LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Lapsele väärtpaberite ost

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kas on kellelgi kogemusi juba selle uue seadusega ja kohtuloa saamisega lapse nimele investeerimiseks? Ise tahtsin teha, küsisin LHV-s teenindusest võimalustest. Selle peale anti mulle lugeda ühe artikli, mille autor on Andrus Alber. Artikli järgi selle kohtuloa saamine on mingi täielik peavalu. Kui on teised kogemused, jagage neid palun
  • http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=50395&start=201#238
  • sirvisin seda foorumit läbi, kuid ei leidnud reaalseid kogemusi, kas keegi on esitatud taotluse jne. Kas on mõtet üldse seda teha või ootame kuni poliitikutele mõistus tagasi tuleb?
  • Jah. esitasin taotluse 2.07.2010. Asja menetlusse võtmise määrus laekus 6.07.2010 (ülalviidatud teemas olen selle sisu refereerinud 06/07/10 11:32 postituses). Eks annan ka edaspidi arengutest ülevaadet, aga ilmselt enne 28.09.2010, kui toimub isikute ärakuulamine, midagi uut tulemas pole.
  • PeaLik, kuidas tuleb seda taotlust esitada, kuhu ja mis vormis jne?

    Ning kas saadud luba on tähtajatu (või kuni lapse 18 aastani) või ta on ühekordne?
  • Taotlus tuleb esitada asukohajärgsele maakohtule. Lihtkirjalikus vormis avaldus hagita perekonnaasjas. Koos taotlusega tuleb saata riigilõivu (200.-) tasumist tõendav kviitung. Saab esitada elektrooniliselt, ID-kaardiga allkirjastatult.

    Kui taotled luba Perekonnaseaduse § 188. Lg 1. p 6 alusel, on see ühekordne; kui sama paragrahvi. lg 2 alusel, siis üldine e. tähtajatu, aga et seadusest tulenevalt väljastatakse üldist luba vaid erandjuhtudel, tuleb siin ilmselt põhjendamisega ka rohkem vaeva näha.
  • Autorid on asjasse ikka kogu oma hinge ja teadmistepagasi valanud. Tundub olevat päris lustakas tükk. :)
  • Jätkan siis siin teemas lubatud ülevaate andmist oma saagast lapse nimel väärtpaberitehingute tegemiseks kohtu nõusoleku taoltemisel. (Alguse leiab momentumi ülalviidatud lõimest.) Kiire mäluvärskenduse korras siis tuletan meelde, et asja menetlusse võtmisel leidis kohus olevat vajaliku küsida ka KOV-i seisukohta, kas avalduses esitatud tehinguks vanemale nõusoleku andmine on kooskõlas lapse huvidega...

    Täna siis külastasid meid (õigemini küll minu abikaasat, kes lapsega üksi kodus oli) KOV-i ametnikud. Kaks mutikest ja üks papi. Papi vist oli vaid sohvriks kaasa võetud sest jäi autosse istuma. Mutikesed olla abikaasalt küsinud, et kas tal pole midagi selle "aktsiavärgi" vastu, mille kohta neile kohtult järelepärimine tuli. Abikaasa arvanud, et ega vist ole jah. Selle peale öeldi "ähah" ja jutt veeres lasteaiakohtade ja muude teemade peale. Toredad inimesed olla olnud.
  • toreda asja oled ette võtnud, palun hoia edasisega kursis :-) Mina kandsin põnni aktsiad lihtsalt enne tähtaja kukkumist tema kontolt naise arvele.
  • koos põnni kinnitatud nõusolekuga, kõigi loogiliste eelduste kohaselt?
  • uuest pereseadusest veel

    http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/heidit-kaio-sinu-laps-polegi-sinu-oma.d?id=32636497
  • TaivoS: ikka, tavaline kord. Vanavanematelt nendepoolne lubakiri, KOV esindaja kooskõlastus ja kennelliidu tõend samuti lisatud.
  • Ahjaa, need samad kaks mamslit õhtul kodus oma meestele: "Täna oli palju jooksmist, ühe selle aktsia asja ajasime korda. Viimasel ajal on tööd nii palju juurde tulnud aga palka ei tõsta keegi."
  • tundub, et toredad tädid, need aktsiatädid
  • Äkki mõni erakond võiks uue valimisloosungiga välja tulla:"Igale perele oma tore aktsiatädi"
  • No aga on ju ka loogiline, et samal ajal kui kõik e-teenused efektiivsust lisavad ja töökohti kaotavad, peab kusagilt neid juurde looma?? Mu meelest võiks isiklikud tehingud ka ainult kohtu loaga olla.
  • Kas need aktsiatädid seadistavad repopukke ka või?
  • Jätkan oma ülevaatega. Täna siis toimus esimene istung. Kohus kuulas ära minu, minu abikaasa ja riigi õigusabi korras minu lapsele määratud advokaadi ütlused. Olgu siinkohal öeldud, et lapse advokaat esitas oma seisukohavõtu lõppsõnas kohtule soovituse jätta minu taotlus täies ulatuses rahuldamata! KOV-i saadetud seisukoht (esindajat istungil polnud) oli, et minu eesmärk lapsele läbi investeerimistegevuse kapitali koguda on positiivne ning et neil ei ole alust kahelda, et ma seda lapse huvides ei tee.

