LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Commodity pulliturg võtab aktsiatelt järje üle?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • On viimane aeg ka selline teema teha.

    Toorainete kõrged hinnad ei ole enam kellelegi üllatus, pulliturg on kestnud juba 7-8 aastat. Ajalooliselt on toorainete pulliturgudega (inflatsioon) kaasnenud ka kõrgemad intressid, mis on avaldanud tugevat survet ettevõtete marginaalidele ja seega jätnud vähe ruumi aktsiaturul ülespoole liikumiseks. Toorainete pulliturgudega on siiamaani alati kaasnenud ka külgsuunas liikuv aktsiaturg. Ja see aasta on oluliselt üles liikunud ka kõige põhilisemad toorained - toiduained, nafta. Commodity fundamentaalidega kursis olijate jaoks on selge, et uut pakkumist ei teki üleöö ja kõrged hinnad jäävad veel aastateks, isegi kuni kahekümneks aastaks. Ka majanduslangus ei ole kunagi olnud põhjus "asjade" pullituru lõppemiseks. Karude üks vastuväiteid on, et tänapäeval sõltub majandus vähem kui kunagi toorainetest - kindlasti, aga me kõik teame ka kui ohtlik on öelda, et seekord on asi teisiti, "Uus majandus" on saabunud.

    Üks on kindel, praegu peaks iga investor, kes pretendeerib targa ja diversifitseeritud investori tiitlile hoidma osa varadest ka toorainetes või nendega seonduvates tööstustes.

    Huvitav, milline oleks USA aktsiaturgude tootlus sel kümnendil, kui sealt välja arvata tehnoloogiamull, toorainete tootjad ja globaalse turu hõivamisest tulnud kasv?
  • Kas jagaksid meile ka enda täpsemat nägemust, milliseid commodity'eid investeerimiseks praegu eelistad ning mis instrumente kasutaksid/kasutad..
  • minu teadmised suuresti piirduvad kaevandustega, muude kohta palju ei tea. Vask tundub praegu tugevust näitavat, arvatakse, et põhjad on nüüdseks tehtud. Plii on soliidne, viimase 25-30 aasta jooksul on pandud püsti ainult kaks uut kaevandust, seda toodetakse ka tsingi kõrvalproduktina, aga uued tsingikaevandused on praegu tugevalt tsingi suunas kaldu, nii et olukord on jätkuvalt pingeline, usun, ma ei usu, et peale viimast korrektsiooni enam oluliselt ruumi allapoole oleks. Koobalt näitab praegu erakordset tugevust, samuti molübdeen jätkuvalt, nende kasutusvaldkondi lisandub järjest. Uraani pullijooks paistab ka uue ringi jaoks hoogu koguvat.

    Ise investeerin kaevandajatesse, siiamaani ainult Kanada turult. Enda valikutest olen rääkinud natuke metallide teemas, aga need jäävad põhiliselt juunioritesse, mida kindlasti koservatiivsematele investoritele ega ka algajatele ei soovitaks, kuivõrd nende riskid on oluliselt suuremad.

    Nafta puhul usun, et huvitavaks alles hakkab minema, must kuld ei ole oma viimast sõna veel öelnud. Fundamentaalnäitajad on oluliselt kehvemad, kui 70. aastatel, kui viimane pulliturg oli. Ainult üks hiiglaslik maardla on viimase 35 aasta jooksul avastatud, (seegi kahtlases piirkonnas - Kaspia meres) tookord oli neid mitu, põhimõttelist tehnoloogilist arengut ei ole toimunud, tookord oli leiutatud teemantpuur, mis lubas mitmete kilomeetrite sügavusele puurida, Kanada oil sands teema hakkab lisama midagi, aga mitte palju ja alles järgmise kümnendi keskpaiku, USA shale oil teema kuulub veel futuristika valdkonda. Ja vanematest maardlatest väheneb pumpamine keskmiselt umbes 4,5% aastas. Nõudluse poole pealt - Hiina ja sõbrad - midagi lisada oleks vist liigne.

    Iga pullituru ajal kipuvad toorained käima varasemate tippude juures või neid lööma ja seda inflatsiooniga arvestatult. Eelmine pullituru ajal käis Nafta hind tänases rahas umbes 110 dollari juures. Kui USA ei peaks hakkama järele andma, võib see märk langeda juba lähiajal.
  • üks tähtsamaid argumente, miks aktsiaturg võiks külgsuunas liikuda, jäi enne nimetamata - toorained kallimad=tarbeesemed kallimad=nõrgem tarbija
  • madis43: "Ka majanduslangus ei ole kunagi olnud põhjus "asjade" pullituru lõppemiseks. "

    Ajalooliselt on pea alati lõpetanud commodity pullituru ikkagi just (suurem) majandussurutis, nii et päris nii lihtsalt seda väita ei saa. Ja muidugi on olnud ka majandussurutisi, mis seda pole lõpetanud, nii et liiga lihtne see call ka pole.
  • Kellelele toorained huvi pakuvad, siis soovitan vaadada lehte www.zealllc.com. Seal on päris põhjalikud analüüsid erinevatest toorainetest: kuld, hõbe, base metals, teraviljad, jms.
  • Pealkirjast järeldub, et aktsiate asemel peab commodity turgu investeerima mingi muu instrumendiga (futuuridega?). Olgu asja sisuga kuidas on, aga keskmise Eesti väikeinvestori jaoks on vist enamik neist liiga "ohtlikud" tööriistad: suure võimenduse tõttu võivad ka väiksed vale suunaga liikumised verest välja lüüa ja tulemuseks kõrgelt ostmine ja madalalt müümine.
  • Tarantel jah, seetõttu tundsingi huvi, et mis instrumente Madis kasutab. Futuurid ei sobi minu hinnangul investeerimiseks ning sama lugu ka ETFide kohta, mis neid kasutavad (USO). Eeldatavasti on commodity futuurid contangos ning seega läheb ülerullimine liiga kulukaks.

    Aga näiteks GLD, mis peaks hoidma reaalset kulda, suudab idee järgi mõistlikumat expense ratio't näidata.
    Kuna pole commodity-teemaga väga tuttav, siis kas sedasorti instrumente on veel?
    Ilmselt väga ei ole, seega jääbki loogiliseks sammuks osta kaevandajaid vms
  • Mõned võimalused commodititele panustamiseks olen pannud varem siia foorumisse:

    https://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=174955#31
  • S&P launches forward GSCI index
    By Javier Blas, Commodities Correspondent

    Published: December 12 2007 02:26 | Last updated: December 12 2007 02:26

    Long-term commodities prices are set for a wave of fresh investment after Standard & Poor’s on Tuesday announced the launch of a forward version of its popular S&P GSCI, the most widely used commodity index.

    The current version of the S&P GSCI index, which is tracked by about $70bn, invests only at the front of the futures curve. However, the new version, called S&P GSCI Forward index, will allow investors to allocate money in commodities futures five months ahead.

