Karusnahasektor
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kuna eesriide taga on minult teema kohta rohkem kui korra informatsiooni küsitud, teen siis juba foorumisse teema kuivõrd on tegemist huvitava (kuigi üsna vastuolulise) sektoriga.
Karusnahkade hinnad on peale paari väga rasket masu-aegset aastat alates eelmisest aastast püstloodis tõusmas, mis sektorisse ka kõvasti raha sisse toonud. Seda küll peamiselt ettevõtjatele, kuna investeerimisvõimalusi on valdkonda vähe. Siiski olen paar leidnud ning need võimalused ka ära kasutanud, sellest aga allpool. Mõneti on karusnahaäri selgelt negatiivse oreooliga, peamiselt tänu PETA jms organisatsioonide kihutustööle, kuid kindlasti ka ebatervetele loomakasvatuspraktikatele, mida eelkõige Hiinas esineb. Tänu sellele oli mul ka enne investeerimisotsuse tegemist teatud eetiline dilemma. Kindlasti ei kujutaks ma ennast selles rollis ettevõtjana enne, ajutise aktsiainvestorina on lihtsam.
Samas on karusnahk olnud inimeste jaoks vajalik tarbeese (täna küll pigem luksuskaup, kuigi täiesti reaalse kasuteguriga) väga-väga pikka aega, seega tegu ei ole mingi neoindustriaalse snoobindusega nagu näiteks vasikaliha. Loomakasvatus on loomakasvatus - ilmselt ei olnud enamikel analoogset dilemmat Rakvere Lihakombinaadi aktsiaid ostes, kindlasti läheks edukalt ka Talleggi müük. Siiski on survegrupid maailmas oma tööd selliselt teinud, et valdkonna maine on nigel ja regulatsioonid tugevad. Seetõttu on ka Põhjamaade oksjonimajades zero-tolerance poliitika oma tarnijatele. Halvasti opereeritud farmid annavad hagu sektorivastastele ning see on tervele sektorile kahjulik, mistõttu ei jää nulltolerantsi poliitika vaid sõnadesse.
Peamiselt on karusnahaäri toetumas naaritsakasvatusele, vähem rebast ja muud. Traditsiooniliselt jooksvat ask-demand spot turgu on karusnahaäris vähe, peamine osa turust toimub perioodilistel oksjonitel, millest ühed olulised asuvad Soomes (Turkistuottajat, noteeritud ka Helsingi börsil) ning Taanis (Kopenhagen Fur). Antud oksjonite mahu, külastusaktiivsuse ning muidugi ka kujunenud hindade põhjal saab üsna hea ettekujutuse karusnahasektori hetkeseisust. Oksjoneid ise on aastas üldiselt 4-5 tk.
Traditsiooniliselt on karusnahaäri olnud väga tsüklilise iseloomuga. Ei tasu langeda lõksu arvamaks, et "this time it's different", kuid on mõningaid tegureid, mis antud tsüklis rohkem tooni annavad, mis võiks põhjustada hindade püsimise suhteliselt kõrgel tasemel veidi pikemalt. Nimelt on viimase pooleteise aasta jooksul enim oksjonitel mõju avaldavaks jõuks Hiina ning Hong Kongi ostjad, mis Hiina üldise keskklassi tõusuga võib hoida demandi tavapärasest kauem kõrgel tasemel. Kõrged energiahinnad toetavad ka Venemaa nõudlust, kuskohast samuti olulised ostjad pärinevad. Ilmselt on ka teatud ilmarisk, kuna oksjonitel kujunevad hinnad sõltuvad väga palju jaekaubanduse aktiivsusest ning 2 viimast talve on olnud päris karmid. Samuti on ühed traditsiooniliselt aktiivsed kliendid Euroopast kreeklased ja itaallased, mis peaksid esindama peamiselt rahvusvahelist tippmoodi, kus väidetavalt tänapäeval karusnahk väga popp element.
Globaalselt on karusnaha suurim tootja ning tarnija Hiina, kuid ühelt poolt ei suuda nad sisemaist nõudlust rahuldada (2010 kasvas naaritsate supply 5%) ja teisalt on neil probleeme kvaliteediga, mis on luksuskauba puhul andestamatu. Tänase seisuga on niisiis Põhjamaade ning Kanada tootjad nišis, kus nad saavad Hiinale müüa seda, mida neil vaja on. See valem on päris pikalt toorme müüjatele hästi sisse toonud, olenemata, mis toormega tegu on.
