LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

SCA

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • SCA omab 2,6 miljonit ha metsa põhjarootsis, ehk 6% Rootsi pindalast (vstv 60% Eesti pindlaast). Mets on nende bilansis väärtusega 18 mdr SEK. P/B ja P/E mõlemad väga madalad. Olen natuke ostnud.

    Nafta läheb, mets tuleb.
  • Tehakse koos norra Statkraftiga tuulepargi projekti. Statkraft finantseerib 16-17 mrd SEK, SCA pakub maad ja saab tuulepargist 40% omanikuks. Hakatakse seal tootma 2,8 TWh aastas.
  • soomes suletakse jätkuvalt paberi- ja kartongimasinaid ja aeg ajalt mõni väiksem tselluloosivabrik, paberiturul pole vist asjad eriti hästi, ületootmine.
    Samas põhjalas on tänu venelaste tollidele puidust puudus niiet päris hea idee tegelikult.
  • Lõunarootsis on metsahinnad juba kerkinud 100 000 SEK/ha-ni. Paberimetsiga on hakkanud konkureerima energiamets, hinnad tõusuteel. Venemaalt import väheneb tollide tõttu, probleemid eelkõige Soomes/ (Eestis). SCA mets nende bilansis vaid 7000 SEK/ha. Aktsia peaks olema üks väheseid võimalusi jäänud odavalt metsa osta. SCA on Euroopa suurim era-metsaomanik. Venemaal tohutud mahud, aga päris kiiresti rajutud viimastel aastatel. Hiinlased juba Euroopast otsivad paberitooraineid.
  • stefan, kas sa selle 100,000 sek/ha juures komadega midagi valesti ei pannud, kes nii kallilt ostab?
  • inve stoor
    Lõunarootsis sellised hinnad on olnud (äkki kõrgemad ka). Muidugi on seal teistsugused tingimused kuna enamasti ostetakse päris väiksed metsaalad. Põhjarootsis on ka metsade kasvukiirus madalam (aga kes teab kuidas maailma soojenemise aegadel).

    Ma arvan, et tulevikus hakatakse üha rohkem metsavarusid kasutama (koos naftahinna tõusuga). Eks sinna satuvad kõik need süsivesinikud, mis naftast tuleb. Ehk metsades on tuleviku energia ja toorained. Kuigi perspektiiviv on pikaajalised võivad turud tunduvalt kiiremini hakata seda diskonteerima. Alles hiljuti saadigi aru näiteks Norra naftavarude väärtustest. Arvan et arusaamine metsade väärtusest võib ka päris kiiresti ilmuda.
  • Stefan,
    et sa siis tahad väita, et SCA bilansis oleva 2,4 mln. ha tegelik turuväärtus on 18mlrd asemel hoopis 223 200 000 000 (232 mlrd SEK)??? Natuke hulludeks lähevad numbrid ju või mis?
  • White Nigga
    See oleks muidugi filosoofiline number, aga kui keegi tahaks osta 60% Eestimaast ära - eks ta peaks maksma rohkem kui 18 mrd SEK. Aga Q4 kavatsetakse selle 2,6 mln ha metsamaa tõepoolest ümber hinnata, eks mõned miljardid siis lisatakse.

    SCA main business on aga pehmed paberitooted, ja pakendid (esmased lähevad teatavasti hästi ka madakonjunktuuris). Tegelikult kasv on päris suur maailmas pehme paberiturul. Ameeriklased vist kasutavad 23 kg aastas, lääneeuroopalased 16 kg, idaeuroopalased tunduvalt vähem (mistõttu on aastakasv Euroopas juba 10 aastat olnud umbes 3% aastas). Aasias teatavasti mitmel pool pehmed paberitooted ikka veel ei kasutata.

    Aga selge see, et SCA äri on pigem konjunktuurstabilisaator aktsiaportfellis kui mingisugune kasvuteema.
  • Stockholmi börsil ka teine suur metsaomanik, Holmen. Nende tööstus pigem aga suunatud ajalehepaberi turule.
  • SCA aastatulemused kolmapäeval. Puhaskasum/aktsia tuleb analüütikute keskmise järgi 9,74 SEK, dividend tõenäoliselt 4,25 SEK. Aktsia on viimasel ajal päris korralikult kukkunud ja maksab praegu ainult 90 SEK.
  • Poleks paha kaitsva iseloomuga dividendi-play kui uskuda SCA kasumi stabiilsesse kasvu.
  • Q4 ja aastakasum täna avaldatud. Puhaskasum/aktsia 10,16 SEK, dividend 4,40 SEK. Aktsia hind on tõusnud 98 SEKni.

