USA vs Eesti
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas Eestil oleks võimalik võtta mingit eeskuju USA abipaketist ja rakendada seda. Või on Keynes'i maj.teooria väikeriigile midagi kättesaamatut?
-
Sellest on väga palju õppida, näiteks seda,et: ,, Ära proovi seda kodus,, !!! :)
-
Eesti saaks USA abipaketist eeskuju võtta siis kui USA oma abipaketi Eestile annab. Eestil omal pole raiskamiseks midagi ega hakkagi olema.
-
et siis Eesti riik peaks laenu võtma, tellima suured infrastruktuuriprojektid, et Eesti inimesed tööd saaksid? Praeguses olukorras kus valitseb selline määramatus tuleviku osas..
Me võime ju teha ka võrdluse Eesti vs kaidop. Kui Eestist oleks võimalik võtta (ülaltoodud näite põhjal) mingit eeskuju kaidop jaoks ja seda rakendada. Näiteks, et kaidop võtab pangast laenu, et vend töötu ei oleks. Saadud laenuga laseb oma vennale uue maja ehitada. Vend saab omale maja (vara), sina saad omale kohustuse, ja vend võimaluse vahepeal mitte töötu olla? Kas sa võtaksid endale sellise kohustuse? Kui maja on valmis ehitatud, millega su vend ülejäänud osa laenukohustusest tagasi teenib? Või hindad venna tööd nii kõrgelt, et teenib pelgalt maja kokku klopsimisega kohe sinu silmis materjali-, krundi-, projekteerimis- ja finantseerimiskulud nagu naktsi tasa?
...meenutab kergelt Münnhausenit, kes juukseidpidi end soost välja tõstis... -
USA abipaketti pole mõtet kadestada, sellepärast, et see on sama tõhus, kui vastu tuult pissimine. Kõik senised abinõud on samal põhjusel läbi kukkunud.
Ükski valitsus ei saa maailma suurimate jõudude vastu, mis praegu turul seda globaalset langustsüklit toidavad.
Varahindade langus toidab varahindade langust. Tarbimise koomale tõmbamine põhjustab tarbimise koomale tõmbamist. Laenuandjad (pangad) ja laenuvõtjad (ettevõtted, eraisikud) on alustanud streigiga. Tööpuudus suureneb vääramatu jõuga. USA-s on tööpuudus paari aasta pärast vähemalt 25 protsenti ja ei oma mingit tähtsust palju nad ennast "abistavad".
Kõige rohkem kaotavad need, kes kõige hiljem müüvad. Globaalselt on inimestel must miljon põhjust müüa. Kõik, kes ostavad leiavad ennast varsti rongi rataste alt.
Valitsustel ei ole mingit põhjust kunstlikult tootmist suurendada, sest maailmas on tegu tootmismulliga. Neil pole arusaamist, et ravim ise on haiguse põhjustaja. Me oleme väga pikka aega loonud pseudovajadusi ja tootnud pseudoasju, mida meil vaja ei ole. See kriis õpetab vahet tegema asjadel, mida me vajame ja mida me tahame. Game Over, tarbimisühiskond.
20 aasta pärast tundub see, mis 2007. aastal oli normaalne, hullumeelsus. -
Mulle tundub kah, et praegune pole mitte langus, vaid normaliseerumine.
-
Seletage rumalale inimesele:
Kui USAs on vaja autotööstustele või pankadele abiraha anda, trükitakse raha juurde. Miks ei saa Eestis raha juurde trükkida? -
Eestis on Valuutakomitee süsteem. EEK on fikseeritud EUR-iga. Kui EEK-i piiramatult juurde trükkida pole Eesti Pangal võimalik garanteerida seadusega määratud kurssi, valuutakomitee süsteem kukuks kokku ja EEK-EUR kurss tuleks vabaks lasta. Sealt edasi on a la Island ja/või Zimbabwe...
