LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

LHV Pärsia Lahe Fond

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • LHV Pärsia Lahe Fond pakub investoritele võimalust investeerida Araabia poolsaare riikidesse, sh Katar, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit, Bahrein ja Omaan. Seda regiooni iseloomustab kiire majanduskasv, mis baseerub naftadollarite investeerimisel teistesse majandussektoritesse.

    Fond on sobilik kõrgema riskitaluvusega investoritele, kelle jaoks see oleks pikaajaline investeering suuremas hajutatud väärtpaberiportfellis. Investeerida saab fondi läbi LHVs registreeritud A-osakute või EVKs registreeritud B-osakute.

    Fond ei alusta investeerimistegevust enne 4. märtsi, mistõttu 4. märtsini fondi osaku väärtus ei muutu (A-osaku NAV 10 eurot ja B-osakut NAV 100 krooni).

    Fondi tutvustuse, dokumendid ja olulisemad detailid leiab lehelt www.lhv.ee/lahefond

    Fondi juhib Oliver Ait (tel 6 800 452). Küsimuste korral palun vaadata ka lehte enim küsitud küsimused.

  • Tõeliselt hea toode!
    Kohalikule väikeinvestorile praktiliselt ainus viis antud piirkonna exposure saamiseks. Just täna lugesin üht pikemat ülevaadet GCC kohta ja tundub, et piirkonnal on jumet. (nt. Kuveidi riigieelarve peaks y-o-y konservatiivse prognoosi järgi tõusma 50%+).

    Igatahes palju õnne LHV-le toote puhul, mis on piirkonnas esimene ja õigel ajal kohal. Ennustan fondile Alfa-fondist olulisemalt suuremat populaarsust. Ja kasumlikkust (15% success fee over 10% hurdle on ka väga OK arvestades unikaalsust. Pigem oleks võinud isegi rohkem küsida).

    Richard Kimble
  • see tundub nüüd olevat üpris kindel märk selle kohta, et naftahinnad lähemal ajal paraja kolksu alla teevad :-) Aga mõnikord ongi just oluline mingil hetkel teha asju, mis iseenesest sinu tavamõtetega on vastuolus, juhtusin just lugema ühte artiklit (behavioral science kallakuga) hedge fondist, kes üritab raha teha just selliste "äraspidiste" ideedega, mis analüüsib (korjab kasvõi artiklitest, blogidest vms teatud sõnu) investorite meeleolusid mingi aktsia vms suhtes ja talitab vastupidiselt üldisele "emotsioonile", mis pahatihti väärtuse ühes või teises suunas paigast ära ajab selle suhtes. (Arvatavasti) mõne kuu pärast vaataksin seda fondi täitsa huviga.

    Humphrey Appleby
  • Millal nimetatud fond jõuab LHV-s Minu konto -> Portfell -> Fondiosakute ost/müük alla?
  • Eks naftarahasid ole paari viimase aastaga kõvasti kokku kogutud küll, kuid seda pole uisapäisa kulutatud, vaid 'üleliigne' raha laiutab reservides või on kodumaistesse teistesse sektoritesse investeeritud, mis aitab pikemas perspektiivis kaasa regiooni terviklikule majanduslikule arengule. Huvitavaks muudab selle fondi eelkõige madal korrelatsioon muu maailma turgudega ning võimalus diversifitseerida oma investeeringuid geograafiliselt. Ühese võrdusmärgi tõmbamine nafta ja sealsete turgude vahele oleks vale.
  • Aga kas nimetatud regioon ei ole mitte onupojapoliitikast juhendatud? Nimetatud riikidest pole minu meelest ühtegi kelle naftatootmine kasvaks. Pigem kasvab sisetarbimnine ja väheneb eksport. Nafta hinna pöörane tõus on seda kompenseerinud. Kas Dubais ei olnud mõni aasta tagasi turbulentsi aktsiaturul? Lihtsalt vastukaaluks rõõmuhõisetele toote kohta.....
  • Üks võimalik koht sealsete turgude jägimiseks. Päris selgelt tegid languse muude turgudega kaasa. Joel, on sul selle madala korrelatsiooni kohta mingeid konkreetsemaid numbreid ka käepärast?
  • HansaPanda, Kuveidi naftatootmine on mõnevõrra kasvanud ning 2007. aasta kapatsiteet oli tegelikult rohkem kui 8% kõrgem reaalsest tootmisest. Samuti on UAE ja Katari naftatootmine suurenenud, viimase kapatsiteet on samuti kõrgemal kui reaalne tootmine on olnud. Saudid on hoidnud tootmist enam vähem samal tasemel. Tootmiskapatsiteeti plaanivad mitmed riigid ka suurendada, kuigi Bahreini ja Omani tagavarad hakkavad juba tagasihoidlikuks muutuma. Katar, mis on maailma ühe suurima gaasimaardla omanik, plaanib gaasi outputi suurendada 100% aastaks 2010-2012 ning lepingud edasimüügi osas on juba ka paigas. Seega ei ütleks, et naftatootmine kasvanud ei ole – küsimus on ka OPECi poliitikas, kui palju reaalset tootmist suurendada või vähendada olenemata kapatsiteedist. Mis puudutab naftahindasid, siis usun, et järgneval aastal näeme pigem allatrendi, kuid see ei muuda sealsete juhtide poliitikat investeeringute osas muudesse majandusharudesse (kuna eelarved on tehtud piisavalt konservatiivsed ilma defitsiiti langemata).

