27. juuni 2017. a. | 18:29

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida...

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Naftahinna tõusu tõttu võib järgmise põlvkonna autod tulla meie juurde kiiremini kui oodatud. Ja mitmed tootjad teevadki suuri edusamme. Küsimus siis kuidas investeerimises sellest raha teenida... Kas investeerida otse autotootjatesse, või pigem akuarendajatesse, või elektrijaama tootjatesse, või elektritootjatesse...

    Uued autotootjad:
    www.teslamotors.com (investorite hulgas Draper Fisher Jurvetson) - plug-in - kulu 0,6-0,12 EEK/10km
    www.commutercars.com
    www.phoenixmotorcars.com
    www.think.no

    Traditsioonilised autotootjad:
    www.gm.com (Chevrolet Volt turule 2010 - hybriid, uus tüüp litsiumakud, GM Saturn juba turul)
    www.toyota.com Mitu hybriidi juba turul tuntuim Prius.
    www.honda.com -Accord Hybrid, Civic Hybrid
    www.ford.com Escape Hybrid, Mercury Hybrid
    www.bmw.com Turbo Steamer, X3 Hybrid

    Liitsiumtootjad
    www.sqm.com
    ...

    Akutootjad:
    www.valence.com
    www.a123systems.com
    www.saftbatteries.com
    ...

    Tuumajaamade tootjad
    www.areva.com
    www.siemens.com
    www.toshiba.com
    ...

    Tuuleveskite tootjad:
    www.vestas.com
    ...
  • Tesla Roadster kulu (Ameerikas) pidi siis olema 1-2 cent/mile, ehk 0,60 - 1,2 EEK/10km
  • Samas, ilusam energiakandja kui aku on muidugi vesi: www.hydrogencarsnow.com
  • CBAK peaks ka hübriidautode akusid tootma
  • Kas mõnd mõistlikku selleteemalist fondi ei ole olemas ja siinkandis kättesaadav?
  • Kui usud hübriidautode tulevikku, osta näiteks Norilski Nikli aktsiaid (Ni) :-)))
    Kui usud vesinikuenergeetikasse, osta samuti Norilski Nikli aktsiaid (Ni, Pd, Pl) :-)))
  • stefan,
    lisan veel ühe potensiaalse akutootja:
    http://www.enerdel.com/
  • võibolla on jalgrattatootjad kah hea investeering
  • Paistab rohkem nagu kroomitud...
  • stefan, miks sa arvad, et kui nafta hind tõusu jätkab, siis see mõjutab ainult kütust? See teeb ju kõik kallimaks, s.h. ka nende samade autode tootmise - nii naftast saadavate materjalide kui ka tootmiseks kuluva energia tõttu.

    Sattusin ükskord lugema Peak Oil teooria kohta: http://www.lifeaftertheoilcrash.net/
    Päris karmi tulevikku ennustatakse. Point on lühidalt öeldes selles, et kõik need alternatiivenergiaallikad on küll toredad asjad, aga mitte ükski neist ei suuda asendada naftat sellise määral, mis võimaldaks inimkonnal jätkata praegusel tasemel tarbimist. Väidetavalt peab muutus tulema elustiili tasemel - inimesed peavad oma harjumusi kõvasti muutma ning paljudest asjadest lahti ütlema. Igapäevasest commute'imisest (või pendelrändest nagu keegi ükskord väga tabavalt ütles :-) ) loobumine on vaid üks väike osa sellest. Ja kui pole vaja liikuda, siis pole ka autot vaja. Need, kes mõnes suurlinnas elanud/töötanud on, teavad, et auto omamine on seal väga ebamugavaks tehtud. Nii et juba praegu on seal päris palju inimesi, kes kasutavad auto asemel liiklemiseks muid transpordivahendeid.
  • progman, mis sa oled naftaaktsiates pikk või? :)
  • no sellesama pendelrände jaoks seda EV-d vaja ongi - sõidad tööle- juhe taha, sõidad koju tagasi - juhe taha, ja korras - pendeldad rahulikult edasi nagu muistegi! elektrit toodame tuumast või tuulest!
  • madis43, ei naftaaktsiatega pole ma kuidagi seotud :-)