    Istungi lõpuks otsustas kohus, et menetlusse on vaja kaasata sõltumatu väärtpaberiekspert. (Järgmise istungi aega seniks paika ei pandud.)

    Kohtunik väljendas korduvalt ja selgelt ka oma halvustavat suhtumist väärtpaberiinvesteeringutesse ning ausaltöeldes ilmnes üsna kiiresti ka tema täielik ebakompetentsus selles valdkonnas. Jäi mulje, et tema silmis on see börsivärk mingi hasartmängurluse alamharu, millega üks "korralik inimene" ei peaks tegelema. Mõned paremad palad istungi transkriptsioonist (K - kohtunik, M - mina):

    --

    K: Kui palju need taotletavad tehingud last teie meelest rikastavad?
    M: [Pikkuse pärast ei hakka kogu oma vastust ära tooma, et esitasin nägemuse, et aastaseks tootluseks võiks kujuneda keskeltäbi 10%, mis kogu investeerimisperioodi pikkust arvestades võiks kumulatiivseks kogutootluseks teha umbes 200%.]
    K: Need protsendid ei ütle mulle midagi. Tooge konkreetseid arve!

    --

    K: Lapse rikastamiseks oleks tunduvalt turvalisemaid viise, kui börsil.
    M: Näiteks?
    K: Näiteks kinnisvara! Teil jätkub vahendeid selleks, et osta talle kinnisvara ja mitte üldse [põlgliku alatooniga:] "neid börsitehinguid" teha.

    --

    K: Küsimus ei ole selles, et kohus kahtleks teie pädevuses, vaid kas see [investeerimistegevus] peab toimuma sellises mahus ja sellise pika perioodi jooksul.
    M: Aga milline oleks alternatiiv?
    K: Üks konkreetne tehing lühiajaliselt!

    --

    K: Mis siis saab, kui aktsiaturg kukubki ja teie lapsele kogutu kukub kõik nullini?
  • Ei vedanud kohtunikuga, tema jaoks on vist aktsiatega ja narkootikumidega spekuleerimine üks ja sama.
  • PeaLiK, oligi nii? Nii hull lugu, et ei oska kuidagi kommenteeridagi.
  • Kohe rahulik uni tuleb, kui kohut mõistab selline tänapäevase progressiivse üldsuse avangard. Peab ainult Jahvelt taotlema, et kunagi ise mingi "aktsiateemaga" kohtusse ei tunneks vajadust minna. Äkki määratakse veel ihunuhtlus vms.

    Mis selle kohtuniku nimi on, kes selliseid adekvaatseid vaateid tänapäeva maailma suhtes omab?
  • NB!
    Hoiatus Eesti õiguskaitseorganitele!

    Minu teada üks kahtlane tegelane nimega K. Hänni on mingi kahtlase Telekomi aktsiate ülevõtmispakkumisega seotud kaasusega kohtus või kohtusse minemas. Palun asjaomastel asutustel menetleva asutuse turvameetmeid igaks juhuks tugevdada. Muuseas võiks hoone sissepääsude juurde politsei aktsiaüksuse aktsiakoerad koos koerajuhtidega panna. Ma küll kindlalt ei tea, aga olen kuulnud, et ta hoiab erinevates peidikutes (organiseeritud aktsiategevuse argoos ka tuntud kui "custody" või "kliendikonto") suuremas koguses aktsiaid, ning seda mitte ainult enda tarbeks. Ta käitleb antud instrumente suures koguses, grupiviisiliselt ja kasumi saamise eesmärgil!

    Palun õiguskaitseorganitel koheselt ja adekvaatselt reageerida.