    Natuke on mängitud numbritega, kuna metsavarud on 5 mrd üles hinnatud, ja muud põhivara 5 mrd alla hinnatud. Ehk, uuel CEO-l läheb kergemaks häid numbreid näidata lähiaastatel, kuna arvatavasti põhivara allahindamine on ülikonservatiivne. SCA puhul on äkki dividend usaldusväärseim number. Tõus 4,00->4,40 oli päris hea, ja alates 1950ndate aastatest polegi kunagi dividendi vähendatud.
  • Q4 tulemus ka arvestatavalt üle konsensuslike ootuste (1,82 mrd SEK vs 2,14 mrd SEK)
  • stefan, kas oskad SCA puhul ka mingeid negatiivseid aspekte või ohte välja tuua? Peale selle, et kui Venemaa siiski ümarpuutollide osas oodatust lõdvemat poliitikat rakendab, võivad lähiriikide kohalikud puiduhinnad langeda, mis SCA-le küll ühelt poolt puidu tarbijana, kuid teisalt siiski metsamaa omanikuna võib olla kõige paremini ei mõju.
  • TaivoS
    Venemaa tolliküsimus pole probleemi SCAle, ma arvan, pigem vastupidi. SCA-l ongi oma pehmepaberitootmine Venemaal ja müüb hea marginaaliga seal välisbrände ka.

    Negatiivne on eelkõige see, et SCA on vana jäik firma kes ei pea just midagi kartma. Läinud aasta kirjutatigi maha 5 mrd SEK aga seda eriti isegi ei kommenteerinud. Tegelikult peakski selle taga olema olnud suuri vigaseid ajaloolisi investeeringuid, aga firma rasvane, ja probleemi pole. Niimoodi võib olla päris kindel et SCA ei suuda ka ülespoole väga palju üllatada. Minu jaoks on SCA eelkõige inflatsioonikaitseaktsia.

    Aga kõik ongi hinna küsimus. SCA dividend pole 50 aasta jooksul mitte kunagi langenud, ja dividenditootlus on peaaegu 5%.
  • Konkreetsemaöt võib oodata saeveskitelt halvenenud kasumlikkus 2008 aastal.

    Huvitav uudis hiljuti et suurendati Hiina pehmepaberitootja Vinda aktsiaosaluse.
  • Ilmselt on Skandinaavias asuvate saeveskite puhul jah kasumlikkus langemas, Venemaal võib olla vastupidi.
  • stefan , kas oskad kommenteerida ka jaanuari 20% aktsiahinna kukkumise põhjuseid ? Kes seal ka omanikud on , kas ka mõned metsaliidud ja kas on nagu umbes sama sõltuvus nagu siin teises lõimes kajastatud lihatootjate ja lihatöötlejate vahel , ehk siis selle tõttu võivad kasumid vastavalt vajadusele liikuda ühele või teisele poole ?
  • arvon
    Aktsia kukkus minu arust koos Stockholmi börsi üldise kukkumisega - äkki natuke kiirem. Selline paradoks vahel ilmubki "konservatiivsete aktsiatega" et nad kukuvad turust kiiremini, kuigi nende tegevus viitaks vastupidisele olukorrale. Miks - ma arvan, kuna selliste aktsiate aktsionärid on aktsiast suhteliselt veel konservatiivsemad (kartlikumad).
  • SCA to expand consumer products in Russia
    The Russian market for personal care products is undergoing rapid growth. Since 1995 SCA’s sales of baby diapers (Libero) and feminine care products (Libresse) have grown continuously, increasing the need for local production. Against this background, SCA has made a decision to open its own production facility in the Tula region south of Moscow to meet rising consumer demand.

    Rapid and strong growth is awaited for personal care products in Russia, particularly in the Moscow region where consumer buying power is on the rise. More and more families with children are using disposable diapers and the emergence of hypermarkets and superstores is increasing the availability of these products and changing consumer behaviour.

    ”The Russian market is extremely exciting and this venture is fully in line with SCA’s expressed ambition to expand in Eastern Europe, one of our designated growth markets,” says Jan Johansson, President and CEO of SCA.

