Otsin investorit bioenergia tootmisse
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tere portaalilugejad!
Olen valmis saanud bioenergia tootmise projekti ning otsin sellele aktiivselt rahastajat.
Nimelt plaanin alustada põhubriketi tootmisega Toris, Pärnumaal, kus on olemas vajalikud tootmishooned ning toore. Esmimese aasta toodangu maht oleks 6 000 t briketti. Turg on olemas Taanis ning selle kohta on olemas ka kinnituskiri. Tonni hind on ca 130 € per tonn. Erasektoris on tonni hind ca 5 000 eeki.
Rahavood, prognoosid ning turg on olemas. Vaja ainult vahendeid alustamiseks (ca 10 miljonit eek). Prognooside kohaselt (prognoosid on väga kriitilised) on firma kasum 5ndal aastal 10 miljonit eek ning laenud tagastatud!!!!
Äkki on keegi huvitatud ning kui on küsimusi, siis kohtuda võiks igal ajal ning võiksin projekti täpsemalt utvustada.
Lahtiseid otsi asjal enam ei ole!!!!
Parimat!!!!
Veiko Umal
gsm 51 36 184
email: veikoumal@gmail.com -
Milliseid vahendeid konkreetselt on alustamiseks vaja?
Milles seisneb põhubriketi erilisus küttematerjalina?
Millist oskusteavet antud alal on vaja? -
Kõige kiirem on tehasele ettemaksu tegemisega (15. mai, 2008) 30% ulatuses. Kõik vajalikud kulutused on olemas rahavoogudes, mille võin meilile saata või siis kokkusaamisel paberkandjal näidata!
Põhubriketi erilisus seisneb selles, et see ei vaja kütmisel eri ahjusid (paljud küttematerjalid on ni kõrge kütteväärtusega ja inimesed on harjunud ahju kytmisel mitte ettevaatama, kuigi ka põhubriketi puhul ei tasu seda ahju väga palju toppida. Kütteväärtuselt on ta enam-vähem sama, mis puit).
Oskusteavet ei ole vaja kuna tehas on full automatic ning kõige tähtsam on antud tootmise puhul toore leidmine mõistliku hinnaga (olemas) ning turg kuhu seda müüa (ka olemas, kuid Taani kontakt ei kasuta seda kütteks vaid hoopis loomadele allapanekuks, mis on uus tõusev trend euroopas)!!!
Terv
Veiko -
Unustasin mainida, et ettemaksu tegemine antud tehasele on vajalik enne antud tähtaega kuna euroopa tehased lähevad suvepuhkusele peale seda kuupäeva ning sel juhul lükkuks tootmine edasi järgisse aastasse. Tuleb arvestada ka et tehase tarneaeg on ca 4 kuud ning praeguse seisuga skkasimegi selle püsti toorme tekkimise ajaks (augusti lõpp)!
Veiko -
Kust pärineb toore? Ilmselt peaks olema tegemist üpris aukartustäratavate kogustega, seetõttu ka küsimus.
-
Toore pärineb Pärnumaalt Tori ümbrusest. Sealsete põllumeestega on kokkulepe olemas + on meil veel kontakt ühe vana tuttavaga, kelle kaudu on võimalik samasugune kogus aastas veel lisaks saada.
Keegi Toomas Elin kirjutas ühes Ekspressi artiklis, et põllumehed lausa tahavad, et sa nende põhu ära viid ja et tal on seda tasuta käes, et hakata põhubriketti tootma, kuid see on, andke andeks väljendust, väga rumal jutt. Tänapäeval ei anna keegi enam tasuta põhku ära!!! -
Endine narkomees Toomas Helin käivitab biokütusetehase
Helin on äkki lihtsalt kogenud läbirääkija pealemaksmise alal? -
Selle kohta info puudub....
-
Muidugi pakun tasu ka inimesele, kes raha n.ö. koju toob. :) 5% firmast või 5% summast!
-
Kas "ca 10 miljonit eek" on ainult "vahendid alustamiseks"? Kui suured on hilisema ekspluatatsioonis hoidmise kulud? Vajalike inimeste arv ja kättesaadavus?
