ära unusta maksuametit. -
no mina leidsin kuus teemat kokku 120 vastusega, otsi vähe laiemalt:)
-
Kas see mitte algajate teema pole ja kas hr. suurnasa on kasutanud otsingumootorit? Minu teada on seda teemat siin mitu korda käsitletud. Moderaator võiks praegused postitused mõne sobiva foorumiteema lõppu tõsta.
Fondide tootlused ei pruugi lähiaastatel olla nii kõrged, kui viimastel aastatel. Tõenäoliselt on paljude fondide tootlused negatiivsed lähema 2 aasta jooksul, nii, et halval juhul Sinu 25000 kroonist võib järgi jääda näiteks 20000 krooni. Üldiselt peetakse õppelaenu soodsaks laenuks, aga .... Miks pank peaks andma Sulle õppelaenu (et Sa seda edasi investeeriks) kui pank võiks ise selle raha fondi paigutada, ilma Sinu vahenduseta? Mõtle sellele. -
Sorry. Minu paha. Kasutasin otsingumootorit valesti. Vabandan oma arrogantsust.
ttrust. Miks ei peaks pank andma mulle õppelaenu ? Samahästi võid küsida, miks peaks andma pank ettevõtjatele laenu, eraisikutele laenu...nemad ka ju invetseerivad. Mõtle sellele -
suurnasa: pigem mõeldi selle all seda, et kumb on pangale kasulikum ja tootlikum - kas anda Sulle õppelaenu või panna see raha ise fondi tiksuma.
-
Õppelaen on panga jaoks ikkagi hoopis teistsugune investeering, kui raha fondidesse panemine. Pank teenib selle laenu pealt riiklikul tasandil garanteeritud intressi, sama ei saa öelda fondidesse tiksuma pandud raha kohta. Nii et võib öelda küll, et laenu andmine võib panga jaoks olla kasulikum ja tootlikum. Investeeringud on ju ka erinevad, alati pole eesmärk suur tootlus (loe: suur risk).
-
Tänane olukord on järgmine:
Õppelaen 30000, intress 5%. Aastast tähtajalist hoiust pakutakse intressiga 8%.
Kerge arvutus näitab, et 1000 krooni peaks saama aastas makaronide ostmiseks. Tundub küllaltki riskivaba, või on siin kuskil "agasid" või "komasid" mis mul jäänud märkamata? -
Hea tehing jah, st võtta õppelaenu.Selle 5-protsendiga on veel selline lugu, et saab tulumaksu tagasi (ca märtsi paiku tulusid deklareerides). BIG lubab tõesti 8% praegu.
-
mine amazon lehele ja telli selle raha eest endale raamatuid ja loe läbi. isegi kui huupi tellid ja läbi loed ,siis on sellest ikka rohkem kasu kui mõnest kroonist mis saad või kunagui tagastama pead!
-
Oletades, et üliõpilane teenib ausalt lisa töötades, siis on olukord minu eelmise postituse jätkuks järgmine:
BIG annab 8%
Pank võtab õigustatult 5%
Tulumaksu saab tagasi veel 1,05% (maksumäär 21%)
Kokku saab tagasi 4,05% (max), see teeb siis kokku 1215 krooni aastas, ülikoolis käiakse aga tavaliselt 3-5 aastat, seega summa kasvades on aastate jooksul võit päris suur. Laenu tagasimakse tähtaeg on ka pikk. Soovitan. -
kas nii ei ole et seda 5% maksad alles siis, kui kooli lõpetad või välja astud kui ma ei eksi.
3 aastat on intressivaba -
5% ikka iga aasta sept või okt. Isegi kui järgmine aasta uuesti võtad, siis eelmise aasta 5% võetakse uuest laenust maha.
-
hmm ja 3 aastaga tee nid siis 3000 krooni ? mine tee paar päeva tööd parem.
-
nujah vb isegi aastaga 1keeku teenib.Aga arvesta ,mis sul selleks teha tuleb.Igasugune paberimajandus vms pank tahab ju 2 käendajat saada.Käendajad peavad veel pangas vist käima,et oma nõusolek and jne.
