LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

TI EfTEN

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Uus fond on investoritele lisandumas.
    Mida rahvas arvab sellest seltskonnast? Kas tasub riskida või tuleks kaarega mööda minna?
  • vara veel, pole ju alustanudki. ise arvan, et võiks hea olla.
  • Tudeerisin eile kah nende fondide dokumente. Mõned asjad, mida tasub vast tähele panna:

    * Fondid võivad investeerida valuutadesse.

    * Ühe isiku poolt välja lastud väärtpaberite väärtus võib moodustada kuni 35% Fondi varade turuväärtusest, kui nende emitent Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik.

    * Fondi investeerimiseesmärkide saavutamisek on lubatud kasutada tuletisinstrumente, turu väliselt kaubeldavaid väärtpabereid, kinnisasjadega seotud väärtpabereid, tagada väärtpaberite väljalaset, võtta laenu ja teha repotehinguid.

    * Kõik investeerimisriskid kannab osakuomanik sh. näiteks riskid, et
    a) risk, et reguleeritud turu väliseid tehinguid on keeruline õiglaselt hinnata ning see sõltub Fondivalitseja hinnangust;
    b) risk, et tehinguid võidakse teha Fondivalitsejaga seotud isikutega või huvide konflikti situatsioonis olevate isikutega;
    c) risk, et Fondivalitseja juhtidele ja töötajatele kehtivad konflitsed motivatsiooniskeemid;
    d) risk, et Fondi arvelt võetud kohustuste täitmine on võimatu.

    * Osakute vahetamisel võetakse väljalasketasu. Fondi tingimuste kohaselt on osaku väljalasketasu määr maksimaalselt 5% osaku puhasväärtusest.

    * Edukustasu võetakse tootluselt, mis ületab EURIBOR-i. Edukustasu arvestuse aluseks on eelmise majandusaasta lõpu seis.

    * Kui investori müügikorraldus moodustab enam kui 10% Fondi varadest, rakendatakse suurendatud tagasivõtmistasu e. tagasivõtmistrahvi.

    * Fondivalitseja nõukogu otsusega on Fondivalitsejal õigus muuta kõiki Tingimuste olulisi osasid sh. tasusid.

    --

    Ühesõnaga, ärge tulge pärast ütlema, nagu poleks teid hoiatatud riski eest, et fondivalitseja võib korraga panna 35% teie rahast näiteks Kreeka võlakirjadesse ja võtta selle peale veel laene või reposid või hoopistükkis tagada kellegi emissiooni. ...ning kui panusega ei peaks joppama, nullitakse iga majandusaasta lõpus edukustasu "high-watermark" ära ja sõit läheb edasi.
  • PeaLik,
    Korralikult sul dokumendid üle vaadatud, kuid ma lisaks mõned täpsustavad kommentaarid.

    1) Osaku väljalasketasu (ehk sisenemistasu) on 0,2%, see kehtib ka osakute vahetamisel. See on madal seetõttu, et me ei kasuta edasimüüjaid. See on toodud fondide prospektis.
    2) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ei tohi investeerida rohkem kui 10% fondi portfellist, 35% piirang kehtib ainult EEA lepinguriikidele kui vastaspoolele. Kuid Kreeka võlakirjadesse isegi 10% portfellist ei ole plaanis paigutada ..
    3) Edukustasu mudelit sai pikalt arutletud ja lõpuks tundus kõige õigem kalendriaasta baasil mudel, selliselt ei võeta edukustasu näiteks siis kui jaanuarist maini suur ralli ja aasta lõpuks tagasi vajutakse.
    4) Valuutadesse investeerimist peaks päris oluliseks, see osa makrovaatest, näiteks täna julgeks olla väga positiivne paari aasta lõikes Norra krooni suhtes EUR ja USD vastu (eriti viimane), Norra makropilt oluliselt tugevam ja intressitase ka kõrgem.
  • Risk ON/OF tüüpi fond? See tähendab siis, et läheb Halvasti/Hästi?
  • 1) Osaku väljalasketasu (ehk sisenemistasu) on 0,2%, see kehtib ka osakute vahetamisel. See on madal seetõttu, et me ei kasuta edasimüüjaid. See on toodud fondide prospektis.

