Raamatutarkus ja NASDAQ 100 - kuidas tundub investeerimissoovitusena?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tervisi,
Kuna ma olen investeerimismaastikul päris algaja, siis lugesin kokku paar põhitarkust ja püüdsin aru saada sellest, mida need tähendavad. Saades tarkused kokku ja võttes ette NASDAQ 100, oli mõttetöö viljaks üks Exceli tabel teha, kus siis saaksin enda jaoks ülevaatlikuma pildi asjadest, mida USA turul pakutakse. Mõeldud-tehtud ja kõik tundub väga lihtne ja loogiline. Kindlasti on selles idees vähemalt 1001 aga või asja, mis on minu poolt tähelepanuta jäänud.
Alustan sellest, et see idee tekkis LHV lehel olevast investeerimisõpikust. Sealt lugesin läbi analüüsi alused. Mulle tundus sobivat fundamentaalne analüüs, kuna investeerimisperiood on mõeldud vähemalt 5 aasta peale. Investeerimissummaks on mõnedkümned tuhanded dollarid. Ühe kena portfelli aitas mul ka LHV investeerimisnõustaja kokku panna, see portfell juba tiksub paar nädalat. Siiani vaikselt plusse juurde tootes. Aga nüüd on huvi midagi "oma kätega" teha. Mõtlemine tuleks ka siin juures kasuks, kuid kui erialast haridust pole, siis on silmaring piiratud ja mõtlemine ka seoses sellega vaevalisem.
Igatahes, leidsin fundamentaalanalüüsi alt suhtarvude peatüki. Ning neid arve kõrvutasin ja võrdlesin oma tabelikeses.
Püüan ka kirjeldada, mida need arvud minu jaoks tähendavad ja kuidas ma neid mõistan. Ning mismoodi tabelit täitsin ja värvisin.
Tabel, mille valmis nikerdasin, on siin:
http://www.upload.ee/files/821717/Fundamentaalne.pdf.html
Rohelise värviga märkisin ära ettevõtted, mis võiks idee poolest sobida, st paistsid raamatutarkuse järgi enam-vähem ettevõtetena.
Siis võtsin selle olulise P/E suhte käsile. Kirjas oli, et USA turgudel võiks see suhtarv olla 15-16. Üle selle on juba natukene väikene kasumlikkus. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis P/E arv laias laastus tähendab seda, et mis koguse dollarite juures toodab seesama asi aktsiaomanikule ühe dollari juurde aastas. Kui P/E on 16, siis peaks investeerima 16 dollarit, et 1 dollari lisaks saaks. Mida madalam P/E, seda rajum kasum tulemas on. P/E 2011/2012 võiks siis olla ettevõtte meelest kasumi-teenistuse suhtarv. Tundub, et kõik on väga optimistlikud, seega kõigil on tulevikku suunatud suhtarv väiksem. Olgu siis nii, ettevõtete suhtumine on positiivne igatahes. Igatahes värvisin ära ettevõtted millel käesolev P/E on alla 17ne ning tulevikku suunatud P/E on alla 11-ne.
Järgmiseks vaatasin, et see PEG suhtarv oleks alla number ühe ja värvisin need ettevõtted ära, kus see allapoole ühe on. Raamat sõnas, et kui PEG on üle ühe, siis on ettevõte juba ülehinnatud. Aga kui PEG väga palju alla ühe, kas siis ei ole mingit jama paistmas? Et miks selle baasil ettevõte nii alahinnatud on? Või mõnele ettevõttele meeldibki alahinnatud olla?
Ja siis see näitaja nimega beeta, mis peaks riskitaset hindama. Vaatasin, et see oleks alla 1,20ne. Ise ka ei tea, miks nii just. Sisetunne ütles, et nii on hea. Märkisin need ettevõtted ka ära.
P/B ja P/S jäid vaatluse alt välja - nendega arvestamine muutus kuidagi keerukaks ja ega ma õigesti aru ka saanud, on nad nüüd siis väga olulised või mitte selles fundamentaalanalüüsis.
Ja kui nüüd neid nelja raamatutarkust vaadelda, siis saaks päris mitu ettevõtet, mis pakuvad pikemas perspektiivis soravat tootlikkust.
Ning lisasin ka ettevõtete oletatava dividendide maksemäära järgmiseks aastaks. Mõnel on see lausa 5% kandis – need värvisin punaseks. Igati vahva idee ettevõttelt.
Kokkuvõtlikult - kas on mõtet investeerida vähemalt viieks aastaks neisse ettevõtetesse, millel ma tabelisse sain kirja vähemalt 3 erinevat värvi?
Ehk siis:
INTC, MSFT, AMAT, GILD, SYMC, MXIM, XLNX, APOL
Tabel, mille valmis nikerdasin, on siin:
http://www.upload.ee/files/821717/Fundamentaalne.pdf.html
Kui keegi viitsib, andke õpetlikku tagasisidet sellise mõtte ja käitumise kohta. Tagasisidena kvalifitseeruvad ka lihtsad sõnad nagu jobu ja lollakas vms. Eks ma siis mõtle uuesti, miks mul selline imelik idee või küsimus üldse tekkis. Aga väärtuslikum tagasiside võimaldab teinekord mul rohkem mõelda ja erinevamatele asjadele juba keskenduda.
Ja kui see teema on vales foorumi osas või üldse vales keskkonnas, siis tõstke palun ümber või kustutage hoopis.
Alustav algaja,
Yerba (esimesi triibulisi oodates). -
Hea algus. Kui samasugust huvi ja põhjalikkust ka pikemaks jätkuks, võib kunagi rahagi tulema hakata. Paljalt P/E(G)-ga sa muidugi pääse. Kui asi nii lihtne oleks, oleks kõik inimesed maailmas juba miljonärid. Järgmine loogiline samm oleks vast investeerimiskirjanduse kallale asuda. Kui juba väärtusinvesteerimise suund huvi pakub, siis algatuseks ehk midagi väga klassikalist, nagu Benjamin Grahami "The Intelligent Investor". Kui sellest end läbi närid (hoiatan ette - tapvalt kuiv raamat) ja huvi endiselt alles, eks siis vaatab juba edasi. Seniks aga soovitan veel ostuotsustega oodata.
