Makromajandusest 2
Log in or create an account to leave a comment
-
Link "Makromajandusest" nüüdseks päris raske avada täies mahus. Äkki jätkame siin.
Sotsiaalmaksude laekumised riigieelarvesse, MEEK (aastane muutus)
juu 2643 (+26%)
aug 2365 (+25%)
sep 2155 (+24%)
okt 2258 (+24%)
nov 2291 (+21%)
det 2669 (+23%)
jaa 2596 (+20%)
vee 2354 (+21%)
mär 2562 (+18%)
apr 2632 (+24%)
mai 2574 (+18%)
juu 2692 (+16%)
juu 3058 (+16%)
aug 2652 (+12%)
sep 2419 (+12%)
okt 2493 (+10%)
nov 2555 (+11%)
det 2717 (+1,8%)
Tänavu detsembris ilmselt palju vähem jõulupreemiasid makstud, aga hoolimata sellest teine parim sotsiaalmaksude laekumiste kuu ajaloos.
Halvem käibemaksude laekumine 2008 ilmselt suuresti sõltub importide kukkumisest. Kaudselt on riik teeninud raha jooksevkonto defitsiidist. Seega on liig-laenemine otseselt toetanud ka riigikassa. Nüüd aga jooksevkonto kiiresti tasakaalustab.
-
Linkisin Stefani postitusele ka eelmise foorumi lingi külge, et oleks hõlpsasti võimalik üles leida ka varasema foorumi asukoht.
-
stefan
Jõulupreemiate sotsiaalmaks tuleb alles jaanuaris. -
urmas13
hm ok, aga kuidas siis seletada et detsember on novembrist nii palju tugevam (2008, aga veelgi 2007) -
koondamisrahad
-
Sotsiaalmaksud detsembris 2007 oli 16,% suuremad kui novembris samal aastal...
-
Pigem on küsimus, et kuidas seletada, et jaanuar on detsembrist nõrgem ;)
-
Ma arvan, et päris paljud maksavad ikka oma sotsiaalkulusid samaaegselt palgaga.
-
...ehk antud juhul koos jõulupreemiaga.
-
Keegi maksab vabatahtlikult raha kuu aega varem kui peab? Julgen siiralt kahelda :) Eriti tänases olukorras.
Loogilisem seletus on see, et need ettevõtted, kes maksavad palku kuu viimasel päeval ja mitte järgmise kuu alguses, maksavad jõulupreemia välja juba 30.11 -
impendium
Sinu seletus tundub tõesti ainuvõimalik. Samas võisid palga nov 2007 juba tõusta. Palgaralli kulmineerus ehk siis. -
Mõned makromajandus- ja muud näitajad.
Kuna paistis, et huvi nende jooniste järgi oli nagu olemas, aga vale esitlemisviis, siis lisan nad sinna nii, et ei risustaks foorumit ja teeks seda aeglaseks.Kummalisel kombel olen ma viimasel ajal hakanud vaikselt positiivsemaks muutuma Eesti majanduse lähema aja väljavaadete suhtes. Mõningad mõtted:
* Palju on räägitud, et Eesti areng ainult laenurahade arvelt. Jah, nii see oli. Samas, see laenuraha on vähemalt osaliselt siia ka jäänud. Jah, osa on välja tagasi läinud impordi läbi, aga suurem osa peaks ikkagi olema jäänud ringlema Eesti majandusse. Tagasimaksed näiteks eluasemelaenudel on jaotatud a la 30 aasta peale, nii et on pikalt aega seda raha efektiivselt ära kasutada.
* Rasked ajad tekitavad võimalusi ja annavad motivatsiooni, eestlased on harjunud igast s*tast välja tulema. Võrreldes näiteks paksu tagumikuga ameeriklastega, kellele on katastroof, kui seitsmendat krediitkaarti ei saa, on eestlased palju hullemat näinud ja suudavad raskes olukorras pingutada.
* Ajuvaba, importi kasvatav tarbimishullus on lõppenud ja rahasid kasutatakse eeldatavasti mõistlikumalt. (Uute) autode turg on kokku kuivanud, loodetavasti pannakse see raha hoopis ettevõtete arendusse vms.