-
:-(
Midagi niisugust ma ootasin jah. -
Eestis ei ole oma Rick Santellit ka, keda Ilvese pressiesindaja kohvile kutsuks :)
-
Siis tuleks Eestis ka USD-sid hoopis trükkida :)
-
USAs ei ole väga toredat midagi. Kõigepealt lasti riikliku karvase käe lahkel kaasabil kodumajapidamiste laenukoormus korralikult käest ära. Siis, kui see tekitas tõeliselt koleda protsessi, mida meil on võimalik olnud viimased poolteist aastat jälgida, tekkis (mitte just kõige ootamatumalt) idee, et, kui erasektori võla supertsükkel lendas pauguga vastu taevast, siis tekitame avaliku sektori võla supertsükli. Vundament selleks on juba olemas, mis? Ma ei taha mõelda sellele, mis saab siis, kui avaliku sektori võla supertsükkel oma otsa leiab.
Nii dramaatiliseks ma ei läheks, nagu martk - tarbimisühiskond ei pruugi sellest show'st veel oma otsa leida. Küll aga on juba oma otsa leidnud tarbimise pidev kasvamine koos laenukoormuse pideva kasvamisega kodumajapidamiste kontekstis.
Meil on USAlt õppida vaid seda, et ei ole takistusi selleks, et poliitikud võivad asja strukturaalselt nii untsu keerata, et kogu maailm kukub sellisesse recession'isse, et väga valus on... -
te ajate segamini kaks asja.
selleks, et autotööstusele või pankadele laenu anda ja muud stimulus packaged, selleks võtab USA riik laenu. käesoleva aasta eelarvedefitsiidiks ennustatakse 2,5 triljonit dollarit.
rahapakkumine (ehk rahvakeeli raha trükkimine), selle kohta googeldage money supply ja asi saab selgeks.
et ikka kõik aru saaks, siis seda raha reaalselt ei trükita. -
Obama shopping list:
1) Pangad - kuni 2 triljonit USD
2) Stimulus - 787 miljardit USD (heaks kiidetud)
3) Housing - kuni 275 miljardit USD
4) Detroidi Kolmikud (tuntud ka autotoostuse nime all) - 21,6 miljardit USD (noue esitatud)
Samal ajal eelarve puudujaak:
2008 - 450 miljardit
2009 - 1,2 triljonit
2010 - 700 miljardit
2011 - 500 miljardit
2012 - 250 miljardit
On mille yle moelda -
Nagu on oelnud yks Eesti rahva suuremaid sonameistreid - tahaksin siia lisada yhe motte. Nimelt erinevalt martk-st ja teistest havingut ja kadu kuulutajatest ei ole mina aru saanud, miks peaks yhe - kyll aarmiselt olulise ent siiski yhe, riigi ennast lohkilaenamine viima tarbimisyhiskonna kokkukukkumiseni kogu maailmas. Maailmas valitseb tasakaal - kui keegi on ramedalt volgu votnud, siis sellest jareldub, et keegi teine peab olema seda volgu ramedalt andnud. Kui yks hakkab oma tarbimist piirama, et maksta tagasi kunagi voetud volgu, siis nende volgade tagasisaamise tulemusel saab laenuandja jalle oma tarbimist buustida. Nii et kokkuvottes, mina ootan Hiina tarbimisnumbrite kasvu lahiaastatel, mis peaks kyll mitte taiesti kompenseerima USA tarbimise vahenemist, kyll aga seda olulisel maaral tasakaalustama.
-
mykoloog, kogu stimulus ja pankade bailout ei sisalda ainult cashi. stimulus sisaldab ka maksukärpeid ja tagatisi (mis võivad jääda "välja ostmata").
-
Tean seda. Maksukarpeid on minu teada stimuluses ligi pool paketi kogumahust. Selle vorra jaab ju eelarve lahjemaks, et mitte oelda miinusesse. Kuidas tagatisi finantseeritakse, ei tea. Ma eeldan, et mingi raha peab ikka kuskil valmis olema juhuks kui need tagatised kaiku lahevad.
-
Tarbimisühiskonna lõpp? Millega see siis asendatakse? Ma ei näe küll hetkel muud võimalust tarbimisühiskonna lõpuks, kui see, et majanduskriis saab olema nii sügav, et arenenud maailmas tulevad pettunud pööbli toel demokraatlikult võimule jõud (ökofashistid, new-age päkapikud, laussotsialistid), kes kehtestavad üldiste ovatsioonide saatel mingi sama haige ühiskonnakorralduse, kui kestis 1/6 planeedist 1917-1991. Agraarutoopia? Talongimajandajate paradiis jne. Kuigi ma saan aru, et sellised jõud on saanud täiesti ebaproportsionaalse kandepinna, ei usu ma sellesse, et inimloomuse peamisi omadusi eirav (ehk siis mittekapitalistlik) süsteem suudaks väga pikka aega väga suurtel territooriumitel vastu pidada.
