28. juuli 2017. a. | 9:38

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Norra - täna rikas, aga homme...

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Aina selgemad probleemid norrakatele hoida oma naftatoodangut üleval:
    http://www.npd.no/en/news/News/2011/The-shelf-2010--Press-releases/

    Siinjuures mainiksin ära, et aastal 2009 oli kõikide norra töötajate puhul keskmine kuupalk 35 200 NOK, ehk 70 000 EEK(www.ssb.no). Selline majandus on niisiis üles ehitatud nafta ümber.

    Enne nafta tulekut oli Norra selgelt Rootsist vaesem. Eks raske on selline mägederiik ülal pidada. Tänaseks on aga harjutud elada välistööjõu baasil, ja pensionilubadusi jne elankiele on suured.

    Nüüd aga kukub petrooleumi-, ja eriti naftatootmine päris kiiresti, ehk Norra tulevik 10-20 aastases perspektiivis on päris huvitav.
  • Norra majandus on kindlasti tihedalt seotud ka muude Skandinaavia riikidega.
    Seega peaks naftaprobleemid mõjutama kogu Skandinaavia majanduse potentsiaali?
  • mrk
    Väga õige. Samas kasvab Rootsi/Soome metsade potentsiaali.


  • Norra nafta tootmise prognoosid on viimastel aastatel olnud liiga optimistlikud. Eks näis kuidas kuuidas läheb järgnevatel aastatel.
  • Teistpidi, nad on vist ka väikse kopika oma Petroleum Fundi kõrvale pannud. 3 triljonit NOKi või palju seal viimati oligi?
  • Oil production in 2010 will probably total 104.4 million Sm³
    ...
    As for 2011, the Norwegian Petroleum Directorate estimates that oil production will be somewhat lower than in 2010, 98.3 million Sm³ (1.7 million bbls per day). The uncertainty in 2011 is estimated at +14/-10 per cent. This uncertainty is particularly linked to the reservoirs’ ability to deliver, drilling of new development wells, start-up of new fields and regularity of producing fields.
    http://www.npd.no/en/news/News/2011/The-shelf-2010--Press-releases/The-shelf-2010--Petroleum-production/

  • ...ja iga uue barreli väljapumpamine muutub aina kallimaks.
  • The government can spend some 600,000 kroner ($103,000; £65,000) on pension costs for every Norwegian.
    http://www.bbc.co.uk/news/business-11571650
  • Vaadakem kuidas prognoositi 1999, ja võrreldagem tänapäevase tegeliku tootmisega mis kukub alla 100 Msm3/aasta.

    "Forecast for petroleum production

    Oil production on the Norwegian shelf in 1998 was 169 million Sm3 (2.9 million barrels per day). This was four per cent less than in 1997 and five per cent less than was forecast for 1998. The reduction is a consequence of production regulations, postponements and delays of new projects. The oil production for 1999 is estimated at 172 million Sm3 (3.0 million barrels per day), and includes the production regulations.

    Oil production is expected to reach a peak of 209 million Sm3 (3.6 million barrels per day) in 2001, see Figure 1.15. In addition, it is expected that six million Sm3 (0.1 million barrels per day) of condensate will be produced then. The production of oil and condensate is not expected to drop below the production level of 1998 before after 2007. In the next ten-year period, three-quarters of the production are expected to come from fields that are already in production or have been approved for development. Less than ten per cent of the production up to 2008 is expected to come from discoveries that have not yet been approved for development."

    http://www.npd.no/engelsk/npetrres/petres99/kap1_en.htm



  • Kas kusagil on ka käepärast graphi, palju ekspordib Norra oma väljapumbatud naftast toornaftana ning palju rafineeritud toodetena? Kütused, õlid, plastik jms.
  • Siin veel palju huvitavaid artikleid Norra naftasektori "kriisiteemal":
    www.oljekrisa.no
  • Huvitav näiteks, et olemasolevatel tootvatel naftaväljadel võiks olla vaid mingi 750 MSM3 jäänud, samas kui niisiis eelmise aasta toodang oli umbes 100 MSM3.