    Tõsi, onupojapoliitikat on päris palju ning risk see on, kuid praegused juhid on väljendanud oma liberaalsust sellega, et toimumas on erastamisprotsessid ning mitmed sektorid on avatud konkurentsile. Ma usun, et onupojapoliitika osas on pigem asjad paranevad, arvestades, et paljusid projekte tehakse tänapäeval koos lääne firmadega.

    Negatiivseks küljeks on kindlasti ka geopoliitiline olukord, mis tõsi küll, GCC regioonis on tunduvalt parem kui Iraanis või Iisraelis, kuna regioon on end integreerinud maailmamajanduse “vereringesse” juba väga tugevalt. Kuid negatiivsed küljed, mis täna on tihtipeale võimalused, on minu jaoks üle kaalutud positiivsete poolt.

    Kui vaadata GDP korrelatsiooni aastast 1980 USA-ga, siis see on olnud suhteliselt madal või negatiivne. Üheksakümnendate keskpaigast saadik on see aina tõusnud ning täna tunduvalt kõrgemal tasemel, kuid siiski suhteliselt madal.

    Gross domestic product, current prices annual % change, correlation 

    Korrelatsioon aktsiaturgudega on olnud ajalooliselt tõesti suhteliselt madal. Ka 2007. aastal käitusid USA aktsiaturud suhteliselt nõrgalt, samal ajal kui GCC regioon tegi läbi kena tõusu. 2006. aasta oli samuti erinev ning ajaloos veel tagasi minnes on pilt järgmine:

    Source: markaz, Kuwait

    Korrelatsioon on olnud viimasel kuul või paaril tunduvalt suurem ning see on paratamatus aina kasvavat huvi välisraha poolt arvestades. 

  • Üks päris tore link Pärsia Lahe turgude jälgimiseks oleks zawya.com. Investori jaoks mugav ja kergesti asju kokku võttev. Vasakul kasti sees on toodud kõikide sealse piirkonna aktsiaturgude liikumised ning jooksvalt kajastatake uudiseid regiooni kohta.
  • emirates'iga äsja lennates sirvisin mingit kohalikku business lehte mis osaliselt koosnes kogu lk. hõlmanud reklaamidest teemal: "investeerimiskompanii X õnnitleb šeik mahmuudi nagu alati ja taaskord targa ja mõistliku otsuse puhul määrata oma vennapoeg al-tsuhaar riikliku tähtsusega konglomeraadi Y tegevjuhiks, paistku neile igavene päike "
    Ülejäänud leht oli täidetud uhkete kv reklaamidega (tehis-saared ja erinevad tornid) kuid ka uudistega planeeritavatest miljardi investeeringutest põhiliselt keemia-, hotelli- ning turismitööstusesse ning infrasse.
    Samas lehes ka mingi eurooplasest pankuri arutelu "kv hindade tõus pole igavene, isegi mitte Dubais. Kuidas languseks valmistuda"

    kui valitakse sektorid kuhu nafta/gaasiraha läheb õieti siis oleks ehk täiesti asjalik fond
  • to: opex

    See überbosside perse lakkumine igal võimalikul ja võimatul juhul on põhjus, miks nende tsivilisatsioon peab feilama. Olen sest varem ka sõimavas võtmes kirjutanud, seega uuesti ei viitsi, kuid kokkuvõtvalt on Lähis-Ida nafta üks ajaloo suurimaid vimkasid ilma milleta oleks see regioon samasugune nagu Bangladesh või Sudaan. Venelased väärivad oma maapõue võrreldamatult rohkem.
  • Päris hea pildiseeria Dubaist
    Minus äratab see ausalt öeldes hämmastust - aina hotellid, kaubandus, meelelahutus... Selleks, et regiooni arengusse uskuda tahaks näha ennekõike tööstuse arengut.
    Ja btw, kui antaks valida üks riik Pärsia lahe äärest, kuhu pensioniks investeerida, siis oleks selleks hoopis Iraan ;-)
  • raha on kergelt tulnud ja paistab ka kergelt minevat. peamise tuleviku majandustegevusena nähakse turismi. minu arvates pole aga araabiamaad turismi sihtkohana atraktiivsed.
    viimase aja positiivne trend on olnud USAs suurte osaluste ostmine ettevõtetes. aga see on peamiselt Saudi Araabia teema ja see riik pole LHV Päris Lahe Fondi sisse arvestatud.
  • Suffiks, suht naiivne lähenemine. Kas näiteks Lõuna-Koreas või Jaapanis nende arengu hiilgeaegadel vähem korruptsiooni ja onupojapoliitikat oli? Ei takistanud väga nende arengut. Pole absoluutselt islami fänn, aga erinevalt Venemaast on seal laiade masside elatustase ikka märgatavalt kõrgemaks aetud ja raha läheb sõjatööstuse asemel majanduse elavdamiseks. Aga jah, eks agressiivne vaene relvahullustuses maa väärib maapõue ikka rohkem :P
  • Ma ei arva, et Venemaa oma põue vääriks, minu arvamus araablastest kui islami tsivilisatsiooni suurimatest mõjutajatest on lihtsalt nii halb, et ma tõin sellise võrdluse. Venemaa on teine ajaloo vimka, aga nende puhul on natuke ka loogiline, kuna maalahmakas on lihtsalt nii suur.