    leid, probleem on selles, et vähemalt selle artikli väitel, mille lingi ma eelmises message's paste'isin, ei jätku ka tuumaenergiat ega tuult nii palju, et naftat asendada. Väidetavalt sai kogu industrialiseerimine võimalikuks ainult tänu odavale energiale ja kui odav energia otsa saab (peale naftatootmise peak'i hakkab hind järsult tõusma), siis pole enam võimalik taolist tarbimist jätkata. Kui pole tarbimist, pole ka majanduskasvu. Huvitav oli kusjuures väide, et kogu kapitalism baseerub eeldusel, et majandus saab aina rohkem ja rohkem kasvada (targemad võiksid seda kommenteerida). Kui kasvu pole, variseb süsteem kokku. Aga kasvu ei tule, kui odav energia otsa saab (rõhk on sõnal "odav").
    Kel vähegi aega on, soovitan soojalt see artikkel seal läbi lugeda. Väga huvitavalt kirjutatakse.
  • progman, ära muretse, energiat on siin maa peal võimalik genereerida igasuguste vajaduste ja igasuguste võimsuste jaoks kauem, kui maa peal elu saab jätkuda, lihtsalt aeg-ajalt tulevad pigistused, mis kutsuvadki esile sellised fantaasialennud nagu sinu lingis. Vahete-vahel võib tõesti tunduda, et nüüd-nüüd... sellised mõttekäigud on olnud populaarsed ja vähem populaarsed juba sadu kui mitte tuhandeid aastaid, siiamaani ei ole skeptikutel õigus olnud ja vaadates pikemat perspektiivi, ei ole neil ka sellel korral õigus.
  • olen progman ühel meele

    asi ei ole üldse kütuses, seda saab nii tuumast kui ka tuulest

    probleem tekib sellest, et kust saada õli generaatorite-moottorite jms seadmete tarvis ja kummitihendeid kuni kilekottide-plastide ja muu kõikvõimaliku keemiani välja
  • naftast ei tule ka järgmise saja aasta jooksul puudust, küsimus on hinnas. Virumaa varudest saaks ehitada kiirtee Timbuktusse ja katta kilega kõik veekogud, ja nendest varudest on ka lihtsamalt töödeldavaid.
  • Arvan, et inimene on energiavallas lihtsalt laisk olnud. Energia on siiamaani odav olnud. Pole olnud vaja väga palju pingutada. Puurid augu maasse ja tuleb.

    See, et tuumaenergiat ei jätku, seda ma ei usu. Wikipedia arvab, et praegustele tehnoloogiatele sobivat toorainet jagub 70-200 aastaks. Aga juba õige pea saame teada, kas Prantsusmaa kohal hakkab haigutama suur auk või on tuumaenergiat kauemaks kui inimkonda jätkub. Vaatasin nats statistikat - 2007 statistikat ei leidnud aga 2004 oli tuumaenergia osatähtsus kogu energiatoodangust 6,5% ja elektrienergiast 15,7%. 2006 moodustas tuumaenergia 15,2% elektrienergia toodangust. Seega - vähenes. Jah - kui nafta ja maagaasi hinnad kõvasti ülesse lähevad, kasvab oluliselt ka elektrienergia tootmine ja kindlasti ka tuumaenergia nende seas.
    Väikse ettekujutuse annab järgmine pilt:


    Ja natuke uuem prognoos energiatarbimise kohta maailmas:


    Ühtlasi meeldib mulle mõelda sellest, kui mingil põhjusel poleks mingid vennad eemise sajandi alguses tuumaenergiaga mängima hakanud ja selle nii head kui halba potensiaali mõistetud. Või mis toimuks tuumaenergia vallas kui poleks olnud ei Hiroshimat ega Tšernobõli.

