LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Mida kuradit teeb Swed oma pensionifondidega??

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Swed pensionifondide tootluste teemal:



    Juuni: "Swedbanki pensionifondid ei hakka kunagi pakkuma parimat tootlust" http://www.e24.ee/?id=270463

    September: "Meie kliendid ei taha suurt tootlust, sest see põhjustab suuri kaotusi" http://www.e24.ee/?id=315192

    Oktoober: Swedbanki pensionifondide eesmärk on pakkuda turul ka parimat tootlust.. http://www.e24.ee/?id=332730



    Ning kuidas Swedbank planeerib üldse tuleviku tootlust?



    Roburi juht: "Ütleme, et riskivaba määr on 4-5 protsenti järgneva paaril aastal ja siis peaks sul veel olema riskipreemia aktsiaturult ja ma ei arva, et aktsiaturg näitab nii tugevat kasumit nagu ta on teinud viimane aasta või poolteist, sest see on tüüpiline kiirendus, mis tekib äritsükli varajases faasis. Arvan, et aktsiaturul on kiirem tõus seljataga. Kuna me oleme fondidega aktsiaturul rahvusvaheliselt jaotunud, siis ütleme, et 10 protsenti või enam tuleb aktsiaturult. Seega me saame kokku keskmiselt kuskil 10 protsenti. http://majandus.delfi.ee/news/uudised/swedbank-lubab-pensionifondidele-senisest-kordades-paremat-tootlust.d?id=34309641

    Aga 5 päeva varem: "Pikemalt ettepoole vaadates on suuri tootlusenumbreid raske oodata võlakirjaturgudelt. Valitsuste võlakirjade intressitasemed on ajalooliselt madalaimad ning ka riskantsemate võlakirjade krediidipreemiad lähenevad ajalooliselt madalamatele tasemetele." http://www.ap3.ee/article/2010/10/22/poolte-pensionikogujate-varal-nullkasv
  • ja kõige lahedam asi ..palju on EESTI AKTSIAID SWEDi fondides?
  • Päris häbiasi, et Swedil pole Eesti aktsiaid fondides. Kuhu kurat peaks veel eurotsooni minekul investeerima. Swed ei usu Eesti majandusse..
  • Keerati oma sittbondidega jama kokku ning nüüd üritatakse end igasugustest Eestiga seotud varadest distantseerida ja teha nägu, et niiviisi ongi õige ja kuidagi seeläbi oma renomeed ja usaldusväärsust taastada. Ongi kõik.
  • Reklaami olete jälginud nende fondide kohta?
    Mulle on jäänud mulje, justkui, et tooge raha siia, me vaikselt toimetame, ega siit midagi suurt tule ja ega ei saagi tulla , seeeest on hea rahulik, saate selle seaduse pügala täidetud mis nõuab pensionifondi omamist.'
    Me siin vaikselt koorime oma tasusid ja ajake läheb?
  • keegi peaks hakkama ajama seadust, et mingi 5% kuni 10% pandaks kohalikule turule ..ei ole vaja nagu Poolas, kus seadus nõuab 85% kohalikule turule. aga lihtsalt ...eestlased peaks osa saama Eesti majandusest.
  • ärritusid selle tänase delfi jutu peale?
    mr koppel & co?
  • to: abe

    Sa oled ebaõiglane. Eestlane toetabki Swedi fondidesse investeerides Eesti majandust.
    1) Fondijuhtide palgad tulevad tagasi tarbimisse
    2) Piho fondist läbi käinud raha jõudis ühel või teisel moel samuti kohalikku majandusse
    3) Fondide haldustasude arvelt kasvab Swedbanki aktsionäride vara mis omakorda tõstab tervikuna Rootsi riigi rikkust mis omakorda trickledown / ühendet anumate loogika kohaselt ka siinset heaolu kasvatab

    Lisaks aitavad Swedi fondid kohalikke investoreid konjunktuuri põhja ja tipu määramisel. Kui Swed läheb rahasse või madalasse riski, siis investoril õige aeg riskantsetesse varadesse minna. Kui Swed võtab riski, siis aeg liikuda rahasse.

