LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Uus alternatiivne investeerimisvõimalus Eesti turul

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Ei tahaks küll otsest turustamist teha, kuid sooviksin Teie tähelepanu juhtida uuele alternatiivsele investeerimisvõimalusele Sõbralaenus - www.sobrlalaen.ee.

    Investoritel on võimalik investeerida tagatiseta laenudesse ning teenida nende pealt fikseeritud intressi.
    Teenustasud (v.a. raha kontolt väljakandmine) ja halduskulud puuduvad, nii et riski on võimalik jaotada väga paljude laenajate vahel.
    Investeerimisportfelli suurus saab olla maksimaalselt 200000 krooni.

    Lisainfoks võib veel lugeda Sõbralaenu brošüüri
  • Ära spämmi foorumis!

    Lükake see vabateemasse!
  • "Investoritel on võimalik investeerida tagatiseta laenudesse ning teenida nende pealt fikseeritud intressi"

    Aitäh, olin juba ammu sellist võimalust otsinud!
  • Momentum, vabandust. Ei ole veel täpselt foorumi sisekorraeeskirjadega kursis. Järeldasin, et postitus kattub 'Investeerimine' teemaga.
  • 1) ikkagi on veel lahendamata küsimus kas see ikka on "investeerimine"
    2) LHVs käsitletakse investeeringuna pigem börsil noteeritud finantsvarasse investeerimist
  • Eks see, mida pidada investeerimiseks, ole siis maitse asi.
    Sõnaraamatu järgi oleks investeerimine "To commit (money or capital) in order to gain a financial return."
    Samas alateemas ringi vaadates, tundub, et mõned kasutajad on 'investeerimisele' omistanud
    täiesti teistsuguse tähenduse
  • Sõbraleanu ärilause "Laena sõbrale ja sa ei näe teda enam kunagi!"
  • Sõbralaen on antud juhtul pigem sümbol inimeste koostööst.
    Eesti vanasõnadega annab aga vist kõik äriideed ära vägistada :)

    Sõbralaenu tehtud tehingute puhul on kõik osapooled turvaliselt identifitseeritud ning dokumenteeritud.
    Kui läheb väga halvasti ning tekivad maksehäired, siis on võimalik ka kerge vaevaga esitada kohtule maksekäsu kiirmenetlus, mille puhul tuleb kohtupoolne lahend ca 21 päevaga.

    Samas soovitame riskide maandamiseks teha väiksemaid investeeringuid paljude laenuvõtjate vahel.
    Investeerimisega ei kaasne ühtegi teenustasu, nii et võid näiteks 10,000 krooni investeerida 100 laenuvõtja peale.

    Aktsiaturgudel investeerides, vähemalt enamike investeerimispankade kaudu, sellist võimalust ei ole.
    Lisaks mõjutavad ettevõtte majandustulemusi väga paljud muutujad, mille üle ei oma Sa samuti mingit kontrolli.
    Samuti ei kaasne aktsiatega ka mingit võimalust kohtu kaudu raha sisse kasseerida.
    Või ehk on mõni RBS-i, Lehmani, Bear Sternsi jne investor suutnud seda teha?
  • Investeerimisega ei kaasne ühtegi teenustasu, nii et võid näiteks 10,000 krooni investeerida 100 laenuvõtja peale.

    Ja kust te raha saate siis?
  • Rootsis on ka taoline interneti keskond kus siis foorumi kasutajad laenavad raha välja yksteisele.Ja olen kuulnud et töötab ysna edukalt.Aga kardan ,et Eestis vöib yle laskmist tulla rohkem ette ki nt Rootsis.Aga kui asja korralikult ajada vöib siit nt. sms laen omale konkurendi saada.
    tervitades
  • Momentum, me ei teenigi midagi. Laenutaotluse ning väljamakse teenustasu on kulude üks-ühele katmise jaoks.