-
Ja järgmine samm oleks ka see, et õppida iseseisvalt nägema ja looma SEOSEID, miks asjad on nii, nagu need on, ja milliseks need tulevikus muutuda võivad.
-
Yerba, Sinu näol on tegemist musternäidisega sellest, milline üks alustav investor olema peab. Ilmselgelt oled Sa õppimisele juba praeguseks väärtuslikku aega kulutanud, viitsinud ise raamatuid otsida ja need läbi lugeda, teinud esialgsed analüüsid ning mis kõige olulisem - Sa ei karda küsida. Lisaks tundub Sul olevat aega ja perspektiivitunnet, et lasta oma otsustel vilju kandma hakata. Su kirjutist lugedes tekkisid mõned mõtted, viskan need õhku. Võid kirjutatut ise edasi arendada, paistad selleks üsna suutlik olevat.
Üldiselt on fundamentaalsel analüüsil pigem toetav funktsioon, mis peaks kinnitama või ümber lükkama varem paika pandud teesi. Sinu puhul alustasid natuke valest otsast, selekteerides grupi ettevõtteid nende finantsnäitajate järgi. Kuid pole hullu, ka põllu pealt alustades võib Rooma jõuda.
Suutsid välja selekteerida need ettevõtted, mis on kallid. Ometi ei ütle saadud tulemus mitte midagi selle kohta, kui head investeerimisobjektid on ülejäänud ettevõtted. Odavus ei pruugi tähendada ostusignaali, vaid võib olla probleemide tagajärg. Alustama peaks pigem sellest, millega ettevõte tegeleb ja millesse ise usud. Mis kasu on teadmisest, et XLNX ja MXIM on mingisuguste parameetrite järgi odavad, kui Sa ei oskaks kahe lausega kirja panna, millega need ettevõtted tegelevad? Teisisõnu puuduks Sul arusaam sektorist, toodete nõudluse kujunemisest, konkurentsiolukorrast ja paljudest muudest seostest, mida tuttavate ettevõtete osas on kergem luua.
Ometi oled Sa mingi valiku juba teinud, valides tehnoloogiasektori. Sellest võib järeldada, et oled tehnoloogias keskmiselt rohkem kodus ning orienteerumine erinevate tegevusalade lõikes ei valmista Sulle probleemi. Järelikult omad ka nägemust, milline riistvara- või tarkvaratootja võiks järgmise 5-10 aasta jooksul konkurentidega võrreldes paremini esineda. Või tead Sa midagi komponentide tootjatest? Või oled tuline Apple fänn? Vasta alustuseks nendele küsimustele ja alles seejärel vaata ettevõtte finantsnäitajaid, pidades meeles, et hea ettevõte ei pruugi alati tähendada head investeeringut, küll aga tähendab halb ettevõte alati halba investeeringut.
Tulles nüüd Sinu nimetatud finantsnäitajate juurde, siis üldiselt kombineeritakse erinevaid suhtarve koos ja võrreldakse turu keskmisega. See ei anna reeglina muud, kui hea enesetunde, et kõik endast olenev vigade vältimiseks on tehtud. Asi vist seegi, midagi paremat pole inimene suutnud välja mõelda.
P/E on kirvemeetod (nagu ka ülejäänud) ning selle interpreteerimisel on tuhat erinevat moodust. Numbrist endast tuleb alati rohkem vaadata kasumite liikumist ajast. Kõrge P/E võib tähendada absoluutvärtuses madalat kasumit, ülehinnatud ettevõtet, kõrge potentsiaaliga sektorit (investorid ootavad kiiret kasumikasvu, abiks Sinu mainitud PEG) või veel kümmet muud asja. Kõige lihtsamalt öeldes näitab P/E seda, mitmekordsel kasumil ettevõtte aktsia kaupleb. Siiski ei ütle see midagi põhjuse ega tuleviku kohta. Täiesti ebapädev on Sinu öeldud mõte, et mida madalam suhtarv, seda rajum kasum on tulemas. Ilmselt mõtled absoluutväärtuses, kus suured ettevõtted (nt. toorainesektor, kommunaalteenuste sektor) kauplevad madalal hinna ja kasumi suhtarvul ning teenivad ülisuuri kasumeid. Sellisel juhul tähendab madal P/E tõesti raju kasumit. :) Üldiselt kehtib aga madal P/E kõigi sektorite kohta, mis ei suuda majandusest tervikuna kiiremini kasvada. Seepärast ei ole kohane võrrelda tehnoloogiasektorit S&P 500 indeksiga, sest tehnoloogiaettevõtted on ajalooliselt kaubelnud turu keskmisega võrreldes kõrgemal suhtarvul.
Suhtarvude puhul peab alati meeles pidama sõltuvust üldisest majanduse olukorrast. Suhtarvud sisaldavad endas ainult olevikku ja mõnel juhul ka lähitulevikku, kõikudes seejuures koos majandusega. Kui kaks laeva on merel üksteise kõrval, ei tähenda see, et nad ei ole koos kaldast eemaldunud. Seepärast on vähemalt teoorias fundamentaalselt täpsem diskonteeritud rahavoogude meetod, keskendudes "tõelisele" õiglasele väärtusele, kuid sisaldades palju sisendite määramatust, kasutavad seda ainult inimesed, kes pole börsil kunagi ühtegi tehingut teinud. Ja mõned, kellele lihtsalt meeldivad numbrid... Üldiselt aga võiks nii koleda sõnavara ära unustada.
P/E kohta öeldu kehtib reeglina ka teiste suhtarvude kohta. Igal suhtarvul on omad head ja vead - P/S on päris oluline näitaja jaemüügiettevõtete võrdlemisel ning P/B varapõhiste ettevõtete hindamisel (nt. kinnisvara). Sinu mainitud beeta on juba kõrgem pilotaaž ning sinna ma ise ei roniks. Lihtsalt ei tea, mida beetaga mässamine juurde annaks, eriti alguses. Kui aga teoreetiline huvi suur, siis erinevate sektorite beetasid leiab fundamentaalse analüüsi ühe tunnustatuma tegija Aswath Damodarani kodulehelt.
