Indoneesia
Log in or create an account to leave a comment
-
Tegu Kagu-Aasia suurima majandusega ja maailma suuruselt kolmanda demokraatliku riigiga, kus elab 238 mln elanikku. Arengutasemelt on riik vaene. SKP per capita on alla 5000 dollari taseme, mis on võrreldav Malaisiaga 80ndatel või Taiga 90ndatel. Kuna majandus omab suurt kasvupotentsiaali, tooks esile mõned tugevused, mis Indoneesia puhul silma on jäänud.
Esiteks moodustab eksport Indoneesia majandusest ainult 20%, mis on Kagu-Aasia standardeid arvestades madal. Suurimad kaubanduspartnerid on Jaapan, USA, Hiina ja teised Kagu-Aasia riigid. Euroopa Liitu läheb Indoneesiast väga väike osa ekspordist.
Viimastel aastatel on mitmed firmad hakanud Indoneesiast odavat tootmisvõimalust otsima. Kui mõelda Hiinas hoogustuvale palgakasvule, siis on suure rahvaarvuga Indoneesia huvitav valik rahvusvahelistele ettevõtetele tootmisbaaside rajamiseks. Nt on Jaapani ja Lõuna-Korea autotööstused rajanud riiki tehaseid. Puhtalt tunnipalka võrreldes peaks tootmiskulud Indoneesias olema poole odavamad kui nt Hiinas ja Indias.
Teiseks leidub Indoneesias mitmeid toormeid, mida on odav kaevandada või toota. Indoneesia on maailma üks suurimaid kivisöe eksportijaid ja hinnanguliselt jagub kivisütt veel vähemalt 80. aastaks. Riik on maailma suurim palmiõlitootja. Indoneesiast tuleb ka protsent maailma naftatootmisest, kuid kasvava sisenõudluse tõttu on netos saanud riigist nafta importija. Kui võrrelda ekspordiks minevate toormete hinda ja tootmiskulusid, peaks tegu tänaste hindade juures olema väga kasumliku äriga. Nt kui maailmaturul maksab palmiõli täna kusagil 1000 dollarit tonni kohta, siis Indoneesias läheb palmiõli tootmine maksma alla 400 dollari tonni kohta.
Kolmandaks on Indoneesia majandus madala beetaga arenenud riikide majanduskasvu suhtes. Globaalse majanduslanguse ajal kukkus 2009. aastal Indoneesia majanduskasvu 4,5%’le.
Neljandaks toetavad majanduskasvu demograafilised trendid. Riigis on keskmine vanus kõigest 28. aastat.
Viiendaks on valitsus võlakoormust vähenenud 25%’le SKPst. Indoneesia vähendas märgatavalt võlakoormust pärast Aasia finantskriisi. Lisaks on valitsus eraldanud reservid võla tagasiostmiseks, kui olukord majanduses peaks närvilisemaks minema. Ka erasektori laenukoormus on madal. Majapidamistel on võlga 10% SKPst ja ettevõtetel 20%.
Et pilt liiga roosiliseks ei lähe, tasub esile tuua olulisemad Indoneesia nõrkused. Kindlasti on esirinnas kehv infrastruktuur, kuhu ei ole piisavalt investeeringuid tehtud (meenutab Indiat). Veetorustikuga on varustatud 18% ja kanalisatsiooni 2,5% elanikest. Sadamate puudumise tõttu on sadamakulud poole kallimad kui mujal regioonis. Teine probleem on korruptsioon, mis on pärand Suharto aegsest diktatuurist, mille lõpetas 1998. aastal Aasia finantskriis. Samuti on Indoneesiat tabanud mitmed terrorismirünnakud ja looduskatastroofid.
Indoneesia majanduse suurust arvestades on sealne börs väga väike. Börsiettevõtete turuväärtus on 40% SKPst. Teiste Kagu-Aasia riikide puhul jääb see 80-100% juurde.
Indoneesia aktsiate eest tuleb hetkel välja käia keskmiselt 13x aastast kasumit. Hinnatase börsidel on nii ajaloo kui teiste arenevate turgudega võrreldes pigem kallis. Samas oodatakse Indoneesias ka regiooni üht kiiremat kasumikasvu, mis võib preemiat õigustada.
Huvi korral on USA börsi kaudu võimalik Indoneesiasse investeerida nt läbi Market Vector Indonesia (IDX) börsil kaubeldava fondi. -
Täna alustasid ka Eesti ja Soome äridelegatsioonid ühisvisiiti Indoneesiasse (link). Saame näha, kas ja milliseid koostöövõimalusi ettevõtted leiavad.
-
Indoneesia majandus kasvas viimases kvartalis 6,5% yoy:
The Central Statistics Agency announced Monday that the economy expanded 6.5% from a year earlier in the October-December quarter, driven by strong household consumption and capital investment. That matched the previous quarter's growth and was in line with market expectations. (WSJ) -
Market Vectors Indonesia Index (IDX) Top 10 Holdings (55.11% of Total Assets)
Company Symbol % Assets
Astra International Tbk ASII 8.17
Bank Central Asia Tbk BBCA 7.99
P.T. Telekomunikasi Indonesia, TLK 6.82
Bank Rakyat Indonesia (Persero) Tbk B N/A 6.65
PT Bank Mandiri (Persero) TBK N/A 6.05
PT United Tractors TBK N/A 4.58
PT Bumi Resources TBK N/A 3.80
Perusahaan Gas Negara (Persero) Tbk B PGAS 3.75
PT Semen Gresik (Persero) TBK N/A 3.73
PT Indocement Tunggal Prakarsa TBK N/A 3.57
Mikk, kas mõni firma väärib eraldi esiletoomist? Madal valuatsioon, suur kasvupotentsiaal?