    Materjalidest - arvan, et oleme materjaliteaduse arengus umbes sama kaugel, kui arvutiteaduses 1950-datel, kus tuldi säravale ideele, et kõik arvutid ei peagi koosnema ainult lampidest. Arvan, et siin on nanotehnoloogial väga suur arenguruum. Samas on materjalitehnoloogia äärmiselt energiamahukas valdkond. Odav energia oleks heaks triggeriks. Rallivad metallihinnad toetavad (jah, ka enamike metallide hinnas on energial päris suur osatähtsus).

    Natuke autodest ka, et ma ainult teemast mööda ei kirjutaks: ma ei kujuta hästi ette, kuidas kõik need 700-800 miljonit sõiduautot endale akud saavad ja iga 4-5 aasta takka neid akusid hakatakse välja vahetama. Ikka pagana kalliks läheb! Eriti arvestades potentsiaali, et ühel hetkel tahab ka iga viies hiinlane (ja miks mitte ka india elanik) autoga tööle sõita. Sellepärast mulle meeldib vesiniku tankimine ja selle veeks põletamine palju rohkem. Ka ökoloogilisest aspektist lähtuvalt. Täna tundub, et see ei ole kuigi kuum teema ja mul on väike kahtlus, et ma olen selles küsimuses tõsine naiivitar. Mõni targem võiks mu silmad avada ja öelda, miks ma loll olen.

    Ja lõpetuseks - mulle meeldib ettekujutus tulevikust, kus energia saamiseks ei põletata enam midagi (klassikalises mõttes) ega paisata mingit jama õhku, kus autode summutitest tuleb kas veeauru või on neile summuti unustatud üldse külge panna. Mis tähendab omakorda, et tipptunni ajal tänaval teineteisega rääkides saab ka ilma köhimise ja suurema karjumiseta hakkama.

    Samas, vaesed rullnokud, kes ei saa enam oma pillil sumpa seest sõelu välja urkida. Ehh, eks nad's peavad hoopis paremasse tümmi investeerima, et pilku püüda.
  • Mehed, mis te pullite, 35a pärast on meil termotuumageneraatorid ja energiat on nii mis tapab :)
  • impedium - seda ma selle prantsusmaa ja suure auguga silmas pidasin. Päris kindel ei saa nüüd ka selles termotuumareaktsiooni taltsutamises olla. Äkki ta põhimõtteliselt ei ole nõus taltuma? Ehkki jah - vähetõenäoline
  • madis43:
    > sellised mõttekäigud on olnud populaarsed ja vähem populaarsed juba sadu kui mitte tuhandeid aastaid, siiamaani ei ole
    > skeptikutel õigus olnud ja vaadates pikemat perspektiivi, ei ole neil ka sellel korral õigus

    Kahjuks on industriaalühiskond napilt 200 aastat vana ja kui arvestada, et eriti kiire areng on toimunud pigem peale II maailmasõda, on see periood veel lühem. Inimkonna ajalooga võrreldes on see liiga lühike aeg, et olla tema jätkusuutlikuses kindel. Isegi, kui me võrdleme praeguse põlvkonna elustiili oma vanemate või vana-vanematega, on näha, kui palju rohkem oleme me tarbima hakanud. Nafta (koos maagaasi jms fossiilsete kütustega) on olnud siiamaani nii põhiliseks energia- kui ka materjaliallikaks. Jah, ta ei saa veel niipea otsa, aga kui pakkumine hakkab nõudlusele aina rohkem alla jääma, siis läheb hind lihtsalt lakke ja me võime öelda, et praktiliselt jääb ta meile kättesaamatuks, mis omakorda tähendab, et meil jääb võimalus oluliselt vähem tarbida alustades igasugusest tilu-lilust kuni autodeni välja.
    Kas see on maailmalõpp? Kindlasti mitte! Meie vanematel ju polnud igas peres autot või sellises koguses koduelektroonikat ja -masinaid või võimalust käia mitu korda aastas kusagil kaugel reisimas jne. Jääme ka meie ellu, aga priiskamist tuleb lihtsalt vähem. Kas see teeb meid vähem õnnelikumaks? Ei usu, inimene on võimeline praktiliselt kõigega harjuma.