    The investment is estimated at approximately EUR 48m. The venture is long-term and will gradually include all product groups in SCA’s consumer portfolio for personal care – feminine care, baby diapers and incontinence care.

    www.sca.com
  • Saan ma õieti aru, et suurendatakse müüki Ida-Euroopa (s.h.Venemaa) Tuulasse uue tehase loomisega!
    Teatavastti venes meeldib arveldada $.
    Kuidas USD riskid kaetud on.
  • koto
    Antud investeering on kindlasti mõeldud ainult vene turu jaoks. Pehmepaberitoodete transpordikulud on piisavalt kõrged, et tootmine ja tarbimine peab toimuma teineteisest päris lähedal.
  • Oslo börsil on Norske Skogiga kauplemine peatatud ja käivad kuulujutud, et UPM või Stora Enso on ülevõtupakkumist tegemas. Norske Skogil ei ole just kõige paremini läinud ja tegeleb teises valdkonnas kui SCA (vist ajalehepaber jms), aga siin kandis suur tegija igal juhul ja Skandinaavia paberitööstuse seisukohast kindlasti huvitav liikumine.
  • Venemaa palgitollid mis on hetkel 10 EUR/m3 on plaanis tõsta 15 EUR-ni 1aprillil ja 50 EUR-ni 1. jaanuaril. Juhul kui nii tõepoolest läheks, oleks see tohutu löök Skandinaavia metsatööstusele. Varem on väidetud et jõuakse Venemaaga kompromissile aga endiselt pole olukord selge. Juba praegu peavad soomlased palke Rootsist ostma.

    SCA on õnneks ise suur metsaomanik, aga M-Real, UPM ja StoraEnso võivad sattuda täbarasse olukorda lähiajal kui midagi Venemaaga kokku ei lepita.

    Arvatakse siiski, et Venemaa mängib metsatollidega seoses nende soov liituda WTO-ga, ja veel et Venemaa metsaekspordi kukkumine oleks neilegi raske löök.

    rootsikeelne artikkel: http://www.e24.se/branscher/ravaror/artikel_302187.e24
  • Üsna värskelt käis Soome poliitiliselt areenilt läbi ka mõte siduda puutollide küsimus gaasijuhtme rajamisega Läänemere põhja.
  • TaivoS
    Ma arvan, et kui Läänemeri oleks Soome sisemeri, oleks see toru seal juba ammu ning gaas voolaks mingi aasta jagu juba nii et mühin taga :)
  • Su jutus on kahtlemata point. Kusagilt lõppude lõpuks termin "finlandiseerumine" tuli.
  • Stora Ensolt kasumihoiatus kasvavate puiduhindade tõttu kahjumisse mineva Q1 tõttu. Stora Enso erineb SCA-st ning oma Soome konkurentidest (eelkõige UPM-Kymmene ja M-Real) selle poolest, et realiseeris olulise osa oma põhitegevusega mitteseonduvad osad, kuid tänase päeva seisuga oli eelkõige oluline metsamaa müük, mida nüüd peab turuhinnaga sisse ostma, samal ajal kui SCA ja UPM-Kymmene omavad endiselt märkimisväärselt metsamaad, pakkudes tooret omast käest.

    Kui SCA seisukohast tundub pehmete paberitoodete transport kaugetele turgudele tõesti mitte kuluefektiivne, siis Rootsi toormest tselluloosi tootmine ning sellest mujal tehastes lõpptoodete tootmine võib olla võimalik. Näiteks on Soome M-Real osaline tselloloositehase loomises Uruguais, mille toodangut hakkavad kasutama M-Reali tehased Kesk-Euroopas. Seega ei pruugi SCA tõusvatest paberipuu hindadest liiga palju sõltuda ka kaugemal asuvates tehastes.

    Soome analüütiku rõhutatult konservatiivne hinnang hästi hooldatud metsamaa hinnale oli praegu 1000 EUR hektari kohta, mis teeks 2,6 mln HA väärtuseks kusagil 24,5 mrd SEK. Praegu väärtus bilansis 23,3 mrd SEK. Vene puidutollide täiemahulise rakendumise korral peaks see saama eelkõige Euroopa turul päris oluliseks konkurentsieeliseks.

