Portfellihaldus
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Oskab keegi öelda kas LHV Portfellihaldus tasub ennast ära ,et milline on nende tootlus jne.
-
Materjale lugemiseks on siin saada rohkem kui küll. Ole hea ja loe natuke. Sa peaksid ka oma plaanidest ja investeerimise pikkusest rääkima alustuseks. Kui ise oled asjalik, siis tasub kindlasti portfelli haldamine ennast ära. Praegusel ajal kokkuostes võid saada tooteid väga hea hinnaga;)
-
Uuringud on näidanud, et porftellihalduses opereerivad pea sama edukalt ahvid ,papagoid ja investeerimispangad.
Ahvide ja papagoide teenustasud (söök) jäävad üldjuhul alla inv. pankade teenustasudele haldamise eest.
Samuti on ahvid ja papagoid üldjuhul vastutulelikumad ebastandardsete olukordade lahendamisel (nt. maksu optimeerimine, pärandi teemad jne.) -
Siis on küsimus ainult selles, kas valida ahv või papagoi. Muid variante ilmselt ei ole kui sa just oma rahapeale vihene ei ole,
-
daniel1,
kui LHV Portfellihaldus lähemat huvi pakub, võid minuga ühendust võtta telefonil 6 800 443 või kirjutada mulle e-postile. Kuna ma portfellihalduse investeeringutega tegelen, siis oskan ma ehk kõige täpsemini meie strateegiast rääkida. -
Osta loomaaiast ahv. pane talle ülikond selga. Saad suurepärase portfellihalduri.
Ja kui turud tõusevad siis võid loomaaiale korralikku "tulemustasu" maksta. -
Eks see nii olegi, et igaüks saab otsustada, kas investeerib ise või kasutab kellegi teise abi. Kuna info on kõigi jaoks praegusel ajal päris hästi kättesaadav, siis pole probleemi investeeringutega ise tegeleda. Kui ainult veidi aega ja tahtmist on.
-
Jah, igaüks saab ja peab ise otsustama. Edu saavutamiseks on aga oluliselt rohkem vaja, kui aega ja tahtmist.
-
Ja edu saavutamiseks on vaja kogemust. Ja halduril on reeglina kogemust rohkem kui individuaalsel investeerijal.
-
võib ju olla kogemust aga tasu peaks olema tulemustasu, mitte nn. "2%", sest siis on tema töö täpselt mõõdetav ja kliendile arusaadav- tuli kasum, tuleb ka tasu, kasumit pole- pole ka tasu, lihtne ju!?
-
Nagu teenuse nimi ütleb: "Protfellihaldus". Keegi ei luba kliendile raha teenida, lubatakse portfellihaldust ja seda ka tehakse 2% eest.
PS! Kui järgmine kord panka lähed ja teller teeb ettepaneku kontol olev 100K nendele investeerimiseks anda siis ütle, et olete nõus, kui pank seab samas summas oma majale hüpoteegi sinu kasuks ja vajadusel koheseks täitmiseks. Ja siis vaadake, mis nägu teller läheb.
Tundub, et pankade hiigellüpsiajad hakkavad selles tegevusvaldkonnas ühelepoole saama... -
Ka mina ei saa aru, mismoodi peaks see 2 % motiveerima portfellihaldurit minu portfelliga üldse tegelema. Samahästi võib ta ka niisama laiselda ja teenib ikka haldamise pealt sama palju. Kaalusin ka ise vahepeal portfellihalduse kasutamist, aga just tulemustasu puudumine ja sellest tulenev ilmselt olematu motivatsioon olid peamine põhjus, miks ma selle kasuks ei otsustanud.
-
...krt see on küll hea idee, et pank hüpoteegi seaks oma kinnisvarale sinu kasuks. Päeva parim nael.
-
ja sellele lisaks peab tulema üks panga suuromanike esindaja ja kirjutama alla käenduslepingule, milles lubab oma isikliku varaga korvata kõikvõimalikud kahjud, mida tema töötajad on sulle põhjustanud
ja kui nad siis sinu nõudmistega rahul ei ole, on sul täielik õigus öelda, et riskid on maandamata ning võid oma lepalehti edasi hoida puust kastikeses
ja nii me selle inflatsioonikuradikese tapsimegi ... -
äää, aga miks mu deposiite bänkis ei tagata isiklike käenduslepingutega? tegelikult hea mõte.
-
Kuna algselt sai puudutatud LHV portfellihaldust, siis annan mõned kommentaarid. LHV portfellihalduses on haldustasu 1,2% aastas ning mitte 2%. Edukustasu me tõesti ei võta - risk on kliendi oma ning investeeringutest tulev võit on ka kliendi oma.
Klientide riskiprofiilid on erinevad, kuid asjade konteksti panemiseks võime portfellide tootlusi võrrelda MSCI AC World Index'iga, mis hõlmab vastavalt suurusele kõiki olulisemaid maailma aktsiaturge. Ning kuigi portfellid on erinevad, siis lihtsustamiseks võime võrrelda portfellide mediaantootlust. Kui vaadata perioodi 2003 - 2009 juuli, siis maailma aktsiaturgude liikumisele jäi meie mediaantootlus alla aastatel 2003 ning 2008, vastavalt ca 4% ja ca 1%-ga. Vahemikus 2004 - 2007 edestasime maailma aktsiaturgude indeksit keskmiselt ca 10%-ga aastas. Käesoleva aasta 7 kuuga on portfellide tootlused olnud vahemikus 18% kuni 31% vs Maailma aktsiaturgude 16,5%-ne tootlus. Kokkuvõttes on vahemikus 2003 - 2009. a juuli lõpp LHV portfellihalduse keskmine portfellitootlus olnud 6,2% aastas, MSCI Maailma indeksil 0,7% aastas, euros arvestatuna. -
Rait, tänud ülevaatliku ajaloo eest. Kas oskad visioneerida ka samu asju tuleviku vaatesse ja hinnata nende visoonide tõenäosust?