Praegu aga tegeleb Obama ilmselt sunnitult maailma ajaloo suurima majandusalase eksperimendiga. Seniste hiideksperimentide tulemustest palun taas meenutada aastaid 1917-1991. Samas - ega tal vaesekesel pole ju valikut. Keegi ei taha mõelda sellele, mis saaks siis, kui üks korralik globaalne reboot teha - lasta pankrotti need, kes pankrotti väärivad jne... -
Karumõmm, tarbimisühiskonna lõpust on veel vara rääkida kui maailmas on vähemalt miljard kodanikku, kelle unistuseks on 7 vennaga kahasse omatav mopeed upgradeda ja 8. ning veidi edasijõudnud vend ostab pruudile 1 kuupalga eest Gucci käekoti :)
-
maailmas küll, aga lootus jääb, et ehk arenenud maailmas pääseb aegamööda siiski mõistlikkus löögile ja arutu gucci-mucci-lamorghini tarbimine võtab tuure maha? Ma ei ole sotsialist, aga arutu raiskamine ja elamine lõbu nimel pole ka just eesmärk mis pika-ajaliselt toimida saaks. Ning pole vahet kas see eirab või ei eira inimloomuse peamisi omadusi, sest pikaajaliselt see strateegia ei toimi. Sel juhul inimkond kas sureb välja või peab muutma oma peamisi omadusi, lihtne.
-
Tarbimisühiskonna lõpp on päris hea väljend. Ajaloo lõpp on Fukujamalt ja tarbimisühiskond Baudrillardilt. Mõlemad natuke nagu postmodernistid.
Postmodernism on iseenesest oletus ja ei pruugi olla midagi stabiilset. Ajaloo lõpp ja tarbimisühiskond ka kindlasti pole.
Ja laenude peal elamine ja tarbimine ammugi mitte. Stabiilne siis.
Ma isiklikult olen selle globaalse reboodi pooldaja. -
arwen, globaalne reboot oleks päris "tore." Eelmisel sajandil prooviti neid suisa kaks korda sakslaste eestvõttel teha.
-
karumõmm, keegi ei räägi turumajandusest loobumisest. Nõudluse poolt turumajanduses annab kujundada ka teisiti kui turujamandusest loobumine ja minu meelest praegu maailm selles suunas liigubki. Teadlikkuse tõstmine, iga üksiku tarbija teadlikkuse tõstmise kaudu saab mõjutada ja muuta tarbimist ja seega ka tootmist. Ja kui tootjad sellest aru ei saa, siis rahvas valib lõpuks juhid kes piiravad mida ja kuidas tootjad tarbijatele pähe määrida saavad ja tohivad. Kas see on vaba turumajandus? Ei. Kas meil praegu on vaba turumajandus? Ei. Ega hakka ka kunagi olema. Võimalik, et enne kui sinna jõuame on kolmas maailmasõda ja veel mõned väiksemad - territooriumite ja ressurside üle, aga valikuid on ikkagi vaid kaks - kohanduda (s.t. mõista, et pikaajaliselt toimiv strateegia on koostöö mitte võitlus - nüüd juba globaalses mastaabis) või kaduda.
ok, idealistlik sai, eks materdage. -
Algaja üliõpilasena tõstatasin selle teema, et saaksin targematel abi ja ideid, kuidas õppejõule(tuntud euroskeptik) seletada, milliseid Obama abinõusid Eesti saaks kasutada ja milliseid mitte. Kas oskate(soovite) nõu anda?
Raha ei võlu eesti eriti kuskilt juurde, aga kas riik töökohti saab juurde tekitada(säästude toel?), kuigi üleval pool seda mõtet materdati on ehk vastupidiseid arvamusi...
Kui nn. abiraha tarbimisse suunata, siis see peaks olema samaväärne impordi tõusuga, mis pole just positiivne tendents.