  • Natuke imelik seda commodity'te soovitust lugeda, kui viimase 3 aasta jooksul on toimunud selline ralli. Ma usun, et me oleme pigem commodity'te tõusuperioodi viimases kolmandikus. Ma olen naftas veel pikk (hetkel 15% portfellist, eelmise aasta jaanuaris oli koguni 40% portfellist naftaaktsiates), aga tõenäoliselt 1 aasta pärast olen sellest sektorist väljas. Kui aasta alguses oli nafta hind 50 usd, siis sai 2008. aasta prognoosid tehtud. Arvasin 80 usd. Järgmise aasta alguses tuleb 100 usd ära ja võib veel mingi lühiajaline eriti paaniline ralli tulla, aga siis on kõik. Ma arvan,. et kui uutel banaanivabariikidel kõrgemate intressimäärade läbi rahakraanid kinni keeratakse, siis võib seal Hiinas olla üle miljardi inimese, aga nafta järele sellel hinnatasemel pakuvad nõudlust ehk maksimaalselt 100-200 miljonit. Ega rahvast on alati maailmas hullult olnud, ega see ei tähenda, et nafta ja metallid nende jaoks kättesaadavad oleksid (ma pean muidugi silmas lõpptooteid, mis neist commodity'test valmistatakse).
    Järgmise 5 aasta jooksul tarbib suur hulk rahvast maailmas peamiselt seda võlakoormust (ehk siis maksab intresse), mis eelmise 5 aasta eufoorias peale võeti. Nafta ja muu värgi peale enam nii palju ei jätku.
    Toiduainete hindade osas olen natuke positiivsem. Aga kui mingit suurt klimaatilist tagasilööki saagikusele ei tule, siis ka toiduainete hinnad tiksuvad varsti allapoole. Raha hulk määrab hinnad, mitte mingi müstiline nõudlus (soov). Pole raha, pole nõudlust. Vähemalt sellistel hinnatasemetel mitte.
  • Rääkides naftast ja gaasist, siis täna on jäänud silma WSJ-st üks huvitav artikkel GCC riikide kohta. Kristjan väljendas ükspäev sealset tõusu "Suckers rally" nimetuse all ning kuigi usun, et viimase aja tõus on olnud spekulatiivne naftahindade toel, on sealne piirkond minu jaoks huvipakkuv. Nafta- ja inimressurss (suur noorte osakaal, kasvav populatsioon ja naiste madal tööhõive) on suured ning üle pika aja on valitsused võtnud eesmärgiks töökohtade loomise oma energidollarite eest, kasutades nii oma eelarveülejääki ratsionaalsemalt kui varem. Samuti on finantssektori, turisminduse ja tööstuse areng olnud kiire. Pikemas perspektiivis meeldib mõte, et energiamahukas tootmine asetseks nendes piirkondades. Kuid artikkel järgmine:

    Saudi Industrial DriveStrains Oil-Export Role

    Kingdom's Use JumpsAs Cities, Smelters Bloom in the DesertBy NEIL KING JR.December 12, 2007; Page A1RIYADH, Saudi Arabia -- Long the biggest spigot for crude oil, Saudi Arabia now has broader ambitions. It wants to become a big exporter of chemicals, aluminum and plastic, and in the process to create jobs.

    So Saudi Arabia is on a building binge. In the works are new seaports, an extended railroad system, a series of new industrial cities and a score of refineries, power stations and smelters. Over the next dozen years, such Saudi investments are expected to consume $600 billion.

    But they'll also consume something else: large quantities of Saudi oil -- oil that otherwise could help slake other countries' growing thirst.

    Much as China leveraged its asset of cheap labor to make an industrial leap, the Saudis and their oil-rich neighbors are tapping their own prime asset to fuel development. "The region is looking to the future by turning to industries that rely on oil, a lot of oil," says John Sfakianakis, chief economist at Saudi investment bank SABB, an affiliate of HSBC. "That means more oil stays here."

    The problem is that with output slumping in places like the North Sea and Mexico, the world is counting on increased oil supplies from the Middle East, and above all from Saudi Arabia. Global oil demand, now just over 85 million barrels a day, is expected to exceed 100 million barrels a day within 10 years. So the question arises: Can the kingdom continue to satisfy the world's growing oil needs at the same time as its own economic engine demands ever more crude?

    Within Saudi Arabia, there's heated debate over the wisdom of staking development on industries that use so much energy. A big aluminum smelter being built on the Persian Gulf coast, for instance, will consume upwards of 60,000 barrels of oil a day -- because the Saudis are turning to crude oil to make electricity. Yet the smelter will create fewer than 10,000 jobs.

    Some boosters want to build 10 smelters. They'd devour nearly 7% of the Saudis' current oil production.

    Abdallah Dabbagh is a proponent of the industrialization push, as head of Saudi Arabian Mining Co., which is building the east coast smelter. Yet even he says, "I think the Saudi government will have to stop and think at some point if this is the best utilization of Saudi's crude."

    The Saudi industrial leap, which is mirrored in neighboring states like Qatar, Bahrain and the United Arab Emirates, has helped make the Middle East one of the world's fastest-growing consumers of oil. Saudi Arabia last year used more than two million barrels a day, up 6.2% from 2005, at a time when Saudi oil production actually slumped by 2.3%. The whole of the region saw its demand jump 3.5%, while total world demand was growing just 0.7%.

    Traditional Oil Guzzling

    Saudis also are guzzling oil in more traditional ways. They're clogging highways with shiny Hummers and Chevy Suburbans. Saudis are now the world's biggest oil consumers per capita, at more than 32 barrels a year per person. That's twice the rate of South Korea and well ahead of the U.S., which consumes 25 barrels a year per person.

    The result is that 22 barrels of every 100 the Saudis produce stay at home, compared with under 16 of 100 seven years ago. Forecasts from the U.S. Energy Department and the International Energy Agency say that by 2020, Saudi Arabia will be consuming more than a third of its own oil -- leaving a lesser share for American cars, Indian airliners and Chinese factories.

    The Middle East remains awash in oil, with more than 60% of the world's proven reserves. Saudi Arabia says it has 264 billion barrels, which would be enough to supply the entire world's needs, at today's rate of demand, for almost nine years.

    But bringing fresh batches of oil to market has become harder, even here. Average daily output in the kingdom, at just over nine million barrels, is almost identical to what it was 10 years ago, or, for that matter, 30. As some wells decline, the Saudis must bring on line an additional 600,000 barrels a day in production capacity each year, according to various estimates.

    Their maximum capacity is about 10.8 million barrels a day. They're aiming to lift that to 12.5 million by 2009. A large chunk of the new capacity, some 250,000 barrels a day, is to come from a three-year expansion under way at the big Shaybah field, on the edge of a vast sand-dune region known as Rub al Khali, or the Empty Quarter.

    Many of these extra barrels will never leave the Middle East. A Lehman Brothers report predicts that oil needs in Saudi Arabia, Kuwait, the UAE, Qatar and Bahrain will jump by almost 200,000 barrels a day next year alone.