Olen otsinud ka reaalseid investeerimisvõimalusi börsil, kuid leidnud olen ainult 2 ettevõtet, üks on Helsingi börsil noteeritud Turkistuottajat, mis korraldab Soomes karusnahaoksjoneid ning teine on Läti vabaturul kauplev väga väike ettevõte Grobina, mis on ise tootja. Mõlemad praeguse seisuga atraktiivse hinnaga, kuid eelkõige Grobinal on Läti turule tuttav (ekstreemne) likviidsusprobleem. Võimalik, et sektori ettevõtteid on noteeritud ka Hiinas või Kanadas, kuid konkreetne informatsioon puudub.
Kindlasti jääb sektori ebapopulaarsuse ja tsüklilisuse tõttu aktsiatesse sisse teatav täiendav preemia, kuid minu arust väärib valdkond natuke süvenemist. Sisuliselt on kogu sektori tees see, et Hiina ning Venemaa nõudlus jääb veel vähemalt paariks aastaks tugevaks tänu valitsevatele makrotrendidele. Toorme hinnad on tõepoolest juba oma poolteist aastat tõusnud ning praeguseks sealmaal, kus ka teatav ülekuumenemisoht. Kui hinnad stabiliseeruksid praeguste tasemete ligiduses, teenivad sektori ettevõtjad ilmselt väga head kasumit, seega edasine hinnatõus poleks sisuliselt isegi vajalik, kuid praegu käimas Soome oksjonimaja müük on näidanud järjekordselt võrreldavate toodete hinnatõusu võrreldes eelmise oksjoniga 2010 detsembris.
Oma rolli mängib ka regulatiivne oht, kas peamiste importijate tollitariifide tõstmise või farmeritele kehtestatavate raskemate tingimustega. Näiteks Rootsis on kasvatajate elu päris raskeks tehtud. Samas Soomes on karusnahad ka mahult ekspordiartikkel, mis päris sente sisse ei too, seega praeguses võrdlemisi häguste perspektiividega majanduslikus olukorras, ei usu Soomes küll sektorile mingit surmahoopi tulemas. -
Natuke ka sektori noteeritud ettevõtetest:
Turkistuottajat (TUR) on Helsingi börsil noteeritud ning heade finantstulemuste ja edukate oksjonite tuules tõusnud viimase 8 kuuga ca 60%, sealjuures maksnud 1,06 eurot dividendi (aktsia hind hetkel alla 16 euro). Turkistuottajate hea külg ongi see, et nad on stabiilsed ja head dividendimaksjad, kuid see käib üldiselt ka päris palju Soome börsiettevõtete IR kultuuri juurde.
Korraldavad nad niisiis karusnahaoksjoneid ning saadavad sündmuste kohta ka suhteliselt head reportaaži, mille põhjal saab turu üldist tervist monitoorida. Kokku on oksjoneid aastas erinevates suurustes 4-5, mistõttu esineb tulemustes üksjagu sesoonsust. Oksjonite hinnad noteeritakse USD-s, seega nõrgenev USD ja muutumatu hind tähendab vähenevat müügitulu euros. Peamiselt teenib Turkistuottajat raha oksjoni käibe pealt, kuid pakub samal ajal farmeritele erinevaid teenuseid (sealjuures finantsteenuseid).
Traditsiooniliselt kõige nõrgem ning reeglina ka kahjumis on 2. kvartal. Turkistuottajate majandusaasta erineb kalendriaastast ning Q2 algab 1. detsembrist ning lõpeb veebruariga. Möödunud aastal toimusid eraldi oksjonid nii detsembris kui veebruaris. Sel aastal vaid detsembris, mis võiks veidi kulusid vähendada.
Möödunud aastal oli 2. kvartalis oksjonite müügimaht 42 mEUR ja ettevõtte käive (comission + teenused) 6,3 mEUR. Kahjum aktsia kohta -0,86 EUR. Selle aasta 2. kvartali müügimaht ulatus 80 mEUR-ni, mis peaks indikeerima suhteliselt korralikku paranemist ka EPS-is. Q2 tulemused avalikustatakse 29. aprillil.