    Parandan oma ennustuse selliselt, et juba viie aasta pärast kuulame tõsistest probleemidest Noora majanduses.
  • NOK shortimine oleks ahvatlev, aga arvata võib et valuuta kurssi võib siiski päris hästi majandada ka edaspidi.
  • Norra nafta netoimportija aastaks 2015:
    http://www.oljekrisa.no/oljeprognoser%20jul%2010.htm

    Tõenäoliselt liialdus, huvitav siiski.
  • Norra suurim naftaväli "Ekofisk" vedelnafta tootmine detsembri kuus (milj m3):

    2002: 1,52
    2003: 1,48
    2004: 1,44
    2005: 1,34
    2006: 1,30
    2007: 1,11
    2008: 1,02
    2009: 0,92
    2010: 0,76

    www.npd.no

    (trend selge kuigi kuised numbrid võivad kõikuda remonttööde tõttu)
  • oljekrisa.no on teinud oma aastase Norra naftaväljade kokkuvõtte. 24 suurimad naftaväljad toodavad 84% Norra vedelnafta toodangust. Neis väljades oli algselt 3 598 milj m3, nüüd on jäänud 581 milj, ehk 16%.

    http://www.oljekrisa.no/24%20felt%202011.htm
  • Hetketrend Põhjaeuroopa majanduses niisiis selline, et Norra (nafta) ja Soome (Nokia) langevad. Rootsi ja Eesti tõusevad.
  • Samas näiteks:
    Norra jaanuari väliskaubanduse ülejääk: 36,5 mrd NOK (mullu 35,6 mrd NOK)
    www.dn.no
  • Septembrikrahh Norra naftatootmises:
    http://www.npd.no/en/news/Production-figures/2012/September-2012/

    (seletused nõrgad, ehk 2012 aastatoodang ilmselt prognoositust (veel) madalam)
  • Nii madal kuine vedelnafta tootmine kui septembris leian viimati aastast 1989.
  • => kaubabilanss ülejäägis niikuinii; NOK käitub turvasadamana niikuinii; finantsvarade olukord ebakindel >> kõige kindlam vara hoiustamiseks on see nafta, mis veel välja pumpamata
  • Tuleb meeles pidada, et Norras on nafta pumpamine väga kallis ja muutub aina kallimaks. Samal ajal on mujal maailmas oodata naftatootmise kasvu, eriti Iraagis. Ühesõnaga Norra suhteline positsioon võib muutuda, ja koos sellega NOK krahhida. Suurleid Johan Sverdru väli annab kukkumise peatamise lootust Norra naftatootmises, ent on oldud seal Norra liiga optimistlikuid oma prognoosidega varemgi.
  • Norra Telemarki maakonnas on kahe ruutkilomeetri suurune thorium-väli kus leidub thorium energiaväärtusega vastavalt alates 10 kuni 120 korda (leiu suurust pole veel täpsemalt määratud) suurem kui kõik Norra nafta ja gaasileiud. Radioaktiivne thorium on juba testitud uraani asendusmaterjalina, ja tema peamine eelis on vaid 300 aastane poolväärtusaeg võrreldes mitmesajande tuhandete aastatega uraani puhul.
    http://www.aftenposten.no/okonomi/Gigantisk-energikilde-i-Telemark-7055485.html
  • Rooriumreaktorid peaksid olema ka suhteliselt puhas energia, ilma erilise saaste ja plahvatusohuta.
  • Tooriumireaktorid küll, aga millegipärast hinnatakse selle tehnoloogia laiemat käikuminekut alles umbes 10 aasta pärast. Ma võin küll eksida tähatajas. Neljanda põlvkonna uraani-põhistele reaktoritele ennustatakse veel 15 aastat arendamist. Viimane pidi samuti palju turvalisem tehnoloogia olema, kui varasemad põlvkonnad.
    Ju siis tooriumi kasutusele võtmine on piisavalt keeruline ja uurimismahukas, et need juba kasutusel pole. Esimesed tooriumil põhinevad katsereaktorid valmisid 1960-datel. Ometigi, 1980-date teine pool, 1990-dad ja 2000-dad oleks ju suurepärane aeg tooriumireaktorite arendamiseks, mis oleks võinud tänaseks päevaks juba töötavaid reaktoreid anda. Aga pole andnud. Huvitav, miks?