    Saudi leaders had a different model in mind when they launched their bid to remake their economy a decade ago. The plan was to fuel the industrial boom -- from new power stations to petrochemical plants -- with fresh stocks of natural gas. Saudi Arabia is thought to sit on the world's fourth-largest gas reserves, after Russia, Iran and Qatar. Geologists spent years in the mid-1990s identifying deep pockets of gas below giant oil fields.

    But Aramco has been slow in bringing this gas on line. Saudi Arabia broke with longstanding practice starting in 2003 by signing deals with foreign oil companies to prospect for gas in the Empty Quarter. Despite more than $1 billion spent, the companies haven't found commercial quantities of gas.

    So the Saudis switched course. Last year, King Abdullah mandated that crude oil be used to fire nearly all of the kingdom's soaring electricity needs. Natural gas, the government said, would be reserved increasingly for the booming petrochemical sector.

    Perhaps no one is more daunted by the kingdom's mounting thirst for energy than Ali Saleh al-Barrak, the soft-spoken head of Saudi Electricity Co. From his 22nd-story corner office in Riyadh, he gazes across a tangle of cranes and skyscrapers to the city's widening sprawl. What he sees "is more people, which means more houses, which means more appliances and more air conditioning."

    Thirty years ago, Saudi Arabia had fewer than eight million people. Now it has over 24 million. In 2000, the national power company had capacity to generate 21,000 megawatts of power. That's now up to 31,000. Over seven years, Mr. Barrak says, the company will have to build six huge power plants to raise generating capacity to 55,000 megawatts -- roughly that of the far more industrialized United Kingdom. "By any standard, that is an unnatural growth rate," he laments.

    Saudis consume vast quantities of electricity because the government holds the price unusually low to keep the populace happy, as it does with gasoline. Nearly two-thirds of power goes to air conditioning. Saudis routinely keep their air conditioners on full blast even when on vacation. The average Saudi power bill, Mr. Barrak says, weighs in at one-fifth the cheapest tab in the U.S. "You try getting people to conserve at that cost," he says. "It's impossible."

    Even oil-rich countries normally scramble to avoid burning oil in their power plants, because oil is so easily sold and transported on the international market, while gas isn't. But Mr. Barrak estimates that by 2012, petroleum will fire nearly 60% of Saudi's mounting electricity needs.

    Nuclear Option

    This has made him a vocal proponent of nuclear power. That's a notion gaining momentum across the Middle East as countries wrestle with the wisdom of burning oil to generate power to make cement or cool offices. "Nuclear is definitely the future," Mr. Barrak says. "Future generations are going to think we were stupid to burn oil for power when we could have done it by other means."

    The natural-gas crunch is creating bizarre scenarios in the region. Cement makers in the UAE, lacking sufficient gas this summer, began firing their furnaces with South African coal. Building booms in the UAE and Oman have led both states to turn to Qatar for extra gas. Bahrain, home to a gigantic aluminum smelter that drains more than a third of the country's electricity supply, is relying increasingly on Saudi oil for its refineries.

    Saudi Arabia, however, faces a more immediate challenge. Oil has given it great wealth, with an expected budget surplus of nearly $48 billion this year. What oil hasn't done is create many jobs -- at least of the nonmenial variety that Saudi men will accept. Official unemployment runs over 12%, and some economists say the real figure, particularly among the kingdom's restive youth, is at least twice as high. For the ruling royal family, boosting employment and revamping education to put more emphasis on practical job skills are seen as key to Saudi Arabia's long-term stability.

    The government's aim is to convert oil into jobs. "We want to use our oil to move beyond oil," says Fahd al-Rasheed, a former Aramco finance officer. As deputy director of the Saudi Arabia General Investment Authority, he is championing the creation of four new economic cities.

    The goal of the cities plan is to create 1.3 million jobs over a dozen years. The projects are at the heart of an investment push with an even higher employment goal: more than four million jobs, to be created at a cost of over $600 billion. "We want to create jobs. That's what the whole plan is about," Mr. Rasheed says.

    The first of the new cities, the King Abdullah Economic City, is being built along a barren strip of Red Sea coastline about an hour's drive north of Jidda. For now, it's little more than an ornate stone entryway opening onto a network of roads lined by tall palm trees, with the Red Sea shimmering in the distance. Mr. Rasheed insists the city will open, at least in skeletal form, by early 2009. The king, he notes, "wouldn't have given his name to something that isn't going to happen."

    The plans are nothing if not ambitious. The residential area will feature 108,000 apartments and 14,000 villas scattered in enclaves surrounded by factories. Construction is under way on a seaport, billed as the biggest on the Red Sea. Also in the works is a rail line to carry freight from the new port some 900 miles across the desert to a Persian Gulf port, Dammam.

    A 3,000-megawatt power plant will provide electricity for King Abdullah Economic City. The plant will burn oil.

    The government has broken ground on a similar city about 500 miles to the south, at the port of Jazan. There, the emphasis will be on heavy industries such as petrochemicals, copper refining and aluminum smelting, all huge consumers of energy.

    Giant Smelter

    Aluminum Corp. of China Ltd. has signed a $3 billion deal with a Saudi consortium to build one of the region's largest aluminum smelters at the Jazan economic city. The smelter's proposed $2 billion power plant, by one estimate, could require more than 70,000 barrels a day of crude oil.

    The country's mining giant, called Ma'aden, recently plunged into a vast mining enterprise deep in the northern interior. Ma'aden's Mr. Dabbagh, standing in front of a big map of the kingdom in his Riyadh office, traces how a new railroad line under construction will bring tons of bauxite, phosphates and magnesite from the mine to the Persian Gulf city of Ras az Zwar. "Here," he says, jabbing the map, "we are going to have the largest sulfuric-acid plant in the world, the largest phosphoric plant and the largest ammonium plant." The factories, he says, "will make Saudi Arabia a major player in fertilizer in the same way we are already a major player in energy."

    The coup de grâce is the $7.6 billion aluminum smelter, which Ma'aden is building in partnership with Rio Tinto Alcan, a unit of Rio Tinto Group. The smelter will mark Saudi Arabia's first plunge into one of the most energy-intensive industries, with others sure to follow. And similar smelting projects are in the works for the UAE, Qatar and Oman.

    "Eventually," Mr. Dabbagh says, "everybody is going to come to the Gulf to make aluminum because this is where the energy is." 