Kui palju saab kodanik, kes finantseerib tähtajaks 15. mai 2008 kogu ettemaksu 30% ulatuses?
Kui suured on su omavahendid? -
Omavhendid puuduvad, kuid on olemas know-how. Rahavoogudes oleme plaaninud seda asja nii, et laen tuleb pangast intressiga 10%. 10 milli kohe korraga vaja ei oleks vaid käibekapitali laenu tuleks natukese haaval võtta kuu kaupa ning kogusumma ulatuks 10 miljonini.
See summa sisaldaks ka kõiki hilisemaid kulutusi kuna toodangu müük algaks juba oktoobrist. Olemegi orienteerunud tootmise nii et saaksime kiiresti omavahendeid tootma hakata.
Tööjõu suhtes on tehase juurde vaja ainult 1 inimene korraga ja see on meil olemas. Tegelikkuses siis kokku 3 inimest kuna tootmine oleks 24h.
Kui palju saab inimene kui 30% ulatuses ettemaksu toob? Suht pointless kuna edasi tegutsemiseks kui raha ikkagi puudub ja ettemaksu raha läheks vett vedama!
Ja omavahendeid mul kahjuks pole. Kui need oleks olemas võiksin pangast ju raha iga kell saada.
Investorile pakutav protsent firmast tuleks kokku leppida, kuid suhe 90% ja 10% kindlasti hea ei ole!!!! Pigem 70% ja 30% oleks koheselt pakutav! -
huvitav, kui kaugele "laenu tahtja" on nõus minema avalikult arutamaks äriideed sügavuti. 5% pole muidugi hea väljavaade aga see on jutu alustamiseks piisav :). Hea oleks kui seda äriprojekti siin ka edasi kajastatakse, kuni tootmise 5 -nda aastani. Eks siis näe (igakuised aruanded, raha väljamaksmised, lepingud jne) -päris hariv oleks.
-
avalikult siin foorumis rahavoogude üle arutama kohe kindlasti ei hakka, kuid seda võin öelda, et projekti tootlus küündib 40%ni.
-
"Omavhendid puuduvad, kuid on olemas know-how"
Eestis on vähemalt üks mees kes teab millega on tegemist. Selle mehe nimi on Arno Anier ja töötab Hansagraanulis.
cramp, soovitan minna ja kuulata mis tal öelda on. -
kas see on nagu reklaamidest "...kuni 40%" ? ehk siis 0...40. Ah. ära pane mu skeptilisust tähele, lihtsalt viimasel ajal kokku puutunud selliste "hiilgavate projektidega" kus kolmanda-neljandal aastal kõik juba topelt++ on. Kui on idee- anna tuld, see on hea kuni esimeste probleemideni- kas see on põhutarnijate juures või põhubrikettide ostajate juures- sellest saab aja jooksul aru. Aga ikkagi võiks iia aeg-ajalt antud projekti käekäikudest teada anda.
-
To arwen!
Mul ei ole vaja kuulata kedagi, kes tegeleb graanuliga. Mul on olemas toore, olemas toodangu mudel ja olemas turg. Teada on tootmise kulu ja teada on müügihind (mis tõuseb aastatega). Kui need kaks viimast argumenti annavad kokku tootlust kuni 40%, siis ei ole vaja rohkem midagi teada!
Pealegi olen antud asja uurinud juba oktoobrist 2007 ning endale asja vägagi selgeks teinud nii et pea ees vette hüppamist siin ei ole. -
To annelix!
Siia kirjutasin ikkagi mõttega leida investor või inimene, kes raha koju toob. Projekti käekäikudest teada andmisekst siis eriti aega ei olegi kuna tööd tuleb teha :)
Skeptiline peab alati olema!!! -
Üks kuiv põhupall kaalub umbes 200 kg ja sellise eest küsiti eelmine sügis 150 EEK / tk ( rekkatäis) kohapeal + transport. põhupallide transport on kusjuures väga kulukas. Toorme hind tehase laoplatsil hakkab vist maksma suurema osa lõpptoodangu hinnast. Pluss veel transport Taani....