    Seega on Swedi pensionifondide bashimine alatu, kuna tegelikult on tegemist sotsiaalse ettevõtluse ja community outreachi toetamisega.
  • Oot, mitte ei taipa, miks peaks Eesti pensionifondid oma raha panema kohalikule turule lausa seaduse jõuga? Mida tähendab "peaks osa saama" ? Et kui mõni "kruu" otsustab minna oma börsiettevõttega meediaturgu "vallutama", siis peaksid kõik pensioniosakute omanikud seetõttu kannatama?
  • Huvitav, kas keskmine eestlane on loomult meeldiv ( sõbralik, lahke, abivalmis jne. ) inimene ?

    Kes õiget vastust teab, saab ilmselt lahenduse paljudele teistele tulusatele küsimustele !
  • muideks,
    et rootsis on olnud jätkuv tõus turgudel pikka aega, siis nood soovitused mida stoki sweed jagab , on olnud vägagai tabavad.
    mulle vähemalt tundub
  • No ei tasu nii äärmustesse minna. Minu arust on SEB, Swedi ja Nordea (ilmselt nimekiri jätkub) pension Eesti varadest eemal ja seda mitte põhjusel, et nii oleks nii sisuliselt kui moraalselt õige, vaid seetõttu, et nii on ilmselt keskmisele inimesele lähiajal kerge toodet müüa.

    Muidugi lõpuks taanduvad pensionifondid tavaliseks äriks, kus määravaks polegi asja sisu, vaid turundus. Paraku küll teeb LHV nimetatud ürituste elu oma tootlustega veidi keeruliseks.
  • Eestis kohe kindlasti ei ole vaja pidevat allokatsioonikohust kohalikule turule. Poola case on erinev Eestist. Poola on CEE keskriik. Masiivne nii pindalalt, rahva-arvult, kapitalilt, poliitiliselt mõjujõult kui ka ... . Poola pensionifondide allokatsioonikohus oli mõttestatud ja geniaalne strateegiline otsus kuna kapitalitur oli välja arenemata. Pealegi on riik nii suur, et aktsiaturg suudab pensionifondide raha vastu võtta. Ja kui ei suuda, siis käivitub viljastav protsess mis kutsub kas uusi oma riigi ettevõtteid börsile saabuma või imeb ka muu CEE firmasid sinna. Nagu praguseks on ka juhtunud. Mis ühtlasi tähendab seda, et pensionifondide raha ei hakka niisama turuga manipuleerima. Aga nüüd vaatame väikest Eestit. Ei, ärme vaatame väikest Eestit, vaatame Gild TOP100 või ÄP TOP500 tabeleid ja mõtleme IPO pipeline üle. Pilt on kurb. Massiivse hulga firmadest tuleb börsivõimeliste ettevõtete nimekirjast kustutada. Need ettevõtted:
    * on juba Tallinna Börsil
    * on välisbörsidel kaubeldavate välisfirmade kohalikud tütred
    * on välisfirmade tütred kuid väheusutav et nad börsile lähevad kas iseseisvana või läbi emaettevõtte noteerimise
    * on kas Eesti omanike või välisomanike eraomanduses ja on suure kindlusega võimalik väita, et omanikud ei lähe börsile
    * on riigiettevõtted