  • Miks on imelik lugeda praegu? Ajalooliselt on olnud aktsiate/võlakirjade ja commodityte vahel negatiivne korrelatsioon. 1906-1923, kui aktsiahinnad ei liikunud kuhugi, olid commodity'd kuum teema, sama asi 1970. aastatel, kui aktsiates on olnud pulliralli, on commodityd surnud olnud. Seda ajaloolist seaduspära ei saa ometi eitada. Ja Commodity pullituru on siiamaani siiski lõpetanud nõudluse pakkumise suhte teise suunda kaldu minek, kui mõni surutis, mõlemad suuremad pulliturud lõppesid just siis, kui majandus oli selgelt tõusuteel. Ma ei väidagi, et nafta siit kihutab 200 peale, või base metals jätkab enda rallit üles poole. Kindlasti mõjutab praegune aeglustumine ka paari järgmise aasta hindu, aga erinevad commodity sektorid reageerivad erinevalt, siiamaani on olnud tõusvaid sektoreid alati ka majanduslanguse ajajärkudel. Surutistel on kindlasti mõju, kuid see on pullirallides alati jäänud ajutiseks. Võib-olla ei teki lihtsalt kotti pandavaid võimalusi järgmise paari aasta jooksul, aga see ei ole kindlasti põhjus teema mutta tampimiseks

    Samas on ka stabiilsete ja isegi langevate hindade korral leida väärtust kommodity sektoris ja mitte ainult toorainet lühikeseks müües. Seni kuni hinnad seisavad ajaloolistest oluliselt kõrgemal, on väärtust ka aktisaturult leida alati. Siiamaani ei ole suuremate pulliturgude aegu suudetud nõudluse pakkumise tasakaalu kunagi seitsme-kaheksa aasta jooksul ümber kallutada, see on alati rohkem aega võtnud, pulliralli on veel täie elu ja tervise juures, mis veel, ta on veel vägagi nooruslik ja kobe. Muidugi on muhke ja lohke tee peal, muud ma pole väitnudki, aga see ei ole kindlasti pikaajalisele investorile probleemiks olnud, sellistel ajajärkudel ikkagi kasutatakse võimalusi täiendada/vähendada positsioone.

    MInu väide oligi, et USA aktsiaturul ei ole lähiaastatel kuigi palju ülespoole ruumi, sellega sa US paistad nõustuvat. Kui aga uskuda ajaloosse (pikaajaline investor vist siiski peaks?), siis on siiski praegu viimane aeg ka ülejäänud commodity teema endale korralikumalt selgeks teha. Pulliralli lõpeb ikkagi siis ja ainult siis, kui kaks võlusõna: nõudlus ja pakkumine seda ütlevad, aga siiamaani on need veel küllaltki ohtlikult kaldu, ja mitte sinna suunas, kuhu enamus tahaks neid loota. Ja paar aastat vastassuunas liikuvaid hindu ei ole vastuargument.

    Võib-olla tõesti ei ole commodity puhul kõige ideaalsemat instrumenti väikeinvestoritele, aga öelda, et futuurid on rohkem riskantansed ei ole ka õige. Keegi ei kohusta võtma maksimumvõimendust, mõistlikult ja kogemusega kaubeldes ei ole tooraine futuurid ohtlikumad, kui ükski teine instrumendi klass. Kindlasti on üks mõistlikke kohti ka indeks, kuid See GSCI indeks on enam kui kahtlane, kui vaadata selle koosseisu: seal on suurema kaaluga need, mis on just tõusnud, ehk energia osakaal on pea 72,75 viimase jaotuse järgi. Ei ole just mõistlik investeerimistrateegia. Näiteks RICI ja Reuters CRB tunduvad mõistlikumad. Ja seni kuni aktsiahinnad püsivad ajaloolistest oluliselt kõrgemad, on alati väärtust leida ka väiksemate ettevõtete seast.

    Üldine sentiment ei ole just lahke base metali suunas hetkel, samuti nafta saab hurjutamist, commodityd ei koosnegi ainult neist, väärismetallide ja just toiduainete puhul, nagu sa US ütlesid, nähakse veel korralikult ruumi ülespoole. Seda kooslust tulekski vaadata tervikuna ja eraldi korraga, kui mõne alamgrupi väljavaated ei ole lühikeses/keskmises perspektiivis roosilised, ei saa seetõttu veel commodityte matuse jaoks kabelit kinni panna.


  • Tõusvad intressid ja negatiivsem suhtumine aktsiaturu suhtes ei jäta mõjutamata ka toorainete tootjaid, see vähendab samuti tulevast võimalikku pakkumist ja pikendab samuti pulliralli kestust
  • Mitte vaidlemiseks, vaid lihtsalt kontrolliks. Absoluutselt ilma toetava statistikata julgeks arvata, et Eesti keskmine väikeinvestori investeeritav summa jääb kusagile 5000 - 25000 dollari vahele. Nende väheste futuuride puhul, millega mina olen kokku puutunud, tähendab see automaatselt vähemalt kahe- kuni kolmekordset võimendust. Diversifitseerimisest ei saa siin juttugi teha.

    Ei vaidle üldse põhilise ideega, aga ei taha näha, kuidas futuuri juhusliku päevaliikumise käigus mõni riske mitte tajuv entusiastlik algaja oma mitme aasta säästud ereda leegiga põletab. :)
  • Ma ei väitnudki, et futuurid päris algajatele on. Samas, niipalju kui mina tean, investeerivad tooraineindeksid siiski lähima kuue kuu futuurides ainult pikkadesse positsioonidesse, ja vaadates nende indeksite tootlust ei saa kindlasti öelda, et futuurid oleks nii überriskantsed asjad, et neist tuleks suure kaarega mööda minna. Öelda, et väikeste summadega ei saa midagi saavutada on ka natuke karm, kui korralik kodutöö ära teha ja seonduvaid riske teadvustada, ei ole kasumi teenimine sealt nii midagi võimatum, kui aktsiaturult. Ma ei ole tooriku seiklusi suuremalt järginud, aga tema peaks olema just näide sellest. Algajad väikeinvastorid peaksid muidugi alustama mujalt, aga kui mul peaks õigus olema ja lähemal kümnel aastal peaks aktsiaturu tootlus kesiseks jääma, ei saa eirate selliseid asju nagu futuurid.

    Muidugi, futuurid ei ole kaugeltki ainus võimalus pullirallist kasu saada. Võimalusteks on veel ka tootjaid teenindavad ettevõtted nagu puurijad nafta puhul, seadmete valmistajad nagu Outotec (kuigi sellest praegu enam väärtust leida oleks raske). Samuti kinnisvara. Uute suuremate kaevandusprojektide (ja ka muude sektorite tootjate juures, nendega nii kursis ei ole) juures võivad kinnisvara hinnad samuti tõusta ja kordades. Vastupidine näide on, et kui tuli uudis, et Teck Cominco ja Novagoldi koostöös rajatava Galore Creeki kaevandus kalevi alla pandi, langesid piirkonna kinnisvara hinnad hoobilt kolm-nelikümmend protsenti. Minu pakkumine oleks, et kui praegu investeerida Austraalias Pilbara regioonis kinnisvara hindadesse, kus peaks järgmise kümnendi jooksul kaevandamisvõimsust lisanduma isegi üle 500 miljoni tonni rauda, on sealt võimalik saada täiesti korralikku tootlust. Ühtlasi kipuvad loodusvarade rikkad majandused enamasti sellistel ajajärkudel outperformima defitsiidis kaubandusbilansiga maade omi. Siiski tuleks vaadata arenenud majanduste poole, Aafrika rahvuste puhul ei ole raha liikumine kunagi kuigi mõistlik olnud. Kanada oleks minu valik, neil peaks suurenema nii nafta, kui metallide tootmine.
  • vähetähtsuetu ei ole ka fakt, et samal ajal kui finantssektoris igasuguseid hüpoteekide arvutajaid ja aktsiaturgude analüütikuid lõigatakse rohkem kui vändras saelaudu siis commodity research tiimid kasvavad kui seened peale vihma. See tendents ei ole kindlasti vaid paari-kolme aasta kaugusesse tulevikku suunatud otsuse tagajärg.
  • mõned märkused ...