    Lugupidamisega,
    Informaator
  • Jah, üsna hull oli see lugu tõesti. Päris sürrealistlik värk ikka, kui kohtunikud hakkavad eesti lapsevanematelt lastele raha kogumiseks väärtpaberiinvesteeringute asemel kinnisvaraga hangeldamist nõudma. Tegelikult järgnes sellele "kinnisvaranaljale" veel pikem diskussioon teemal, kas kinnisvarakriise esineb rohkem kui börsikriise ning kuivõrd vastukaaluks kolmele minu investeerimistegevuse ajal toimunud börsikriisile oli samal perioodil toimunud vaid üks kinnisvarakriis, jäi võiduka lõppakordina kõlama kohtuniku hüüatus, et "järelikult on ju kinnisvarasse investeerimine parem!" Mind lõi sedavõrd vapustav loogika (et kriiside arvust saab tuletada investeeringu positiivse tootlusootuse) nii pahviks, et ma oskasin selle peale vaid suud maigutada.
  • Valimised tulemas- saada kogu see roppus koalitsiooni poliitikutele.
  • Eks kohtunik arvas, et kaitseb abitut last mingit sorti tankistiks saamast.
  • Kusjuures hakkasin täna mõtlema, et paradoksaalsel kombel võiks see, kui kohus mu taotluse lõppkokkuvõttes tagasi lükkaks, asjade üldisele käigule isegi positiivselt mõjuda. Kui kohtunik oma otsuse resolutsioonis ja põhjenduses samuti segast peksaks, annaks see aluse survestada seadusloojaid seaduse investeerimist puudutavat osa (kui oma taotletavat eesmärki praktikas mittetäitvat), üle vaatama.
  • PeaLiK, ma arvan, et Cynicu mõttesuund õige, pane kogu see Kafka "Protsess" ühte dokumenti kokku ja proovime ringlema panna, võid ka mulle kristjan-at-tarkinvestor.ee saata, saan selle mõne otsustajani toimetada. Tahaks küll loota, et riigitüüri juures ka inimesi, kelles selline asi õudu tekitab.
  • Ma tuletaks meelde oma kunagise soovituse asutada Facebookis survegrupp. Saab ju teha uus anonüümse nimega kasutaja kui oma nime all ei taha esineda. Facebook nimelt on tänapäevases infolevis liiga hea relv, et seda mitte kasutada.
  • Pakun lambist, et kohtunik "kuldsetes" viiekümnendates!

    ....Kohtunik väljendas korduvalt ja selgelt ka oma halvustavat suhtumist väärtpaberiinvesteeringutesse.....

    Äkki saad kohtuniku taandada viidates pädevuse puuumisele ja tema eelarvamuslikule hoiakule.
  • See on liiga jube.

    Kusjuures, ei maksa hellitada lootust, et:
    1. kohtunik järgmiseks istungiks areneb
    2. last esindav advokaat järgmisel istungil mõistuspäraselt käitub
    3. väärtpaberieksperdiks valitakse asjalik inimene
  • Ja unustasin lisada, et hindad liiga kergekäeliselt ka seaduseloojate mõistust. Ei maksa hellitada lootust, et seadusloojaid huvitaks see protsess. Ei maksa arvata, et nad suudaksid näha midagi imelikku kohtuniku negatiivses otsuses.

    Sinu asemel keeraksin vinti peale kohe, mitte hiljem. Esitaksin kohe avalduse kohtuniku taandamiseks. Seejärel esitaksin kahjunõude seoses ebapädevast menetlusest tulenevate lisakuludega.