-
java2, seda ma kahjuks teha ei saa. Selles see investeerimise risk seisnebki, et mitte keegi ei saa täpselt öelda, milliseks investeeringute käekäik tulevikus kujuneb.
Samas, kui vaadata tagasi majanduskeskkonna ja investeerimiskeskkonna peale, siis kriisijärgsed ajad on tavaliselt aktsiaturgudele investeerimiseks päris head. Headel aegadel sa pead lihtsalt suuremat preemiat maksma selle eest, et mingis heas ettevõttes osalust saada. Aga praegune olukord on keeruline selle poolest, et lahtisi otsi on väga palju - alustades USA ja Lääne-Euroopa tarbijate ostuvõimest (kui palju krediiti veel võetakse või pankade poolt antakse) kuni ärikinnisvara mõjuni pankade laenamisele. Palju loodetakse arengumaade (Aasia, Lad-Ameerika) tarbijate osakaalu tõusule kogu maailma tarbimises, aga kui kiiresti see suuremat rolli hakkab mängima on iseküsimus. Kui vaadata seda, et aktsiad võrreldes 2010. a oodatavate kasumitega enam väga odavad ei ole, siis riskide hajutamiseks võiks ka võlakirjade poolt portfellidesse jätkuvalt kaasata. Meie hinnang oli kevad-talvel ka selline, et ettevõtete võlakirjahinnad võiksid enne taastuda kui aktsiaturud, kuid lõpuks oli nii, et taastuti suhteliselt korraga. Aga talvel müüdi võlakirjade hinnad ikka väga alla ning kohati läksid hinnatavad riskitasemed arusaamatult kõrgeks, nii et ka võlakirjades leiab veel hea riski-tulu suhtega võimalusi. Kokkuvõttes peab igaüks lõpuks ise otsustama, millist riskitaset ta enda jaoks õigeks peab ja milliseid instrumente portfelli võtab. -
Tänud!
-
Rait
Käesoleva aasta 7 kuuga on portfellide tootlused olnud vahemikus 18% kuni 31% vs Maailma aktsiaturgude 16,5%-ne tootlus.
Kas portfelli tootluse arvutamisel võtate arvesse ka investeerimata raha?
Näiteks:
kas juhul kui mul on 1 000 000 EEK raha LHV portfellihalduse kontol investeerimata (hoiusel?) ja 1 000 000 EEK väärtpaberitesse investeeritud, siis kas selle portfelli tootlus on minimaalselt 18% ehk 2 000 000 EEK * 18% = 360 000 EEK
või on investeeritud 1 000 000 EEK tootlus minimaalselt 18% ja investeerimata rahal on hoiuse tootlus? -
Henno,
Käesoleva aasta 7 kuu tootlusesse on portfellides arvestatud ka see raha, mis on kontodel olnud nii tähtajalistel hoiustel kui ka investeerimist ootava rahana. Samas ei saa öelda, et ka päris kõikidel minimaalne tootlus 18% on, sest ma ei arvestanud siia neid kliente, kellega on tehtud erikokkulepe, et enamus portfelli varadest on pandud pikaajalisele hoiusele. Kuid ca 95% portfellihalduse portfellidest jääb minu toodud tootlusevahemikku sel aastal koos kontol oleva investeerimata rahaga. -
Täpsustuseks veel niipalju, et siia arvestusse on kaasatud loomulikult need kliendid, kes olid portfellihalduse kliendid vähemalt eelmisest aastast.
-
Mis eelmise aasta tootlus oli?
-
Hea küsimus martinhold..
Ei tea ju tegelikult portfelli riskiastet. Mis on/olid liikumised krahhi ajal? Harilikult on ka lossid nn korrelatsioonis pullituru "tootlustega" -
Tahaksin teada, kas te portfellihalduses lühikesi positsioone ka võtate?
-
hea vastus oleks siinkohal, et teeme kõike mida klient soovib, soetame kasvõi Marsile kinnisvara :D
-
olnud nii hansa/swed-i varahalduse klient kui ka lhv portfellihalduse klient, siis sellest väikesest võrdlusest minu pointsid lhv-le.
-
ank, räägi siis, mis on lhv eelised.
-
martinhold,
mainin jälle, et portfellid on erinevad, nii et eelmise aasta portfellide tootlused olid vahemikus -29% kuni -52%.
renata 1,
lühikesi positsioone me üldjuhul ei võta, vaid haldame riske läbi varade allokeerimise erinevate varaklasside vahel (sh raha). -
ühel juhul "osta ja unusta" strateegia ebaselge rollide jaotusega investori ja portfellihalduri vahel. teisel juhul aktiivselt manageeritud portfell ning korralikud regulaarsed raportid põhjendustega portfellis tehtud muudatuste kohta ja visioonidega lähitulevikuks.