-
to arwen!
Siinkohal võiks Sinuga teha väikse võistluse, et kes saab kiiremini kokku tooret 6 000 tonni saepuru ja 6 000 tonni põhku ja millise hinnaga! -
To mutionu!
Kui Sul on koht kus saab seda 150.- EEK/tk siis tunnen kaasa. Minu hinnaks on 600 eek/tonn ja see on tootmiskohale väga lähedal. Ja hind taani jaoks on FOB!!!! -
Kas niiskusesisaldus on oluline? Märg põhupall kaalub 800 kg ja sel juhul on 600 eek/tonn juba väga kallis.
-
jah.sry mu ebapädevus.
ma ei tea kas Ouna Ants viskas nalja kui esitas suisa asjasse puutuva küsimuse. läksin lihtsalt õnge ja mõtlesin et tõsine asi. -
Kaaluga põhku osta on vist enesetapp.
-
To mutionu!
niiskuse sisaldus ei tohiks olla üle 15%. Märg toore ei ole tootmises teema kuna märg põhk ei hoia end koos! -
Märga tooret kaaluga osta ei ole VIST enesetapp vaid KINDLASTI!!!
-
Kui tehas töötab aastaringselt, siis tuleb viljakoristushooajal kokku vedada 30 tuhat kuiva põhupalli (1000 järelhaagisega veoautokoormat) ja neid katuse all hoida.
-
olen kursis jah
-
to mutionu!
rullid võib ka kiletada ja põlluäärde jätta. võimalusi on mitmeid. koostööpartereid on põllumeeste näol palju nii et see teema on ka minu jaoks ammendatud.
nagu ka mainisid, siis lahtiseid otsi ettevõtmise juures, peale raha, enam ei ole! -
Millegipärast eeldan, et oled ehk ka pangast käinud raha küsimas. Õigemini - ise oleksin alustuseks raha sealt küsinud. Täitsa huvitav oleks teada, kui palju nad lubasid?
-
pangad lubavad anda kyll jah. 1 pank soovis tagatist kinnisvara näol vähemalt 30% ulatuses ja teine omafinni 50% näol. Olgem ausad, kui mul oleks 5 milli tagant taskust võtta, siis leiaksin erasektorist teise venna paugupealt. Pankade uksed ei ole avatud. Paljud pangad polnud yldse huvitatud.
Liiatigi meeldib mulle Hansapanga reklaam: TEIE IDEE, MEIE RAHA!!! -
See 30% pakkumine on küll hea.Otsi investorit, kellel nii palju kinnisvara on ja oledki mäel.
-
:)
seda ma ju praegu teengi....kinnisvarasse pole ju mõtet eman investeerida. kinnisvarahaid saaksid praegu hea võimaluse tulevikku investeerida!!!! -
cramp- eks oma ideesse peabki jäägitult uskuma, vastasel juhul ei juthugi midagi. Samas on su enesekindlus veidi hirmutav. Olles ka ise paar asja käima pannud võin öelda, et hoolimata sellest, kui palju sa kalkuleerid ja riske arvesse võtad, siis mitte kunagi ei ole olnud nii, et mitte ühtegi lahtist otsa ei ole. Riskid on alati igas ettevõtmises, mida planeerimise faasis lihtsalt ei oska arvestada, vaevalt, et ka kõrtest kuubikute tegemine kuidagi teistsugune äri on.
Kuidas on antud valdkonnas konkurentsiga ja kui lihtne on kogu konsepti kopeerida? Kui sa väidad, et kasumimarginal on 40% (oli vist selline number eelpool), siis ma leian, et oleks väga naiivne arvata, et kohe kohe ei ilmu tegijad, kes on nõus ka 20% marginaliga. Kuidas selline sündmuste areng sinu plaane mõjutaks ja mis oleks worst case cenario? -
Hansapanga idee edasiareng>TEIE IDEE, MEIE RAHA, TEIE VÕLG, TEIE INTRESS, MEIE FIRMA, MEIE KASUM...TEIE PROBLEEM
-
Päris huvitav.