Igal juhul edu ja jaksu investeerimisel ning nagu PeaLiK tunnustavalt ütles, siis korralik start on juba tehtud. "The Intelligent Investor" on samuti hea soovitus, aga loe seda raamatut kolme aasta pärast. Tegemist on suurepärase raamatuga, mida on raske lõpuni lugeda. Räägitakse legende, et paljud pole suutnudki... Minu oma on aasta aega juba sõbra käes, kusjuures too isegi ei vaja seda. :) Samas ei oskaks ka ise sellega midagi peale hakata. Lõpetuseks olgu öeldud, et Eesti vaieldamatult parim investeerimisalane raamatukogu asub LHV investeerimiskeskuses.
-
Tere hommikut ning tänud õpetliku ning suunava tagasiside eest. Kuna hommik on päris töine, aga soov vastata ja mõtteid avaldada on suur, siis teen seda nii hästi-halvasti kui oskan.
Madis Toomsalu - päris huvitav on lugeda, kuidas eemalt saab inimese ära profileerida. Jah, vastab tõele - ma olen ise erialaselt-tööalaselt tehnoloogiasektori inimene. Nägemused on küll olemas sel ajal, aga need on nii üldised ning neid evib vist iga inimene - vähemalt on kõigil oma arvamus sellest sektorist. Minu nägemus - kardetavasti kolib päris palju rakendusi ja tööalast ning isiklikku suhtlust mobiilsete seadmete peale. Sisetunne ütleb, et üheks selliseks kolimisplatvormiks on Apple tooteseeria. iPad on ka juba Eestis kenasti kasutustes ning sooja vastuvõttu leidnud. Eks see lihtsuse võlu on see, mis köidab paljusid selle juures. Ei pea midagi installima ega kompileerima - võtad toote karbist ja surfad reipa näoga netis või koostad dokustaate google docsis vms keskkonnas. Selles mõttes võiks panustada Apple peale küll. Aga kui nüüd seda nägemust üritan ümber kantida börsi peale, siis Apple graafikut vaadates ning sinna juurde fundamentaalsed näitajad kõrvutada - selle järgi midagi head ega ilusat ma välja ei loe...
Teine, mis mulle on jätnud kustumatu positiivse mälestuse juba alates noorusajast, on Microsoft. Ülimalt kasutajasõbralikud tooted ja eriti nüüd, kus nad on saanud hakkama väga hea op.süsteemiga Windows 7 näol. Ning muud mõnusad tooted, mida rahvas kasutab kenasti. üle maailma ca 90% ulatuses. Selles osas - sisetunne ütleb, et see ettevõte väga valusalt kukkuda ei saa või üldse areenilt ära kaduda. Selle põhjal ostaks küll hea meelega Microsofti aktsiaid. Aga see on vaid nüüd oma sektori kõrvutamine ja võrdlemine konkurentidega ja seda nö tavainimese mõtlemise põhjal. Täppisteadusena tunduvad ja emotsioonitud turu- ja muud analüüsia siia sisse pikitud ei ole.
Oracle - asjalikku konkurenti talle pole, kui jutt läheb andmetele ja baasidele maailma mõistes suurte ettevõtete seas. Seega ka - ütleks et päris monopolilaadne seisund ja tundub kindel ettevõte, mida võiks soetada.
Raamatutarkuse poole pealt - tegelikult vaatasin LHV raamatukogu lehe läbi ning leidsin sealt enda jaoks eesti keelset kirjandust (minu inglise keel investeerimissõnavara poole pealt vaadates pole suurem asi, seega pigem eelistaks eestikeelset kirjandust).
Kuna ma juba end piisavalt tunnen raamatute tagastamise osas (jah, kipuvad tähtajad meelest minema), siis ma tellisin eelmisel nädalal Apollo raamatupoest kaks raamatut, millest mõtlesin alustada. Iseasi, kas need on just nagu rusikas silmaauku, aga nime järgi tundus küll, et nende abil saan tunduvalt targemaks.
Raamatud ise:
1) Investori aastaraamat ( mõtlesin, et saan siit teada, mismoodi börs üldse toimib ja on toiminud (ajalugu on minu jaoks teadus, läbi mille sab teha tagantjärgi tarkust ning ehk leida ka lahendusi tuleviku jaoks) ja leiaks ka vastuse end painavale küsimusele, et miks peaaegu alati peale seda, kui ettevõte oma aktsiad börsile on viinud, see aktsiate hind kukub kolinal esimestel aastatel (see näide on nüüd meelevaldselt Tallinna börsi seisukohast, aga küsimuse olemus jääb)). See aastaraamat on küll 2007 aastast, aga mis siis.. ma usun, et põhitõed on ikka samad ka 3 aastat hiljem ehk tänapäeval. )
2) Omal jõul miljonäriks ( mõtlesin, et siit leian vastuse, kuidas investeerida rahapakk ära ning olla rahul sellega, et see pakk peab vähemalt aastat 5-10 olema investeeritud. Nii, et see pakk ei käiks-edasi tagasi erinevate aktsiate vahel.. mul ikka käed sügelevad õhtuti ja vaatan graafikuid ja kukkumisi ning tõuse ning mõtlen kaasa, et oh, miks ma ometi sinna ei pannud, vaat kui vägev, 10% tõusu ühe päeva algusega juba ).
Ega midagi - tuleb nüüd raamatutest tarkust taga nõudma hakata ning siis hiljem proovida raamatutarkus-endale rohkem tuttav aktsiate sektor ning sisetunne kuidagi kokku ühendada. Nii, et ükski osa sellest ala- ega ülehinnatuks ei osutuks. Võimalik, et see on jälle sammuke edasi arengus.
Vahel tabab mind ka väike nukker tunne, et ma ei valda erialast sõnavara ning kirjutan pigem nii, nagu mõtted peas jooksevad ja nagu kirjeldada oskan ning asjadest aru saan. Aga ma proovin end ka selles osas parandada.