Käesoleva aasta 1. kvartalis tõusis müügimaht 42,9 mEUR -> 103,7 mEUR, käive 5,8 mEUR -> 10,4 mEUR ning EPS -0,08 EUR -> 0,7 EUR.
Sel nädalal on aga toimumas vist aasta suurim oksjon, kus oksjoni koguseline maht on küll eelmise aastaga enamvähem sama, kuid ostjate hulk ning senised hinnanoteeringud (euros) paremad kui nii eelmisel oksjonil detsembris kui aasta tagasi märtsis. Seega võiks oodata nii suuremat läbimüüki, suuremat käivet kui paremat EPS-i, kuigi finantsteenuste osutamisest oodatakse käesolevast aastast väiksemat tulemust.
Ilmselt avalikustab ettevõte järgmise nädala alguses ka käimasoleva oksjoni lõpliku mahu, mille põhjal saab edasi spekuleerida. Igal juhul on tõusvad hinnanoteeringud põhjustanud ka Turkistuottajate aktsias viimastel päevadel ostusurvet.
Eile tehti vist ka kõigi aegade suurim hinnarekord naaritsale, kus Suntai Longtai-nimeline Hiina ettevõte maksis ühe nahatüübi eest 210 eurot tk. Mina, kes ma ilmselt kunagi karusnahka ei ostaks, pean seda numbrit üsna sürrealistlikuks.
Ettevõtte jooksva 12 kuu EPS on 2,95 eurot, andes praegu jooksvaks P/E-ks 5,3. Omakapitali on ettevõttel aktsia kohta 16,6 eurot ning P/B seeläbi veidi alla 1. Sisuliselt karjub kõik selle ettevõtte hinnas minu arust üsna pea algavale turulangusele. Põhimõtteliselt peaks Turkistuottajatele meelepärane olema ka see kui müügimaht kasvab läbi globaalse turu kasvu, isegi kui hinnad edasi ei kasva või teevad läbi väikese korrektsiooni.
Järgmine karusnahaoksjon toimub Taanis Kopenhagen Fur-i vahendusel 8.-12. aprill ning neid tulemusi peavad üldiselt ka Turkistuottajate investorid silmas. Ma ei tea miks, kuid reeglina on hinnad Taanis vist veidi kõrgemad kui Soomes.
Oma- ning võõrkapitali osakaal on ettevõttes umbes pooleks. -
Tegelt on ticker TURCS ning ettevõtte cap ligi 55 mEUR. Likviidsus on enam-vähem, kuigi mitte kiita. Päevakauplejale ilmselt ei sobi, investor saab kannatust omades mõistliku kogusega ilmselt nii sisse kui välja.
-
Huvitav kokkusattumus - kell 15:05 on Turkistuottajat tulnud välja positiivse kasumihoiatusega (reflekteerides käimasoleva oksjoni tulemusi).
Konstanteeritakse naaritsa- ning rebasenahkade hindade tõusu võrreldes eelmiste oksjonitega ning sellega seoses muudetakse ka aasta "verbaalset" guidence't. Nüüd oodatakse, et terve käesoleva aasta tulemus kujuneb eelmisest aastast "selgelt" paremaks. Eelmist guidence sõnastust praegu ei leia, aga peaks olema lihtsalt leebemalt sõnastatud, kuigi mingit kasumikasvu siiski oodati.
Aktsia peale uudist +4,6%. -
... aga toonitatakse ka seda, et kiiresti kasvanud hinnad võimendavad tururiski endisest (ülekuumenemise efekt)
-
Kuigi põllumajandusele kohaselt ei saa mahtu kohe väga kiiresti tõsta, siis reaalne pilt, kuidas on Hiina tootmine turule lisa supply'd toonud peaks analüütikute hinnangute kohaselt avanema 2012/2013. Kas ja kui palju on selleks ajaks turg ise kasvanud, on muidugi ise küsimus.