    Nendele välistavatele kriteeriumitele vastab julgelt suur osa nimekirjas olevatest ettevõtetest. Nimekirja vaadates Tallinna Börs väga laias üldplaanis ongi saavutanud oma maksimaalse taseme kuhu areneda. Mcap´lt pigem vähem, sest TOPides kõrgel kohal olevad ja suuremat Mcap´omavad vabad ettevõtted on riigiettevõtted mis teoreetiliselt võivad tulla börsile, kuid praktiliselt muidugi mitte kiirelt. Nimekirjades allpool tõesti on väikeseid ettevõtteid mis võiks teoreetiliselt tulla börsile (pole juba börsil, on Eesti omanike ettevõtted ja omanik soosib börsile minekut) ja nimekirja mitmekesisust laiendada, kuid siin tuleb vastu igipõhine Eesti probleem: riik on lihtsalt nii väike ja seetõttu ka ettevõtted mis siin tegutsevad, et börsile ei ole mõtet tulla. Küsigem endalt: kui me sunnime pensionifonde 100% Eesti ettevõtetesse investeerima, siis kas meil on jõudu muutuda finantskeskuseks mis tõmbab naaberriikide firmasid siia? Me konkureerime Lätiga (saame), Rootsiga, Soomega, Venemaaga (ei saa).

    Minu soovitus Eestis tarbijaprobleemide puhul on pidevalt sama: loobu kliśeede uskumisest, loobu ettevõtete poolsete selgituste kuulamisest, loobu passiivsusest ja initstiatiivivõimetusest. Selle asemel mõtle sellele mida Sina tahad ja suurenda närvilisust, hakka visklema, nõua häälekalt ja aktiivselt väärtusi (soodsam hind, parem/kiirem teenus, suurem valik vms) ja lihtsalt lahku. Kui Swed on viinud oma fondide juhtimise sisuliselt Stockholmi ja kohalik office korraldab ainult turundust, siis tuleb teha seda mis suurendab tarbijapositsioonilt vaadates tarbija mugavustsooni ja valida teenusepakkuja mis rahuldab minu kui taribja soove. Ehk siis mõni fondivalitseja mis teeb ise otsuseid, mis teeb otsuseid mis ei põhine hirmu vähendamisel (Baltikum on iivõl - AVOIDDDDDD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!), mis ostab ka kohalikke ettevõtteid. Umbes nagu LHV. Ja see otsus tuleb teha KOHE! Sest institutsioon mis on võimetu pakkuma lahendusi ja rahuldama kliendi nõudmisi suudab ikka välja mõelda mingi põhjuse, nagu et ei olevat majanduslikult põhjendatud, ei olevat võimalik, kliendisuhe maksvat, kvaliteet olevat ülekõige jne. Peamine eesmärk aga ei ole mitte pakkuda lahendusi, vaid säilitada status quo ja kinnistada reaalsus sest see tähendab mugava elu jätkumist. Aga see pilt (fikseerunud/lõplik/küpsenud reaalsus) mis meile pakutakse, ei ole tõene. On täitsa olemas ettevõtteid ja ettevõtjaid kes oleks nõus pakkuma uusi lahendusi kui tarbijad järgi tuleks. Aga tarbijad ei tule (sest kliendisuhe on ju oluline, sest kvaliteet maksab jmt mäda). Üks minu teooria (mida ma pole saanud kontrollida) mis peale suurema inimeste arvu on kindlustanud tarbimisühiskonna ja ettevõtluskultuuri vohamise USAs on tarbijate hea mobiislsus ja impulssidele allumine. Kui pakkuda Ameerika tarijale paremat/uuemat/huvitavamat toodet, siis Ameerika tarbija üpris lihtsalt ütleb jah ja annab oma raha ettevõtjale. Selle asjaolu olemasolu aga tingib selle, et ettevõtjal on motivatsioon teenusteinnovatsiooniks ja ettevõtluspisiku vallandamiseks. Sest ta teab, et kui ta pakub midagi head, siis taribjad tulevad järele ja ostavad ja seetõttu struktuuri (tootmishooned, seadmed, laenud, töölised jne) saab püsti panna. Mis aga juhtub sellises keskkonnas nagu Eesti kus inimesed (osaliselt madalast sissetulekute tasemest tingituna) ei allu impulssidele, on tardunud mõttemalliga ja on allaheitlikud? Midagi ei juhtu! Kõik jääb samaks! Teenuste tase ei suurene! Kaupade valik ei laiene! Deflatsiooniline surve ei saabu! Tarbijakorvi valik ei laiene sissetulekute kasvu järel!