    Video: LFTRs in 5 minutes - Thorium Reactors .
  • http://www.kauppalehti.fi/etusivu/norja+suunnittelee+isoa+investointia+usahan/201212315375

    Norra SWF planeerib teha suurt investeeringut kinnisvaraturule ning eelkõige USA-sse. Fondi maht on 508 mld EUR, millest septembri lõpus oli 60,3% aktsiates, 39,4% võlakirjades ning ainult 0,3% võlakirjades.

    Nüüd plaanitakse fondi varadest paigutada ca 5% kinnisvarasse ning kogu fondist peaks USA-suunalised kv-investeeringud moodustama 1,7%. USA turg on järjekorras esimene, millesse minnakse ning investeeringute maht peaks olema ca 8,5 mld EUR.

  • www.oljekrisa.no

    Vana lugu jätkub, prognoosid on optimistlikud, reaalsus on teistsugune.
  • Norra naftatootmine (mln standatdtihumeetrit aastas)

    2000: 181 (rekord)
    2001: 181
    2002: 174
    2003: 165
    2004: 163
    2005: 148
    2006: 137
    2007: 128
    2008: 123
    2009: 115
    2010: 104
    2011: 97
    2012: 89

    www.npd.no
  • Ilma viitamata allikale meenub, et Norrakad näevad ette vähemalt 20ks järgnevaks aastaks positiivset majanduskasvu. Olla hiljuti avastanud uusi naftamaardlaid. Avastamine ei tähenda kohe tootmist, kuna lisauuringud, puurtornide rajamine, litsentsid jms nõuavad oma aja. Kinnisvarahindade kasvu osas olla ka võrdlemisi positiivsed.
  • Peale nafta-gaasi on ju norral ka teisi rikkuse allikaid: nt. hüdroenergia, kalandussektor peaks olema päris arvestatav, vast leidub ka muid maavarasid ning loomulikult ei saa ära unustada ka norra suusatajaid, kes lausa kapaga kulda kokku ajavad :)
  • Norway present 50-year economic outline: Country faces significant challenges through 2060; oil fund too small to pay for aging population
    - Budget needs 6%growth in Mainland GDP up to 2060
  • Üle pika aja esimene korralik langus Norra elamuturul oktoobris. Sentiment muudetud väidetakse.
    http://e24.no/eiendom/kraftig-fall-i-boligprisene-i-oktober/22612113

    Norra valitsus täna väljas ettepanekuga lihtsustada pankade laenamist, tõstes laenulagi 85%->90%. Kõlab minu meelest desperaatselt ja lootusetult langeva turu vastu.

    Norra kroon on samuti üle pika aja kõige odavam Rootsi krooniga võrreldes. Ja naftatoodang muudkui langeb.

    Õlle hind Oslo kesklinna baarides hetkel alates 9 EURost, mis tegelikult tundub mulle odavalt (oli ammu kõrge hind), ja esimese märgina selleks, et rohkem ei jakseta.