* Samas ei ole inimesed optimismi kaotanud - eestlased ja optimist, naljakoht, aga nii see on. Kõik teavad, et raske on, agahambad ristis minnakse läbi kõige jura ja tehakse kõik, mis võimalik. Seetõttu on siiamaani veel küllaltki vähe pankrotte ja tööpuudust, raha liigub nii inimestel kui ka ettevõtetel. Aga just raha liikumise kiirus on majanduse jaoks väga oluline. Mäletan, et mingi uuringu järgi maksti Eestis kõige kiiremini arveid, loodetavasti on see säilinud.
Kõige suurem oht on tõenäoliselt pankade käitumine. Nii palju kui mitmelt poolt kuulda on, pannakse ettevõtetele laenupikendustega täiega näkku. St, pikendamatajätmistega. Muidu igati normaalne ja toimiv ettevõte, aga mingi laen võetud aasta-paarise tähtajaga panga lubaduse peale, et küll me pikendame - ja nüüd näidatakse loomulikult keskmist näppu. Ühesõnaga pangad võivad oma käitumisega põhja lasta hunniku ettevõtteid, mis muidu väga suure tõenäosusega jääks püsima, aga pangad oma jäikusega lasevad need põhja.
Paar näidet, millega ise viimasel ajal kokku puutunud:
* Tahtsin ettevõttele krediikaardi funktsionaalsusega deebetkaarti. DEEBETKAARTI. Lihtsalt selle poindiga, et saaks netis maksta oma rahade eest, mingit krediiti ei tahtnud. Küsiti majandusaasta aruannet, mida ei olnud anda, kuna tegemist oli esimese majandusaastaga. Kaarti ei saanud. WTF?!?!?!?
* Garantiikirja taotlus summas x. Küsijaks ettevõte, millel puuduvad võlad, varade maht on 50 * x, sellest likviidsed varad 10 * x. Garantii tagamiseks pakuti deposiiti summas x. Ei saanud, kuna garantiikirjaga tagatud tööde teostajaks oleval firmal oli 2008. keskel olnud maksuvõlg.
Ühesõnaga, hetkel arvaks, et 1H09 on kõige tumedam, nõrgad surevad välja, tööpuudus kasvab jne. Aga 2H09 on juba majanduskasv yoy nõrga võrdlusbaasi tõttu.Optimist :)
Kui see vaid realiseeruks.... reaalsus on see, et kuni 2009a lõpuni läheb hullemaks.
Tööpuudus 10+%, keskmine palk 13K, aga teatud käärid pigem suurenevad.
Töökohana tõuseb riigitöö ausse, sest kuidagi on vaja piiripeal makse rahuliku unega maksta.Minu jaoks on kõige pullisem märk meie majanduses et pangabroiler lauri avaldab ülipessimistlikke prognoose. aasta-poolteist tagasi tuli talt nii optimistlikke numbreid et hoia ja keela ja kõik teavad mis juhtus...jim,
mulle meeldib meie padi ehk reservid, mida paljudel ei ole
aitab raskeid aegu üle elada ja võiks ka väljastpoolt vaatajale rahustava komponendina mõjudaEt tu, jim?!
Nüüd kui enamus mõtlevaid inimesi on tuleviku osas positiivsed, on krahh kindel :-)samas kõik lehed pasundavad peatsest armagedoonist, see näitab hoopis et krahhi ei tuleKas te olete kunagi tähele pannud, et kassasaba indikaatorid, ostukorvi inidkaatorid, kaubanduskeskuse parkimisplatsi träitumise idnikaatorid, lehepealkirja inidkaatorid on adekvaatsed infokillud millest juhinduda? Mina ei ole.bljääd kui palju typosid.Imelik võidujooks on käivitunud,kuidas saaks võimalikult palju raha huugama panna esimese 3 kuuga ,enne kui märtsis uut negatiivset eelarvet püsti ajama hakatakse.Eelmise aasta lõpus käis võistlus ,kes pakub rohkem tuleva aasta eelarve miinuseks?
Isegi kõige süngemad pakkumised 10 -12 miljardit tunduvad nüüd liiga optimistlikud.Auk võib tulla sama suur kui praegused reservid on,ei tahaks olla selle peaministri ja rahandusministri nahas kes peab koostama 2010 aasta eelarve:)
Negatiivset eelarvet oleks tulnud juba eile tegema asuda,mitte märtsini ootama jäädaSiin mõned inidkaatorid võ idnikaatorid :-)
Soome eksport vähenes 20% novembris. Import langes 14%.