    Jaapanis ja Lõuna-Koreas ilmselt on siiani valge mehe mõistes liiga palju korruptsiooni (kõik need zaibatsud/keiretsud/chaebolid), aga erinevalt araablastest võitlesid nad enda oma välja ning on praeguseks ka ülimalt know-how intensiivsed süsteemid. Araablased aga seda teed ei lähe.

    Muuseas Dubais käies sai selgeks, et nii turiste kui ka seal töötavaid expatte on venemaalt sitta kanti. Sarnased keskkonnad ja mentaliteet tõmbavad? Üldiselt on nii venelastel kui ka neil seal samad vaimsed hälbed - kõik peab olema kõige suurem, kõige kallim, kõige ilusam. Ja erinevalt ameeriklastest ei oska nemad piiri pidada.
  • Regioon on kahtlemata huvitav ja mida rohkem seda tundma õpid, seda atraktiivsemaks muutub see investeerimiskohana. Loomulikult on piirkonnal iseärasusi ning kõik ei ole nii, nagu lääne maailmas normaalseks peetakse. Investorina tuleb aga teatud asju natukene lahus hoida – poliitikat majandusest, kultuuri arengust, jne.

    Kui kõik on selge ja lihtne, on ka teenitav tootlus tavaliselt madal. Keerulistemas olukordades võib see-eest rohkem teenida. LHV näebki selles regioonis head riski-tulu suhet (kusjuures mitte igas sektoris ja majandusharus) ning soovime seda oma klientidele täpsemalt tutvustada.

    Rain ja Oliver räägivad nii regioonist, seal aset leidvatest trendidest, kui ka fondist lähemalt järgmise nädala esimestel päevadel. Kutsume LHV fänne ja investeerimishuvilisi nendel üritustel osalema. Peale meiepoolset kõnelemist on võimalik nendel teemadel rääkida ka vabamas õhkkonnas.

    Huvitatutel palun ennast registreerida LHV Klienditoe kaudu. Üritused toimuvad:
    - 18. veebruaril kl 13 ja 18 Tallinnas Swissôteli konverentsisaalis;
    - 19. veebruaril kl 13 ja 18 Tallinnas Swissôteli konverentsisaalis;
    - 20. veebruaril kl 13 Tallinnas Swissôteli konverentsisaalis;
    - 20. veebruaril kl 18 Tartus Londoni hotelli konverentsikeskuses.

    Mihkel Oja, LHV Varahaldus
  • kas keegi seletaks mida tähendab täpsemalt see fondijuhi edukustasu edast kujutab?
    näiteks kui ma ostan 10000 kr eest osakuid ja aastas on tootlus 20% siis sealt lahutan 10%(selle mis on aasta baasil) ja järele jäänud 10%-ist(ehk 1000 kroonist) läheb maha juba see 15%.
    Vähemalt mina sain niimoodi aru!
  • jual, Sa saad põhimõtteliselt õigesti aru. See tasu võetaks fondist, mitte investorilt. Ehk siis tasu on juba osaku tagasimüügihinda sisse arvestatud. Ning 10% aasta baasil tähendab seda, et kui aastal 1 fondi osaku väärtus kukub 10%, siis aastal 2 peab osak tõusma 20% enne kui fondivalitseja edukustasu saab. Arvestus käib muidugi igapäevaselt.
  • mis vahet on A ja B osakutel kas aint hinna vahe voi?
  • Õige küsimus, verks. Ka mina jäin seda mõtlema, et mis neil vahet on. Prospekti ja lepingu tingimusi uurides ma sellele küsimusele
    ühest vastust ei leidnud. Hr.Oliver Ait ehk kommenteerib?
  • A osakud on registreeritud LHVs ja B osakud EVKs. A osakute omandamiseks peab investor olema LHV klient, B osakuid saavad osta kõik, kellel on EVK väärtpaberikonto. Nii et vahe on registripidajas.

    Ka valuuta, milles NAVi arvutatakse, on erinev. Kuid reaalselt valuutarisk on sama, kuna loeb see, millises valuutas on fondi varad, mitte see, millises valuutas nende väärtust mõõdetakse.