Õppelaenu tasub võtta kui oled BUSTO või mingit ettevõtmist on vaja finantseerida -
Ma eeldan alati, et kõike tehakse ausalt. Vaadates makaronide hinda saab sisuliselt riskivabalt üsna kenasti raha teenida. Soovitan vaadata ka www.tf.ee
-
1. kui peaksid õppelaenu omamise ajal lapsevanemaks saama, siis kustutatakse pool laenust ära. (selle pärast nüüd last teha ja planeerida vast ei maksaks, aga igal normaalsel inimesel võiks ju olla plaan/unistus kunagi lapsevanemaks saada).
ehk tehes magistrikraad ja võttes igal aastal laen, siis peaks kokku tulema laenusummaks 150 000.- , millest esimese lapse sündides kustutakse ära 75 000.- ja teise lapse sündides veel pool järelejäänud laenust ehk 38 500.- jne.
Tõenäoliselt järgmise viie aasta jooksul õppelaenu summa suureneb veelgi ja laenusumma viie aasta peale võiks saada kokku juba ligi 200 000.-
2. soovituste peale, et osta selle eest raamatud ja hari ennast erinevatel moodustel. jah pole ka paha soovitus.
Aga see ei anna paraku kogemust. Võtta õppelaen ja mõelda välja skeem (kasutada kasvõi kellegi teise mõeldut), kuidas see natukenegi teeniks on kogemusena väga hea.
Kogenud investorid ja rahamehed tõesti ei näe selles projektis enda jaoks piisavalt tulu, aga noor tudeng on hoopis teises seisus.
Lähed korra vanematega panka ja teed ära lepingud. Ootad kuni laen kantakse kontole, siis teed max 15 minuti jooksul ülekande ja avad hoiuse (pead kulutama igal aastal max 5minutit), ning teenid järgneva viie aasta jooksul kuni 100 000.
20 000 aasta kohta, kulutades 1 päeva asjade ajamiseks!!!!!!!!!!!!!
Peaks ise ka doktorantuuri edasi minema ja saaks veel mõned korrad õppelaenu võtta :), mis loodetavasti kunagi isaks saades annab ära nullida. -
praegusel hetkel õppelaenu võttes tuleks arvestada, et kohustus on seotud euroga.
kunagi tõesti toimis see, et võtan 5% intressiga laenu ja hoiustan selle summa 8%.
aga praegu on õhus krooni devalveerimise risk. ja üle öö võib sellest 5% reaalselt 15% või 25% või jne. saada. -
kn5, krooni devalveerimise risk on õhus juba aastast 95. Vähemalt sedasi väitis tollal mulle kohe esimeses loengus tollane TÜ mikroökonoomikat õpetanud "tegelane". Õigupoolest oli tema väide, et krooni pole mõne aasta jooksul enam olemas. Muide, sama isik on olnud korduvalt ka riigieelarve koostamise juures.
-
Ja kui lapsevanem olles võtad õppelaenu, siis ei kustutata midagi? Kuhu jääb võrdse kohtlemise printsiip?
Krooni devalveerimise riski eest saadki 3% preemiat. Pole just paha nullilähedase riski maandamise eest! -
Noh, pikema perioodi peale tasuvusarvutuste tegijad võiksid muuseas ka arvestada, kas olukord, kus pank pakub 8% intressiga hoiust, on pikemas perspektiivis jätkusuutlik või mitte?
Ehk siis jah, pigem mine tee tööd või kui käed kibelevad raha paigutama, siis investeeri kuskile, kus on kõrgem tootlus (ja risk). Paarituhande krooni pärast ennast ribadeks tõmmata ei ole suurt sügavat mõtet. -
Tegelikult saab BIGis ka €hoiuseid avada. Intress 7,00% aastas, miinimumsumma aga üsna kõrge (€10K).
-
suurnasa - ära usu siin ärplevaid macho investoreid, kelle jaoks 750kr aastas pole raha. 3% riskivabalt teenituna tänases seisus on oluliselt parem kui -30%se portu otsas istuda. vt Alvari postitus. järgmine aasta võid saad uuesti vaadata, kas või kuhu investeerida, et seda 5% biitida või hoopis tagasi maksta kui tõesti midagi teha ei oska. 750kr nagu maast leitud. vt ka mavep postitus, kui plaanid peret luua. kui plaanid riigisektorisse tööle minna, siis kehtiva seaduse järgi on ka seal teatud ametikohtadele ette nähtud õppelaenu osaline kustutamine. isegi kui peret ei loo ja õpetajaks ei lähe võid arvestada sellega, et õppelaenu tagasimaksmise aeg on 2x õppeaeg. kuna aeg on pikk, siis reaalselt (kui õpid 2+3) saad seda raha osaliselt kasutada 16 aastat. võta excel lahti ja tee mõned arvutused :)
-
Ühe "aga" lisan, kui tohib. Kool tuleb ära lõpetada, et riik lapse pealt pool tagasi maksaks või riigiamet laenu kinni taoks. Kooli lõpetamine pole aga päris walk in the park ja lisab tehingule päris viisaka riski tegelikult.