    Fondide "Tingimuste" dokumendi punktis 6.6 on sulaselgelt kirjas, et osaku väljalasketasu määr maksimaalselt 5% osaku puhasväärtusest. Et prospekt sellest millegipärast "vaikib" ja hetkel pakutakse "tutvumishinda" on juba teine asi...

    3) Edukustasu mudelit sai pikalt arutletud ja lõpuks tundus kõige õigem kalendriaasta baasil mudel, selliselt ei võeta edukustasu näiteks siis kui jaanuarist maini suur ralli ja aasta lõpuks tagasi vajutakse.

    ...küll aga võetakse edukustasu juhul, kui eelmisel majandusaastal 60% kukutakse ja järgmisel 10% tõustakse.
  • PS. Ma ei nimetaks valuutadele panustamist "investeerimiseks".
  • Janno reiljan arvas ka, et aktsiatesse investeerimine toimub ainult siis kui firma tuleb börsile ja osaletakse IPO -s. Muul ajal toimub "spekuleerimine".
  • Huvitav mida Baruto asjast arvab?
  • valuutaga investeerimine lol-fondijuhid ostavad EURI=i?
  • Miks valuutadele panustamist investeerimiseks ei saa nimetada? Isegi kui Balti turul oleks suuremad ettevõtted, ei saaks Balti turud kunagi sama oluliseks kui CEE kapitaliturud kus peale equity on võimalik macro nägemust võtta ka valuutades ja riigi võlakirjades. Need intrumendid on isegi palju "puhtamad" macro view võtmiseks kui (väiksemad) üksikaktsiad milledega võib kuid ei pruugi kaasneda liiga palju üksikaktsi riske. Küll ei ole piisavalt hajutatud, küll on vähene exposure teatud protsessile, äkki ei ole listitud vms.
  • Ma arvan PeaLik mõtles seda, et valuutaturg on nn. zero sum game. Et raha teenida peab keegi sama plaju kaotama ja seepärast on see teenimise protsess väga konkurentsitihe ja spekulatiivne. Samal ajal lihtsalt lambist aktsiaid või võlakirju ostes on oodatav tootlus positiivne, sest emitendid üldiselt loovad mingit väärtust.
  • Aga sama peaks kehtima ju ka valuutade puhul. Geniaalseimat näidet kui 2010 aasta EURi langus PIIGS võlaprobleemide tõttu on keeruline tuua. No see oli ju suhtkoht obvious, et EUR kukub. Võitjad - spekulandid, kaotajad - ...eee... EZ tarbijate ostujõud?
  • ei ole nullsumma m2ng..fondijuhid ju ajavad edukus, haldustasud ju taskusse...
  • Momentum, see ei ole päris sama. Et EURi kukkumisest teenida tuli seda shortida ja et seda teha pidi keegi teine end samas summas pikaks võtma. See, et see teine moroniks osutus on tagantjärele tarkus. Vabalt oleks võinud minna ka teistpidi.
  • PeaLiK kirutas: Fondide "Tingimuste" dokumendi punktis 6.6 on sulaselgelt kirjas, et osaku väljalasketasu määr maksimaalselt 5% osaku puhasväärtusest. Et prospekt sellest millegipärast "vaikib" ja hetkel pakutakse "tutvumishinda" on juba teine asi...

    Tingimuste punktis 6.18 on kirjas : Kehtivad väljalaske- ja tagasivõtmistasu määrad on ära toodud Fondi emissiooniprospektis.. Nii ongi, prospektis on toodud kõik numbrid täpselt ning need ei ole "tutvumishinnad", ei ole kavas neid muuta.

    Mis puudutab valuutasid, siis oletame näiteks järgnevat situatsiooni - riigivõlakirjade riskisust peaks keskmisena väga kõrgeks (mis täna on ka nii), ning seetõttu portfellist näiteks 20% on allokeeritud deposiiti. Siin on väga oluline otsus ka mis valuutas deposiiti valida, kui valuutadesse investeerimine oleks keelatud, siis ei saakski seda teha?