Metallitööstuse uued tellimused vähenesid 44%, tekstiilitööstuse 20%, massa- ja paberitööstuse 18%, keemiatööstuse 14%.
http://www.hs.fi/talous/artikkeli/Vienti+romahti+marraskuussa/1135242606446kas need reservid mingi 25+ miljardit pole ?
sellest saaks mitu aastat auke lappidaReservide ainuke eesmärk on spottida ebaadekvaatseid inimesi kes kujutavad reserve kui päästemehhanismi. Eesti riigil ei ole nii palju reserve, et neist kui pehmest padjast rääkida saaks! Nii et kui mõni poliitik tuleb rääägib suure õhinaga kuidas kõik on okidokinummihea, meil on reservid, siis see on mingi agenda. Ansipism. Ignoreerige seda.
Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-nov-2008
Fondi maht turuväärtuses: 7 121 450 241
Eesmärk: Stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks, lisaks sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.
Aruanne riigieelarve varade koosseisu ja väärtuse kohta (kassareserv)
Seisuga: 30-nov-2008
Fondi maht turuväärtuses: 13 969 358 668
Eesmärk: Kassareserv on investeerimisportfell, mis hõlmab riigieelarve kulusid ületavaid tulusid, “Riigieelarve seaduse” §-s 36 sätestatud kassareservi, Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi ja muid vara kogumeid, välja arvatud stabiliseerimisreservi. Kassareservi kasutatakse eelarveaastasiseselt riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimiseks, välisabi sildfinantseerimiseks, potentsiaalsetest kohustustest, sealhulgas riigigarantiidest ja muudest riigi poolt antud tagatistest tekkinud kohustuste täitmiseks jne.
Postin uuesti ka ühe varasema Postimehe artikli juures olnud graafiku Eesti reservide kohta.
Aeg on meelde tuletada et elame Eesti Vabariigis ja siin kehtib 1992 aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadus. Selle täitmine on kõigile teile kohustuslik.
Väljavõte
§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Abikaasad on võrdõiguslikud.
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
Pensionide jms hüvede kärpimine tuleb. Kui ei ole raha, siis ei ole raha, siis ei ole raha, siis ei ole hüvesid. Kõlab loogiliselt ju. Loeme veelkord: kui ei ole raha, siis ei ole raha, siis ei ole raha. Riik ei ole kohustatud pensionäride eest hoolitsema. Vanemad hoolitsevad tavaliselt oma laste eest, nüüd on tulnud aeg kus lapsed peavad hoolitsema oma vanemate eest. Tehke külaskäik oma ema/isa/vanaisa/vanaema juurde ja öeldge, et toetate neid pensionide kärpimise korral. Vastu vaidlemine on mõttetu sest oma pereliikmete eest hoolitsemise kohus on põhiseaduslik kohus.momentum, ega padi ei tähenda seda, et kõigile kamaluga raha hakatakse jagama, vaid aitab kriitilisi momente pehmendada
Ansipist ei arva ma juba alates 2007 suvest midagi head, see aga ei muuda mu arvamust, et reservi olemasolu on pigem positiivne ning ka piisavalt suur, et peak'e pehmendadaKa mina arvan et on hea et meil needki reservid on. Kuid millel põhines Eesti eelmine edu? Põhines sellel, et laenuraha voolas Eestisse. See aitas tõsta majandusaktiivsust ja parandas paljude maksude laekusmist. Järgnevatel perioodidel on maksutulud püsivalt väiksemad sest laenuraha sissevoolu katkemine on samuti püsiva iseloomuga. Neid reserve ootab kiire kadumine. Veel enne hea aja saabumist saavad need otsa.varem või hiljem jõuab neile kohale tõsiasi, et ka avaliku sektori kulutusi on vaja kärpida
hetkel aetakse mulli, ja proovitakse majandust seda kaudu turgutadaMuide, siin ei ole veel mainitud, aga tänu Maksuameti süsteemi muutusele paraneb teatud määral nii mõnegi ettevõtte likviidsuspositsioon. Eelnevalt pidi käibemaksu ettemaksu tekkimise korral tegema taotluse teiste maksude katteks, millega sageli kaasnes ka revisjon, mistõttu paljud ei viitsinud sellega tegeleda. Sellest aastat katab Maksuamet automaatselt ühed maksukohustused teiste maksude ettemaksetega ning Maksuametis lukus olnud raha saab igapäevaseks tegevuseks lihtsamalt kasutada.