    Rekordiline immigratsioon on näidanud vaibumise märke. Baltimaalastel ja poolakatel äkki varsti aeg võtta oma raha Norra pankadest välja, vahetada seda EUR vastu, ja sõita koju.
  • stefan
    Norra naftatootmine (mln standatdtihumeetrit aastas)

    2000: 181 (rekord)
    2001: 181
    2002: 174
    2003: 165
    2004: 163
    2005: 148
    2006: 137
    2007: 128
    2008: 123
    2009: 115
    2010: 104
    2011: 97
    2012: 89

    www.npd.no


    2013 on oodata 84 mln m3

    Norra majandusele pole aga lühiajaliselt oluline eelkõige kuidas nafta hind või tootmiskogused liiguvad, vaid kui suur on investeerimisaktiivsus. 2013 ja veel ka 2014 on investeeringud rekordsuured. Kogumaht petroleumsektoris väidetavalt aastamaht umbes 35 BUSD, ehk vastavalt 1 milj barrelit nafta päevas. Tänu Johan Sverdrup leiule on aktiivsus olnud suur viimasel ajal, aga koos väheneva leiuõnnega võib oodata märgatavat langust, ja seega kiire mõju kogu "ülespuhutud"Norra majandusele.
  • samas, Naftafondi maht on 783,3 miljardit USD
    selline maht on jäetud "üles puhumata"

    5 miljoni elaniku kohta teeb see siis 156 660 dollarit each
    kui tootlus oleks 5%, siis saaks maksta 7833 dollarit aastas kodanikule
    see on dollarit 652,75 kuus; keskmine palk Norras 6400 eur (bruto)

  • Justnimelt - tootmise languses ei pruugi olla sugugi tootmistehnilised takistused või vahetu majanduslik mõttetus, vaid pigem see, et naftafondi pole tingimata täna vaja enam dollarit sellises tempos kuhjata ja mõistlik võib olla pigem tootmist piirata ja pangakonto kasvatamise asemel nafta merepõhja jätta. Ilmselt suurt osa Norra tootmisest kontrollib siiski otseselt või kaudselt riik, mitte erakapital, seega võiks tootmismahtudes ning naftafondi huvides olla üsna tugev korrelatsioon?
  • Naftafond maksab riigieelarvele 4% "nii või teisiti", sellega ollakse ühte meelt erakondade vahel, ja see summa kindlasti laekub ka edaspidi. Aga naftasektori mõju Norrale on palju suurem kuna kogu tööstus on täis megahästi maksustatud töökohti. Need omakorda sõltuvad investeerimistegevusest, mitte nafta hinnast ega nafta pumpamisest. Seega Johan Sverdrupi nimeline suurleid on viimasel aastal tekitanud investeerimise buumi. Kui see nüüd vaibub on mõju tuntav, ma pakun. Muidugi on alati võimalik, et tehakse veel suurleide, aga üldine trend viimastel aastakümnetel on aga olnud vastupidine.

    Megahästi maksustatud töökohtade teise tagajärjena on megasuured pensionikohustused. Need kohustused ilmuvad kui naftatoodang on vähenenud. Kogu Norra on naftaraha tõttu ebaefektiivne, haldusreform on samamoodi tegemata kui Eestis. Norralased ise ei tee enam "igavat" tööd, vaid selleks on importeeritud inimesi näiteks Leedust ja Poolast. Araabia mehed koristavad tualette ja töötavad ettekandjatena restoranides, rootslased on aga kõige suurem orjade kontingent. Ühesõnaga, Norra on ühiskond mis saaks korralikult krahhida, kui naftatulu enam ei laeku.
  • Ma arvan, et riigil on vajadusel võimalik siin päris palju stimuleerida, kasvõi nendesamade naftasektori investeeringute kaudu kui erasektor põhjusel või teisel jalga gaasipedaalilt ära võtab. Kui tahta uurida mõnd riiki, mis näiteks naftahinna languse tõttu tugeva pitsituse alla sattuda võib, on selleks minu arvamusel enne Venemaa, kuna nende säästmise võime naftatuludest peaks olema väiksem ning suhteliselt suurem osa naftatuludest tarbitakse jooksvalt ära. Tõsi küll, Venemaa on suur ja lai ning Norra mahub sellesse katseklaasi paremini ära, kuna on ilmselt lihtsamini hoomatav.