    enn.e,
    mainisid vesinikkütust kui autode võimalikku energiaallikat. Ma pole kahjuks sel alal mingi ekspert, aga olen lugenud, et mõned põhjused, miks vesiniku populaarsus langenud on, on selles, et
    1) teda ei leidu tarbimiseks sobival kujul, s.t. teda peab tootma näiteks vee elektrolüütilisel lagundamisel, kuid selleks kulutatud energia olevat suurem kui vesinik hiljem hapnikuga ühinedes tagasi annab;
    2) vesinik on kõige kergem keemiline element, s.t. tema hoidmiseks/säilitamiseks läheks vaja liiga suuri mahuteid (teiste ainetega võrreldes);
    3) tema aatomid on nii väikesed, et nad on võimelised tungima läbi ainete, millest tema hoidmiseks tehtud mahutid tehtud on (nii nagu heelium, mis on küll vesinikust natuke raskem, on siiski võimeline läbi õhupalli seinte välja tungima). Raua puhul muudab tema sisse tunginud vesinik ta hapraks, mille tõttu võib taoline paak lihtsalt puruneda. Parem materjal oli vist roostevabateras (kui mu mälu mind ei peta), aga see olevat vist liiga kallis olnud.
  • progman - ma ei ole ka kaugelt mitte ekspert aga mõned täpsustused siiski.
    1) teda ei leidu jah tarbimiseks sobilikul kujul aga teda saab hõlpsalt elektrist. Ja nt elektrijaama lähedalt ja sellel ajal, kui muu tarbimine on väike. See tähendab, et ta on üks energia akumuleerimise võimalus ja teiseks jääksid tema tootmisel elektri ülekandmisest tingitud kaod olemata.
    2) olen aru saanud, et see on kõige suurem probleem jah. Gaasilises olekus, normaalrõhul on vesiniku energiatihedus täiesti olematu. Sestap tuleb ta kõvasti kokku pressida või lausa veeldada ja see on energiamahukas.
    3) roostevaba teras liiga kallis kindlasti ei ole, et sellest üks korralik paak teha. Selles pole ehk küsimus. Küll aga on meeletu rõhu all olev, plahvatusohtlikku gaasi täis paak turvalisuse seisukohalt paras pähkel.

    Otsisin natuke eesti ajakirjandusest ka infot ja leidsin paar ülistuslaulu. Wikipediast leidsin aga lisaks ülalolevatele argumentidele veel ühe, ja palju olulisema argumendi. Kui bensiini tootmise energeetiline effektiivsus (puurimine, rafineerimine, transport bensiinijaamajms.) on ca. 80% ja vesiniku tootmisel ca 60% siis elektriautodel (siin on küll mõeldud vist stepslist akudesse) ca 95%. Lugu võetakse kokku lausega: "Electric vehicles are typically 3 to 4 times as efficient as hydrogen powered vehicles."
    Ja Äripäeva artikli pärleid kah:
    Vesinik on võimas alternatiiv naftale ja gaasile
    esialgu veel palju vastuseta küsimusi

    * plussid vesinikelemendiga töötav auto ei saasta loodust, sest eraldub vaid vesi
    * vesinik on odav kütus, mida võib toota piiramatult ja suhteliselt väikese energiakuluga
    * töötab sisepõlemismootorist tunduvalt vaiksemalt
    * vesinikkütus on bensiinist umbes 100 korda odavam