Tänud vastuste eest foorumlastele ette juba,
Yerba -
Paraku valitseb eesti keelde tõlgitud investeerimisalaste raamatute osas tugev põud ning soovitada saab ainult kahte raamatut: Seppo Saario "100 igihaljast börsivihjet" ning Edwin Lefevre'i "Aktsiamänguri pihtimus". Mõlemad on klassika ning kohustuslikud iga alustaja laual. Kui Saario raamatust saab orienteerumiseks selged juhised, siis "Aktsiamänguri pihtimus" pakub hea sissevaate nii ajalukku kui ka investori peas valitsevatesse mõtetesse. Raamatuid on kerge lugeda ning mõlemad on saadaval ka raamatukogudes (Saario hetkel meilgi olemas).
Raamatute kohta ka kaks vanemat, kuid asjakohast foorumit: parim börsiõpik ja soovitage raamatuid.
-
2009.aastal avaldas Saario oluliselt mahukama õpiku pealkirjaga: "Saario investeerimisraamat. Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse", millele tasub kindlasti pilk peale heita. Ka antud teose leiab LHV raamatukogust.
-
Eesti keeles on ilmunud ka Robert G. Hagstromi "Warren Buffetti tee", mille võiks alustajale antud valdkonnas kohustusliku kirjanduse hulka arvata.
-
Tänud kirjandusviidete eest. Lõunalt tulles käisin Apollost läbi ning ostsin lugemisvaraks Seppo Saario - Investeerimisraamat : Kuidas ma investeerisin börsiaktsiatesse. Mõnusalt agusihvkalik pealkiri ja natukene raamatu vahele kiigates juba oletan, et see on meeldivalt lihtne lugemine ka tavakodaniku jaoks.
-
Huvitav:
1. Kuulsin kuskilt, nagu oleks Apollo pankrotti läinud?
2. See on vist Seppo Saario uus raamat. Vanem raamat on 100 igihaljast börsivihjet. -
1. Pagan, siis APOL enam ei kõlagi nii hea soovitusena :)
2. Uus raamat jah. Ma juba suutsin selle pealkirja enne raamatupoodi sassi ajada. Liikusin neile vaikselt kassasse ning küsisin, et kas on härra Saario uusimat raamatut. Kuna mu riietus ei olnud ülikond ja viigipüksid, siis esimese hoog pakuti kohe enimnõutud Soome kirjanduse üllitist: "Joomahullu Päevaraamat". Saime siiski riiuli ääres leitud Saario investeerimisraamatu. -
Niimoodi, investeerimisraamatuga kenasti algus tehtud ning pikaajalise investeerimise jaoks jäid minu jaoks kõrvu peamised mõtted ja soovitused, mis on järgmised:
- Investeeri selliste ettevõtete aktsiatesse, millel on võimalikult suur turuosa (ma võtsin eesmärgiks leida endale tuttavates sektorites ettevõtteid, mille turusa oleks laias laastus ca pool kogu turu mahust). Veel parem, kui konkurendid on väga väikese turuosaga või suisa olematud. Suur ettevõte küll tihtipeale toodab aeglasemalt kasumit, aga see eest on ta suhteliselt kindel ost - ta ei kao kuhugi päevapealt ja tõenäoliselt on ka väga pika aja peale siiski alles ning toimetamas. Väikese turuosaga ettevõtted võivad mõne huvitava toote ja ideega välja tulla ning sealt tulev kasum oleks sellisel puhul ka suurem, aga see on juba riskialtimate inimeste jaoks. Ühesõnaga - suurima turuosaga ettevõte jahvatab kasumit aeglasemalt, kui kindlamalt.
- Investeeri sellistesse ettevõtetesse, kes maksavad aktsia pealt dividende. Dividendidest peaks aastate pikkusel ajal kogunema juba kopsakas summa. Ning dividendiakstiate omanikke turu kõikumine väga ei sega ning ka uni on omanikel rahulikum. Muud aktsiad, mis dividende ei maksa, on vaid tõusule ja langusele orienteeritud ning nendest kasumi saamiseks peab rohkem ette mõtlema ja mõistatama, mis järgmistel ajahetkedel juhtuma hakkab. Et peab rohkem kätt- ja mõtetpidi börsimasina küljes olema.
- Osta tasub siis, kui turg on vaikselt hakanud end ülespoole vedama. Pidi olema massipsühhoosi moodi asi, et siis üritavad paljud ostma hakata. Languse faasis ei soovitatud osta. Aga mul jäi selgusetuks, kas ajaühiku peaksin ise juurde siia mõtlema endale sobivalt? Kas selleks tõusuks võib olla üks päev, nädal, kuu? Kuidas soovitaksite?
Alljärgnevalt püüan midagi oma mõistuse piires edasi algelist analüüsi nikerdada, toetudes oma eilsele kogemusele selle toreda tabeliga ning lisades nüüd natukene raamatutarkust juurde. Olge head, tõmmake mul tuure maha kui ma asju liialt läbi roosade prillide näen :)
Microsoft - MSFT
-turuosa suurus ( 211,4B / 511,0 B)
- dividendid 2,10
- P/E suhtarv - sain nüüd targemaks, et seda ei saa üldiselt võtta alati, vaid võimaluse korral võrrelda oma sektoris võrreldes konkurentidega. MSFT puhul on see madalama poole peal antud sektoris. Kasutasin võrdluseks seda tabelit: http://biz.yahoo.com/p/821mktd.html
- P/B suhtarv - 4,59 - antud sektoris ka üks madalamaid. Sain aru, et mida madalam on see number, seda soodsam on ettevõtte aktsiaid osta. Viide: http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/P/B_suhtarv
- PEG - 1,04. Selle arvu järgi ei ole ettevõte oluliselt ülehinnatud. Tarkinvestori lehelt vaadates sain arusaamise, et kui PEG on alla 1 (näiteks 0,8), siis oleks alles mõtet osta. Aga kui see on 1 ringis?
- P/CF suhtarv (midagi uut minu jaoks). Antud sektoris on Microsofti Price to free cash flow keskmise suurusega, võrreldes teiste ettevõtetega.