  • Stefan, olid siis tulemused tõesti nii kehvad? Pole paraku conference calli kuulanud. Või loetakse CEO sõnumist välja negatiivset kasumihoiatust?
  • Kartsin terve päev et TaivoS tuletab SCAst meelde :-) Ausalt, ma pole ka veel kuulanud, ainult kiiresti läbi lugenud. Jutt toorainete kallinemisest tuleb nagu tihti, aga konkurentide toorained peaksid ka olema kallinenud. Cas-flow tundus nõrk ka, ja eks oleks võinud oodata numbrite kaunistamist pärast eelmise aasta fiksvarade puhastamist, metsaväärtuste vastu. Samas mina ise hoian seda aktsiat puhtalt konservatiivse investeeringuna, ja kui P/E on endiselt päris madal, siis ma ei muretseks niipalju. Lõppude lõpuks on SCAl piisavalt tooraineid et ka sellest rohkem teenida. Aga selge see, et uus CEO veel ei veena.
  • Parem
    kui kasum/aktsia on endiselt päris kõrge, siis ma ei muretseks niipalju.
    EPS Q1: 2,18 SEK
  • stefan
    sa oled ettevõttele lähemal kui teised :) , kasvõi keeleliselt , mis on põhjuseks ettevõtte aktsiahinna uute põhjade tegemisel ? Kuigi pessimism üleüldine võiks paljugi selgitada , siis tegelikult ju sektor mu meelest samas grupis põllumajandusega , kuigi pisukese reservatsiooniga , aga seega justkui ikkagi päikesepoolsemal mäeküljel . Millegipärast aga sajab sealgi .
    Kas ettevõttelt on tulnud mingeid olulisi uudiseid ? Hind tundub mulle juba huvitav olevat .
  • Eilne kukkumine oli vist seotud Kimberly Clark kasumihoiatusega.

    Muidu on jah aktsia valmistanud pettumust - p/e äkki 8-9 praegu, ja nagu sa mainid päris konservatiivne äritegevus. Euroopa suurim erametsaomanik, kasvav tegevus Venemaal, Indias, Hiinas jne. Kaalun ka juurde ostmist.
  • Stefan, tead sa kas SCA-l Rootsis oma metsavarudest tselluloositootmist on?
  • ...ja kas sellest varustatakse tehaseid ka väljaspool?
  • Neil on üks suur tselluloositehas (pulp factory?), Östrand. Aga ilmselt ostetakse ja müüakse sõltuvalt töötlemistehaste asukohtadest üle maailma.

    Kokkuvõttes on nad (minu teada) pulp neto-ostja, kuigi samas on nende metsaraoed tunduvalt alla metsa juurdekasvu. (millegipärast)
  • Östrand siis ainukene "virgin pulp" tehas. Kasutatud paberi ümbertööötlemist toimub vist tihti paberitehastes.
  • stefan
    täna tulid tulemused, mis pole turu ootustele vastavad ?
  • või kukub ta ühe täiendava põhjusena sümpaatiast Soome puidutööstuste järgi ?
  • arvon
    Äkki mõlemad. Dividendi tootlus (selle aasta dividendi põhjal) on nüüd 6,5% ja ettevõte pole alates 1950ndatelt kunagi dividendi langetanud.

    Tundub, et maailma inflatsioonilaine töötab nii, et sisendkulude ja hindade vahel on päris suur ajanihe - ehk 2008 aasta tuleb nõrk marginalide poole pealt. Arvata võib et 2009 tuleb nõrk mahtude tõttu. (SCA puhul eelkõige probleem lineritega, ehk lainepappi sisend) Aga sellest ei peaks piisa et dividendi vähendada ma arvan. Rohkem raied oma metsadest peak aitama H2. H1 vist taheti aidata teisi metsaraiajaid kellel on pikaajalisi suhteid.

    Aga muidugi masendav vaadata aktsiat. Ma oleksin pidanud hiljem ostma. Tahtsin juba eelmise aasta jooksul mingit inflatsioonikaitset, ja SCA oma metsavarudega tundus ok. Arvan et kaitse on endiselt seal, ja mul oli liiga suur likviidsuspuhrit, aga siiski piinlik eksida niivõrd ajastusega.
  • stefan ,tänud. Aga see mis ei tapa , teeb tugevaks. Olen samuti tugevalt pange pannud, kuigi olen ka arvanud, et asjast saan aru.
    Ma arvan, et meie lähenemine fundamentaalsetelt alustelt on õige, aga praegu käib pendel teise äärmusesse, " likviidsuse likvideerimise" käigus saavad pihta ratsionaalsed otsused ka valusasti.
    Aga ma võtsin eile ise ka väikse portsu ja nagu traditsionaalselt praegusele ajale, oleks täna saanud veel odavamalt :)
  • UPM Kymmene teatas täna et hakkab rohkem graanuleid ja bioenergiat tootma, paperi asemel. Võiks olla üldine trend metsaäris, sel juhul hea potentsiaal SCAle.

Teemade nimekirja