-
Pole mingit riski seni, kui sa raha laiaks ei löö. Ega kooli ei minna siis ainult õppelaenu saamise pärast.
Ja juhul, kui lendad koolist välja, maksad laenu tagasi. -
Tundub ,et mõned ei saa ikka täpselt aru, misasi on riskivaba depo intress. BIGi pikaajaline deporeiting on B1, lühijaline 'not prime'. See pole sama, mis SEB või Swed või Sampo. Huvi pärast võtsin BIGi aruanded ette, et uurida, kui riskivaba see äri siis on lõpuks. Postitan oma arvamuse eraldi teemasse.
Õppelaenule veel lisaks, et kunagi vanasti anti seda küll 5% p.a., aga seda ei saanud ennetähtaegselt tagasi maksta (pankadele hea äri, sest riik garanteerib ja kompenseerib ka intressivahe). Täna võib intressispread olla 2-3% sinu kasuks, aasta-paari pärast võib asi pöörduda. Sõltub muidugi, kas tingimusi on muudetud vahepeal. -
õppelaenu anti ja antakse fikseeritud intressiga 5 % aastas, alati on saanud varem tagasi maksta ja saab ka praegu. Võimalik on tagasimaksegraafik teha ümber ka lühema aja peale. Õppelaenu hakatakse võtja käest tagasi nõudma alles 1 aasta alates laenuvõtja eksmatrikuleerimisest.
Lihtne järeldus, et kui saad kinga koolist, ära pikenda tähtajalist hoiust ja maksa laen tagasi. Lihtne. -
reiting ei puutu antud juhul (hoiustamisel) asjasse, vähemalt nii kaua kui kogu eesti riik pilli kotti ei pane. HTF (ehk Hoiuste tagamise fond)i seadusega tagatakse igale hoiustajale teatud summa, mis, kui ma õigesti mäletan tõuseb 20 000 EUR peale 01.01.2010. (hetkel vist 200 000eek - ka piisavalt suur summa), millest siis juhul kui pank peaks kõrvad pea alla panema makstakse välja 90%, sh intressid.
-
Tagatisfond
Hoiuste ja investeeringute hüvitamine
Alates 2003.a 31.detsembrist 90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 100 000 krooni
Alates 2005.a 31.detsembrist 90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 200 000 krooni
Hiljemalt 2007.a 31.detsembrist 90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 313 000 krooni (20 000 eurot) -
Mina jõudsin oma õppelaenu ise tagasi maksta. Naise laenujääki (õppis kauem ja hiljem, seega summa oli märksa suurem) on kahel korral poolitatud seoses lastega. Pärast teise lapse sündi oli jääk juba piisavalt väike ja maksime koheselt kõik ära. Ei mingit probleemi.
Tänasel päeval õppelaenu mitte võtta on majanduslikult ebamõistlik otsus (no kui ei suuda raha raiskamata jätta, siis küll). -
tõenäosus, et seda summat pööritades ja investeerides kumulatiivselt superkasumini jõuad, on nullilähedane. kui see summa investeerida õpingutesse (osta raamatuid, hangi omale korralik haridus ja vaata, mis uksed sinu ees avanevad), siis tõenäosus, et selle tootlus tänases mõistes võib olla üüratu vs investeeritud summa, on ilmselgelt suurem nullist.
jahuda mingist sülle kukkunud 750 kroonist aastas (muide, nominaalis, mida pole raha ostujõuga korrigeeritud), on suhteliselt mõttetu. see on 60 krooni kuus (pakk lõssi, päts leiba ja plastikpudelis 1,5l bock). ära kuula sullereid, kasuta seda raha sihtotstarbeliselt, nagu see mõeldud on. -
mina teeks igasugu sertifikaate ilmselt.
-
Nagu öeldakse ära võta suuremaid riske kui oled valmis kaotama. Laenuraha investeerimine ei ole kuigi hea mõte.