    Minu enda arvamus on, et valuuta valing investeeringuks (sh. mis turult aktsiaid ostad) on lähiaastatel väga olulise tähtsusega, riigid on ju väga erinevalt oma valuutadega ümber käimas ja kui lühiajaliselt võib valuutaturul olla palju "müra", siis pikemas perspektiivis pea alati fundamentaal kehtib - halvema finantsiga riigid karistatakse valuuta langusega ära.
  • ja kui sa nüüd mõtled näiteks ühe rahvusvaheliselt talitava firma aktsiatesse investeerimise peale, siis mida sa tema aktsiatesse investeerides kauplemisvaluuta valmisega täpsemalt üritad saavutada?
  • Tingimuste punktis 6.18 on kirjas : Kehtivad väljalaske- ja tagasivõtmistasu määrad on ära toodud Fondi emissiooniprospektis.

    Emissiooniprospektis omakorda jällegi on aga kirjas, et Fondide tingimused (edaspidi: "Tingimused") on Prospekti lahutamatu osa. Siit edasi läheb asi vist juba rekursiivseks. :P

    Nii ongi, prospektis on toodud kõik numbrid täpselt ning need ei ole "tutvumishinnad", ei ole kavas neid muuta.

    Iseenesest väga tore, kui seda kuskil internetifoorumis kinnitatakse, aga juriidiliselt siduv jõud on paraku ikkagi fondi prospektil (ja selle lahutamatutel osadel), mitte LHV foorumis kirjutatul. Kui mustvalgel on kirjas kehtivast väljalasketasust erinev maksimaaltasu, tekib ju paratamatult küsimus, miks see siis üldse selliselt fikseeritud on, kui "ei ole kavas seda muuta"?
  • Valuutariski maandamine (või hea õnne korral koguni sellelt teenimine) on kahtlemata väga õigustatud tegevus ja mul polnud vähimalgi määral plaanis seda kuidagi maha laita. Miks seda aga rangelt võttes investeerimiseks ei tohiks nimetada, ütles Cynic juba 13:13 postitusega ära.
  • Fondiga ühinemisel on järgmised probleemid:
    kas usaldada Kristjan Lepiku oskusi raha teenida või mitte,
    mis ülessanne on aktsiafondis Arakasel, kes oleks nagu kinnisvara mees,
    kui suur on "tagatuba".
    Minule isiklikult ei meeldi edukustasu, sest edutustasu ju pole.

    See, et ta võib raha paigutada kõikvõimalikesse instrumentidesse, on ainult hea. Pole ju vahet, millega teenida. Eks ta natuke hedge fondi meenuta.
  • PeaLiK, ma ei räägi siiski valuutariski maandamisest, see on teine asi. Ma räägin sellest, et valuutade analüüs on minu jaoks makroanalüüsi üks osa ning koos sellega ka investeerimise üks osa.

    KristjanH, kui võrrelda kahte ülisuurt globaalselt müüvat kontserni, kellest ühel peakorter Berliinis ja teisel NYCis ning vastavatel turgudel noteeritud ka, siis tõepoolest väga ei ole ehk valuutade mõttes väga vahet. Kuid maailmas siiski enamus ettevõtteid jääb neist väljapoole ning milline on käibe split valuutade/riikide mõttes võib olla päris oluline.

    MSM, Viljar Arakase seos on järgmine - tema juhib kinnisvaraga seotud üksust (ja ka EfTENi CEO), mina finantsturgudega seotud üksust. Mõlemad täitsa erinevad äriliinid, kuid üritame üksteisele kasulikud olla ning mulle paistab sünergia efekt täitsa korralik.
  • MSM - mis puudutab "tagatuba", siis otsustasime kogu administreerimise (NAVi arvutamine ja portfelli investeeringute ülevaade) sisse osta Swedbanki vastava üksuse käest. See tähendab, et meil omal back-office't fondide administreerimise osas ei ole ja sellega ma operatsioonilist riski ei võta. Saame ainult investeerimisega tegeleda. Kliendil ka seljatagune kindlam, kui keegi kolmas osapool investeeringud igapäevaselt üle hindab.
  • Pigem mitte niivõrd Kristjan Lepiku kui Miko Mälbergi oskused. Jättes kõrvale tema vaieldamatult muljetavaldavad saavutused ujumises, on selle eelmisel aastal kooli lõpetanud noormehe investeerimisalased võimed vähemalt minu jaoks küsimärk. Tundub natuke nagu vettehüpe tundmatus kohas.