    * miinused vesinikelemendiga auto hind ulatub praegu vähemalt 7,5 miljoni kroonini
    * puuduvad tanklad ja teenindus
    * lahendamata on probleem, kuidas vesinikku paakides hoida: vedelana peaks teda jahutama -250 kraadini, ent -260 kraadi juures
    * muutub vesinik juba tahkeks, gaasilise vesiniku kokkusurumine on aga väga kallis, samas ka ohtlik, kuna H2 on väga lenduv
    * süsteemis valitseb suur rõhk - kuni 400 bari, mis seab paakidele ja torudele erinõuded
    * puuduvad ühtsed lahendused ja standardid ohutuks tankimiseks
    * väljastatav vesi jäätab meie kliimas teed
  • > * vesinik on odav kütus, mida võib toota piiramatult ja suhteliselt väikese energiakuluga
    > * vesinikkütus on bensiinist umbes 100 korda odavam
    Äkki seletad, mis mõttes?
    Sisepõlemismootori kasutegur peaks olema 20-30% kandis, kütuselemendiga autol (vesinik) 70-80% ringis. Elektrienergia ei ole oluliselt naftast odavam ja nii palju, kui vesinikauto energiat toodab, tuleb vesiniku tootmisel elektrit kulutada.
    > * väljastatav vesi jäätab meie kliimas teed
    Tänu madalamale kasutegurile bensiiniauto ilmselt eritab rohkem veeauru, kui vesinikauto. Probleem võib olla ehk see, et vesinikauto heitgaaside temperatuur on madalam - aga samas võib nende väljalasketoru viia katusele nii, et eralduv veeaur jääb teekattest kaugemale.
  • Nagu ma nende tärnide ette kirjutasin: "Ja Äripäeva artikli pärleid kah".
    Mõtlesin, et ehk siis ei ole vaja seletada. Et äkki teeb teil ka tuju paremaks, mitte ainult mul aga tundub, et tekitas hoopis segadust. Raputan endale natuke tuhka pähe ja lähen nurka häbenema
  • tänapäeval pole vist jälle energia jäävuse seadusel enam mingit tähtsust, ostame kõik igiliikureid ja päästame maailma ;D
    http://en.wikipedia.org/wiki/Genepax

    Tegu on siis ettevõttega, mis väidab, et lükka aga vett autosse ja ralli käib :DDD
  • samas, kõvemat süsteemi vist ei saakski välja mõelda: lähed paagi juurde ja kused sisse... Ja siis rallid edasi :DD
  • miks nii sarkastiline veest vesiniku tootmise suhtes madis?
  • madis, pole mõtet kõiki analüütikuid jne. tegelasi lollideks pidada kes ei arva, et nafta läheb 5000 per barrell ja et metallide hinnatõusul pole piire olemas

    lihtsalt mida rohkem elektriautodesse, solaritesse jne investeeritakse, seda parem.
  • http://www.youtube.com/watch?v=8stApCmxYEM
  • anoogen, sest on olemas selline tore asi nagu energia jäävuse seadus...

    Olgu, EJS ei ole küll ära tõestatud ja teooria järgi ei olegi võimalik seda tõestada. Seega peaks tõepoolest kahtlema kogu tee ja vähemalt teoreetiliselt lubama, et midagi sellist ehk kunagi juhtub...

    Kui tõsiselt rääkida, siis vesinikuenergia on täiesti omal kohal sellistes kohtades, kus ei ole tähtis hind, vaid sellised näitajad nagu kaal või maht. Nagu näiteks kosmosejaamades. Sest vesinikku saab vajalikes mahtudes siiski ainult veest, see aga tähendab, et vee lõhkumiseks kulub sama palju energiat kui vesinikust vastu saab. Ja alati igas protsessis kaob energiat. Miks kulutada energiat energia kättesaamiseks vesinikust suuremal määral kui lihtsam oleks teha kohe elektriautod? Need oleks sama rohelised. Seega on vesinikuautod kilplase tegevus. Vesinikuautodel on ja jääb ainult bling-bling väärtus. Sellised on füüsika seadused ja kui mõni garaažiteadlane üritab vastupidist väita, siis minu puhul on isegi hästi kui vastuseks sarkasmi lendab. Ja ärge hakake ajama seda jura, et teadus areneb jnejne. See on siiski keskkooli füüsika-keemia, mida ei ole suutnud siiamaani väärata kõige kõvemad ajud planeedil ja praegu ükski täie mõistuse juures olev teemat jagav isik sellist võimalust reaalseks ei pea.