    moodsas maailmas on aktsia ja võlakirjade suhtes negatiivse korrelatsiooniga instrumentidega keerulised lood, commodity futuurid ja ETF vormis või muul moel väärtpaberistatud toorained on arvutite, interneti ja online maaklerite ajastul nii hõlpsasti kättesaadavad laiadele investorite ja spekulantide massidele, et kipuvad liikuma pigem samas taktis finantsturgudega

    commodity futuuridesse investeerijad kipuvad spot hindade kasvule alla jääma, sest kaotavad tublisti futuuride ülerullimise hetkel ... turul on niipalju spekulante ja investoreid, kes füüsilise settlemendi asemel müüvad oma lõppevad futuurid maha ja ostavad uued, et mõnes enimkaubeldavas tooraines on tüüpilisel ülerullimise perioodil ainuvõimalik positsiooni hoidmiseks vajaliku vahetuse variant backwardation vs contango
  • Henno, lühikeses perspektiivis ma ei vaidlegi sulle vastu, eriti vask, mida peetakse maailma majanduse indikaatoriks, liigub aktsiaturuga samas rütmis. Pikas perspektiivis aga küll, nad elavad siiski jätkuvalt oma elu, liiguvad enda fundamentaalselt põhjendatud hinna suunas, mis enamasti erineb kardinaalselt aktsiaturgude pikemaajalistest trendidest

    Mis alles hakkab enamikule aktsiaturgude analüütikutele kohale jõudma commodityte puhul on, et on toimunud järjekordne tõsine paradigma muutus. Madalal rippuvad viljad on ammu nopitud, uute projektide ehitusmaksumus on oluliselt tõusnud, tegevuskulud on oluliselt tõusnud ja nad tihtipeale asuvad ka enam kui kahtlastes piirkondades, samuti riikides, mis nõuavad oluliselt kõrgemaid makse maavarade tootmise eest. See tähendab, et lisanduva nõudluse rahuldamiseks on nüüd vaja oluliselt kõrgemate hindade püsimist, investoritel on ikkagi vaja enda riskid tasutud saada. Aga alati on olnud lihtsam süüdistada spekulante, naftaraha, terrorikartusi, ikaldusi, streike ja muud taolist pas.a, kui süübida põhjalikumalt konkreetse commodity fundamentaalnäitajatesse. Aktsiaturul nimetatakse selliseid inimesi spekulantideks. On täiesti süüdimatu väita, et selliste tegurite mõju on commodityte puhul suurem, kui aktsiaturul. Vägagi tihti inimesed, kes muidu vääriksid igati investori tiitlit kipuvad tegema otsuseid commodityte turul (või kasvõi nende "tootjate" turul) või selle kohta pinnapealse või puuduliku analüüsi pealt, hinnates ettevõtteid ja liikumisi vaid aktsiaturult saadud kogemuste pealt. Neid, kes suure algustähega Investeerivad commoditytesse (ennast ei pea ma nende hulka kuuluvaks juba ainuüksi oma kauplemisstiili poolest), peetakse pikemalt mõtlemata spekulantideks, aga aktsiainvestoritel on muidugi õigus juba ainuüksi seetõttu, et neid on rohkem... Väga lihtne on lahmida - spekulatiivne raha, kõrgemad intressid=väiksem tarbimine jne, kuigi juba pealiskaudsel vaatlusel selgub, et enamiku commodityte hinnarekordid on tehtud ajaloolisest keskmisest olulisemalt kõrgemate intresside tingimustes ja tihtipeale ka mitte kõige tugevama majanduse tingimustes.

    Commodityd on jätkuvalt majanduse alustalad, jätkuvalt sõltub majanduse käekäik nende hindadest, mistõttu tuleks igaühele, kes pretendeerib investori austavale tiitlile, kasuks end nende põhiprintsiipidega tuttavaks teha.

    Ja, US, selles valguses on see teema on praegu vajalikum kui kunagi varem. See ei ole kindlasti mingi pumbitumbi teema, vaid ikkagi ühine püüdlus majanduse ja investeerimise ühest väga olulisest osast aru saada. Imelik on ainult see, et seda teemat ei algatatud paar-kolm aastat või rohkemgi tagasi.
  • Väljavõte foorumist Börsipäev, 13.detsember

    Morgan Stanley näeb 2008. aastal arenemas järgnevaid trende:
    ......
    Üldiselt on tegu commodity pullidega: Our top picks for 2008 include soybeans, cotton, aluminum, gold, long-dated sugar and long-dated natural gas.
  • Rumal küsimus võib-olla... Kas pole mingile indeksile põhinevat futuuri või ETFi, mis haarab suuremat hulka erinevaid "asju". Et siis näiteks sellesama Morgan Stanley järgi cotton-aluminium-gold-long-dated-sugar-long-dated-natural-gas index ETF? Et saaks väikese raha eest hästi hajutatult käpa sisse...

  • RJA ELEMENTS Rogers Intl Commodity Agriculture ETN
    RJI ELEMENTS Rogers Intl Commodity ETN
    RJN ELEMENTS Rogers Intl Commodity Energy ETN
    RJZ ELEMENTS Rogers Intl Commodity Metal ETN
  • Tarantel
    Vaata seda:
    iShares S&P GSCI Commodity-Indexed Trust (GSG)
  • Commodity futures and energy prices are in U.S. dollars.
    Et võiks eurudes noteeritud olla.
  • Kuna ajad on teised, siis võibolla on see loll küsimus, aga kas keegi võiks viidata kalendris sellele perioodile, millal maailm muutus ja ma seda tähele ei pannud. Kui kogu väärtpaberistamine ja tuletistamine kõrvale jätta, siis on "toorainete" näol tegu kaubaga, nagu tikud, väetis, piim, naastrehvid või pakkepaber. Nüüd mis ajast täpsemalt on raha kauba alla kinni panemine meinstriim investeerimine? Viimati, kui ma tshekkisin, siis kakaooad või nisu hoidlas juurde ei kasva, vähe sellest, nende hoidmine maksab raha. Investeering? Pardon my french, aga nigger please!

    Teoreetiliselt on see sama palju "investeerimine" kui näiteks 10 000 Ford Focuse ostmine, mingisse suurde halli ajamine ja 10 filipiino palkamine, et nad regulaarselt neist lapiga üle käiks. Miks keegi sellist "investeerimist" ei harrasta. Ford Focuse võib asendada ka rubiku kuubikute, roostevabast terasest kummikihiga kaetud hantlite, 0,5 cm läbimõõduga klaaslehtede, Savisaare postrite või hõõglambipirnidega.

