LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Esita oma küsimus Jeremy Siegelile

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kui 2008. aasta lõpus arvas suur osa analüütikuid ja akadeemikuid, et S&P 500 õiglane väärtus võiks olla 900-1000 punkti, argumenteeris Whartoni Ärikooli professor ja Ameerika majanduskommentaator Jeremy Siegel, et indeksi õiglane väärtus on 1350 ning aktsiad olid tema silmis ropult odavad (loe tema toonast artiklit siit). Pärast laiapõhjalise indeksi 23%list rallit 2009. aastal ning 13%list tõusu 2010. aastal võime tagantjärgi tõdeda, et oma prognoosiga tabas professor Siegel täpselt naelapea pihta.

    Jeremy Siegel on majanduse ning finantsturgude teemal pidanud arvukaid loenguid, kirjutanud arvamuslugusid Financial Times’is, Wall Street Journalis, Yahoo! Finance leheküljel, esinenud tihti CNN ja CNBC eetris ning kirjutanud kolm raamatut, millest tuntuim on „Stocks for the Long Run“ (laenutatav ka LHV raamatukogust).

    Käesoleval nädalal esineb Jeremy Siegel Tallinnas Nasdaq OMX konverentsil, kus ta kõneleb teemal „Globaalsed trendid majanduses ja turgudel“. Selle ürituse raames on aga LHV-l võimalus korraldada professoriga online intervjuu, mille tarbeks ootame hea meelega küsimusi ka kõikidelt LHV foorumlastelt. Kui Teid huvitav mõni teema, mille kohta sooviksite prof Siegeli nägemust lugeda, postitage oma küsimused käesolevasse foorumisse ning selle nädala lõpus toimetame need juba temani. Jeremy Siegel annab vastused paari nädala jooksul.
  • Ma küsiksin, et mis tasemele USA fõderaalne laenulimiit tuleks tõsta, enne kui see hakkab langema ning millal see põõre allapoole võiks toimuda? Laenulimiit - 14 300 miljardit dollarit - sai nimelt eile, esmaspäeval 16.05.2011 täis. Lisaküsimus, kas limiiti tuleks üldse suurendada? Arvan, et teist võimalust pole.

    Sellest võib tekitada terve rea lisaküsimusi: mis toimub valuutaturul/aktsiaturul kui limiiti suurendadakse/ei suurendada jne.
  • Igaks juhuks annan telefoninumbri, kuhu US&A võib põõrduda + 1 (202) 623-7000. Peadirektor on küll hetkel pisut hõivatud... Peadirektorile võib proovida helistada sellele numbrile: 1-212-267-RAPE
  • Samal Sommi tõstatatud teemal: Mida arvab prof. Siegel kullastandardi juurde tagasipöördumisest, selle majanduslikust mõttekusest, poliitilisest võimalikkusest (või paratamatusest)? Kui kaua võib maailm veel taluda rahaga manipuleerimist? (Vaatamata sotsialismi ametlikule läbikukkumisele levib igasuguseid imelikke teooriaid.)

    Mida arvata keskpankadest? Kas need a) hoiavad kriise ära (viimase aja tegelikkus näitab siiski, et keskpangad on küll olemas, aga kriisid tulevad sellegipoolest), b) tekitavad neid ja süvendavad nende mõju?

    Mida arvab prof. Siegel aktsiate praegusest hinnatasemest ja uue majanduslanguse võimalikkusest lähemal ajal? (President Obama olevat teatanud, et kui USA föderaalset laenulimiiti nüüd kohe ei tõsteta, võib uus majanduslangus kohe jälle tullagi.) Millal võib prof. Siegeli arvates oodata uut suurt pauku? Mis oleks sel puhul parim taktika a) riigi tasandil, b) eraisiku tasandil?

  • Kui kogu maailma riikidevahelised võlad ja kohustused kokku arvutada ja ära taandada mis summa siis järgi jääks.
    Kas loodava väärtuse tulem oleks positiivne kui üks riik laenab teiselt, teine riik kolmandalt ja kolmas esimeselt ning saadud raha eest ehitatakse juurde väärtusi, sest raha ju reaalselt keegi üle kandma ei hakka.
  • 1) Kas käimasolev rahandus/majanduskriis on põhimõtteliselt erinev või omab erinevat (pikaajalisemat) mõju majandusele kui eelnevad kriisid, kuna esmakordselt ajaloos on hätta saatunud rida arenenud riike korraga, mitte niivõrd erasektor.

    2) Kas prof Siegel peab vajalikukus finantsturgude üle suuremat riiklikku kontrolli (tuletisinstrumentide piiramine, pankade lõhkumine väiksemateks (too big to fail), uued riiklikud suuremate volitustega järelevalveasutused jms)

    3) Mida arvab prof Siegel modern monetary theory'st? Kas rahapakkumise kasv võib viia inflatsiooni ja vahetuskursi kukkumiseni ka tööpuuduse tingimustes?