- ROE - näitab, kui palju tulu sisse tuleb ettevõttele, võrreldes tema oma enda varadega. Microsofti puhul on see kõrgemapoolne, võrreldes antud sektoriga. See peaks olema ainult hea uudis ju.
Selle kõige põhjal ma investeeriks Microsofti küll. Ja laseks sel investeeringul aastat 5-10 lihtsalt tiksuda.
Intel corporation- INTC
- turuosa ( 105,7B / 189,4B )
- dividendid 3,30
- P/E - üks madalamaid oma sektoris. AMDl oli see veel väiksem, aga mis sest ikka.
- P/B - keskmisepoolne
- PEG - 0,79 - tarkinvestori järgi peaks seda ettevõtet nüüd päris palju ostma.
- P/CF - 112,53 ehk siis keskmisem või no, keskmisest nõks kõrgem.
- ROE - keskmise kanti pigem. Et siis tulu tuleb ja vara on, aga tulu ei ületa oluliselt varasid?
Võiks ka investeerida sinna, praeguses tarkuses.
Nokia - NOK
- mis köitis Nokia juures, on dividendid. Aktsia hind on 10 dollari juures, aga iga kvartal jagatakse siit ca 50 senti dividendideks. Ehk siis laias laastus toodaks aasta peale 10 dollarit dividendidena 2 dollarit lisaks ehk 20%. Tjah, kas see ka iga aasta nii võib olla, on iseasi muidugi...
- turuosaga väga hõisata ei ole, aga siiski kolmandik on Nokia käes ( 36,2B / 127,6 B)
P/E - valdkonna keskmisest nõks suurem
P/B - madalamapoolne - ehk siis olek soodne osta
P/CF - valdkonnas madalamapoolne.. ehk lausa madal. Kuigi selles valdkonnas kannab päris palju ettevõtteid P/CF arvu miinusmärgiga - kas see on eriti õnnetu juhus?
- ROE madal. päris madal kohe. ehk siis varadekohta tuleb 7% tulusid juurde vaid..
Ei oskagi midagi arvata täpsemalt - kui Nokial on plaan dividende jätkata, siis oleks see päris tulus ost, ma usun. Aga mida arvavad minust targemad?
Kas oleks mõistlik neid aktsiaid osta võrdsete summade eest? Ehk siis 1/3, 1/3 ja 1/3 summast.. -
Andmed Nokia dividendi kohta peaks küll üle kontrollima. Aastane dividenditootlus 20% globaalse suurfirma poolt oleks iga investori "wet dream".
-
Yerba, kas tahad saada dividende või tahad teenida aktsia hinna kasvult? Esimesel juhul sobivad tavaliselt stabiilsed (suur)firmad, teisel juhul (agressiivses) kasvufaasis olevad (väike)firmad.
Aktsia hinna kasvult teenib tavaliselt rohkem, kuid ka riskid on suuremad, s.t. võib ka kaotada rohkem. Dividendistrateegia sobib rohkem kapitali säilitamiseks või selle mõõdukaks kasvatamiseks.
See on muidugi lihtsustatud üldistus. -
Minu viga - jah, kord aastas siiski jagatakse Nokia poolt. Aga ka seda pole mitte vähe.
Aga selline kaudses ja otseses sõnas "wet dream" peaks siis olema dividendide osas Tallinna vesti. Viimati anti lausa 25 krooni dividende per aktsia. Mis on inimeste huvipuudus nii häid dividende tootva aktsia vastu?
Dividendide jagamise aeg oli aktsia laias laastus 10 euro kandis ning dividendiks 1.60 eurot.... -
Ouna Ants - tahaks teenida pigem dividende ning magada öösiti rahulikumalt. Ning väga äkilised tõusud on toredad küll, kui nendega ei kaasneks ka äkilisi kukkumisi..
Nii et, pigem just panustaks Microsofti, Inteli ja Nokia alla.. kuivõrd mõistlik see oleks, see on nüüd iseasi. Raamatutarkuse ja netist loetu põhjal paningi siia oma mõtteterad ja mõtisklused eelpoolnimetatud aktsiate kohta. -
Poliitiline surve veehinna langetamiseks olulisel määral.
-
Yerba, sel juhul võiksid vaadata ka Leedu Telekomi ehk TEO-d. Ja loomulikult kaaluda investeerimist sobivatesse fondidesse, kus sinu eest teevad tööd prof. fondihaldurid.
-
TEO-d on mul septembri algusest juba 10 000 tk juba olemas. Sisetunne ütles, et toredad dividendid ja miks ka mitte.. Baltikumist midagi rohkem mõistlikku ei ole.
Kaks fondi on ka olemas lisaks TEOle. Ning aktsiatest SIE, TEF; SAMAS, INVEB..
Aga vaataks nüüd just USA turu poole.. -
Yerba, siis oled juba "Eesti mõistes" proff :)
Soovitan liituda ka LHV Pro-ga, seal samuti aeg-ajalt häid ideesid. -
Osta tasub siis, kui turg on vaikselt hakanud end ülespoole vedama. Pidi olema massipsühhoosi moodi asi, et siis üritavad paljud ostma hakata. Languse faasis ei soovitatud osta.
Väga vaieldav soovitus. Mina näiteks eelistan osta just langusperioodidel ning mida sügavamaks langus muutub, seda suuremate summadega ning ka vastupidi - tõusufaasis müüa ning samuti järjest suurenevalt. Kui tahad teada, miks ma nii teen, uuri milles seisneb selline investeerimistehnika, nagu Value Averaging.
Siin ka üks statistiline võrdlus selle tehnika tulususe kohta. -
osta tasub odavalt ja müüa kallilt - siit on ainult 1 samm loogilise järelduseni, et osta tuleb languse ajal ja müüa tõusu ajal
-
Tänud, Pealik! Täiesti uudselt huvitav lähenemine. Aga seda ei saa ma paraku läbi viia selles osas, et planeerisin iga kvartal oma töisest tulust panna kindla summa aktsiate alla, st summa, mida alla panen, on siis iga kvartal sama suur. Raamatu järgi peaks ka see olema mõistlik meetod - sellest oli kirjas Seppo Saario investeerimisraamatus. Koos matemaatikaga.