Ma täitsa üritaks asjasse paremini süveneda ning riske ja tootlust hinnata, sest oma silm on ikkagi kuningas. Eriti selliste parajalt suurte summade puhul, kuid kahjuks 9 päeva järelpärimiste tegemiseks on natuke lühike aeg.
Teiseks probleemiks on see, et erainvestorid, kellel 10 milli erinevate vahenditena olemas on, ei pruugi 3 milli kätte saada 1 nädalaga, ilma, et ta parajalt häviks arvestades hetke seisu aktsiaturul.
Päikest,
Henri -
kõige halvem keiss selle äri juures oleks toorme puudus, sest ega põhku tänapäeval enam ei vedele. sellise hinnaga tooret, nagu meil kokkulepe on põllumeestega, ei ole kuskilt kerge üles korjata.
kui keegi on turul, kes teeb seda 20% marginaaliga, siis lasku käia. minul on leping taaniga, kes on nõus minult kogu toodangu ära ostma. eesti turgu ma ei vaata ja äritegevus on suunatud ikkagu ekspordi poole.
asi oleks halb siis kui see 20% marginaaliga inimene hakkaks seda pakkuma eestis erasktorisse, kus mina pakun seda 40% marginaaliga. see oleks tõsti worst case cenario!!!
eesti turule orienteeritud tootmine ei ole meie teema ning taani ei ole ainus turg kuhu trygime. läbirääkimised on olnud ka lätiga, kus bioenergiast ei teata halligi ning sealne turg on veel täiesti puutumata!!!
ja seda ei ole ma yldse väitnud et riske selles äris pole. lihtsalt lahtiseid otsi pole. äkki oskad nimetada äri, kus riskid puuduvad??? -
To Henri!
Kui asi huvi pakub, siis istume maha, teeme väikse kohvi ja seletan kõike lähemalt. -
äri perspektiivi võivad ka kinnitada inimesed, kes antud valdkonnale seadmeid müüvad ja seda asja 10 a ajanud on. Eesti esindus on neil Laki tn-vl. www.kaimet-machinery.ee
-
EAS-i mehed välja hõikanud sarnase lause, et "ERITI teretulnud on need alustavad ettevõtted, kel plaanis ekspodiga tegelema hakata. Need on meil kõige suuremaks soosikuks". Asja kohta linki pole panna kuna kuulsin seda ühelt seminarilt.
Mida EAS-ist sulle öeldi? -
EAS ütles et praegu neil pole käimas hetkel ühtegi programmi mis mind aitaks :)
suht koomiline lugu.
samas on olemas PRIA erinevad toetused, mis mind aitaksid, aga siis kui asjad juba toimiksid. toetused on võimalikud seadmetele min 30% ulatuses.
toetusi on mitmeid ja neid hakkaksime kindlasti ka taotlema, kuid enne oleks vaja "vagun" sõitma saada! -
Väga huvitav küll, kuna minule tundus hoopis, et EAS poeks kasvõi nahast välja, et eesti ettevõtlust arendada (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), nagu juba nimigi ütleb. Paraku aga neil jah pakutavad summad nii väikesed, et ilmselt teeksid ehk keskkooliõpilased sellega mingi kommimüügifirma ära :)
-
jap! 101% õige jutt
-
www.funding.ee , www.arengufond.ee , www.asi.ee
-
Kunagi sai ka alustatud saepurubriketi tootmisega. Saepuru pakuti siis samuti tasuta. Kahjuks keevitati kohe hind lakke kui meil toorme vastu huvi tekkis.
Aga pressi turustaja loomulikult peabki ainult positiivset sellest ärist rääkima... -
Minu arust on ka üks ohtusid justnimelt toore. Praegune kokkulepe on põllumehele kena, sest põhku pole suures osas kuhugi panna. Homme kui briketitootja seda tooret vajab, saab järjest laienev ring põllumehi (Tori kandist aina kaugemale) hinda aina tõstma hakata.