    Miko Mälberg

    :P
  • to: rihoe
    kust sa teadsid siia foorumisse sellise küsimuse esitada?

    to: kristjan.lepik , Kas Teil on ette näidata ka mingeid fondi haldamise kogemusi?

    Selliste nurgafondide teke tundub normiks kujunevat. Tuletan meelde, et fondi kõige parem reklaam on tema ajalugu ja tootlus.
    Kui need kaks asja olemas on, siis pole vaja LHV foorumisse promoma tulla, investorid leiavad Teid ise üles.


  • http://www.tarkinvestor.ee/news.php?idee=131
    Uudis on eilsest juba TI lehel üleval, huvitav miks tonis sellise küsimusega lagedale tuli?

  • PeaLiK, ma ei räägi siiski valuutariski maandamisest, see on teine asi. Ma räägin sellest, et valuutade analüüs on minu jaoks makroanalüüsi üks osa ning koos sellega ka investeerimise üks osa.

    Kahtlemata. Minu jaoks on küsimus antud juhul pigem selles, mis valuutade analüüsile järgneb? Kas "valuutadesse investeerimine" tähendab lihtsalt hoiuse- või noteerimisvaluuta valikut või kavatsete hoopis Forexil spot-tehingutega paugutama asuda? Prospekt jätab käed vabaks nii üheks kui teiseks.
  • PeaLiK, Forexil üliaktiivselt treidima ei kavatse hakata, valuutade valik ikka peamiselt investeerimisprotsessi osana.

    Tonis, ei olegi siin mingit reklaami tegemas, olen täpsustanud informatsiooni või vastanud küsimustele. Mis puudutab tootlust, siis see õige - eks selle pealt saab hinnata. Seega andke aega atra seada.
  • tonis,

    ajalugu ja tootlust hindav investor muidugi ei oleks läinud ka näiteks John Paulsoni juurde ja investeerinud 2007 aastal tema CDOsid shortivasse fondi :-)

    ma ei kujuta ka täpselt ette, mille poolest "fondi haldamise kogemus" nii palju peaks erinema isikliku väärtpaberikonto või suurema kliendikonto haldamise kogemusest, et seda kuidagi eraldi rõhutada?

    Ma ei väida, et KL oleks John Paulson, aga minumeelest taandub küsimus mitte ajaloole ja fondi haldamise kogemusele vaid üldisele investeerimiskogemusele ja senise analüüsi paikapidavusele.
  • Forexil üliaktiivselt treidima ei kavatse hakata, valuutade valik ikka peamiselt investeerimisprotsessi osana.