    Siin ei ole vaja aeglast regulatiivset muudatust sest selleks puudub alus. Siin on vaja viia oma pensionifond Swedist ära. KOHE!
  • Suffiksilt head mõtted.

    Kui toetad LHVd, siis:
    * palkab LHV inimesi (üks väheseid laienevaid finansinstitutsioone Eestis) kes teevad analüüse jm tööd finantssektoris
    * tuuakse juhtimine tagasi Tallinnasse
    * ettevõtte tulud jäävad suurema tõenäosusega kuidagimoodi kuhugi Eesti majandusse ringlema (üldiselt see põhjendus ei peaks olema argument, sest tarija eesmärk ei ole ju jätta raha Eesti majandusse vaid saada parem teenuste tase, aga praegusel juhtumil näib see siiski olevat toetav argument)

    Swedi puhul on soodsaid 2RE mõjusid vähem.
  • Kui nüüd siia foorumisse umbes 2000 postitust tuleb (ja Faeboooki kommuun tehakse), siis hakkab mingi hammasratas kuskil Swedis liikuma ja hakatakse valimatult Eesti aktsiaid rabama :)
  • Krt momentum, ma ei viitsi tavaliselt nii pikka juttu isegi mitte copy/pasteda. Sa mingit lühikokkuvõtet ei viitsi algusesse/lõppu panna retardide (mina) jaoks?
  • nextphase: momentum tahtis öelda
    1) dg SWED
    2) upg LHV
    3) dg kohaliku turu ostukohustus
  • momentum sa räägid natuke iseendale vastu.

    Kuna meil on riik ja väiksed ettevõtted, siis meie pensionifondid ei saa neisse investeerida.
    Unustad vist ära, et pensionifondide vahendid on ka väiksed.
    Poolas on riik suur ja ettevõtted suured aga samas on ka ju pensionifondide rahad suured.
    Edasi mõtleb igaüks ise.
  • Poola 85% (enne 90%) on overkill. 5-10% varadest oleks adekvaatsem. Kui lisada ka kohalikud võlakirjad, siis poleks 10% investeerimine eriline probleem. EE laenab vist stabiilselt? Kui oleks nõudlust, siis võiks ka ju riik võlakirju välja lasta. Isegi Tallink ehk.
  • Ma saan aru, et pensifondide raha Eesti turule toomine kolab koigi turuosaliste jaoks vaga seksika mottena, aga pensionifondide mote on minu teada ikkagi tagada inimestele pensioniraha sailimine ja kasvamine selleks ajaks kui nad pensioniikka jouavad, mitte Eesti borsiettevotete ja nende aktsionaride toetamine. Ma ei saa aru miks Eesti tulevaste pensionaride elujarg peaks soltuma Eesti majanduse kaekaigust. Eesmargiks peaks minu arvates olema ikkagi Eesti tulevaste pensionaride elukvaliteedi tostmine soltumata Eesti majanduse kaekaigust. Kui Eesti majandusel laheb hasti, fine, saavad pensionarid ka oma osa sellest, kui laheb halvasti, siis oleks minu arvates igati pohjendatud pensinifondi investeeringud mujale viia, mitte nouda mingi osa siia jatmist. Pensionifondi investeeringute ainus kriteerium peaks minu arvates olema riski-tootlikkuse suhe, mitte minga rahvuslik-patriootlik argument. See on natuke nagu Janno Reiljani jauramine krooni kattevara Eestisse toomisest. Milline oleks pensionifondide tootlikkus tana, kui mone aasta eest oleks tehtud massiivseid investeeringuid Eesti turule?
  • Kui Pensionifondid annavad Eesti ettevõtetele kapitali, siis toetab see ka majandust -> tugevam majandus, parem pension. Täiesti pragmaatiline, ei midagi patriootlikku.
  • Pensionifondide eesmark ei ole ju majandust toetada. Kui majanduse tugevus soltuks ainult pensionifondide toetusest siis jah, toetame majandust ja saame sellest ka ise kasu. Aga Eesti majanduse kaekaik soltub paraku ka sajast muust tegurist nii et selle pensionirahaga toetamine voib loppeda ka havinguga toetajale, mis ei ole minu arvates moistlik risk, arvestades pensinifondide eesmarke.
  • mykoloog on seekord õigel teel