    Aga et naftatulude tõttu ühiskond ebaefektiivseks muutub, on väga tõenäoline. Arvatavasti juhtub sellist asja enamikes ressursirikastes riikides (vähemalt selles osas ühiskonnast, kuhu naftaraha ka jõuab - Norra äkki jagunemise osas üks paremaid näiteid maailmas).
  • Seda loodusvarade liigse eksploteerimisega majanduse ebaefektiivseks muutumist nimetatakse hollandi haiguseks. Ja norrakad on sellest haigusest kindlasti väga teadlikud.
  • Parim ravi selle hollandi haiguse vastu oleks regressiivne tulumaks, naftatööstuse erastamine (põhimõttel, mida odavamalt, seda parem toetus erasektorile), sotsiaaltoetuste seitsmekordne kärpimine riigis ning tööseaduse radikaalne liberaliseerimine.
  • Norra kroon krahhib edasi, NOK/SEK 1,056 praegu. Kinnisvarahinnad seal novembris jätkuvalt languses, ehk siis veel kiirem sõit allapoole Norra kinnisvaraturul välisvaluutas mõõdetud.
  • NOK/SEK nüüd 1,0399

    Nüüd on ka töötus hakkanud kasvama Norras, mis päris otseselt mõjutab NOKi. Naftapumpamine mõjutab vähe kuna kasumeid repatrieeritakse niikuinii pidurdatud tempos. Kui aga norrakatele palku ei makseta, või maksetakse vähem, siis otsemõju NOKile. Eks naftasektoris ühelt poolt huvi väheneb kuna suuremaid leidusid pole olnud pärast Johan Sverdrupit. Teisalt hakatakse kasutama välisfirmasid või välistõõjõudu naftaväljadel, otseselt ja kaudselt.

    Immigrantide armee on tulnud Norrasse, nüüd kõik ootavad hüvesid riigilt.


  • Norra rahvaarvu kasv aeglustub. Suurimad neto-immigratsiooniriigid on Poola ja Leedu. Rahvaarv kasvas "ainult" 1,1% võrra 2013 aastal, mis oli madalaim kasv pärast 2006.

    Ma ennustan juba tänavu korralikut kinnisvarakrahhi Norras mis peaks majandust külmutama. Lisaks sellele on ka naftatööstused hakkanud inimesi koondama.
  • Oil & gas sektorist mitte just koondamine, aga konsultantide lepinguid ei pikendata. nimelt on Norras suht popp olla konsultant, ehk lasta end rentida firmasse, sellest tulenevalt ka tasu 50+% suurem kui p6hi kohaga tøøtajal.

    samuti ilmselt kinnisvara hindade languse puhul rohkem Stavanger , Oslo ja "subsea valley" saavad pihta..

    just my 2 øre ;)
  • Norras elab 35 800 leedulast ametliku statistika järgi.
    http://www.ssb.no/befolkning/statistikker/folkemengde

    Norra tohutu tööjõuimport on ilmselt tähendanud väga palju majanduskasvule, noored töökad inimesed, aga tähendab ka seda, et Norra üleüldse hakkama ei saaks kui kõik koliksid tagasi.
  • Üks suur rasvane SHORT positsioon kogu Norra vastu oleks magus praegu. Võiks luua "Estonian Short Norway Hedge Fund" kuhu kõik eestlased võiksid investeerida oma pensioniraha, ja saada rikkaks. :-) Võiks ka olla Eesti omapärane sovereign wealth fund, mis paneks kogu maailma imetlema. :-)
  • Unista edasi. Norras on palju vägagi mõistlikult hinnastatud firmasid, soovitaks enam kodutööd teha.
  • Iga viies 18-66 aastane norralane elab haigekassa või muu tervisega seotud sotsiaaltoetuse arvelt.

    http://www.di.se/artiklar/2014/5/6/norges-skracksiffra/

    (avalik sektor on muidugi ka hiiglaslik)

Teemade nimekirja