    Commoditytesse "investeerimine" (jutt pole hedgiedest, vaid viimaste aastate retailinvestorite suunasest pushist) on hüperlikviidsuse tekitatud fad, mis normaalsusse naasmisel ka oma loomulikku teed kaob. Tooraine (futi/etfi) bet ei ole mingi kuradi investeerimine, see on puhas spekkamine selle kõige ehedamal kombel.
  • jälle hoidis suffiks kõvasti mu aega kokku sama mõtte puust ja punaselt ning poliitiliselt korrektselt vormistatuna kirja panemisel :)
  • eee....ja spekkamisega potensiaalselt raha teenimist ei sobi siis käsitleda inv. foorumis või mis?

    Aga asjad on jah hullud hetkel, uurisin siin hindu millelegi mis pole otseselt börsil kaubeldav commodity kuid sarnaneb suuresti nendega ning omab riski saada commodified (iga tootja õudsaim unenägu, sest teistest eristumise võimalus väheneb/kaob ).
    Olin ennegi hindu küsinud ja saanud terve aasta kehtiva hinnapakkumise, seekord aga:
    --------------------------------------------
    Basically, there's a huge lack of ___ (+ its price increase a lot) so it affect everything and all others are also caught in the same hurricane.
    Very reliable sources are now speaking of increases spreading WAY above US$ 300/MT !! And no one knows where it will stop.
    That's the reason why no one can commit to firm pricing for Q1 2008 (it would be either a lie or pure madness).
    Under current circumstancesn we must quote prices delivery by delivery, upon request.. We will commit to long term pricing as soon as possible (in other words as soon as pricing for raw material becomes more stable again!).
    Best Regards,
    --------------------------------------------
    Paistab nagu tõesti paradigm shift, peaks ära kasutama.........
  • commodity kui varaklass on kindlal kohal suurtes varahaldusportfellides eelkõige oma sobiva korrelatsiooni tõttu muude varaklassidega, mis võimaldab portfelli volatiilsust alla suruda

    spekkamisega raha teenimist võib ka vabalt arutada, aga ei maksa commodity turgu enda jaoks fetisheerida

    diskleimer: näpuotsaga pikk commodity ETFs
  • Tegu polnud poolehoiu ege vastumeelsuse avaldamisega spekuleerimise suhtes. Lihtsalt et asjadest õigete nimedega rääkimine pole tänapäeval enam eriti hip, mulle tundub.

    Nisu tootmisega tegelev farm = investeering
    1000 tonni nisu hoidlas = müügivalmis kaup/ostetud tooraine (mitte "investeering")
    paber selle 1000 tonni peale = riski maandamise vahend/spekulatiivne bet

    1000 tonni nisu hoidlas või paber selle hinnaliikumise suunale muutub investeeringuks siis, kui mingi ime läbi ta seal hoidlas iseennast juurde tekitama hakkab. Niikaua kuni seda juhtunud pole, on ta tootjale/ümbertöötlejale/tarbijale kaup ja turupedele spekulatiivne bet.
  • suffiks sai teema peale kohe päris vihaseks : )

    Tundub, et commodity-pulle on juba igal pool ja see on vist lühiajaliselt küll ohu märk...

    Kuid pigem tekib selle arutluse peale küsimus, et kas viimse paari aasta jooksul naftahinna tõusule panustanud on rohkem spekulandid kui näiteks hiina indeksaktsiatele? Kui underlying driver on suht sama olnud (?!) Või et kas inimene, kes teenib raha commodityte kaudu on kehvem kui teie mõistes investor? Või kas viimastel aastatel finantssektorisse investeerinud inimesed ei ole jooksnud kaasa "hüperlikviidsuse tekitatud fadiga?" Lihtsalt huvitab, millest see agressiivsus.
  • hehe, suffiks jõudis enne postida juba
  • Kui nüüd juba hakata juuksekarva lõhki ajama, siis enamikes investeeringutes on lõpp-kauba hinnale spekuleerimine sisse ehitatud. Nisu tootmisega tegeleva farmi aktsia hind sõltub üsna palju sellest, palju nisu parajasti maksab ja palju loodetavasti maksma hakkab. Kas pole?
  • On. Aga nisufarm tekitab pikemas perspektiivis mingit kasvikut. Hoidlas istuv tooraine seda ei tee. Selgituseks siis, et samamoodi pole ka Maserati Ghibli, mingi kallis maal, kuld ega ka tühjana seisev korter investeering. Kordan igaks juhuks vee, et mul pole mingit probleemi toorainetesse raha paigutajatega. Lihtsalt, et investeeringuks ma seda ei nimetaks. Pumpaja/kaevandaja/külvaja-lõikaja on juba teine teema.
  • commodityd on spekuleerimine? nigger please my ass

    investeerimise definitsioon oli ikkagi, et põhjaliku analüüsi pealt limiteeritud downsidega mängida alusvara tõusu peale. Keegi ei ole teist vihastest vaevunudki tõestama, kuidas see commodityte puhul võimatu on. Vastuargument, et nisu ja muu asjade hoidmine maksab raha. Well, ka kinnisvara hoidmisega kaasnevad kulud, kas see tähendab, et kinnisvara kasutamine investeeringuna ei ole ikkagi invasteering? Teie argumentatsiooni edasi arendades on selle puhul võimalik ainult spekuleerimine. Viimane kord kui ma kuulsin, kaasnesid ka aktsiainvesteeringutega kulud ja ka aktsiaid ei kasva kauplemiskontol juurde. Ka seetõttu spekuleerimine? Nimetada commoditeid automaatselt spekuleerimiseks tundub mulle lollus või silmakirjalikkus.

    Kindlasti ei ole siinkohal tegu millegi fetisheerimisega, vaid just katsega murda väga sügavalt juurdunud valesid müüte.

    Oliver, las kakleme selle välja, see teeb ainult head;)

  • Oukidouk. Aktsiad on ajalooliselt kallinenud suurusjärgus 5%+ peale inflatsiooni. KV enam väheminflatsiooni taktis + natuke peale.

    Mul puudub huvi läbi ussi emmi kõikide suuremate toorainete hindu välja ajada, aga ma nüüd spekkan julgelt, et ostujõu pariteedi alusel on valdava osa olulisemate toorainete hinnad ajalooliselt pigem langenud kui tõusnud. 1 hea näide mille leidsin, on puuvill. 130 aastaga on hind tõusnud nominaalis 4-6 korda. Inflatsiooniga korrigeeritult lambiallikatest leitud kalkulaatorite abil on hind langenud 2-4 korda. Ainus märgatav erand on toornafta, mis viimase 60 aastaga on inflatsiooniga korrigeeritultki praeguse hetke seisuga umbes 3 korda hinnas tõusnud. Kui võtta ajavahemik 1950-2000, siis oli hind sisuliselt sama.