Kogu alljärgnev jutt käib mul investeeringust, mille pikkuseks ma soovin 5-10 aastat. Pigem 10 aastat isegi. Ja kindlasti mitte alla viie aasta. Sestap ka ebamäärane vahemik 5-10.
Suurem summa on mul ära nüüd jagatud ning peaaegu kõik dividendiaktsiate alla. Ülejäänud raha investeerimiseks hakkab siis laekuma igapäevasest töisest tulust.
Ma ise jäin eile õhtul mõtlema selle üle, et kas meelerahu ja usk ettevõttesse, mille aktsiaid omad, on üldse oluline? Kirjasõna ütleb meile, et börs ja turg on emotsioonitu numbrite jada ning teda ei huvita, mida investor arvab või tunneb. Aamen.
Aga mind valdas millegipärast õnnis rahulolu eile peale Inteli ja Microsofti soetamist. Läksin rahuliku südamega magama ning ma ei mõelnudki enam sellele. Ning, mis kõige olulisem - seekord oli uni täiesti mõistlik ja tavaline. Siiani peaaegu iga öö olen näinud unes numbreid ja graafikuid. Viimati ärkasin õndsas teadmises, et Arco vara aktsia maksab 80 eurot tükist. Ning ka vastupidi - et Ameerikamaa on vallutanud pakistanid ning hindud ning netijuhtmed on läbi lõigatud ja ma ei saa läbi LHV enam USA turule ligi...
Unenägudest võiks lausa omaette teema teha - ma kaldun arvama, et ma ei ole ainuke, kes seoses selle investeerimisteemaga on näinud segaseid ja omamoodi asju unes.
Nii et - kas meeleseisundid rahu ning kindlusetunne võivad olla üldse määravad või asjalikud? Rahu eelkõige sellel suunal, et isegi kui soovitud aktsia peaks langema poolevõrra, siis ei kiirusta seda müüma ning teadmine, et küll ta kunagi end uuesti kokku võtab ja olnud tasemele tagasi liigub.. selline kindlustundega põimitud rahu.
Rahu ka selles osas, et kodanik on leidnud suuna, mis talle sobib ja ei põtki enam erinevate variantide vahel ringi. Arvestades eriti seda et neid erinevaid variante on vahepeal näiteks kogunenud juba tükki 30 ning nende kohta info hankimine ja nende võrdlemine läheb juba päevatööle sarnaselt mahukaks ära. Härra Saario kirjutab nii kenasti, et võiks olla erinevatest sektoritest aktsiaid kokku tükki 3-8. Täiesti sobib minu meelest selline idee. Siis on riskid hajusamad ja kogu portfelli väärtus kasvab üldiselt siis, kui börsiindeks tõuseb. Ja langeb siis, kui indeks allapoole tuleb. Aga dividendid tiksuvad vaikselt edasi ning langus ja tõus väga ei segagi.
Või on kõige parem siiski emotsioonitu seisund asja juures? -
Aga seda ei saa ma paraku läbi viia selles osas, et planeerisin iga kvartal oma töisest tulust panna kindla summa aktsiate alla, st summa, mida alla panen, on siis iga kvartal sama suur.
See ei ole nimetatud tehnika läbi viimisel takistuseks. Jaga oma kvartaalne makse kaheks osaks - üks osa väärtpaberitesse; teine likviidsusfondi. Turu langedes suurendad osa, mis läheb aktsiatesse; turu tõustes suunad jällegi rohkem likviidsuspuhvrisse. Kui turg langeb kõvasti, hakkad vaikselt ka likviidsusfondi kogunenud vahendeid väärtpaberitesse ümber tõstma jne.. -
Siin paistab minu jaoks üks takistus veel olema - kvartalis olen plaaninud investeerida maksimaalselt 1500$. Ehk siis - pideva ümbertõstmise tulemusena moodustab tehingute tasu juba ka päris mitme protsendilise osa kogu ostudest. Ole hea, anna teada, kui mul on siinkohas tekkinud loogikaviga.
-
http://www.google.com/finance/stockscreener
Google`l on päris hea aktsiate filtreerimise võimalus.
Pannes peale omad piirangud saad kohe kätte vastava P/E ja dividenditootlikusega aktsiad.
Ise kasutan! -
P/E - näitab aega mis kulub ostuhinna (soetatud aktsia hinna) tagasi teenimiseks.
Ehk, kui P/E on 16 siis tähendab see seda, et kulub 16 aastat tagasi teenimaks soetushind (on see siis 5€ või 290$, oleneb kursist).
Sedasi olen Saarioise raamatust aru saanud. -
Uh oh - uurisin nüüd seda google stockscreenerit. Vägev värk, peab ütlema. Reastasin aktsiad kenasti dividendide järgi - ning... tekkis tunne, et olen saanud midagi nigeeria kirjavara moodi lausa - selgitage, kui viitsite, kuidas saab ettevõte maksta 40% või 20% aastas dividende.. see tundub liiga ilusana et olla tõsi.
Pean silmas neid ettevõtteid:
39,20% dividende - Alon Holdings Blue Square - Israel Ltd (BSI) : http://finance.yahoo.com/q?s=bsi
19,10% dividende - American Capital Agency Corp. (AGNC) : http://finance.yahoo.com/q?s=AGNC
Igatahes tundub liiga ilus, et olla tõsi. Kas nad on tõesti reaalselt olemas olevad ja need numbrid peavadki paika?:)
Või on nendega mõni tõsine kiiks või oht küljes siiski.
Segaduses,
Yerba -
INTC
Ma olen ise lisaks fundamentaalile võtnud kõrvale ka tehnilise - sisenemise/väljumise ajastamiseks.
INTC, kui nüüd tehnilist vaadata siis allest otsitakse oma põhja. 4 põhja järjest need kõik on olnud järjest sügavamal. Kui hind tõuseb üle 22$ siis on august välja rabeletud.
@ Käive on kasvanud kuust kuusse.
@ Kasum on kasvanud
@ Rahalised varud katavad 2x laenukoormuse ja käibevara katab 4x kohustusi.