    Tasude jms osas vahet ei ole.
  • Mihkel, kas see (edukus)tasu jutt on ikka korrektne? Tasud võetakse ju investori taskust? Erineval moel muidugi.
  • mulle jäi esitlusel jagatud materjalidest silma, et plaanitakse maandada USD-EUR kursirisk. Palju see % maksma läheb ja kuidas seda tehakse?
  • Häbi, suffiks, mida sa loed! :-)
    Mis sa arvad mitu % seal portaalis tõtt on?
  • Juhuslikult sattusin peale, aga see uudis võib täiesti vabalt olla tõene ning igal juhul peegeldabki sealset mentaliteeti. Kohapealsed giidid seletasid kunagi, et autonumbrid on seal selge staatusesümbol.
  • Igatahes. Kusjuures ma ei ole selle maailmaga eriti tuttav ja räägin vaid oletuste najal, kuid minu loogika ütleb, et tõsiseks naftarahadest motiveeritud majanduskasvuks peaks kohalik tarbija laiapõhjaliselt ja selgelt tugevamaks muutuma. Kuidas toetab aga seda sealne kultuur?

    Kas ikkagi islamimaades jagunevad need varad võrdsemalt ja paremini kui keegi ennist Venemaaga võrreldes väitis? Kas ilmalikud lõbud, mille peale raha kulutada, haridus ja töö naistele jms ei võta ära palju võimalusi? Kas loomulikult oma vigadega, kuid siiski liberaalsemal Venemaal ei ole siin eelist? Selles valguses oleks Venemaa äkki ikkagi parem bet, kuna sõltuvus toorainerahadest on samasugune (ma usun tegelikult, et see sõltuvus väheneb kiiremini kui Pärsia lahe ääres - lääne ettevõte kolib oma tootmise igal juhul enne Venemaale kui Pärsia lahe äärde juba puhtalt kultuuriliste iseärasuste tõttu), aga vähemalt kultuur justkui soosiks rohkem keskklassi tugevnemist. Hetkel tundubki kohaliku investori vaatenurgast Venemaaga võrreldes Pärsia lahe ümbrus justkui parem lihtsalt seetõttu, et tegu on Eesti mõttes uue instrumendiga.

    Ka see, et Lähis-Ida piirkonnast tulevad suured rahasüstid USA pangandussektorisse ja mujale tundub minu jaoks veider. Miks Venemaa nii ei käitu? Võib olla tahetakse venelaste raha vähem näha, kuid täbaratel aegadel on raske abikäest ära öelda. Minule pasitab pentsik see, et leitakse raha investeeringute tegemiseks kräppequity'sse selle asemel, et püüelda oma rahva heaolu maksimaalsele kasvatamisele. Minu jaoks vihje, et Lähis-Ida naftaraha liigub läbi veel peenema lehtri kui see on Venemaal.

    Tore oleks kui keegi suudab mu kahtlused hajutada, Swissoteli seminarile kahjuks tulla ei jõua, seega saan end vaid kirjasõnaga harida. Mis fundamentaalseid eeliseid pakub Pärsia lahe fond Venemaa ees?
  • filmis Syriana lausub Matt Damoni mängitud tegelaskuju kuldsed sõnad, vabandan kui valesti tsiteerin, kuid mõte oli umbes säärane: kui Teil ei oleks naftat, siis ratsutaksite veel täna kõrbes ringi nagu Teie vanaisad, kui nafta otsa saab, siis pöördute selle eluviisi juurde tagasi kiiremini kui arvata oskate ...
  • Tundub, et praegu/varsti on väga hea aeg panna raha KIE fondidesse - samuti hea piirkond ja mõnda aega ei võeta edukustasu.
  • See tsitaat on muuseas parafraas Selle mehe, praeguse Dubai valitseja isa sõnadest. Üks vähestest mõistlikest mõtetest, mis sealt kostnud.

    to: TaivoS

    Minu arust on nende peamine erinevus võrreldes venelastega see, et venelastel on vaja teha otsuseid, mis võimaldavad neil võitjate leeris olla. Ja ilmselt venelased seda ka teevad. Neil pärlipüüdjatel ja iraanipelgajatel pole shanssigi. 30 aastat säilinud naftaajastut ehk rahutut kuid siiski stabiilset Pax Americanat veel ja seejärel vaata ise, kuidas hakkama saada. Sellepärast kusjuures ameeriklased eriti ei põegi nende raha sisse lastes (kui kunagine DPW sadamate case välja arvata (see oli niiehknii rohkem poliitiline trumm)), sest kogu see "kuninglike kõrguste" ja "tema ekstsellentside" kamarilja on ameeriklaste lõa otsas.
  • Paar pilti piirkonna arengust:
    Minu arvates ei ole peamine asja võlu selles, et piirkond oleks oluliselt parem kui Venemaa, vaid et ta on teistsuguste riskide ja arenguga.
  • Siin peavad mingid inimesed foorumit kuhu kirjutatakse üles kõik uudised mida kuulda on olnud araablaste rahapaigutuste kohta. Asukohad Argentiina, UK, Jordaania, Tuneesia, usa jne.
    Kui nii võtta, siis ollakse ju õigel teel kui otsitakse nafta-raha-hunnikule globaalseid paigututusvõimalusi, midagi säilib (kasvab?) ka ajaks peale naftat ja ega nad neid investeeringuid päris omal käel ei otsusta, selleks on ka palju valgeid palgatud.