    ei maksa unustada, et arvestatava osa eestimaalaste jaoks on I + II sammas ainsad arvestatavad säästud/sissetulekud tulevikus ja I sammas ehk riigipension on Eesti majandusega tihedalt seotud

    kui tõenäoliseks peate stsenaariumit, kus Eesti riigil napib raha riigipensioniks või siis riigipension praeguse arvutamise valemi* järgi kipub napiks jääma, kuid Eesti börsiettevõtete väärtus kasvab mühinal?

    mina küll ei arva, et läbi II samba peaks kohustuslikus korras olulisel määral regiooniriski lisaks võtma

    lisaks saab mahuprobleem takistuseks, on seda osaliselt juba praegu - isegi 5% pensionifondide rahast tähendaks siinset turukapitalisatsiooni arvestades olulisi osalusi ettevõtetes, samas kui börsi käibed tähendaksid nende osaluste puhul äärmiselt kehva likviidsust ... kindel on see, et riske võtmata raha ei teeni, aga riske peab saama juhtida

    likviidsuse vajadus saab ehk paremini mõistetavaks kui vaadata käesoleva teema pealkirjas mainitud pensionifondide käekäiku aastatel 2007-2008 ... II samba käivitamisest 2002. aasta suvel kuni 2006. aasta lõpuni olid K3 ja LHV L 2 edukaimat pensionifondi ja tootluse vahe ei olnudki nii suur


    * Pensionide indekseerimine 2002. aasta 1. aprillist seab riiklike pensionide suurendamise vastavusse elukallidusega ja sotsiaalmaksu laekumisega (palgafondi kasvuga). Teisisõnu - kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi (ehk elukalliduse) aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

  • Pensionifondide klientide maisest varast ning tulevastest kassavoogudest on rõhuv enamus nagunii seotud kohaliku majandusega ja seepärst ei pruugi olla vale põhimõte, et vähemasti pensionisäästude käekäik ei korreleeru täielikult juba niigi üüratu kohaliku exposurega.
  • Ei räägi endale vastu. Eesti riik on väike ja seetõttu ka firmad on suhteliselt väikesed. Nende hulk on füüsiliselt väiksem.
    1) Poolas on rohkem firmasid mis on laienenud rahvusvaheliselt, st liikunud naaberriikidesse, Saksamaale, üle CEE. Eestis paratamatult selliste ettevõtete arv on väiksem. Mis tähendab et ettevõtete Mcap saab olla Poolas suurem.
    2) GILD 100, ÄP 500 TOP asjaolu Poolas ei ole nii räige kui Eestis. Poolas ei ole nii suur osa ettevõtetest kas juba börsil või börsile minekule vastu. Vastupidi - Poola kannibaliseerib teisi CEE börse, sest muude riikide ettevõtted noteerivad end Warssawis. Kogu riigi pensionikogujate raha suhtena kogu börsi mcap´i on Poolas ikkagi väiksem kui Eestis (või vähemalt oli, kui Poola allokatsioonikohustus algas).

    Eestis ammendaks allokatsioonikohustuse demand end kiiresti. Eestis ei ole väärtpaberite supply tekkimas isegi siis kui allokatsioonikohus oleks olemas.
  • Sai Rahakompassil huvi pärast Swedi inimestega räägitud ning tutvustasin kohe alguses, et olen väikeinvestor ja ei mõista, miks neil nii kehv pensionifondide süsteem on. Peale kahe mõistliku vastuse, et nende fondid on Eesti suurimad ning raha paigutamine mõjutab turgu enam, kui LHVl ning neil ongi huvi väiksem risk võtta ja nö konservatiivsed olla (kuigi selles võib nende tegevuse põhjal juba kahelda), siis hakati mulle jurama, et tähtis pole mitte % tõus, vaid fondiosakute maksumus ning kuna neil on palju väikeseid osakesi, mitte üks suur, siis tegelikult on kasum parem.