Numbriline pool on korras, aga tundub, et turg ootab uudiseid, häid uudiseid. -
Kas INTC ei hoiatanud alles?
-
MSFT
Soovitan sul ROE ja ROI-d ka vaadata.
@ 6 kuu kokkuvõttes on käive viimase 3 (2007-2010) aasta parim 62 484 mln
@ sama kehtib ka kasumi osas 18 760 mln
@ Marketable Securities + 6 000 mln vs 2009 6kuud (31 283 mln)
@
Tehniline näitab praegu külgtrendi. See on hea märk languse pidurdumisest.
Ehk telefonituru vallutamisplaanid annavad aktsiale uut hingamist ja tõusutrendi.
We'd heard October. We heard Europe in October. We heard next month. Now, Neowin cites anonymous sources that Windows Phone 7 will arrive in the UK, France, Spain, Germany and Italy on precisely October 21st, and is preparing a good deal of marketing fanfare to support a fancy October 11th unveiling in New York City. We can't say whether the rumor's correct, but it's certainly picking up steam, as these particular numbers were independently reported by Pocket-lint and the Spanish publication El Economista earlier this month as well. Now all we need is an alleged US release date -- misery loves company, right?
http://www.engadget.com/2010/09/26/microsoft-prepping-windows-phone-7-for-an-october-21st-launch/ -
mina arvan, et INTC ei ole praegu hea valik.
osta odavalt ja müü kallilt - seda peab veel kõvasti ootama siin. -
Tjah - ma läksin pikema aja peale välja - nagu kirjutasin ka üleval pool. Kui ma õigesti aru sain, siis pika aja peale ei oma aktsia kõikumine suuremat tähtsust - pigem see, et intresse aktsionäridele jagatakse. Ja muidugi tore boonus, kui 5 või 10 aasta pärast needsamused aktsiad maksaks rohkem kui praegu. See sisse-välja liikumine on ka iseenest tore asi, aga siis peab pidevalt asjaga kursis olema ja uurima, mis teoksil. Pigem ma eelistaks varianti - set it and forget it.
-
Ja mis intressikaid veel puudutab, siis mõtlesin pikaks ajaks võtta lisa veel erinevatest sektoritest.
Philip Morris International PM
Altria Group Inc MO
Raytheon - RTN
GlaxoSmithKline - GSK
Pfizer Inc - PFE
Nokia - NOK
Siis võikski olla USA turu portfell olemas ja tiksutaks seda reipalt mitmeid aastaid... -
NOK vaheta AAPL-i vastu ;)
-
NOK nigu soome firma neh. PM soovitan välja jätta kuna suitsetamine on down tänapäeval. Ravimid, seda penskarid ostaksid, see on suht bulletproof äri. PM asemel võibolla koka või pepsi või mäk. AAPL ei soovita 10 aasta perspektiivis sest 10 aasta perspektiivis on ettevõte 10 X tõusu läbi teinud, ning liiga sõltuv mingitest konkreetsestest toodetest, kui võrrelda NOKIA ga siis nokia toodab telefone, savi mis mudelid savi mis värvi savi mis kogus müüb samapalju toodab samapalju, a kui AAPL oma tootega tiba kanni paneb ongi sul aktsia rõõmsalt -30 % kohe, liiga ebastabiilne ja emotsionaalne.
-
Ahjah 5 aasta perspektiivis, igasugu kirjastused ja ajalehed on down änd out.
-
Kõik on väga tore, aga.. eelmiste perioodide numbreid teavad kõik. Võtad viimase aruande ja pilt üsna kiiresti paigas. Kui kõik teavad, siis kuskohast tuleb eelis teiste ees? Ja kuivõrd suudavad varasemad numbrid tuleviku numbreid ennustada?
Kui igasugused ekstreemjuhtumid välja jätta, siis üldjuhul on ainukesed olulised numbrid need, mida veel keegi ei tea täpselt.. ehk siis järgmiste perioodide numbrid. Ja just nendele peaks keskenduma. -
Yebra, rohkem, kui kord kvartalis polegi reeglina vaja tehinguid teha. Vajadus portfelli varaklasside jaotust korrigeerida (e. tõsta likviidseid vahendeid väärtpaberitesse või vastupidi) on pigem erand ning peaks ilmnema vaid turu ekstreemumite korral. Kui porfelli tegelik tootlus hälbib planeeritust mõne protsendi võrra, pole veel vaja sekkuda. Enda jaoks on +/-15% see hälbimise piir, mis nõuab tähelepanu.
-
jim: Eelis teiste eest tuleb nende turuosa suurusest, mis tihti peale on tervest turust lausa üle poole. Ning teine väiksem pool on siis järelikult konkurentide peale kokku. See turuosa suurus peaks tagama kindlustunde, et ettevõte päevapealt ära ei kao ning aktsiad täiesti ära ei ikaldu. Ära kõvasti löö nüüd jim, selle tarkuse lugesin raamatutest :)
PeaLiK: Jah, tulevikus kord kvartalis täiesti sobib tehinguit teha - siis ei lähe ka teenustasid liialt suureks.
Tin: Koka või Pepsi - hea mõte, vaatan kohe, kas jagavad dividende ka :) Applet ei ole mõelnud ka, kuna ta ei kipu dividende maksma..
Paar lehte ülevalpool kirjutasin kummalistest dividendiaktsiatest ka, et mis te nendest arvaksite? Kas keegi siit on midagi nii julgelt-nigeerialikku proovinud kunagi ?:)
Tsiteerin ennast:
Pean silmas neid ettevõtteid:
39,20% dividende - Alon Holdings Blue Square - Israel Ltd (BSI) : http://finance.yahoo.com/q?s=bsi
19,10% dividende - American Capital Agency Corp. (AGNC) : http://finance.yahoo.com/q?s=AGNC
Igatahes tundub liiga ilus, et olla tõsi. Kas nad on tõesti reaalselt olemas olevad ja need numbrid peavadki paika?:)
Või on nendega mõni tõsine kiiks või oht küljes siiski.
Segaduses,
Yerba -
jim, hmm, a kui panustada dividendide peale, siis ei pea ju olema eelist teiste ees, lihtsalt istud ja ootad mida ringisebivad pintsaklipslastest yuppied (peale boonuseid) koju tassivad ?