    Nad peavad mõistma kohe, et asi kisub teravaks. Hiljem ei tule sealt enam midagi. Pigem on siis loodud pretsedent ja kõik käituvad selle idiootliku pretsedendi alusel.
  • Mind huvitaks kah väga kohtuniku nimi. Saaks ehk huvitavaid paralleele tõmmata, ja kui sama kohtunik peaks ette juhtuma, siis teaks kellega tegemist.
  • PeaLik: kole lugu. Aga peab enale aru andma ka selle kohtuniku ja paljude teiste kaasmaalaste, kelle raha näiteks praegu deposiidis juba olematut tootlust korjab) taustsüsteemist. Meediast saame iseenesestmõistetavalt esitatuna teada, et "fondid on täis saasta" (suhtumine, mis muuhulgas olulises osas mõneks ajaks killib ära kohaliku võlakirjaturu ja võtab selle puudumisel inevstoritelt võimaluse sealt üritada paremat tootlust saada ja jätab laenajatele vähem võimalusi), igaüks saaks investeerimisega hakkama paremini, kui mistahes fondihaldurid, turu põhjas näeme investeerimiseksperte soovitamas raha deposse panna ja aktsiaturgu vältida jne. Kokkuvõttes on tavalline lugeja skeptline kõige suhtes, mida neile investeerimisest räägitakse ja usaldatakse ainult seda, mida saab tõepoolest oma käega katsuda ja olemasolus veenduda.
  • Paistab et tuleb huvitav kohtuasi ja kui juba esimesel istungil sellised pärlid lendavad siis mis siis veel ülejäänud istungitest arvata.
  • Kohtuniku taandamist saab teoreetiliselt vist nõuda küll, kuid minu teada mitte põhjusel, et kohtunik on ebapädev.
  • lugedes seda foorumit, tekib küll juba hirm:) neid asju ajama hakata. Kuid mul ka selline kogemus. Saatsin selle avalduse kohtule ära, suht vabas vormis. Tuli kohtumäärus, et taotlus jätta rahuldamata kuna avaldus puudulik. Helistades kohtusse ja vesteldes sealse "spetsialistiga" vastuseks oli, et ma pean palkama juristi, kes aitab mul avaldust koostada, sest nemad ise ei tea miks minu avaldus ei vasta nõuetele.
    Siiski ma sain sealt pärast kirjaliku vastuse, et mis siis puudu on. Puudu siis oli põhjus miks ma tahan lapsele raha koguda ja investeerida neid tema nimel, samuti oli vaja lisada sünniakt:), mis tõenäoliselt on sünnitunnistus. Olen hetkel seda täiendust tegemas, kuid mul on tunne et laps kasvab enne täiskasvanuks kui ma selle loa ikka kätte saan.

    Pealik, mis sa investeerimise põhjuseks panid oma avalduses?
  • Ma ei tea millistel alustel taandamist saab nõuda, aga leidke suvaline alus ja nõudke. Mõni asutus (sh kohtud) toimivadki ainult sellel põhimõttel - kui avaldajalt igapäevaselt asjaga seoses molli ei saa, siis järelikult on avaldaja lammas ja võime vabalt üle sõita. Kinni tuleb haarata igast eksimusest ja teha pidevaid märkusi. Nõuda kirjalikke väljavõtteid protokollist. Kirjutada kaebekirju. Luua situatsioon, kus kohtunik valvab iga oma väljaöeldut sõna.
  • PeaLiK,

    Järgmisele istungile võta kaasa videokaamera ja pane selga särk: "Sylvester vs Maksuamet, seis 1:0".
  • Tsiviilkohtumenetluse seadustik

    § 23. Kohtuniku taandumise kohustus

    Kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama:
    7) kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses.

    § 24. Kohtuniku taandamine menetlusosalise avalduse alusel

    (1) Menetlusosaline võib käesoleva seadustiku §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist.

    (2) Kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub.

    (3) Taandamise alust tuleb avalduses põhistada.

    § 25. Kohtuniku taandamise õiguse kaotamine

    (1) Menetlusosaline ei või kohtuniku taandamise avaldust esitada käesoleva seadustiku § 23 punktis 7 ettenähtud juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud.

    (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib menetlusosaline esitada taandamisavalduse ka hiljem, kui taandamise alus tekkis pärast menetlustoimingu tegemist või kui menetlusosaline sai sellest teada pärast menetlustoimingu tegemist. Avalduses tuleb neid asjaolusid põhistada.

    § 30. Taandamise alusele tuginemine kaebuses

    Kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses võib taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus.
  • Ma ei oska muidugi öelda, kas kohtuniku subjektiivne (negatiivne) eelarvamus börsitehingute ja aktsiaturu kohta subsumeerub §23 lg 1 p 7 koosseisu alla ja kuidas seda tõestada :D
    Aga kui on hästi põhistatud avaldus, siis on ehk edasikaebamisel rohkem šansse. Ühesõnaga kui taandamise avaldust praegu ei esita, siis kõrgema astme kohtus ei ole enam võimalik tugineda sellele, et alama astme kohtuniku oleks pidanud taandama v.a juhul kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamis.

    Parandage mind, kui ma eksin.
  • KNKinvestor, põhjus oli toodud järgnevalt:

    Eestkostetava nimel investeerimistegevuse teostamise eesmärgiks on eestkostetava sihipärane rikastamine, mis hõlbustaks eestkostetaval täisealiseks saamisel iseseisvat elu alustada. Selle eesmärgi saavutamiseks soovin eeskostjana, kasutades oma finantsturgude alaseid kogemusi ja oskuseid, eestkostetava nimel finantskapitali pikaajaliselt ja süstemaatiliselt akumuleerida, investeerides seda investeerimisperioodi pikkusele sobiliku riskiastmega finantsinstrumentidesse.