    Abesiki, I'm allergic to bullshit. Kui keegi jura ajab, siis tuleb ka reaktsioon. Midagi neist teemadest ma siiski tean ja oskan küllaltki tihti enda arvamust ka põhjendada. Mida aga näiteks konkreetselt see Oppenheimeri vana usutavalt ei suutnud.
  • madis, ma isegi saan aru sinu praegusest optimistlikust suhtumisest naftasse kuid minu arvates kaevavad praegu OPECi liikmed endale ise hauda. Igasuguse, kordan igasuguse alternatiivse energiakandja arendamine on pikemas perspektiivis neile kahjulik. Ilma hinna kõrgel hoidmiseta seda lihtsalt ei tehtaks. Kindlasti paned vastu et ei hoitagi, lihtsalt võimsusi ei ole..... Ja siin jäämegi eri arvamustele.
  • Miks see peaks neile kahjulik olema? Tähtis on siiski raha nüüd ja praegu mitte raha kusagil 30 aastat tulevikus. Nafta kaotab oma keskse rolli 25 aastaga niigi, OPECil ei ole selles suhtes midagi teha, kuid fossiilseid kütuseid jääme veel väga kauaks ajaks põletama.
  • tehnoloogiad kipuvad arenema kiiremini kui maavarad lõpevad......
  • madis43
    Kaal ja maht ongi võtmeküsimus, ning lisaks veel ajaline vabadus tarbida energiat hetkel, millal ego seda vajab !! Olgu selleks vesinik, metaan või metanool siis peaks nende kindlasse ruumiühikusse koondamine olema jõukohasem kui vabade elktronide purki ajamine :)
  • kui aurumasinaid mis töötaks kivisöega oleks jäädud arendama siis oleks kivisöe peak :)
  • Ei suuda jätta oma arvamust vaid endale.Kõik need vee ja õhu ja elektri autod on väga toredad leiutised ja teretulnud aga enne kui ei suudeta toota veoauto mootori mis tarbiks nt 2 korda vähem kütet kui tänased ei nimetaks ma seda säästuks.
  • madis43: Vesinikku ei pea tootma, me võime seda ka importida.. Jupiterilt näiteks. Iseasi, et aastas peaks vähemalt 5 Jupiteri avastama, et maailma energiavajadust katta.
  • Energia jäävuse seadus kahtlemata kehtib, aga ma ei saa aru kuidas see puutub vee lõhustamisse vesinikuks ja hapnikuks. Ei ole ju reeglit, et millegi osadeks lõhkumine tingimata sama palju energiat peab kulutama kui need osad sisaldavad. Energia jäävuse seaduse kohaselt ei saa osad sisaldada rohkem ega vähem energiat kui tervik, ehk et siis vee molekul ei saa sisaldada rohkem ega vähem energiat kui seda moodustavad vesinik ja hapnik kokku. Vee kujul seda energiat ei saa lihtsalt kasutada kuna vesi ei põle. Aga ehk on siiski teoorias võimalik vee molekul aatomiteks lõhustada väiksema energiakuluga kui need aatomid sisaldavad. Või on siin siiski tegu vigase arutluskäiguga?
  • hei vennad, kuidas me investeerimisplaanide asemel energia jäävuse seaduse üle jahuma sattusime?