-
huvitav sektor ja idee tundub olevat, aga nagu kombeks nafta, suhkru ja kohviga, siis firmade kasumid ei kipu kasvama samas tempos kui toorme hind. kas poleks pigem mõistlik lihtsalt karusnahku osta investeerimiseks (ei teagi, kuidas neid saab säilitada)
PETA, muideks, võiks-peaks karusnaha hindu üles ajama. -
Mul on investeering nii Turkistuottajatesse (diiler) kui Grobinasse (farmer). Grobinat ei saanud nii palju kätte nagu oleks tahtnud ning osalt on ka (eelkõige Grobina väga kõrgete) riskide hajutamine. Turkistuottajate huvi on samal ajal nii eelkõige kasvav turu maht (kuna teenitakse eelkõige oksjonite käibe pealt), Grobina huvi on, et toorme ühiku hind oleks võimalikult kõrge.
Otseselt füüsilisse toormesse investeerimine on ilmselt enamvähem sama tülikas nagu odava nafta ajal tankeri rentimine, selle täis laadimine ja kuhugi ootama jätmine. Karusnahku säilitatakse üle pikema aja minuteada külmkambrites ning loogika vist selles, et kui hinnatase on väga madal, jäetakse osa toodangust pigem müümata. Eks see maksab muidugi eelkõige energia näol raha. Näiteks on käesoleval müügihooajal Turkistuottajat sellist tooret ka varudest müünud. -
krdi edit nupp
* Turkistuottajate huvi on samal ajal nii kõrged hinnad kui võimalikult suur läbimüük (Hiina turu kasvu läbi näiteks) -
Põmst käib see äri vist nii, et seal oksjonitel müüvad kasvatajad ja/või nende esindusorganisatsioonid nahku mis pole päris toornahad kuid ka mitte valmisnahad millest kohe midagi õmmelda saab. Siis vahendajad ja/või moemajad otse ostavad sealt oksjonilt nahad ja annavad need viimistlusega tegelevate firmade kätte, kes siis pargivad, töötlevad, värvivad nahad lõpuni ja annavad tellijale uuesti üle. Alles siis müüakse/antakse need muhviõmblejatele. Kuidas selles ketis füüsiliste nahkadega kasumiga businessi tehakse? Hmmm. Toornahad oksjonilt angaari, turvafirma valvama ja järgmisel oksjonil müüki, vbl. oleks võimalik aga kas säilivad? Oksjonilt osta , lasta ära töödelda ja siis õmblejatele müüa kasumiga? Ka võimalik. Kas oksjonile saab minna suva isik? vaevalt.
-
Minu arust on müüdavad nahad juba üsna pikalt vääristatud, www.ffs.fi ja www.kopenhagenfur.com peaks saama lisainfot. Mulle oleks juba ideoloogiliselt väga üllatav kui Soome farmer mingit väga vähesel määral vääristatud kaupa müüks. See on siiski nende know-how.
samuti on oksjonitel väga palju erinevates toonides ja värvides nahku. Ma arvan ka, et väga palju riidetööstuses karusnahku ei värvita. Sektor on mulle ka uus, seega ei tea ma kaugeltki kõike, kuid vähemalt seni olen mina asjadest nii aru saanud, et ostavad siiski peaasjalikult need, kes juba materjali otse tootmisesse lasevad. -
http://www.epl.ee/artikkel/408900
Kasvatamine polnud kah lihtne. -
Valmis nahku ei pea külmkambris hoidma. Kõik oksjonil müüdavad nahad ei ole sama astmeni viimistletud kah. Enamus pigem vajab töötlemist ma arvan. Eestiski on ettevõtteid mis sellega tegelevad.
-
Ja kui õigesti numbreid mäletan, siis praegusel Soome oksjonil oli osalejaid 700 tuuris. Ilmselt ei saa jah suva inimene tänavalt sinna minna, kuid tundub, et see akrediteeringu saamise protsess põhjendatud vajadusel kuigi keeruline ei ole.
-
Turkistuottajate aktsia.
-
Siiski hoitakse nahku külmas (soome keeles pakastes), vähemalt pikema perioodi vältel. Ma arvan, et põhjus on selles, et nii säilib karusnaha kvaliteet kõige paremini. Need on nii kallid tooted, et ilmselt võetakse kõik abinõud tarvitusele, et seistes kvaliteet ei kannataks.
-
Ei see on ikka keerulisem skeem, Karl Lagerfeld ei käi Nokia kummikutes Soome rebasekasvatajaga Oulus rääkimas teemal kui roosat rebast vaja, kiht või mitu igasugu hulgidiilereid jm. tegelasi on vahel.