    Verks, sarnased ärid on päris edukalt eksisteerinud juba ca 4 aastat. Tervikliku ülevaate saad neist aadressilt http://www.wiseclerk.com/group-news/services-p2p-lending-companies-by-loan-volume-jan-09/
  • Sõbrale laenamine ei ole hea idee. Vaenlasele või neutraalsele osapoolele laenamise puhul eksisteerib ka lootus raha tagasi saada.
  • See on siis selline koht, kus antakse mitmest pangast ja viiest erinevast firmast sms-laenu saanud inimesele enne võlavanglat õlleraha?
  • Selline küsimus turgatas pähe - kui keegi võtab laenu ja tagasi maksta ei kavatse ning vara tal pole omal, kuidas saab siis investor selle raha tagasi kui ta on teie portaali teenuseid kasutanud?
  • Kuidas suhtute, kui laitmatu finantreputatsiooniga (tõepoolest suuteline ja valmis maksma) inimene asub sobralaen.ee-s laenama ainuüksi eesmärgiga kõrgema intressiga edasi laenata, olgu see siis sobralaen.ee-s või niisama? Lihtne teenistus riskipuhvrina... Hmm...
  • Rehatrader, inimese maksehäired on Krediidiinfo andmebaasis olemas. Osadel laenusoovijatel on krediidiskoori järgi kohe näha, et on probleeme esinenud, ning selliseid kliente soovitame ka vältida. Need kliendid, kellel krediidiskoor pole 1000 (vt. siia) on esinenud viimased 3 aasta jooksul maksehäireid. 500 tähendab, et maksehäired on siiani lõpetamata ja kõik muu on seal vahepeal. Täpne seletus skooride tähendusest on aadressil http://www.sobralaen.ee/est/page/Tut_CreditScore.

    Marct, kui selline case peaks toimuma, siis määrab kohus maksegraafiku. Nagu öeldud, soovitame investeeringu jaotada paljude laenuvõtjate vahel, et default riski maandada. Investeerimine on teenustasuta ja miinimuminvesteering on 100 krooni, nii et ka 1000 krooni saab investeerida 10-sse eri laenuvõtjasse.

    Tarantel333, mina isiklikult ei näe selles arbitraažis mingit probleemi. See on ju sarnane sellega, kui ettevõte saab pangast 8%-ga laenu, et seda nt 20% tootluse eesmärgil oma ettevõttesse investeerida. Ettevõtlik inimene ütleks selle kohta.
  • Kus investeerimisguru Ivar Soone ja ta kompanjonid on?Siin on järjekordne auk kust tõsiselt teenida ja väikese lisaboonusena kaasneb ka järgmisel aastal tasuta pääs pealtnägijasse.....
  • Kas siin ei kerki üles mitte igihaljas Eesti probleem: kriitiline mass puudub. Hetkel ainult 18 pakkumist süsteemis. Märkimisväärne riskihajutus just ei ole.
  • Kuidas on see võimalik :

    laenan 10000 kr.'
    tahan saada + 20% 12 kuu möödudes

    ja vastuseks annab mulle laenukalkulaator järgmise info:

    Kuumakse:926,35 kr
    Krediidiajaloo kontrolli tasu:18,00 kr
    Lepingutasu:0,00 kr
    Intressikulu kokku:1116,20 kr
    Finantseerimiskulu kokku:1134,20 kr
    Tarbijakrediidi kulukuse määr:11,36 %
    Kättesaadav summa:9982,00 kr
    Tagasimaksete summa:11116,20 kr

    see tähendab et mina ei saa oma 2 tonni intressi
  • ah jah ja kas selle 20 kavalpeast kliendiga saab sõbralaen.ee endale kontorit Tornimäel lubada?
  • peale pisukest arvutamist leidus lahendus.

    kui tahad saada saada 20% kasumit siis peab küsima 35% intressi.
    vähemalt nii paistab see olevat kui, kasutada laenajale mõeldud kalkulaatorit.

    arusaamatuks jäi veel see millest sõbralaen.ee ise elab ?