Maksupettuste seisukohalt muidugi riigile negatiivne, nüüd on küllaltki lihtne ka sotsiaalmakse mitte maksta.mis moodi seda nüüd lihtsam mitte maksta on ?
maksude raporteerimine ei ole muutunud, vaid maksude tasumine on lihtsustatudKui enne said käibemaksu ettemaksu arvelt muude maksude tasumisel kaela revisjoni, kes põhjalikult kontrollis, kas sul on ikka õigus käibemaksu tagasi saada ning pidid palgamaksud reaalses sulas üle kandma või riskima revisjoniga, siis nüüd kirjutad silmagi pilgutamata sisendkäibemaksu reale nii palju kui vaja on, et sotsiaalmaksud ka tasutud saaks, kontroll võib tekkida kunagi hiljem, kui Maksuamet avastab, et sa juba teist aastat müüd vähem kui ostad, aga selleks ajaks on firma tühjaks tehtud ja müüdud mingile lätlasele koos kogu dokumentatsiooniga. Krediidiinfost kaob maksuvõlg ka ära, win-win.momentum
Üks lause sinu tekstis tekitab minul küsimusi. Riik ei ole kohustatud pensionäride eest hoolitsema.No krt ,riik peab kõigi eest hoolt kanda olgu ta siis imik,töötaja või vanur.Tuletan meelde ,et praegused vanurid ei ole mingi äkki tekkinud mädapaise vaid ka nemad on kunagi noored olnud ja oma panuse solidaarselt andnud uue põlvkonna üles kasvatamiseks.
Kokkuhoiu kohti on küllaga võiks kasvõi alustada ametnike armee ja palkade vähendamisest ,suurematel sakstel -40%-30% pisematel vendadel -20%-10% palka maha.RASKETEL AEGADEL OLGU EESMÄRGIKS,ET KÕIGIL OLEKS LEIB LAUAL.
Kui praegu lastakse lained üle pea kasvada siis pole meist uue tõusuga koheselt kaasa minejat.Eesti reservid on umbes 10% meie SKT-st. Võrdluseks Obama stimuleerimisplaan on 760 miljardit dollarit (5,2% USA SKT-st). Siia aga lisandub veel 1 triljoni dollari suurune eelarvedefitsiit, see on planeeritud niikuinii, sõltumata päästeplaanist ja eks see plaangi kasvab tõenäoliselt. suuremaks kui 760 miljardit.
Riigieelarve kulude kärpimisest rääkides on naljakas aga see, et kõikide teiste riikide valitused on kriiside ajal käitunud risti vastupidi kokkuhoiu soovitajatele. Eelarved lastakse defitsiiti, võetkase laenu, ühesõnaga kulutatakse palju. Loogika on ju lihtne, kuna kriisi üheks peamiseks põhjuseks on nõudluse järsk kukkumine, siis valitsus on ainuke majandusagent, kellel on võime kriisi ajal raha tõsta, raha kulutada ja sellega nõudluse langust stabiliseerida.Mihkel S, kui Eesti valitsus järgiks teiste riikide valitsuste eeskuju ning laseks eelarve defitsiiti ja võtaks veel laenu ka, siis tuleks devalveerimisteemaline vestlus tõsisematele toonidele viia.Eks see ole jah pigem Eesti väiksuse viga, aga põhimõtteliselt on Mihkel S-il õigus, et majanduskasvu perioodil peaks riik (ma mõtlen ikka kogu rahvast, mitte ainult valitsuse tegevust/tegevusetust) koguma reserve, et "pohmelli" ajal peavalu leevendada. Tõsisemalt öeldes on see ikka majanduslik tarkus, et headel aegadel kogutakse reserve ja halbadel aegadel neid ka kasutatakse. Muidu on tõesti nii, et parima ravim peavalu vastu on selle maharaiumine.Rahapakkumine väheneb:
http://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report.jsp?reference=135&className=EPSTAT&lang=et
Ja laenujääk suureneb:http://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report.jsp?reference=13&className=EPSTAT&lang=et
Selline tendents, kus tarbime rohkem, kui toodame, on kestnud aastaid-selline tendents pole muidugi jätkussutlik, aga siiamaani on välismaised investorid kinni maksnud meile selle lõbu, enam mitte. Praegu jätkame tarbimist vaeseks muutumise arvelt. See ei saa kaua kesta ja kui räägitakse kriisist ning sel aastal põhja saabumisest, siis tõenäoliselt kestab kriis aastaid. Praegu hävineb raha süsteemist, kuid ikkagi laename edasi paaniliselt, aru andmata, et laenu tagasi tuleb maksta selle raha eest, mis süsteemis on. Kui raha kaob, siis efekt on umbes sama raha tekkimise, ehk laenubuumiga- kui laenubuumi ajal tekkis illusioon rikkusest, siis raha kadumisega tekib illusioon vaesusest."Praegu hävineb raha süsteemist, kuid ikkagi laename edasi paaniliselt, aru andmata, et laenu tagasi tuleb maksta selle raha eest, mis süsteemis on."