    Millegipärast jäid need kaks sõna selles lauses silma.
  • 113366, fondijuht on Miko Mälberg. Kui sa tema investeerimiskogemusest või senise analüüsi paikapidavusest midagi täpsemalt kosta oskad, kuulaksin huviga.
  • PeaLik, tegemist on tõesti minu pildiga. Tippsport nõuab kahtlemata täielikku pühendumist ühele eesmärgile, hea ettevalmistus ka minu praegusele tööle. Minu tagapõhjast nii palju, et olen turgude vastu huvi tundub juba keskkoolist saadik ja enda isiklikku portfellfi hallanud ka sealsetest aegadest alates. Peale Pekingi olümpiamänge otsustasin pühenduda täielikult finantsile, sest kahte jumalat on raske teenida. Kõrghariduse omandasin õppides Ameerikas, kus erialaks oli rahandus. Peale ülikooli lõpetamist asusin aktsiamaaklerina tööle Swedbank-i, tegutsedes nii USA kui ka Baltikumi börsidel, kus ammutasin teadmisi nii sell kui ka buy-side tegemiste kohta. Isiklkult arvan,et teadmised fondijuhiks olemiseks on mul piisavad ning investeerimiskomitee liikmete laialdased kogemused võimaldavad fondide juhtmisel häid otsuseid langetada.
    Jõudu kõigile!
  • Kas plaan TTÜ-s magistrantuuri astuda on katki jäänud või õnnestub kooli kõrvalt ka fondi juhtida?
  • PeaLik, tulevikus on kahtlemata plaanis magistratuuri edasi õppima minna, kuid praegusel hetkel kulub kogu energia fondide käivitamisele ja vaba aega selle kõrvalt raske leida.
  • Ma ujun peaaegu sama kiiresti, kui kodanik pildilt, investeerimise vastu tunnen ka huvi sellest ajast saati kui enda ajalugu mäletan, aga fondi ma asutada ei soovi, kuigi lähtudes mõttest: ,, töö on meie sõber, seda me hoiame, raha on meie vaenlane seda me hävitame,, oleks see üks õige temp.
    Üks tasuta nõuanne ka, mina ei tea, kas see on hea või halb fond, aga asjaosaliste foorumis säutsimine ei ole küll mingi suur mainekujunduslik zedööver :)
  • Asi kipub vägisi mustamiseks ja mahategemiseks,eks proovige ise mõni fond püsti ajada.Asi põhineb usaldusel ,et keegi üldse annaks oma säästud .Mina proovin nagu oskan oma vanemate ja veel mõne sugulase tuttava rahaga ringi askeldada ,et poleks häbi aasta lõpus neile otsa vaadata.Fondis ses suhtes isegi lihtsam kui põleb siis võõras raha.
    Ma ei usu ,et fondi maht esialgu üldse suureks kujuneb,omanike oma raha algul sees kui aasta lõpuks kuskil +10% kasvu on ette näidata või on võrreldes teiste fondidega käsi paremini käinud alles siis on loota ,et ka mees metsast sinna raha sisse paneb.
  • Aasta lõpuni on ju nõmedalt pikalt oodata, äkki piisaks ka 1-kuulisest ootamisest? Ehk saaks ka selle ajaga adekvaatse pildi ette? Kui 2% teeninud selle ajaga, siis ju täitsa ok.
  • to tonis: Ei ole seotud EfTEN-iga. Sain lihtsalt nende reklaamiga emaili ja soovisin asjatundjate käest saada üldist taustainfot.
    Kui ikka kõik oleks kirjutanud, et tegemist on Haaveli tüüpi sulidega (Liisi mõtlen ;) ), siis oleks pilt selge.
  • TI senine avalik investeerimise track-record
    http://www.tarkinvestor.ee/ideed.php?pid=9