    Sisuliselt taandub siinne vaidlus sellele, et osa rahvast peab toorainete viimaste aastate meeletut fookusesse tõusu ja ka hinnatõusu "uueks paradigmaks" (hindade uus, permanentselt kõrge platoo?). Minu arvates on see ajutine. Selleks, et "uus paradigma" püsiks, peaks pidev shortage või shortage oht püsima. Ma pakun, et inimese leidlikkus ja teadlikkus koostöös biidivad pikaajaliselt selle trendi. Targemad masinad hakkavad väiksema energiakuluga sügavamalt kaevama ja paremini risaiklima ning materjali- ja geenitehnoloogia tekitab varem või hiljem alternatiive ning tootmiskokkuhoidu nii söödavatele kui muudele toorainetele. Kui 100 aasta pärast ka iga teine väikeinvestor otsib viisi, kuidas riisifutuuri shortida või kakaoubades pikaks minna, siis võtan sõnad tagasi. Enne mitte.
  • Suffiks, sa vist ei lugenud minu postitusi? Või pead mind lihtsalt lolliks? Ma olen teeninud vägagi häid kasumeid erinevate toorainete erinevate tootjatega eri aegadel. Usu mind, ma tean millest ma räägin.

    Ma ei ole kunagi öelnudki, et commodityd on pikaajaliselt hea investeerimisidee, vaid ainult commodity pullijooksude ajal. Ja praegu on selline situatsioon juhuslikult. Traditsioonilises investeerimise definitsioonis ei ole kusagil öeldud, et alusvara, millesse investeerida peab olema selline, mida võiks hoida elu lõpuni. Seega kvalifitseeruvad ka commodityd selle alla. Rääkides uuest paradigmast ma ütlesin ka, et järgmine uus paradigma. Seni, kuni mingit muutust selles näha ei ole, ja praegu ei ole, püsivad hinnad kõrgel. Ma ei olegi kunagi öelnud, et see ei muutu, ainult vastupidist. Ja olen enda investeerimisotsustes ka lähtunud sellest. Ka commodityte tootjatesse on mõtet investeerida ainult siis, kui aluseks oleva tooraine hind on tugev, enamus ajast pumpajad, kaevandajad ja põllumehed ka virelevad. Eeldusel, et tooraine tootja toodangu suurus ajas ei muutu (ilmselgelt võimatu, aga selles näites tuleb kasutada) sõltub tootja väärtus väga suuresti ikkagi tooraine hinnast. Seega on Taranteli märkus on õige, kui öelda, et commodity hinna peale mängimine on spekuleerimine, siis on ka nende tootjate peale mängimine spekuleerimine. Kui muidugi mitte eeldada, et investeerimiseks sobivad ainult kasvuaktsiad, aga nii libedale teele sa vist minna ei tahaks.
  • proovin veelkord lõpetada selle commodityd investeerimine/spekuleerimine teema ära.

    Esimene argumentatsioon on mul, et kui commodity hinda ei ole võimalik analüüsi teel ennustada - investeerimine neisse = spekuleerimine, kui neisse investeerimine on spekuleerimine, siis on nende tootjatesse investeerimine spekuleerimine. See tähendaks juba, et üks börsil olev sektor on oma loomuselt juba puhtalt spekulatiivne, siis libeda nõlva argument (http://en.wikipedia.org/wiki/Slippery_slope) ütleb, et väga raske öelda, kas see on ainus sektor börsil, mis on puhtalt spekulatiivne. See viiks välja selleni, et pea kõik börsil toimuv on puhtalt spekulatiivne ja et kõik, kes börsil tegutsevad, on spekulandid. Sellega ei nõustuks teist keegi, järelikult, commoditytega kauplemist saab nimetada ka investeerimiseks.

    Teiseks, toorained on jätkuvalt majanduse vundament. Kui nende hinda ei peaks saama (keerukate arvutustega teatava täpsusega) ennustada, oleks majanduse vundament logisev. Kui vundament on logisev, siis maja on... Ergo - kui anda üldse mingit eluõigust majandusteadusele, peavad commodity hinnad olema ennustatavad = spekkamine ei ole siinkohal ainuvõimalik variant.

    Mul on väga raske näha ühtegi objektiivset põhjust, miks peaks arutlusel olev sektor olema rohkem spekulatiivne, kui ükski teine varaklass. Paljud, kelle suhtes võiks muudel tingimustel respekti omada, kiirustavad suuremalt mõtlemata lahmima, et see ikka nii on toomata ise ühtegi korralikku põhjendust. Nii, nagu spekulandid mõjutavad aktsiaturge, mõjutavad nad ka commodity turge, jääb arusaamatuks, miks ei peaks viimasel puhul fundamentaalnäitajad enam töötama.

    Mul ei ole midagi külahullu kuulsuse vastu, mul ei ole ka sellevastu midagi, et mind commodityfetišhistiks kutsutakse, aga mul on selle vastu midagi, et kui ma turul ohte ja võimalusi näen, ei lubata neist teistele teada anda. Ma räägin sellest nii palju kui ma räägin, sest minu arvates paljud kohalikud autoriteedid eiravad täiesti arusaamatutel põhjustel ühte lähimineviku ja tuleviku parimat investeerimisvõimalust. Ma ei ütlegi, et aeg investeerida on praegu, või investeerida millessegi konkreetsemasse, ainult, et ajalooliselt on sellistes situatsioonides commodity sektor outperforminud aktsia- ja võlakirjaturgu. Don't shoot the messenger!

    Selguse huvides: olen ise kaevandajates pikk.
  • madis

    kaevandajate aktsiates pikk olek on siiski investeering või siis spekulatsioon aktsiaturul

  • kunagi mingis USA valitsuse poolt tehtud pikemaajaliste majandusprognooside ja tegelikult juhtunu võrdlusest nähtus just kõige rohkem ääretult suures ulatuses eksimine prognoosis tulevaste naftahindade osas. Iga selline prognoos on pisut muidugi ka mõjutus, nii et mingil määral on selline "eksimine" täiesti eesmärgipärane. Väita "kui nende hinda ei peaks saama (keerukate arvutustega teatava täpsusega) ennustada, oleks majanduse vundament logisev." on siiski üsna keeruline, sest sellisel juhul USA valitsus seda "keerukat arvutusmeetodit" selgelt ikkagi ei valda või mis? Ja need, kes naftaga spekuleerivad (või pikaajaliselt toorainetesse investeerivad), omavad sellest paremat pikaajalist "keerukat arvutust", mis neil lubab lõdva randmega USA valitsusest paremini prognoosida ja selle alusel investeerimisotsuseid teha?

    Toorained on minu arvates varaklass, nagu teisedki. On olnud ehk pisut volatiilsem ja (olnud) väga pikaajaliselt allatrendis, mistõttu selles ennast kodus tunduvad investorid paratamatult rohkem lühema horisondiga on harjunud asju vaatama ja rohkem kauplema. Mina olen ka selles paganama TWM-is (Russell2000 doubleshort) sellel aastal vast 5-6 korda sees (hetkel jällegi pikk) ja jälle väljas olnud, nii et tunne on mingil määral vast sarnane, kui mõnes tooraines tegutsejal.