    Suures plaanis on see Dubai kohalik kräpp ju ainult mingi osa suuremast kulutatavast rahast.
  • http://www.skyscrapercity.com/showpost.php?p=18126836&postcount=560 :

    Experts estimate that oil-rich nations have a $4 trillion cache of petrodollar investments around the world. And with oil prices likely to remain in the stratosphere, that number could increase rapidly.
    In 2000, OPEC countries earned $243 billion from oil exports, according to Cambridge Energy Research Associates. For all of 2007 the estimate was more than $688 billion, but that did not include the last two months of price spikes.

    “If you look at gulf countries, they have a total common economy that is about the size of the Netherlands,” said Edward L. Morse, chief energy economist of Lehman Brothers. “These are tiny countries, but they have to place collectively over $5 billion a week from their oil revenues. It’s not an easy thing to do.”
    “The investments are diversifying outside the United States, though the U.S. still has the bulk of it,” said Diana Farrell, director of the McKinsey Global Institute, a research arm of the McKinsey consulting firm, which calculated in October that petrodollar investments reached $3.4 trillion to $3.8 trillion at the end of 2006. ------“Europe is a prime target,” she added, “but at least 25 percent of foreign investments from the Persian Gulf are in Asia, the Middle East and North Africa.”
    Other petrodollar investments are made through government-owned corporations, corporations and individuals like Prince Walid, who owns stakes not only in Citigroup but also News Corporation, Procter & Gamble, Hewlett-Packard, PepsiCo, Time Warner and Walt Disney.
  • opex,

    kõik on õige, aga küsimus on pigem selles, et mis kasu saab näiteks keskmine saud või kuveitlane sellest, et riigi ladvik teenib sitta kanti pappi? See ei olnud retooriline küsimus, kuid ma kardan, et midagi väga head see vastus ei too. Norra-laadset heaoluühiskonda seal ei looda ju?
  • vums - edukustasu, nii nagu fikseeritud haldustasugi, arvutatakse igapäevaselt maha fondi varadest ning makstakse välja fondi arvelt. Selle võrra on NAV madalam. Kuid see NAV, mida avaldatakse, on peale kõiki tasusid ehk siis tegu on hinnaga, mida investor osakuid müües saab (miinus tagasivõtmistasu). Eks edukustasu arvelt väheneb investori tootlus (kui vähemalt 10% tootlust aastas ei ole, siis ei vähene), kuid nii fondid töötavadki. Usun, et kokkuvõttes on ka investorite jaoks parem, kui fondivalitsejal on motivatsioon tööd teha ja paremaid tulemusi näidata.

    myygiguru - EUR/USD riski maandamise kulu sõltub intresside vahest. Ning alati ei pruugi tegu olla kuluga, samahästi võib sedasi teenida ka tulu. Kui sa ostad midagi dollaris (oled dollaris pikk), siis riski maandamiseks pead kokku leppima, et tulevikus müüd dollareid (selle leppega lähed lühikeseks). Hinda, millega sa saad tulevikus toimuva tehingu täna kokku leppida, nimetatakse forward hinnaks. Forward hind sõltub tänasest hinnast (nö spot rate ehk praegune kurss) ja cost of carry'st (sõltuvalt alusvarast siis hoidmise kulud (nt toorainete puhul), intressid (valuutade puhul), dividendid (aktsiate puhul), jne). Valuutade puhul forward price (EUR/USD tulevikus) = spot (EUR/USD täna) * (1 + USDi intress) / (1 + EURi intress)
    Nt kui täna on spot 1.4 ja USDi intress 3% ja EURi intress 4%, siis aastane forward hind on = 1.4 * 1,03/1,04 = 1,3865. Ehk siis niikaua, kuni on $ intress madalam kui € intress, on dollari "tulevikuhind" kallim kui tänane hind. Ning täna leppida kokku tehing, millega müüd tulevikus dollarit kallima hinnaga, toob sulle hoopis kasu, mitte kulu.
    Teisisõnu, kui ma vahetan oma eurod dollariteks, siis hakkan saama vähem intressi, kuna dollari intressid on madalamad. Et matemaatika klapiks ja ei oleks arbitraaži võimalust, pean valuutariski maandamiseks tehtava tulevikutehinguga saama tulu, mis kompenseeriks madalama intressitulu.