Aga eks divikatega ole see küsimus, kuio tihti nad divikaid maksavad, võibolla see 40 % maksti ca 5 aastase pingutamise tulemusena, enne kui ettevõte pillid kokku pakib, eks seda peab jah vaatama ja tausta uurima. -
Yerba, pidasin silmas sinu eelist teiste investorite ees, kellele on sama informatsioon sama hästi teada. Kui kõik teavad sama asja, siis kuskohast tuleb ühe investori eelis teise ees?
Tin, dividendide puhul ka ju samasugused küsimused, et kui püsiv on dividend, kuidas muutub edaspidi jne, mis mõjutab nii dividend yieldi kui aktsiahinda.
Ühesõnaga, minu meelest on ainult varasemate numbrite vaatamine üsna kasutu, kui ei osata ette näha, mis tulevikus toimuma võiks hakata. -
Minu eelis teiste ees? Sellele ma pole mõelnud küll. Ehk see, et kõik ei ole minusugused, vaid proovivad raha teenida odavalt ostes ja kallilt müües. Pika aja peale see ei ole enam nii määrav ju. Ma proovin aegapidi dividende tiksutada. Aeg - jah, see peaks olema minu eelis osa investorite ees?
-
jim, seda küll, eks jah enamus playereid üritavad opereerida minevikuga ning ka pisut olevikuga, selleks, et ette ennustada tulwevikku, aga see on juba inimloomuses. A eks mõned asjad toimuvad innertsist ka, üks huvitavaid asju mida ma olen täheldanud ongi just innerts, ehk siis kui suurettevõte vajub siis vajub aeglaselt (välja arvatud enron jne, aga ka neil oli oma aeg vajumiseks) samas ka kui tõuseb siis tõuseb aeglaselt, aga huvitav kas keegi on seda inertsi kuidagi ka valemitesse paigutada üritanud, ma mõtlen just rohkem fundamentaali kui tehnilist osa. Näiteks seda, et kui ettevõtte juhtkond on nõrk, ning laenud on suured siis staistiliselt kui kiirelt üldse on võimalik ettevõte sellest august välja tuua või siis kui kiirelt ta põhja mina võiks.
Yerba, see ei ole eelis, kui sa sõidad mootorpaadiga siis see ei ole eeliseks ratsavõistlusel, ehk siis võta ja vaata ikka sama klassi tegelasi, ehk siis turul on Treiderid/Investorid/Pensionifondid neil kõigil on erinev strateegia, sinu strateegia on siiski kõige läghedasem pensionifondiga, enamus pensionifonde performib väga nõrgalt, ma arvan, et võta vaata mõne pensionifondi strateegia näiteks LHV oma ja siis uuri seda natuke. -
NOK on dinosaurus. Turuosa on kaotanud innovatiivsetele ja agresiivsetele ettevõtetele.
Jah NOK teeb telefone, aga tänased nutitelefonid (kus NOK on ilmselgelt nõrk) on hinnaga 1600.- EEK ja NOK tava mobiil on normaalsed 4000.- EEK. Siis turg on liikunud juba ammu teise suunda.
Viimase 3 aasta NOK trend on DOWN! Viska ka pilk graafikule. -
to Yerba
kõik analüüsi meetodid on head, aga parema tulemuse ja tootlikuse annavad nad koos kasutades.
Ise kasutan:
ettevõtte analüüsiks fundamentaali ja finantsnumbreid
sisenemiseks/väljumiseks tehnilist
Mulle meeldib, et sa (Yerba) oled omale mingi investeerimisstrateegia välja mõelnud, aga "õpi teiste vigadest".
Oled sa siin foorumis lugenud teemat, kus üks investeeris Eesti aktsiatesse 50 000.- EEK-i ja aastaseks tootluseks sai -47%!
Millega ta vea tegi? Kui vastad ära siis anna teada :) Sina, kui investor peaksid oskama oma arvamust sellisele asjale andma. -
Tahaks ka öelda, et ole kohutavalt ettevaatlik mingite traditsiooniliste meetodite rakendamisel väga dünaamilistes sektorites nagu mobiilseadmed jms. Tuleb mingi apple, teeb amps ja nelja kvartali pärast on 40% turuosaga ettevõttel 90% kasumist läinud.
-
Kui otsida turvatunnet pikaajalisest investeerimisest siis võta ette tervishoiu sektor/meditsiin
-
Teet52, ma ei tea mis vea ta tegi aga võin vaid oletada - lükkas kõik portfelli eesti omade alla? Et oleks võinud sinna võtta sisse ka üle ilma ka aktsiaid - vähemalt raamatus oli märgitud, et tasub võtta erinevatest geograafilistest punktidest ja valuutades. Kuigi üldise globaliseerumise tagajärjel see ei ole enam nii oluline, kui aastat 10 või 20 tagasi... Ehk siis nüüd on üks maailm kõik.
Vaatasin veel natukene ringi nö äkilisemate aktsiate hulgas. Mõlemad siis dividendikad, aga numbrid on päris suured.
Teet52, kui Sul on viitsimist või huvi, kas saaksid neid kirjeldada nö enda keeles -
Chimera Investment Corporation (CIM) - fundamentaali järgi - P/E, PEG, beta - nagu polegi kõige hullem. Iseasi, kust see aktsia need 17% dividende aastas kokku kraabib...
Cellcom Israel Ltd. (CEL) - fundamentaali järgi pole ka midagi väga nihu ega põhjas ju. Huvipakkuv on selle aktsia juures selline kirje: 1y Target Est: 107.42 . Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis grupp seltsimehi arvab, et see aktsia peaks aasta jooksul liikuma või olema liikunud 107$ peale? Müstifikatsioon mu meelest.
Igatahes - huvi pärast võtaks midagi sellist äkilist portfelli juurde.. protsentuaalselt 2% portfelli mahust. Et kui ära ikalduvad, siis ei ole kurb olla. Ja kui vägevalt idanema hakkavad (ei tea mille baasil küll), siis saab leiva peale pasteeti panna õhtuti :)