    Ma saan aru, kui antud isikud ei ole matemaatikas kõige tugevamad ja aktsiaturgudel toimuvat ei mõista (kuigi nad töötavad pangas, aga klienditeenindaja ei pruugi kõige targem olla), aga et seda sama jura aetakse absoluutselt igal pool, siis probleem seisneb kusagil kõrgemal. Järelikult on antud strateegia mõeldud Swedi juhtide poolt, kes peaksid süsteemi ka mõistma. Selline "aja võimalikult palju *****, et inimesed LHVsse ei läheks, kuna meie tootlus on 0" võib ajutiselt kasulik olla, kuid pikas perspektiivis saavad sellest ka keskmised eestlased aru ning nii ei näe ma mingit võimalust, miks inimesed peaksid Swedi ja ka SEBsse jääma (seal toimub sisuliselt sama). Kas see fondiosakute teema ei tundu süüdimatu?

    Isiklikult pooldan, kui riik teeks konkreetsemad ettekirjutused, kuidas pensionifondide raha kasutada.
  • Mind ka püüti Swedis tõmmata nende fonde ostma põhjendusega et neil on odavam.

    Mina: Tere! Soovin teha seda ....
    Teller: Oi, aga te olete LHV pensionifondi juures.
    M: Jah, mulle meeldib LHV rohkem. Aga ma sooviks nüüd ....
    T: (hästi dramaatilise häälega) Oi-oi-oi-oi-oi ärge LHV pensionifondi osakuid küll ostke! Need on nii kallid! Tulge meie juurde! Meil on väga head! Palju odavamad!
    M: eeee, WTF!! &"?!! Mis mõttes odavam nagu?
    T: Aga näete kui kallid on LHV osakud! (keeras ekraani, eemaldas filtri ja näitas, et maksavad 18 EUR per osak) Ja vaadake kui odavad on meie omad (mingi suhteliselt uus fond, maksis ca 11 EUR per osak).
    M. %%%!¤¤"//()!_brain_freeze )!)"&¤!/! WTF?!?!?!

    Ehk odavus põhines lihtsalt nominaalsel odavusel. Kui kunagi pensionifondide süsteem algas ja kõik osakud algasid kauplemist võrdselt €10 pealt ja LHV on nüüd tõusnud €18 peale, teine fond aga vegeteerib usagil €13 peal, siis ma ei tohi osta LHV fondi kuna see on "kallim". Teller ei saanud aru, et see on tootluse indeks ja kõrgem hind on just parem.

    Üldiselt ükski minu argument ei läinud läbi. Küll olevat ikka Swedis parem juhtimine sest meie fonde juhitakse Rootsis tarkade fondijuhtide poolt ja parem aktsiavalik Baltikumi me ignoreerime, teate ju mis siin juhtus jms. Vestlus lõppes minu kiitmisega, et küll oli ikka huvitav vestlus et sai rääkida inimesega kes midagi investeerimisest teadis, ses tavaliselt kõigest nendest olulistest asjadest ei saagi rääkida.