    TaivoS - Pärsia lahe piirkonda võiks investor panna 10-35% portfellist. Ka Venemaa on hea investeering. Lisaks veel Kagu-Aasia piirkonnast arvame pikas perspektiivis hästi. Ühesõnaga ei ole küsimust, et kas see või teine. Ning mis Pärsia lahe piirkonda puudutab, siis kohaliku majanduse arengusse investeeritavad naftadollarid ($1.6 triljonit järgmise 5 aasta jooksul) toovad paratamatult muudatusi/kasvu, millest on ka välisinvestoritel võimalik kasu saada. Samas ei tohiks see olla siinse investori ainus panus.
  • Mnjah, puusalt tulistades: ühiskonna mõttes äkki seal ehk 3 kihti: alumine on sissetoodud tööjõud millest vaesemad "sinikraed" (ehitajad põhiliselt) elavad peost suhu sest saadavad kõik mis vähegi üle jääb koju indiasse, bangladeshi jms kohtadesse ja kohalikud vaesemad rahvagrupid kes elavad oma lihtsat elu nagu 100 a. tagasi (kalurid, aafrikaga kauplejad, väikekaupmehed?).
    Siis kohalikud (noored) palgatöölised/valgekraed võiksid olla mingi keskklassi moodi asi koos imporditud valgekraedega. Ja lõpuks šeigid ja muud ülikud kes tegelikult koore riisuvad.

    Kaks viimast gruppi peaks küll kasu saama šeigile/emiirile kuuluvast rahapumbast maja kõrval.
    Samas läheb küll rohkem nagu mingisse eetilise inv. teemasse see üksikisiku/ühiskonna kasusaamise ja arengu jutt. Do we care?
    Raha kasvatamise mõttes kst mis õigem on, ega neid ikka päris debiilideks kah pidada saa ja midagi nad ikkagi seal teevad teadlikult, et vähem naftast sõltuda ja mitmekülgsemad olla.
    Alustuseks puhuvad mõned mullid, kv & aktsiad? :)
  • Esiteks ma arvan, et eetika kui selline on asi, mida ei tasuks aknast välja visata ükskõik mis teemat arutades. Minu jutu mõte ei olnud aga mitte just eetiliste dilemmade küsimus sealses ühiskonnas, vaid just selles, et naftarahaga ostetakse üles USA finantsinstitutsionnide equityt (ja muud säärast) ja rikkus koondub ka muidu ilmselt väga kitsa huvigrupi kätte. No jumal hoidku, MILLEKS osta USA panku praegu üles? Kui räägime finantsinvesteeringutest, siis leiab kohe kindlasti nendest huvitavamaid investeerimisobjekte. Järele jäävad muidugi ka variandid, et rahaga ei osata lihtsalt mitte midagi enam teha, stiilis:

    http://www.youtube.com/watch?v=xpHFnRgAUbE

    või on siin mingi muu agenda. Mõlemal puhul on asi vähe mäda. Aga olgu, ma olen nõus, et kogu raha sellistesse kohta ei lähe.

    Kus on tipptasemel teadusasutused, USA ülikoolidega (vähemalt konkureerida püüdvad) koolid, maalima tipptasemel elukvaliteet oma inimestele, haridustaseme maksimaalne tõstmine jne. Kõike seda võiks selle rahaga teha, mida nad nähtavasti enam lihtsalt ära kasutada ei oska. Teisalt miks teha teadusasutusi ja ülikoole, et inimesi targaks teha? Et leiutada uusi asju, müüa neid maailmale, saada targaks ja edukaks? Ahjaa, õige, meil juba on raha, seega miks pingutada? Aga võib olla ei peagi.

    Ühesõnaga jutu point on see, et minu jaoks on ebaselge see kuhu ja mis motivatsiooniga seda naftast tulevat raha kasutatakse, et _keskmine_ selle riigi elanik muutuks selle protsessi käigus ostujõulisemaks ja hakkaks rohkem (erinevaid!) teenuseid ja/või kaupu tarbima, mis siis juba tõsiselt laiapõhjalist majanduskasvu genereeriks. Aga nagu ikka, risk ja tulu on pöördvõrdelised.
  • No jumal hoidku, MILLEKS osta USA panku praegu üles? Kui räägime finantsinvesteeringutest, siis leiab kohe kindlasti nendest huvitavamaid investeerimisobjekte.

    Ilmselgelt on naftariikidel hirm USA majanduse jahtumise ees, mis tooks endaga kaasa naftahinna languse.
    Seega toimub skeem: teilt saadud naftadollarite eest turgutame teie pangandust, et vältida teie ja kogu maailma majanduse langust. Sellega aga tagame kõrge naftahinna, et saaksime ka tulevikus teid hädas "aidata"!
  • 1) Väike selgitus - vaatasin, et ÄP oli tänases paberlehes mu kommentaari veidi kontekstist välja võtnud - pealkiri oli " Lepik: LHV jäi Pärsia lahe äärde hiljaks" ja mu eilne kiirkommentaar nende telefoniküsimusele oli, et "viimase 5.a. 30+% aastatootlused on regioonis suhtelised hinnatasemed juba päris kõrgeks ajanud". Ehk mul oleks raske regiooni täna valuatsiooni mõttes odavaks pidada, kuid keskmisest arenevast turust on samas huvitavam. Seega pole keegi otseselt kuhugi lootusetult hiljaks jäänud, vaid lihtsalt regiooni ei saa pidada globaalselt "teemantiks mida keegi veel avastanud pole" (TMKVAP).