No ei ole nii. Raha tuleb tagasi maksta ikka kasumist. Ja sellest rahast mis tuleb nn süsteemist väljast.
Kapitalism on tagurpidi püramiid.Kasumi arvelt paisub suuremaks. Eestis on laenupüramiid,ehk kahjumi arvelt tõmbub kokku.
Meil isegi ministeeriumid räägivad et vaja laenu juurde, teeme laenukraanid lahti, anname 4 miljardit veel laenu juurde.
Tegemist on selge lollusega.Selline käitumine viib pankrotini.
Päästaks meid ainult kasumi tootmine ja toote või teenuse osaliselt eksportima. Laenud tuleb tagasi maksta või maha kanda. Majandusagendid panna kasumit teenima.Tuleb tunnistada, et Eesti riik on headel aegadel teatud puhvrikese tekitanu. Tubli.
Aga edukalt elab maailmamajanduse madalseisu üle eraisik, ettevõte või riik, kes on võimeline kahanenud tulude tingimustes ka kulusid samas proportsioonis vähendama.
Teateid tegelikkusest:
- eraisikud muutnud radikaalselt tarbimisharjumusi (tarbekaubad, laenu-liisingu nr.-d)
- ettevõtted rabelevad samuti juba suht tõsiselt kulude kärpimisel (palgakulude vähendamine jne., ärksamad ettevõtjad olla ka mersust-lexusest-hummerist loobunud).
- aga riik ei suuda kulusid eelmise aasta tasemelgi hoida (vähendamisest rääkimatta), veelgi enam - kuni negatiivse lisaeelarveni toimub jaan-veebr-märts ohjeldamatu kulutamine ...
On ka vana rasva põletajaid (justkui karud talveunes :-)
Kui on osatud koguda, osatakse ka põletada või põletamist piirata.
Või võhemalt teatakse-aimatakse - kas jätkub 3-ks nädalaks, 3 kuuks või 3 aastaks.Üheltpoolt valitsusel rohkem kulutada on muidugi õige, kuid mitte laenuraha, kulutada siiski parematel aegadel kõrvalepandut.
Tagantjärgi targutada ei ole küll õige, kuid miks alandati makse siis, kui olime tõusuvees. Lähtudes makrost tuleks siis justnimelt makse tõsta, et puhvrit suruendada ning rasketel aegadel vähendada, et siis tarbimist suurendada.
Riigihankeid ehitussektorisse oleks saanud ka mõneljuhul ehk raskemate aegade toetuseks hoida!Riik ei tohi rohkem kulutada. (palgad ja muu tilulilu)
Küll aga peaks riik rohkem investeerima. (infra, tootmise toetused jne)hmm, stefan õppis ära graafikute tegemise? innovatsioonisiire, kui ise ei oska midagi leiutada siis oleme vähemalt eesrindlikud, võtame üle teiste uusimad vidinad. nii see majandus kasvule läheb. ;)2018
Esimese graafiku tehes kirjutasin, et sain inspiratsiooni Somm Tallinnast-e graafikutest.Graafikud otse foorumis on ikkagi väga lahedada ja et need ei lööks foorumi lugemise järge sassi soovitan iga graafiku lisamise juures märkida kohe ära ka kuvatava graafiku kõrgus: height=320Idee tekkis.
Mõtlesin, et huvitav, kuidas mõjuks ja kas makrospetsid oskavad arvata, kas tegemist on tõsise mõttega.