    p.s. buumer maksab täna 46+
  • äripäev ei taha minu küsimust avaldada..mötlesin et küsin siin siis..
    kas maksaksid selle artikli eest?
  • vari,
    mis su küsimuse mõte / tagapõhi on? Kas küsid Äripäevalt Viljandi vangla ostu kohta? Mis järeldub ei / jah vastusest?
  • Esimene kvartal kohe-kohe lõppemas...
  • Tallinnas osteti jälle paar väiksemat büroohoonet.
  • EfTEN Capital peatas ettevõtte osakute tagasivõtmise ning alustab investeerimisfondide TI EfTEN Globaalne Portfell ja TI EfTEN Maailma Pärlid likvideerimismenetlusega. EfTEN lõpetab koostöö fondide juhtimisega tegelenud Kristjan Lepikuga.
    EfTEN Capitali teate kohaselt võttis ettevõtte nõukogu 1.märtsil vastu fondide likvideerimisotsuse, seejärel teavitati finantsinspektsiooni ja depositooriumi. EfTEN Capitali juhatuse liikme Viljar Arakase sõnul ei saavutanud TI EfTEN-i fondid mõistliku ajaperioodi jooksul tulemust, mis oleks vastanud kavandatud eesmärkidele ja rahuldanuks ettevõtte nõukogu ning juhatust.
    „Alustame TI EfTEN-i kahe fondi likvideerimismenetlusega, mis on investorite huvides optimaalseim viis tegevuse lõpetamiseks. Nii TI EfTEN Globaalne Portfell kui TI Eften Maailma Pärlid on hea likviidsusastme juures ning fondidel puuduvad võlausaldajad. Fondide likvideerimisel võõrandame võimalikult kiiresti ja osakuomanike huve järgides fondi varad, täidame seadusest ja lepingutest tulenevad kohustused ja seejärel tehakse väljamaksed osakuomanikele,“ ütles Arakas.
    Kokku on mõlema fondi maht 28.02 seisuga 2.432 miljonit eurot, millest EfTEN Capitali aktsionärid või nendega otseselt seotud ettevõtted on paigutanud ca 90 protsenti vahenditest. „Likvideerimismenetluses ei tasuta fondivalitsejale väljumistasu, mis mõlema fondi puhul on 1,5 protsenti. Usutavalt on mõne kuuga kogu protsess korrektselt ja investorite huvidest lähtuvalt läbi viidud, misjärel aktsiafondidega tegelev struktuuriüksus lõpetab oma tegevuse,“ sõnas Arakas.
    EfTEN Capitali aktsiafondidega tegelev üksus loodi 2009. aasta sügisel koostöös Kristjan Lepikuga, kes on tuntud Tarkinvestor.ee portaali eestvedajana, et kinnisvarasse investeeriva EfTEN Capitali tegevusvaldkonda laiendada.
    Kristjan Lepiku sõnul on hinnatasemed maailma aktsiaturgudel suhteliselt kõrged ja soodsaid ostuvõimalusi vähe. „Samas 12 kuu lõikes on riske päris palju ning selles valguses on mõistlikum investoritele raha tagastada, kui olla riskidele avatud,“ ütles Lepik
    EfTEN Capitali põhifookuseks jäävad endiselt kinnisvarafondi ja – portfelli valitsemine ning kinnisvaraga seotud investeeringud, kus ettevõte näeb tänastelt hinnatasemetel suurt arenguruumi. EfTEN Capital valitseb Eestis 29 ärihoonet, milles tegutseb 290 üürnikku kokku üle 120 000 ruutmeetri üüritaval pinnal. „Oleme kriisi ajal teinud mitmeid häid investeeringuid. Kristjan Lepik teeb nüüd edasi oma asja ja meie oma asja,“ ütles Arakas.

    http://www.ap3.ee/article/2011/3/3/eften-capital-likvideerib-enda-aktsiafondid
  • Lepik: fondide likvideerimise otsustas Eften
    Fondide viimase kolme kuu tootlus oli Lepiku kinnitusel vastavalt +2,4% ja 2,6% ehk veidi madalam kui globaalsetel turgudel keskmiselt. Tema sõnul oli umbes 40% fondide mahust rahas ning investeerimisele läheneti konservatiivsemalt

    14. septembril alustades loodeti lisaks Eften Capitali aktsionäride rahale leida fondivalitseja Lepiku kaudu raha ka n-ö vabalt turult. "Praegune reaalsus on see, et umbes 90% olemasolevate fondide mahust on Eften Capitali aktsionäride ja juhtkonna raha, sh ka mina ise miljoni Eesti krooniga."

    Likvideerimise kasuks otsustati Arakase kinnitusel selgelt sellel põhjusel, et kõiki osakuomanikke kohelda võrdselt. Fondivalitsejate vahetamist ei tulnud arutlusele, kuna fondide valitsemine on alati väga fondijuhi- ja meeskonnakeskne äri. "Kui me koostööd Kristjaniga alustasime, panime sellele suuri lootusi. Nagu näha, see ennast ei õigustanud."
  • Ma olin niiiiii lähedal, et sinna investeerida, kui need fondid avati.
    Võiks öelda , et laiskus päästis :)
  • See mõneprotsendine tootlus Arakale ei sobi, tuleb ikka teha mõni kinnisvarafirma, seejärel varad üles bluffida ja börsile viia, investorile maha müüa ja ise firmast jalga lasta, nii tuleb sadu kordi parem tootlus!
  • Hea on näha, et selle teema all ei hakanudki kohe parastamine ja mahategemine peale!
  • Statistlisest huvist.. miline portfell oli?
  • TNT, TI foorumis on see info täitsa olemas ju

Teemade nimekirja