    2) The phaonmneal pweor of the hmuan mnid, aoccdrnig to a rscheearch at Cmabrigde Uinervtisy, it dseno't mtaetr in waht oerdr the ltteres in a wrod are, the olny iproamtnt tihng is taht the frsit and lsat ltteer be in the rghit pclae. Nimevaliku eest tuleb maksimumpunktid anda, sest ma silmanurgast olen mitu korda lugenud "Päris Lahe Fond" ... suurepärane töö alateadvuse kallal :)
  • Haridusest GCC riikides

    On õige, et puudub sajanditevanuste ülikoolide traditsioon, aga et haridusse ei panustata on vale.
    Hariduse tähtsust mõistavad sealsed valitsejad ilmselt pareminigi kui siinsed. Ja mitte ei mõista
    vaid ka reaalselt investeerivad.

    Suur osa sealsetest valitsejatest on käinud koolis kas Euroopas (ennekõike UK) või USA-s.
    Sellest ka nn. lääne hariduse mõistmine. Mis reaalselt tehtud?

    Käib reaalne võistlus piirkondlikuks hariduskeskuseks saamise pärast.

    Dubai panus on Knowledge Village kust võib leida Harvard Medical Schooli

    1 miljoni elanikuga Katar investeeris üle 1 miljardi USD Education City-sse kust võib leida näiteks Carnegie Melloni ning isegi jesuiitliku taustaga Georgetown University koos kohustusliku teoloogiakursusega.

    Abu Dhabil on ette näidata INSEAD ja Sorbonne

    Reeglina maksab kodanike õppemaksu kinni valitsus.


  • Kas antud piirkonnast mõni üksikaktsia mõnel meile kättesaadaval turul ka noteeritud?
  • ivari, üldiselt ei ole võimalik tavainvestoril täna piirkonna aktsiatele ligi pääseda ilma sealsetele turgudele ligipääsu omamata, kuid paar ettevõtet on noteeritud ka Londoni börsil. Bahreini Investcorp Bank (INVBq.L) ning Omani Bank Muscat (BMAOq.L) näiteks.
  • Keskklass on vast ikka tekkinud
    http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d3e2d020-c936-4560-9b13-65ce818ae047&ref=lastadd

    Töötajad, kes said 80 000 - 150 000 dollarit aastas (845 104 - 1 584 570 krooni aastas), ütlesid siiski end tundvat natuke alamakstult.

    parajad šeigid
  • Keda see uuring lähemalt huvitab, siis põhjalikuma ülevaate panin üles siia.

     

  • Fondile võiks äkki mingi nullist suurema tagatisväärtuse kehtestada. Muidu jääb mulje, et tegemist on eriliselt riskantse diiliga.
    Või on siin probleemiks T+6 arvelduspäev? Aga tagasivõtmishind määratakse siiski ju korralduse andmise päeva NAV järgi.
  • LHV Varahalduse fondiosakud on hetkel 100% tagatismääraga, sama määra saab ka LHV Pärsia Lahe fond. Vastav muudatus tehtud ning see peaks olema ka portfellis näha.
  • Märts kujunes GCC riikide aktsiaturgudel üpriski huvitavaks kuuks. Kui maailmaturgudel valitses peamiselt paanika, siis Pärsia lahe piirkonnas liikus elu rahulikumas tempos ning peamiselt oli tähelepanu pööratud ettevõtete aastastele kasumi ja käibenumbritele, mis on investoritele üldiselt meeltmööda olnud. Korrelatsioon erinevate riikide aktsiaturgude vahel on olnud suhteliselt tagasihoidlik – tugevaimad olid Kuveit ning Omaan, nõrgemate hulka kuulusid Dubai ja Bahrein.

    Kuu esimeses pooles kohtusin Katari ja Omaani mõningate suurimate ja potentsiaalikaimate pangandus- ja kindlustusfirmade juhtidega, peale mida alustasime märtsis esimeste positsioonide soetamist LHV Pärsia Lahe Fondi, keskendudes enim Katarile. Tasapisi oleme sisenemas ka Abu Dhabi, Kuveidi ja Omaani turgudele.

    Esimesi positsioone soetasime finantssektorist. Katari finantssektorit võib pidada hetkel üheks soodsaimaks, arvestades keskmist hinnataset (13-15x 2008 aasta prognoositavat EPSi) ning kasumikasvupotentsiaali (30-40%). Makropilti vaadates peaks HSBC ja IMFi hinnangul Katari aastane reaal-GDP kasvama keskmiselt 11-12% vahemikus 2007-11e vs ülejäänud regiooni 6.5% - juba lepete näol sõlmitud LNG (liquified natural gas) eksport tõuseb 2009. aastal 62.6 miljoni tonnini praeguselt 28.9lt tonnilt, pakkudes nii eriti tugevat kasvu paari järgneva aasta jooksul. Viimase tõttu hindab IMF riigi keskpikka väljavaadet puhul eriti soodsaks. Tänu suurele jooksevkonto ülejäägile (c20% SKPst) ja kõrgetele kulutustele infrastruktuuri ning gaasitööstuse arendamiseks, on lähiaastatel näha tugevat laenumahtude kasvu (üle 30%) peamiselt küll ettevõtetele, kuid ka eraisikutele. Viimase tõttu on finantssektor just see, millele üle kogu regiooni ka keskmiselt rohkem keskendume.