Teine miinus on ÜKS ostja, kuigi väidetavalt kokkulepe olemas. Täna on kokkulepe, homme pole. Saan aru, et ka sinu deadline tiksub vägagi kiiresti ja kuidas siis suudad seda va kokkulepet pidada? Ilmselt ei anna see kokkulepe mingit olulist garantiid. -
Oluline ei ole toore või ostja üksikutena. Tähtis on kogu supply chain. Kui see on kergesti kopeeritav, siis hakkavad teised neid sinu poolt kokkusõlmitud otsi üli kiirelt lahti sõlmima. Välja selgitada see Taani ostja, on ülimalt lihtne ja neile odavamalt sama asja pakkuda on ainult dela tehniki. Samas on need riskid mis iga ettevõtmisega ja veelkord, enda ettevõtmisesse peabki olema raudne usk. Mind veidi ettevaatlikuks teeb hetkel see, et on nii raudne veendumus, et kõik otsad on kokku sõlmitud. Lihtsalt tekib tunne, et kas kõik võimalikud stsenaariumid on läbi töötatud või on tänu liigsele enesekindlusele midagi kahe silma vahele jäetud?
Mis saab ärimudelist siis, kui tekib veel üks selline tootja ja põllumehed leiavad, et see saast mida nad enne lihtsalt loomadele alla viskasid, on äkki väärtusega asi? Kui toorme hind tõuseb näiteks 10%, 20% ja 30%, mis siis saab. Kuna tegemist on suht koht uue asjaga Eestis, siis ma just arvaks, et siin on päris palju lahtisi otsi. Lahtisi mitte tegemata kodutöö pärast vaid lahtisi, kuna täna lihtsalt ei ole olemas kogu infot, mis tulevikus juhtuma hakkab. -
tehakse juttu asjadest, mis on igat läbimõeldud....pole mdiagi uut minu jaoks.
üllatage mind!!!! -
mis see siia puutub?
-
Lugesin huviga antud teemat, kõik esitatud probleemid on päris õiged, kuid valmis toodet kasutatakse siin loomadele(oli vist), paljud kasutavad kütteks.
Kuna selline asi on küttena euroopas veel laialt levimata, siis kas keegi oskab öelda põhu põlemisel eralduvat saastet, minu uurimise järgi eraldub sealt midagi sellist, millele võidakse piirangud peale panna ehk siis reostab palju õhku. Kütan ise terve talve sellega, tahmatab ikka väga korstent ja ahju.
Teiseks, nagu näha, on väetiste hinnad viimase aastaga mitmekordistunud, ja kuna põhk lagunedes (vist koos lämmastikuga) on väetiseks, siis on kuulda, et paljud põllumehed just sellepärast ei taha seda enam põllult ära korjata, kuna kasuatavd seda väetisena ja hoiavad nii väetise pealt kulusid kokku.
Kolmandaks, sai mõned kuud tagasi põhupress valmis, muidugi üks toru, mille võimsus ei tee muidugi 6000 tonni aastas, kuid algul tundus mulle ka see roosiline tulevik (mida ta kindlasti tuleb, sest muu kütus hakkab kallinema lähiaastate jooksul ikka kõvasti), kuid selles tootmisprotsessis tuleb küll arvestata paljude asjadega. Samas kui ehitada veel 9 toru juurde siis võiks ka juba peaaegu 5000 tonnist rääkida aastas, ja maksumuseks kujuneb nendel seadmetel, koos eelkuivati ja prustusseadmega ja enamvähem automatiseeritud kujul suurusjärgus ligi 1miljon eeki.
Kuid põhuga läheb raskeks, kuigi kõik kallineb ja tänu sellele saab põhu eest rohkem maksta, siis põhk kui põllumeestele tasuta kaasprodukt, hakkavad nemad seda kasutama oma viljakuivatite kütmiseks, tean mitmeid kes lähevad sellepeale üle (hetkel kasutavad kütteõliga kuivateid, see ju kallineb iga kuuga), lisaks hakkavad nad sellega kütma oma tootmishooneid ja eramuid.
Niiet üle seda küll ei hakka jääma.