    Üldiselt palju edu LHVle klientide võitmisel. Kohati tundub et see on mission impossible, sest iga kord kui sa lähened füüsilises pangas füüsiliselt tellerile pangaleti ääres soovitab ta kohe et liituge-meie-pensionifondiga-meil-on-odavad-hinnad-ja-investeerimisproffid-rootsist!
  • Mina ütlesin hansapanga pensionitädile, kes üritas argumendi "kas te tahaksite tulumaksu tagasi saada" abil mind Teise Sambaga liituma panna, et me veel näeme päeva, kus minu fondi osakute väärtus on väiksem kui minu nimel fondi sisse pandud raha. Tädi minu ütlusega tol ajal ei nõustunud.
  • Ära sa märgi, Swedi K1 toetab ka Baltikumi ja Eesti majandust. Mh. BIGi võlakirjad, Eesti Energia võlakirjad, Leedu riigivõlakirjad.
    2% raha ja 98% võlakirjad ja deposiidid.
  • to: momentum 29/10/10 16:46 --- Huvitav, kas selliste otseste kliendipetmistega -- osaku nominaalhindade võrdlus -- annaks tarbijakaitsesse pöörduda? Või mõni ajakirjanik võiks teha loo teemal, et selline telleri poolne väide on pangakliente meelega eksitav?
  • Kas Sportlandi võlakirju on ka kusagil fondis näha?
  • Teller ütles otse! "Oioioioi, ärge LHV omasid küll ostke! Te ostate nii kõrgelt! Need on nii kallid! Aga näe! Vaadake kui odavad meie omad on! See on palju mõttekam, onju!"

    LHV uurige jah seda. Ja tehke Facebookis kampaania mis keelab toote1 konsulatsiooni ajal/järel sundida inimesi ostma ka oma panga pensinonifonde või sunnib toote1 (kodulaen) eeltingimusena vahetama pensionifondi.
  • Ei, küll aga on GILD Arbitrage osakuid ja GILDi EEREITi.
  • "Üldiselt palju edu LHVle klientide võitmisel. Kohati tundub et see on mission impossible, sest iga kord kui sa lähened füüsilises pangas füüsiliselt tellerile pangaleti ääres soovitab ta kohe et liituge-meie-pensionifondiga-meil-on-odavad-hinnad-ja-investeerimisproffid-rootsist!"

    Mis sa arvad, miks LHV finantsalase kirjanduse raamatukogu tegi? :D
  • Majandusteadlane Andres Arrak sõnas pensionifondi vahetus kommenteerides, et kõige rohkem on põhjust muretseda neil, kelle pension kasvab Swedbankis. Enda pensioni kogub Arrak LHVsse ning lähiajal ei ole tal kavas seda ka muuta.
    http://www.e24.ee/?id=334173
  • mulle aeti ka seebis seda osaku hinna juttu. proovisin tellerile oma seiskohti põhjendada kuid tulutult. kliendi jaoks kellel puudub sisuline arusaam on selline info eksitav, lausa valelik. valede argumentidega ei tohi inimesi meelitada. selline asi vääriks täitsa suure kella külge riputamist.
  • Miks peaks tellerile oma seisukohti põhjendama? Ega tellerile midagi vaidluses selgeks ei tee. Tuleb lihtsalt öelda, et vahetame teemat.
    Järgmisele kliendile ajab teller täpselt sama juttu, isegi siis kui kui te olete tellerile öelnud, et tema jutt on otseselt klienti eksitav.
  • Mina: Tere! Soovin teha seda ....
    Teller: Oi, aga te olete LHV pensionifondi juures.
    M: Jah, mulle meeldib LHV rohkem. Aga ma sooviks nüüd ....
    T: (hästi dramaatilise häälega) Oi-oi-oi-oi-oi ärge LHV pensionifondi osakuid küll ostke! Need on nii kallid! Tulge meie juurde! Meil on väga head! Palju odavamad! ..................

    Muideks SEB-s räägitakse täpselt sama juttu ja millegipärast alati kui sinna asja on.
  • No aga tuletame meelde aegu, kus alati telleriga kokku saades esimese asjana hakati pensionisammast pähe määrima. Ning sügisel alati helistas pank mu telefonile sama teemaga. Miks praegu peaks olukord muutund olema?