    Katar on alates jaanuarist läbi peaministri sõnade viidanud, et inflatsiooniga võitlemiseks võidakse ühe võimalusena kaaluda QARi revalveerimist. Kuigi keskpank on spekulatsioone üritanud loogilistel põhjustel ümber lükata, on surve aina kasvamas – märtsis said spekulatsioonid taas uut hoogu juurde. Revalveerimise tõenäosuseks hinnatakse (analüüsimaja EFG Hermes andmetel) Kataris ja AÜEs juba 60% 2008. aasta teises pooles. Fond on samas positsioneerinud end nii, et kohalike valuutade tugevnemine meile pigem kasu tooks.

    Lõppenud tulemustehooaeg on enamustes riikides ja sektorites vastanud investorite ootustele või neid pigem ületanud. Kohtumistelt juhtidega tuli peamisena välja asjaolu, et firmajuhid on edasiste investeeringute ja kasvu osas realistlikult positiivsed ning valitsuste investeerimisplaane jätkatakse aina meelekindlamalt, mistõttu jätkame lähiajal oma investeerimisplaani soetades positsioone peamiselt Katari, Abu Dhabi, Omaani ja Kuveidi turgudelt. Peamiselt keskendume jätkuvalt finants- ning kindlustussektoritele. Täpsemalt positsioonidest siis kuuülevaates.

  • Samas seda graafikut vaadates tuleb mul siiski seos mitte GCC--->stabiilne pikaajaline kasv.

    Vaid GCC--->Nafta.

    Võin küll eksida ja pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna nii et palun üks nafta hinna ja GCC finantssektori indeksite võrdlus graafikul kui võimalik. (võimalikult pikk periood palun)
  • ivari, head pilti võrdluseks ei ole, kuna vastavaid indekseid ei ole loodud või siis nende ajalugu on väga lühike. Üritasin võimalikult pikale graafikule panna mõningate suurimate pankade aktsialiikumised võrreldes WTIga. GCC turgudel on kahtlemata seos naftahinnaga, kuna tegemist on siiani olnud one asset based majandusruumiga - Bahreini aktsiaturg madalama korrelatsiooniga (Dubai ilmselt samuti), Saudi aga kõrgema korrelatsiooniga. Seos sõltub majanduse hajutamisest väljapoole naftasektorit (mille poole kõik riigid ka praeguste investeeringute näol püüdlevad). Samas nagu näha, siis finantsettevõtete korrelatsioon suhteliselt madal- naftaraha suunatakse majandusse peale selle kogunemist.

     

    Lühiajalisem korrelatsioon turgude lõikes üldisemalt madalam. Vaadates kuiseid korrelatsioone 2002. aasta veebruarist alates kuni 2007. aasta märtsi lõpuni, siis näeb pilt välja selline (data by Hermes):

    Bahreini GDP-st moodustab täna nafta juba suhteliselt väikese osa, mistõttu ka korrelatsioon madalam. UAE puhul sama seis ning Katar on samuti seda teed liikumas. Tähtis on jälgida ka aktsiaturgude koostist - ehk nafta/gaasiettevõtete suurema osakaaluga turud korreleeruvad rohkem ning vastupidi. Kui Katari puhul tuleb täna suur osa tuludest naftast (GDP-st oil&gas ca 60%), siis paaril järgneval aastal kaldub kaalukauss gaasi kasuks. Tähtis on see kuna mitmekordistatud gaasitootmismahud on tulevikku paarikümneks aastaks edasi müüdud, mis teeb GDP kasvatamise 2x suhteliselt prognoositavaks. Kui õigesti mäletan, siis India ostis Katarilt ca 25 aastat gaasi paarkümmend protsenti alla spot hinna, kuna hind oli fikseeritud. Lõuna-Korea ostab 20-aastase lepinguga üle spoti. See tagab pigem stabiilsuse rahavoogudes. Pilt näeb välja LNG tarnelepingute osas välja järgmine järgmine (Qatar's Contracted LNG Exports (mtpa); Data: Qatar National Bank, Qatargas, RasGas):

    Samuti ei tähenda $100 WTI barreli kohta seda, et riigid GCC riigid taolist hinda müügist saaksid. 2007. aasta keskmine jäi minu arvates ca $60 per barrel kanti ning 2008. aasta keskmine hind jääb arvatavasti samuti madalamale. Kuveit prognoosis 2007. aasta eelarves keskmiseks naftahinnaks $36, kuid saadi tunduvalt kõrgemat hinda, mistõttu naftahinna seos aktsiaturgudega on osaliselt seotud lühiajalise ja spekulatiivse käitumisega, kuna loeb pigem keskmine hind, mitte iganädalane kõikumine.

Teemade nimekirja