    4) Millises sektoris tuleb järgmine buum?
  • 1. Kas „raha trükkimine“ on hea analoog QE kirjeldamiseks? Mis võivad olla suuermad väärarusaamad antud analoogiat kasutades?
    2. Mis on USA ülikoolihariduse P/E? On siin mull? Ei?
    3. Warren Buffett on öelnud, et ta ei ole nii osav, et oskaks makroindikaatoreid prognoosida. 2008. aasta crashi nägid vähesed ette ja need, kes prognoosisidki seda, on taastumise suhtes eksinud. Kuivõrd üldse on võimalik makronäitajaid prognoosida?
    4. Millistes finantsvaldkondades näete tulevikus võimalusi kõige suurtemateks muutusteks (sh finantsinnovatsiooniks)?
    5. Raamatus „Stocks for the Long Run“ kirjeldatud Dow 10 strateegial moodustatud portfelli tootlus on viimasel dekaadil DJIA tootlusele alla jäänud. Miks?
    A) Strateegia oli data-miningu käigus leitud ning arvatavad põhjused, miks see strateegia töötas, osutusid valeks.
    B) Strateegia muutus populaarseks ning strateegia eelis kadus (nagu näiteks kalendrianomaaliad)
    C) Viimased 10 aastat ei loe. Kui vaatame pikka perspektiivi, 1958-2010, siis sel perioodil ületab Dow10 tootlus indeksi tootlust keskmiselt umbes 2% aastas.
    D) Jätan küsimuse vahele. Viimasel dekaadil pole ükski mu strateegia töötanud ega prognoos täppi läinud. (Olgem ausad, see 1350 taseme prognoos on statistiliselt vähetähtis arvestades ta prognooside hulka).
  • Jeremy Siegel said in an interview: There are a lot of differences. One of the differences is they have over $1 trillion in the piggy bank and we don't have anything. China has such high savings ratios that it can start spending. We spend with deficits, and then worry about deficits and rising interest rates. China has a lot more flexibility. When it saw foreign demand dry up, it boosted domestic demand and infrastructure, which it is still building apace. It has the flexibility to move. When you have the size deficits we have, you just don't have as much flexibility, because every dollar the government spends means a dollar of extra deficit and future taxes, which scares investors and consumers.

    We spend with deficits, and then worry about deficits and rising interest rates.

    1.Isn't the interest rate set by Fed? I am confused...

    When you have the size deficits we have, you just don't have as much flexibility, because every dollar the government spends means a dollar of extra deficit and future taxes, which scares investors and consumers.


    2. I am sure Jeremy Siegel is aware of the fact that historically federal government has run 3% deficit on avarage and this dept has never been repaid. When you talk about higher taxes in the future, do you mean the hole enchilada-accumulated deficits?

    Jeremy Siegel: Such deficits will drive interest rates way too high, and the government will be forced to pull back. For the long run, unfortunately, we haven't solved our problems. But for the short run, this deficit isn't something that will derail the expansion, because we've had a tremendous decline in domestic credit creation. The increased savings by consumers has to go somewhere, and it's going into the government debt.


    3.I am confused again, government deficit means private sector surplus(savings) if current account is in balance. So government deficit adds to non-government savings.(doesn't use up savings) How is monetarily sovereign government forced to pull back? What are the forces at play?
    I am asking because I hear this all the time, deficit is unsustainable etc, rating agencies downgraded Japan government debt years ago, Japan has one of the strongest currencies in the world, one of the highest debt to gdp ratios, bond yields are at historical lows, no inflation and here is someone who is saying that monetarily sovereign government is forced to pull back.
  • Jeremy Siegel wrote: These are exactly the same long-term issues that Greenspan spoke so frequently about. The Federal Reserve does not want to be in a position where it's facing huge budget deficits that it's having trouble financing. Right now the deficits are moderate and the financing capacity is very great.


    Chairman Greenspan made the following comments at the opening of the annual Economic Symposium sponsored by the Federal Reserve Bank of Kansas City in Jackson Hole, Wyo., Aug. 29, 1997. Greenspan's comments, along with the full proceedings of the conference, are available from the Kansas City Fed.

    Let me begin with a nation's sovereign credit rating. When there is confidence in the integrity of government, monetary authorities—the central bank and the finance ministry—can issue unlimited claims denominated in their own currencies and can guarantee or stand ready to guarantee the obligations of private issuers as they see fit. This power has profound implications for both good and ill for our economies......
    That all of these claims on government are readily accepted reflects the fact that a government cannot become insolvent with respect to obligations in its own currency.




    Social Security, Medicare or any federal agency is never going to be insolvent. There is no such thing as a long term deficit problem. US as a nation is constrained only by real resources. people receiving SS checks need goods and services and if the economy can provide those goods and services then there is no reason to cut federal spending. The only reason to cut federal spending is demand pull inflation when demand is exceeding economic capacity. With millions of people unemployed we are nowhere near that point now.
  • Sorry, Greenspan's comments end with "That all of these claims on government are readily accepted reflects the fact that a government cannot become insolvent with respect to obligations in its own currency."

    The rest is mine.
  • Venemaa default'is 1998 rublas emiteeritud võla.
  • Tänud kõikidele küsimuste eest. Panime need teele ning avaldame tema mõtted niipea kui vastused meile laekuvad.

Teemade nimekirja