    Eestkostetava nimel teostatavat investeerimistegevust rahastatakse eestkostja töötasust ja muudest rahalistest sissetulekutest. Eestkostetaval puudub pärand-, kinnis- ja finantsvara (peale eestkostja poolt seni investeeritu), mistõttu puudub võimalik huvide konflikti oht.

    Üldist nõusolekut (Perekonnaseaduse §188 Lg 2 alusel) taotletakse järgnevatel põhjustel:
    • Et investeerimistegevust rahastatakse põhiosas eestkostja regulaarsetest sissetulekutest, sooritatakse ka investeerimistoiminguid üldjuhul regulaarsete (kuiste/kvartaalsete) tehingutena, kusjuures kasutatakse erinevate investeerimisteenuspakkujate pakutavaid instrumente sõltuvalt nende väljavaadetest ja kujunenud turusituatsioonist. Seega kujuneks nõusoleku taotlemine eraldi igaks tehinguks väga aja- ja töömahukaks.
    • Kuluefektiivsus – arvestades, et tehingute arv (igakuiste uute vahendite suunamine, millele lisanduvad investeerimisstrateegiast (vt. pt. „Planeeritav investeerimisstrateegia“) tulenevad tehingud) saab olema küllaltki suur ning et keskmine ühekordse tehingu maht jääb orienteeruvalt 1000-3000 eesti krooni vahemikku, oleks igale tehingule eraldi nõusoleku taotlemine majanduslikult äärmiselt ebaotstarbekohane. Taotluse riigilõivud tõstaksid asjaajamiskulutused 10-20%-ni sissemaksetest, mis teeks eestkostetavale finantsvara kogumise majanduslikult mõttetuks.
    • Et turusituatsiooni kiire muutumine võib tingida vajaduse kiireks sekkumiseks (nt. vähendamaks ohtu sattunud väärpaberipositsioonide osakaalu), võib igakordse nõusoleku taotlemisest tingitud ajaline viivitus põhjustada eestkostetavale olulist majanduslikku kahju ning teha võimatuks eduka investeerimisstrateegia ellu viimise.
    • Perekonnaseaduse §188 Lg 1 alusel ei ole võimalik taotleda nõusolekut mitmeteks olulisteks investeerimistoiminguteks eestkostetava nimel (nt. fondiosakute vahetustehing, väärtpaberikonto kanded odavamate tasumääradega kontohalduri juurde, välisriikide äriühingute dividendimaksetelt kinni peetud tulumaksu vahe tagasitaotlemine jne.), mistõttu jääks osa võimalikust majanduslikust kasust saamata.
  • PeaLik - liiga pikalt kirjutasid-põhjendasid, pole ime, et kohtunik aru ei saanud.
  • Kohtunikku ei saa taandada põhjusel, et ta asja suulise arutelu käigus on teinud teatavaks oma hetkeseisukoha antud küsimuses ning avab sellega diskussiooni oma seisukoha üle. Sama kehib ka kohtunike ning advokaatide (jt) erialaühenduste poolt tehtud ühisavalduste (ettepanekute) kohta. Siin tuleb peatähelepanu pöörata eelkõige kaasaegse kohtumenetluse põhilistele eesmärkidele, mille hulka kahtlemata kuulub asja õige lahendamine, võttes arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad lahendit ühes või teises suunas kallutada. Vaikides (s.o. oma arvamust mingilgi viisil väljendamata) poleks kohtunikul kuigi keeruline näida erapooletu. Kui aga kohtunik võtab mingis küsimuses seisukoha, niivõrd kui see kuulub tema protsessuaalsete kohustuste hulka, ning avab sellega võib-olla ka kohtu üldise seisukoha, tuleb tal nii või teisiti välja öelda midagi sellist, mida on ühel pooltest ebameeldiv kuulda, kuna see väljendab vastaspoole huve. See aga ei saa kunagi olla kohtuniku taandamise aluseks. Üldjuhul tuleb lähtuda põhimõttest, et taandamise aluseks ei saa olla ükski kohtuniku käitumisakt, mis tuleneb seadusest.
  • TsMS kommentaar? Eelnõu seletuskiri?
  • Viidatud lehel vali vasakul menüüst "Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne" -> "Kohus".

Teemade nimekirja