  • Ma saan aru, et tüüp pani äri püsti ja teeb siin foorumis oma ärile tasuta reklaami. LHV võiks luua eraldi alafoorumi kuhu võiks kasutajad luua teemasid a'la otsin koostööpartnerit, soovin äriprojekti jaoks laenu, jne. LHV poolt oleks tegemist siis humanitaarabifoorumiga.
  • Tegu on iseenesest väga huvitava ideega. No mina praegu kohe kõiki juriidilisi aspekte välja rehkendada ei oska.
    eestlane on ikka selline mats, et vaatab isandate poole isegi siis kui neilt malka saab, olgu siis USA Venemaa EL või kes iganes.
    Tegu on rahaturuga. Fakt on see, et sellist teenust vaja on.
    Turud ei ole mitte selleks olemas, et olemas olla, vaid selleks, et asjaosaliste vajadusi rahuldada.
    Miks peaks olema aktsiaturgudele parem investeerida praegusel ajal, kui näiteks kellegi ahju remonti. Minule tundub hea idee olevat. Vajadus on selle raha järele, on ka raha.
  • Martman
    Laenuintressi tasutakse jäägilt ! Kuna pidevalt toimub ka põhiosa tagastamine siis väheneb ka saadav intressi summa.
  • Ma võin kellegile õlled välja teha, kui sellest kolme aasta jooksul mingit püramiidskeemi välja ei kasva.
  • potensiaalse laenuandjana tahaks teada kui palju ma tegelikult teenin kui ma raha välja laenan.
    siis oleks asjalik ka sellkohane kalkulaator.

    samas on veebilehel olevad mõisted samal lehel jäetud lahti seletamata.

  • kas see mitte kiva.org kloon ei ole.hiinas oli vist vokai.org või miskit. kood maksab nähtavasti koos esilehe edulugudega 200 usd.
    ahjaa tõlge ka.eesti tundub liiga väike sellise asja jaoks.aga edu igal juhul.
  • Kiva.org on elav klassika :)

    veel tõhusam oleks kui iga enda poolt kutsutud laenuandja pealt saaks 1 % talle makstavatest interssidest endale....
    ja nii 7 põlve järgemööda ....

    olekski ilus püramiid valmis.

  • Eilsetele vastustele lisaks veel seda, et laenuvõtjate poole pealt on motivatsioon ära maksta ka seetõttu, et maksehäirete puhul saadetakse nende info Maksehäireregistrisse ning rikutakse ära saada krediiti või laenu ca 3-7 aasta jooksul.
    Kui vaadata ka Eesti Panga statistikat, siis defaultivate laenude % on üldiselt Eestis madal.

    Ja nüüd vastused üksikutele postitajatele:
    momentum:
    Kriitiline mass ei ole absoluutne summa. Kui Eestis nö 'kriitiline mass' puuduks ei toimiks ka näiteks Osta.ee, mis toimib samuti tänu nõudluse ja pakkumise tasakaalu alusel.
    18 laenutaotlust on süsteemis ka seetõttu, et portaal avati alles nädalavahetusel.
    Kindlasti võtab natukene aega, et süsteemis oleks piisavalt investoreid ja laenutaotlejaid, et tagada pidev tasakaal.
    Kolleegidelt Inglismaal (Zopa.co.uk) võttis see aega ca 2 aastat.

    Martman:
    Sa pead arvutama tootlust summalt, mis on Sul investeeringu all kinni.
    Kuna investeeringut hakatakse tagastama igakuiste maksetega, siis saad tagasimakseid uuesti investeerida.
    Meil ei ole kontor Tornimäel, meil on see registreeritud postiaadress.
    Kui Sa võtad meie süsteemi ette, siis kuna me katame kõik muutuvkulud pisikestest teenustasudest, siis püsikulusid väga palju pole.
    Juhatuse liikmed palka välja ei võta.
    Pikas perspektiivis eeldame ise raha teenida hoopis välisturgudele minnes.
    Mis puutub nö investori kalkulaatorisse ja mõistete seletamisse, siis see on hea kommentaar.
    Selle kalkulaatori teeme ning osad mõisted on ka seletatud - iga mõiste taga peaks olema väike küsimärk, mille peale klikates või liikudes näed vastavat seletust.

    Kristjan, aitäh positiivsete sõnumite eest :)
  • Lisaksin veel, et Eestis kulub eraisiku pankroti puhul kohustustest vabastamise menetluseks 5 aastat. Kui tegemist ei ole just mitmetesse miljonitesse ulatuvate nõuetega, siis vaevalt, et selleni kunagi ka kõige hullema laenuvõtja puhul asi läheb.

    Tõenaolisem on, et halva laenu puhul tekib pigem viide rahade tagastamisega, kui täielik default.