Eesti panganduses on olemas varjatud reserv, mille saab välja lugeda siit:
"Pangasektori piisavat kodumaist likviidsuspuhvrit aitab tagada kohustusliku reservi kõrge määr, mis on 15% panga kõigist kohustustest. Kuivõrd peaaegu 50% Eesti pankade kohustustest moodustavad võlavahendid välispankadelt, valdavalt emapankadelt, ulatub kohustuslik reserv seega ligikaudu 30%ni klientide hoiustest. Kui tsentraliseeritud likviidsusjuhtimine lubab hinnata grupisiseste võlakohustuste refinantseerimise võimalusi suhteliselt heaks, siis samal ajal kõrge kohustuslik reserv pakub ka kodumaiste hoiuste katteks küllalt kindla likviidsusvaru."
Mis siis kui seda reservi määra esialgu 1-2 protsendipügalat alla tõmmata? Pangad saavad rohkem raha välja anda ja laenamine hakkaks pisitasa taastuma. Protsent kohustuslikus määras tagasi anda tähendab praktikas paari protsendi ulatuses rahade vabanemist. Mäletatavasti kasutati mõni aeg tagasi selle protsendi tõstmist laenamise piiramiseks. Erilist efekti see toona ei omanud, kuna raha oli lihtsalt liiga ladnalt käes. Praegu aga võiks alandamine täiesti mõjuda.
P.S. Sry kui keegi sellega varem lagedale tulnud on või kui tegemist on sõgeda ideega. Ei mallanud kogu teemat läbi lugeda.Ideel on minu arust jumet. Siin on aga määrava tähtsusega teada joont, kuskohas läheb tasakaal selle vahel, kus pankadel mitte lihtsalt pole anda, vaid nad ei taha anda. Kohalike pankade kontod pole praegugi kindlasti mitte tühjad.
Kindlasti ei taha kohalikud pangad hakata majandust päästma sellega, et järsku üsna valimatult soovijatele raha peale pritsima hakkavad. USA-s saaks selline asi võib olla isegi läbi minna.sulev vedler arvab ekspressis et
Teistest paremini peavad kriisile vastu toidupoed, toiduainetööstus, kommunaalteenused (prügivedu, veevarustus jne), elektri ja soojuse müükMinu arvamus on, et turg läeb alla ja 8000 murdub. Kogu laenuhäda kuulutamisega raiutakse vale puud.Laenuhäda päästmisega raiutakse ka vale puud.Laenuga laenu ei päästa.Laen tuleks tagasi maksta ja selleks raha teenida. Usa lihtsalt laenu pumpamisega turgudele hoiab ära töötuse kasvu ja täielikku krahhi.
Eestis peataolek. Valitsus lahmib ja keegi ei tea mis teha. Laene pole tegelikult kellegi vaja.Laenudega on osanud Eestis vähesed ümber käia ja kasvu ajal kasumit teenida.
Riik on pankrotis. Maksud ei saa laekuda kuna maksulaekumine oli otseses seoses laenudega.
Riigi üks viga on ka see et ta ei juhi protsesse. Protsessid juhivad riiki ja selline pidev hädatapp tekitab lisakulu. Valitsus on haldussuutmatu ja kõneisikud, kaasaarvatud Ansip püüavad seda varjata. Lahenduseks võiks olla nõustajate palkamine väljaspoolt ,kes raskest ajast üle aitaks.
Lahendused:
Mina uuriksin kas saab töötuid suunata EU riikidesse tööle,toetaks neid.
Riigisektori palgad jagaks kahega,samuti pensionid ja elektri hinna. Bussiparke doteeriks et rahvas saaks liikuma.
Paiskaks odavalt müüki riigivara, et hinnad alla tuua. Karmistaks laenuohvrite kohtlemist, et rohkem vara müüki tuua ja sellega vara hinnad alla suruda.
Eesti järgmine majanduskasv algab madalatest varahindadest ja uute investorite(inventorite) tulekus Eestisse.
Olematule ekspordile ei panustaks kuna selle ülesehitamine on liiga pikaajaline protsess ja hädad on meil täna homme käes.Examine the terms and conditions of the financial services and consult our expert.
forum.thread.abuse.box_label
Forum user
Cookies
LHV website uses cookies to provide you with the best user experience. By clicking "I accept", you consent to the use of all cookies. Read more about the principles of using cookies.