    Mul lihtsalt läheb tavaliselt täiesti automaatselt hari punaseks, kui pärast mitmeaastast ülestrendi ja seda, kui kogu maailmas juba mõnda aega selle teemal ka trummi on taotud, tuleb keegi Eestis välja avaldusega, et see ongi NEXT BIG THING. Tavaliselt siis juba hetkel, kui viimane vagun õnnelikke sõidunautijaid täis hakkab saama. Nii et kui on öeldud "osta", tuleb samas öelda ka "müü", kui selleks aeg. Aga Madisele - keep up the good work!
  • Ma saan aru, et teil on mõisted erinevalt defineeritud, seepärast vaidlus kerge tulema. Parandage mind, kui sõnu väänan, sedasi lihtsalt jõudis see minuni.

    suffiks:
    Investeerimine: raha paigutamine tegevusse, mis loob väärtusi.
    Spekuleerimine: raha paigutamine ootusesse, et mingi olemasolev väärtus ümber hinnatakse.

    madis43:
    Investeerimine: raha panustamine alusvara tõusule (sealjuures pole tähtis, kas kaudselt panustatakse tegevusele või "asjale").
    Spekuleerimine: (ebaeetiline?) raha panustamine alusvara tõusule (sealjuures pole tähtis, kas kaudselt panustatakse tegevusele või "asjale").
  • Kindlasti on isegi küllaltki suure eksimisruumiga commodity hindade ennustamine next to impossible, aga mulle tundub, et näiteks panganduse või tehnoloogia sektori hindamine ka kergem ei ole. Seda, et praeguses situatsioonis peaks pikkade positsioone soovitajat teatava huumoriga jälgima pidasin niivõrd loomulikuks, et ma võib-olla tõesti ei pidanud vajalikuks riske järjekordselt rõhutada. Kindlasti on kerge raha laualt võetud, aga, niipalju kui ma jälginud olen, tundub see teema jätkuvalt üks perspektiivikamaid.

    Nafta puhul oleme situatsioonis, kus vanade väljade tootmine väheneb aastas umbes kolme miljoni barreli võrra päevas, merre uputatakse aastas kümneid kui mitte sadu miljardeid ja saadakse vastu parimal juhul keskpäraseid välju, OPECi reservides ja tootmisvõimsuse tõstmise võimalustes on kahelda põhjust enam kui küll, mõned perspektiivikamad maardlad asuvad kohtades, kust masuudi transpordi võimalused, vabandage minu prantsuse keelt, puuduvad. Kui eeldada, et järgmise kümnendi keskpaiku peaks olema nõudlus mõnevõrra suurem kui praegu, siis on kindlasti vaja Kanada oil sands teema käima saada. Praegu vist peetakse järgmiseks ajalooliseks hinnatasemeks, millele nafta hind lähenema peaks, 30-50 dollarit (kui keegi teab täpsemat arvu, võiks täiendada). Selle hinnavahemikuga võib nende projektide DCF analüüse kirjutada paremalt vasakule ja alt üles, kuidagi ei vea õigeid arve kokku. Kui nüüd uskuda, et maailma majandus on järgmise kümnendi esimeseks pooleks võrreldes praegusega ikkagi kasvanud ja olla mitte liiga optimistlik puurijate eduvõimaluste suhtes, siis on vägagi kõrgete hindade püsimine suhtkoht garanteeritud.

    Ja sarnast situatsiooni näen ma ka metallide puhul. Lähima paari-kolme aasta jooksul seal madalal rippuvaid õunu pigem noppida küll ei saa, aga kogu pull võib väga vabalt järgmisel kümnendil uue hooga ja seekord veelgi võimsamalt pihta hakata. Muude sektorite kohta ma ei tea rohkem ku keegi teine siin, aga nad kõik kipuvad ligikaudu samu radu pidi käima ja teised tunduvad hilinevat. Kindlasti ei maksa lähima viie kuni kümne aasta võib-olla ainust ja kindlasti suurimat pulliturgu ignoreerida.

    Siin üks link commodity futuuride ajaloolise käitumise kohta, ma usun, et see üllataks paljusid. "Facts and Fantasies about Commodities Futures": http://fic.wharton.upenn.edu/fic/papers/06/0607.pdf
  • Are commodities a bubble ready to burst?
    http://www.telegraph.co.uk/money/main.jhtml?view=DETAILS&grid=&xml=/money/2007/12/16/ccmines216.xml

    Contango may hurt commod indexes in 2008
    http://www.guardian.co.uk/feedarticle?id=7153753
  • madis43
    millesse sa soovitaksid hetkel raha suunata?
    ja mis instrumentidega?
  • NEW YORK, Jan 7 (Reuters) - Investors disillusioned by sluggish U.S. stocks and bonds look set this year to boost their exposure to commodities even more than they did in 2007, when money in the sector swelled by about 20 percent.
    "Broker projections for 2008 are that we will see a growth of about 30 percent in commodity-linked investments," said David Buckart, senior portfolio manager in New York for Barclays Global Investors.
    But with energy, metals and grains markets hunting newer highs after trouncing stocks and bonds in 2007, this year's ride could get rocky.
    "People forget that when these markets don't perform, the volatility is a monster," said Brad Cole at Cole Partners, a Chicago hedge fund with $120 million in commodities.
  • mavep, ma otsin hetkel väärtust väärismetallidest, millest eelistan hõbedat, vasest, pliist, uraanist, molübdeenist, koobaltist. Eriti meeldivad mulle värvilisi metalle kaevandavad ettevõtted, millel on korralik väärismetallist kõrvalprodukt. Ja ainult kaevandajate aktsiate kaudu.

    Mind ei ole kindlasti mõtet autoriteediks pidada, siiamaani on mul enda lühikese investeerimiskarjääri jooksul olnud edukamate otsuste taga vähemalt sama palju õnn kui oskused. Kordaks isegi üle Henno toodud uudisjupi viimase lõigu: isegi kui sul on õigus oma valikutes sellel turul on siin volatiilsust peaaegu sama palju kui Kaidokese portfellis. Kui 30-40% langust segab sinu und, siis ei ole kaevandused sinu jaoks. Samas vaatamata volatiilsusele on olnud selles sektoris võimalik teenida kõige rohkem käesoleval kümnendil (kui vaadata näiteks FM.TO või TCM.TO pikemaid graafikuid) ja selliseid võimalusi pakub turg jätkuvalt. Ma ei nõustu küll nendega, kes ütlevad, et commodity pullituru viimane rong on juba liikuma hakanud, aga võimalusi on oluliselt vähem kui näiteks kaks aastat tagasi.
  • Speedy, sellise argumentatsiooniga artikleid olen ma juba mitu aastat lugenud;)
  • tänud info eest ja hoiatamast
    julgustuseks võin öelda, et olen investeerimismaailmas juba piisavalt kaua toimetanud, et ühegi autoriteedi pimesi järgijat minust kindlasti ei leia. Lihtsalt tahtsin selle valdkonna uurimist alustades mingeid vihjeid saada.
  • madis,
    sama argumentatsiooniga ("sellise argumentatsiooniga artikleid olen ma juba mitu aastat lugenud;)") oli Eestis mitu aastat ka kogu kinnisvarasektor

    varem või hiljem trendid muutuvad
    mina ei tea millal, kuid võimalikud majanduste globaalsed jahtumised võiks ju ettevaatlikkumaks teha

Teemade nimekirja