    Seepärast usun, et eraisikutesse investeerimine ei ole riskantsema kui aktsiatesse, kus raha kaotamine on tõenaolisem. Hetkel veel puudub küll portaalis laenu edasimüümise võimalus juhuks, kui on vajadus likviidsust tekitada. Aga see lahendus ka mõne aja pärast tuleb.
  • see portaal on siin nüüd reklaami saanud piisavalt, äkki tõmbaks teema kokku?
    Tore ptomberg, et sa usud, et:
    "eraisikutesse investeerimine ei ole riskantsem kui aktsiatesse, kus raha kaotamine on tõenäolisem". (what ever that means ja kustiganes need tõestused pärit ka on).
    Lisaks on ka hea, et kui miski huiar saab papi kätte ja siis kaob, satub ta kohe ka krediidiinfo võlgnike nimekirja. Huuugh, scary, see peaks küll huiarid eemale hoidma, sest kes see tahaks olla krediidiinfo võlglaste nimekirjas.
    Kokkuvõte- siinsed foorumlased on sellise portaali olemasolust teadlikud ja sellega võiks ka asi piirduda. Ühtlasi on ka selge, kuda ärimudel toimib. Kõik siit edasi, et kui vinge ja äge see on ja millist lisaväärtust see ikkagi võiks luua aktsiatesse investeerimise asemel, kisub pehmelt öeldes juba selliseks pesupulbriks.
  • Ma soovin algatajatele igal juhul edu. Tehke see laenu edasimüük ka veel võimalikuks ja tekitage usaldus ning te olete loonud alternatiivse rahaturu, mis on tegelikult väga vajalik.
    Kui teil peaks hästi minema selle asjaga, siis kaikad kodaratesse püüavad teile loopida laenukońtorid, sest see teenus ei oma nii suuri kulutusi(töötajad ning reklaam) ja seetõttu peaks suutma efektiivsem olema.
    See defaultimine on ka rohkem selline teema, et kas olete häpid enda Q Vara võlakirjade otsas. Minu meelest peaks tõesti saama riske hajutada kui asi korralikult käima läheb. Arvestage igal juhul sellega, et asi peaks arenema sellises suunas nagu kohalikud turuolud nõuavad ja võimaldavad, mitte ei peaks see olema mingi UK samasuguse saidi kloon.
    Edu!
  • Puhkjapojad1, soovisingi antud teema alustamisega uuele ettevõtmisele tähelepanu juhtida ja sellega piirduda.

    Mis puutub tõestusesse, siis tooks siinkohal välja mõned numbrid:
    FTSE100 - viimase aastaga -32%
    CAC40 - viimase aastaga -43%
    OMX - viimase aastaga -34%

    Nüüd kui võtta kõige kurvem statistika, et Eestis on potentsiaalselt 60,000 makseprobleemidega inimest 694,9 tuhande tööealise isiku juures, siis investeeringut tehes võiks arvestada tõenäosusega, et ca 9% defaultivad.
    Kui nüüd võtta eriti halb variant, et need 9% defaultivad koheselt, kuid teiselt 91% teenid 20% intressi, siis on tulemuseks ikka 10.1% tootlus.
    Antud näites on eeldatud, et investeering toimub tehakse 100 laenaja vahel.

    Ma ei taha öelda, et üks või teine investeering on parem või halvem (sest jah, antud numbrid ei tõesta ka siinkohal mitte midagi), vaid seda, et riskide jaotamine on sellises mudelis suhteliselt lihtne ja odav.
    Aga ma ei hakka sel teemal enam postitama.

    Küll kutsuks ülesse kõiki, kellel mõni soovitus, et kuidas portaali atraktiivsust investorite seas tõsta, kirjutama partel@sobralaen.ee
  • Väga hea võimalus. Lollidelt tulebki nende raha ära võtta!