Natuke datat: http://www.iftf.com/publctns/5036FinEuroSocioEconomic.pdf -
Märtsi oksjonist kujunes Turkistuottajate jaoks ootuspäraselt kõigi aegade suurim. Kokku oli oksjoni maht 252 mEUR (terve 2008/2009 hooaja oksjonite maht 248 mEUR).
Väike PR-lisa käib nende oksjonite juurde tavaliselt ka - 6-päevase oksjoni käigus kogunes Soomele 140 mEUR eksporditulusid. Eraldi toodi välja sinirebast (rebasekasvatuses peaks Soome olema üks sektori liidreid maailmas), mille hind tõusis detsembri oksjoniga võrreldes 30%. Keskmine hind 153 EUR ja peamised ostjad Hiinast/HK-st.
Järgmine oksjon Taanis aprillis ja Turkistuottajatel juunis.
Selle 252 mEUR oksjoni pealt peaks moodustuma siis Q3 kasumiaruanne. Eelmise aasta Q3 oksjoni maht oli 187 mEUR. Ettevõtte müügitulu 17 mEUR ja EPS 1,6 EUR. -
Ei näe veel Taani oksjonilt ametlikku kokkuvõtet, kuid 12. aprill oli oksjoni viimane päev ning hindu sirvides on näha hinnakasvu suurusjärgus 5-10%, võrreldes eelmise Taani oksjoniga veebruaris. Valdavas enamikus tüüpides ka läbimüük 100%.
Turkistuottajate järgmine kvartaliraport 29. aprill ja järgmine Soome oksjon 8.-13. juuni. Mahuliselt on juuni oksjonil kaupa umbes 10% vähem kui eelmine aasta samal ajal. Samas peaks käive tulema siiski kõrgem, kuna ühikuhinnad on yoy rohkem tõusnud. Samas on USD aastaga nõrgenenud, mis ei mõju EUR-is mõõdetud tulemusele hästi.
Soome karusnahasektori ettevõtete käive kasvas 2010. aastal keskmiselt 119% ja ROE oli 45% (!). Kauppalehti tegi ühe väiketootjaga ka intervjuu, kes eluga rahul ning plaanib järgmise 5 aastaga toodangumahu kahekordistada. -
Täna tulid Turkistuottajate tulemused. Q2 käive 80 mEUR vs 48 mEUR, EPS -0,18 EUR vs -0,86 EUR.
Numbrid väga korralikud, 2. kvartal tüüpiline kahjumikvartal. Trailing 12 kuu EPS on 3,55 EUR, andes jooksvaks P/E-ks 4,5. Finantsaasta teine pool peaks ka väga hea tulema, kuna ettevõtte kõigi aegade edukaim oksjon on juba toimunud (juunis toimub üks veel, mis määravad ära vastavalt H2 kasumiaruande). Üldiselt on ettevõttel tavaks niivõrd-kuivõrd stabiilselt dividendi maksta, mistõttu headel aegadel jäetakse EPS-ist osa reservi, et ka halbadel aegadel korralikku dividendi maksta saaks.
Samas ma arvan, et aasta EPS võib 4,5-5 EURi kanti jääda ja dividend 2-2,5 EUR. Seega 10% ja isegi suurem dividenditootlus tänaselt hinnalt, on pigem ootuspärane. Ilmselt mõjutab dividendimakse suurust (eelkõige osakaalu EPS-ist) ka turupilt makse otsustamise ajal.
Aktsia lähiaastate käitumise määrab ära muidugi karusnahkade hinnatase. Seni pole selgeid märke hindade korrektsioonist veel olnud. Kas tuleb pehme maandumine? :) -
Grobina case on täiesti ebareaalne. Ratsionaalselt võttes sai väljutud õiges kohas ning väga korraliku tootlusega, aga hiljuti maksti suur dividend (0,6 LVL per share) ning 2013 Q1 EPS oli sama suur kui kunagine aktsia ostuhind (tiba üle 1 LVL). Samuti käimas tootmisvõimsuste kahekordistamine Läti PRIA toetustega.
Eks äri on väga-väga tsükliline, aga tänaseks aktsia hind kusagil 6 LVL ligi ja peale tulemusi lendaks kindlasti edasi kui vaid bid-is midagi oleks.
Ühesõnaga klassikaline "leap of faith" stoori, mis tänaseks küll paraku tükk aega juba lukus.