    Lähima perspektiivina sobiks ehk kütuseelementide baasil liikurid ja seeläbi näiteks Ballard Power Systems - nende suuromanikeringis on Daimler ja Ford, see annab tuleviku suhtes kindlust kah. Ma võin muidugi eksida, aga nagu me eilsest jalgpallist nägime, pole midagi kindlat siin päikese all (mänguaegne kommentaar " .. lõid võiduvärava .." pöördus hoopis kaotuseks) , eksivad teisedki. Huvitatu - just kütuseelemendid on kõvasti arenenud viimasel ajal, juba on kW-se suurusjärguga isendid välja tulnud, asi see neil siis 100kW-ne ära teha. Siiani olid nendest rohkem mobiili/pihuka/laptopi tootjad huvitatud ja võimsused veel eelmisel aastal max mõnesaja vati piires.

    Akuautode nagu ka hübriidide üks olulisemaid probleeme oli, on ja jääb akude endi raskus - siiani pole ühkti märki sellest, et nende tehnoloogia IT-saranaselt iga 2 aastaga 2X kergemaks 2Xrohkem_elektrit_mahutavaks areneks. Praegu muidugi teevad teisedki peale jaapanlaste hübriidporjekte, aga nood on juba vee ( ? katalüütilise ? ) vesinik+hapnik muundamise teel, firma nimeks Genepax, nagu madis ülalpool viitas. Madis ise seejuures on mulle arusaamatult pähe võtnud, et vesi->vesinik on mingi doteerimist vajav protseduur.
  • mykoloog, arutlus on vigane jah.
    See ülalviidatud veepõhine auto tähendaks seda, et tehases pannakse autole vesi paaki. Nüüd mingi protsessi tulemusena (elektrolüüs ilmselt) saame H2 ja O. Kui nüüd vesinikku põletame, siis tulemuseks on jälle H2O aga lisaks esialgsesse seisu tagasijõudmisele oleme vahepeal setumaal ära käinud? Ehk siis, kui energia jäävuse seaduse kehtivust kahtluse alla mitte seada, siis ei saa see süsteem kuidagi toimida.
  • Vaatasin kah diagonaalis seda veepõhist autot - vesinikutoodang põhineb nanoteholoogilisel elektrolüüsil vist - vaadake seda patenti . Ma ise veel pihta ei saanud, kas on kellelgi arusaamist, mis seda süsteemi täpselt siis toidab?
  • Kas mitte LHV's eiolnud kuuaega tagasi üks artikkel, kus USA teadlased väitsid, et ehitasid nanostruktuuri, mis on võimeline radioaktiivsusest otse elektrit genereerima ?
    Arvan, et elektroonika vallas on veel avastada
    ja nano.
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Jevons_paradox
  • Masstootmises on auto, mille keskmine kütusekulu on 3,8 sajale. Milles probleem?
  • SUV-autode hinnakukkumisest poole aasta jooksul:
    Kasutatud, 2005 aasta mudelid:
    USA, 15 juuni 2008 - 1 jaanuar 2008, USD (muutus)

    BMW X5 4.4i 24,200 - 31,400 (-22,9%)
    Toyota Tundra Ltd. Double 4wd 16,525 - 21,425 (-22,9%)
    Ford F-150 Lariat SuperCrew 4wd 16,100 - 20,500 (–21.5%)
    Chevrolet Silverado 1500 LT Crew 4wd 15,675 - 19,875 (–21.1%)
    Infiniti QX56 awd 23,800 - 30,000 (–20.7%)
    Nissan Armada SE awd 15,150 - 18,800 (–19.4%)

    di.se, automotive news
  • Tegelikult on asi nii, et kogu eelnev jutt ja senine autotootmine on vaid kuulsa Henry Fordi leiutise arendus. Ma arvan, et kui rääkima hakata järgmise põlvkonna autodest ja liikumisvahenditest, siis tuleks tänapäevasesse autosse suhtuda nagu dinosurustesse. Ja need olid määratud väljasuremisele.

Teemade nimekirja