    Pole vahet, kas Nigeeria kirjadega või sobralaenuga.
  • Kui keegi on huvitatud turul toimuvast, siis nüüd on jooksvalt ka näha turustatistika http://www.sobralaen.ee/est/Statistics
  • www.isepankur.ee;

    millest nimevahetus? Kas sõpradele laenatud raha halvamaigulises ajaloos, ( Kui tahad sõpra kaotada, laena talle raha)
  • Annelix,

    Nimevahetusel oli mitu põhjust:
    a) esialgne nimi iseloomustas ainult ühte portaali võimalustest
    b) liitele "laen" on kiirlaenufirmad on nii meeletult negatiivse annotatsiooni, et meid peeti mitmel pool kiirlaenufirmaks
    c) rolli mängis ka nimetatud vanasõna

    Pean algus tunnistama, et lasime esialgu natukene märgist mööda nimevalikul.
    Nüüdseks on nimi muudetud ja kohe muutub ka lehe kujundus ja ülesehitus.
  • http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=c49d6442-d76b-4d5a-814f-0e6e05127df3&open=sec
  • Ikkagi vajaks täpsustamist, kuidas teenivad omanikud kasumit?
  • Hinnakiri annab aimu, kust tulevad omanike tulud. Muide, ma ei pea eriti heaks tooniks, et omanikud ise oma keskkonna kaudu ka finantseerijate (või laenajate) poolel on - tegemist on oksjoniga, kus korraldajal on paratamatult eelis (kasvõi viimase minut pakkumisi sättida endale sobivasse järjekorda). Saan aru küll, et et alguse asi ja huvilisi vähe aga ikkagi.
  • Hinnakirja põhjal tundub, et mida rohkem on probleemseid laene ja nende inkasseerimisi, seda suuremad on portaali omaniku tulud. Kui kõik läheb sujuvalt, siis ei tohiks omanik teenida midagi. Ma loodan, et saan asjast valesti aru.
  • Inkasseerimise teenustasud peaks minema Inkassofirmale, mitte portaali omanikele?!
  • @summer ja Ouna Ants- hea tähelepanek. Antud raha läheb siiski inkassofirmale. Me oleme selle hinnakirjas ära toonud seetõttu, et Compromis Inkassoga on kokku lepitud meie klientide teenindamiseks konkreetsed hinnad. Lisasin sinna kommentaari juurde.
  • @Ouna Ants ja 2korda2 - Me ei teenigi hetkel mingeid tulusid. See aasta pole ka plaanis seda tegema hakata. Kui me süsteem on 100% valmis - st. suudame rahuldada enamike investorite ja laenajate vajadused, siis alles otsustame, kas ja kuidas tulu teenime. Lõpuks võib see tulla kasvõi reklaami müügist. Arvutimaailma artiklist, mille põhjal ÄP oma nupukese tegi, oli sellest täna ka pikemalt juttu.

    @2korda2 - Kuidas on portaali omanikel mingi eelis? Süsteem jookseb automaatselt ja me sellele kuidagi näppe vahele ei suuda panna. Pakkumisi ei saa me kuidagi sättida endale sobivasse korda, sest nende järjekord on määratud kasutuslepingu tingimustega, mille rikkumise korral on investoritel õigus meid kohtusse anda. Meil pole mingit motivatsiooni turgu ise kuidagi mõjutada/solkida, sest selle pikaaegne kasu on minimaalne. Kõikidele investoritele/laenajatele on kättesaadav sama informatsioon. Meil on hetkel veel arenduses paljud uued lisad, mis peaksid süsteemi tegema märksa läbipaistvamaks ning võimaldama headel laenajatel oma intresse kõvasti allapoole tuua.
  • Ilmselt sellest juttu olnud juba aga kui laenuvõtjad saaksid ka reaalseid tagatisi pakkuda (nt kinnisvara või käendus) ja portaal asjaajamist oluliselt lihtsustaks selles osas, siis oleks asjal palju rohkem jumet.
  • Käenduse teema tuleb kindlasti suve jooksul ning kinnisvara osas proovime midagi vähemalt paberile saada.
    Viimases küsimuses peab süsteemi integreerima kinnisturaamatuga ning notaritega, et kogu protsess võimalikult mugavalt mööduks.
  • päris ok idee aga arvan ,et see süsteem toimiks paremini soomes kuna seal vähe kohusetundlikumad tagasimaksjad:):)
  • Nägin su isepankuri reklaami Rock-Almare LED-i peal, oli sellest tulu ka ?
  • http://www.isepankur.ee/est/Page/Debtors

    Vaesed lollikesed kes oma raha välja annavad, 99% sealt küll midagi tagasi täna ei tule :)

  • Ootaks portaaliomanike kommentaare ka :)

Teemade nimekirja