  • Pagan, ma pean ennast küll suht küüniliseks ja elu näinud inimeseks aga neid lugusid kuuldes pean taas kord tunnistama, et olen inimeste lollust ja vastutustundetust taas kord suutnud alahinnata. Ja siis finantsinspektsioon üllitab mingeid juhendeid et kuidas tooteid võiba ja ei või müüa aga kõigil on sügavalt pohhui.
  • Eks tavalisele inimesele tuleb läheneda tavalise inimese loogikaga. Kes nendest protsentidest ikka niiväga mõelda viitsib? Kõrgema hinnaga asja ju ikka ei ostaks kui vaba valik jääb?
  • Aktsiaid jälla tahetakse vist siis osta kui see juba on kallimaks läinud... Mine vöta kinni mis inimeste peas toimub...
  • Kui Tooli saagale mõelda, siis Äripäev sai oma vihjed just LHV foorumist ning hakkas antud teemat rohkem uurima. Nüüd pensionifondide teemaga ka kaks võimalust: Kas kohe väike vihje ÄPle või tõesti kasutada facebooki abi ja peale 300 inimese liitumist korjab ÄP teema ise üles. <- Eestis ei liiguta ükski leheneeger enne, kui talle kõik kandikul ette anda.
  • Minu jaoks ei ole sisuline probleem see, et siin pole kohustlikku allokatsiooni. Üldiselt olen vaba turu pooldaja ning kohaliku turu väiksusest tulenevalt parem isegi, et pole. Nii ignorantne ma ka pole, et poole Eesti pensionirahad PEAKSID endale teed Silvano aktsiasse otsima. Ka riskide geograafilisest hajutamisest saan aru (igapäevatöö vs pension). Küll on mulle aga probleemiks see, et Eesti varadest hoidumine ning selle üle vaat, et uhkustamine ja sisuliselt AVOID. Ja seda ratsionaalse põhjenduseta.

    Sisuliselt pannakse patta TR Majade võlakirjad, EE võlg ning Tallinki ja OEG aktsia. Parem on investeerida arenenud turgudele, millest pikemas perspektiivis struktuurimuudatusteta tahab kapital pigem ära minna kui peale tulla? Miks investeerida korraliku yieldi korral EE võla asemel Soome ja Prantsusmaa valitsuse võlakirjadesse? Sellepärast, et EE tegutseb Eestis?

    Ise vahetasin hiljuti pensionifondi. Pooleldi ratsionaalsetel põhjustel, kuid pooleldi seetõttu, et pank pika ning probleemitu kliendiajaloo järel ühes aspektis sisuliselt näkku sülitas. Mõistagi oli selleks üks kahest suurest. Mitte, et nüüd pensioni mõttes oluliselt parem oleks, kuid kui pank ei taha partner olla, siis ei soovi ka mina niivõrd ühele poole kallutatud suhtes edasi sitsida.
  • Juuni: "Swedbanki pensionifondid ei hakka kunagi pakkuma parimat tootlust" http://www.e24.ee/?id=270463

    Tegelikult päris kõva sõna, kui fondijuht ise lehes välja hõiskab, et me jääme igavesti teistest sitemat tootlust pakkuma.
  • Ma arvan, et tuleks arvesse võtta ka seda, et investeerimisotsuseid ei langetata enam Pärnu mnt. kontoris, vaid kusagil Stockholmis. Isegi, kui kohalikud fondijuhid nägid siin mingit paranemist ja oleksid tahtnud osta kohalikku kraami, siis rootslased keelasid ilmselt lihtsalt ära põhjendusega, et siin oli ju Jääaeg 4.

    As much as I dislike SEB, siis nende inv. otsused langetatakse vähemalt selles imeliku kujuga tornis Stockmanni kaubama lähedal.

    Ma üldse ei imestaks, kui paari aasta pärast rootslased avastaksid, et siin on jää sulanud ja niidud rohetavad.

    Kahjuks on selleks ajaks hinnatasemed juba ilmselt teised.

    Disclaimer: Ei oma eriti kodumaist kraami. Vähemalt mitte nii palju, kui peaks & tahaks.

Teemade nimekirja