Valuutaturud 1. märts
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Eilne Euroopa Keskpanga järjekorras teine 3-aastase tähtajaga laenuprogramm, mille käigus võttis 800 panka 1% intressimääraga laene kokku ligi 530 miljardi euro ulatuses, ei tekitanud turgudel suuremat reaktsiooni. Küll aga sattus riskisentiment surve alla, kui Föderaalreservi juht Ben Bernanke pidas USA kongressi ees kõne ja andis vastuseid rahvaesindajatele. Kõige olulisem oli Bernanke kõne juures see, et ta andis mõista, et Fedi poolt uut stiimulprogrammi tulemas ei ole, mis andis tugeva löögi nii aktsiaturgudele kui ka kõikidele riskivaluutadele ning ka väärismetallidele. Teisest küljest sai tuge USA dollar, mis on eelnevatel nädalatel olnud tugeva müügisurve all.
Tänasel Aasia sessioonil avaldati Hiina PMI tootmisindeks, mis tõusis eelmise kuu 50,5 punkti pealt 51,0 punktini veebruaris. Paranemist näitas ka erasektori poolt mõõdetav HSBC tootmisindeks, mis tõusis 48,8 pealt 49,6 punkti peale. PMI indeksid viitavad sellele, et võrreldes jaanuariga kasvas Hiina tootmissektor veebruaris kiiremini. Tulemustest said tuge Austraalia ja Uus-Meremaa dollar, mis vastu hommikut küll oma öise tugevuse suures osas käest andnud ja kauplevad hetkel USA dollari vastu marginaalselt plusspoolel.
Tänastest makronäitajatest avaldatakse kell 8.45 Šveitsi IV kvartali SKT tulemused; kell 9 ilmuvad Suurbritannia majahinnaindeks; kell 10.30 Šveitsi SVME PMI indeks; Saksamaa ja eurotsooni lõplikud PMI tootmisindeksid avaldatakse vastavalt kell 10.55 ja 11.00 ning Suurbritannia PMI indeks avaldatakse kell 11.30. Kell 12 avaldatakse eurotsooni tarbijahinnaindeks ja jaanuarikuu töötusmäär.
USA sessiooni ilmuvad kell 15.30 jaanuarikuu erasissetuleku ja -kulutuste näidud ning Kanada IV kvartali jooksevkonto. Lisaks avaldatakse veel iganädalased töötuabiraha taotlejate andmed ja kell 17 tuleb ISM tootmisindeks ja ehituskulude andmed. -
Euro on täna teinud Norra krooni vastu uue üheksa aasta põhja 7,42 tasemel. EURNOK on alates novembrist langenud üle 5%. Viimati langes EURNOK allapoole 7,5 taset septembris, kui Šveitsi keskpank kehtestas EURCHF kursile alampiiri 1,20, millest tulenevalt otsiti kaitset Norra kroonis, kuid tookord jäi NOKi ralli vägagi lühiajaliseks.
Kas seekordne NOKi tugevus jääb samuti lühiajaliseks? Danske Banki 17. veebruaril ilmunud analüüsi kohaselt mitte ilmtingimata. Nende arvates on hiljutine NOKi tõus mitmel põhjusel jätkusuutlikum. Esiteks on nende sõnul intressimäärade erinevus nüüd laiem kui septembris. (Kui nad peavad silmas EUR ja NOK omavahelist intressimäärade erinevust, siis see väide on väär. Tegelikult on erinevus sama: septembris oli ECB intressimäärad 1,5% peal ja Norra keskpanga intressimäärad 2,25% peal ja nüüd on intressimäärad vastavalt 1% ja 1,75%.)
Teiseks mängib DB sõnul rolli finantssüsteemi tervis, mis on selle aasta algusest näidanud paranemise märke. Kolmanda punktina on välja toodud asjaolu, et käesolev NOKi tugevnemine ei tundu olevat põhjustatud spekulatiivsete positsioonide suurenenemisest (kui tugineda Norra keskpanga andmetele) ja praeguse tugevnemisega ei ole kaasnenud optsiooniturul jätkusuutmatuid kõrvalekaldeid.
Norra keskpank tõenäoliselt hoidub intressimäärade edasisest langetamisest, mis pakuks NOKile jätkuvalt tuge. Küll aga saaks NOK müügisurvet, kui aktsiaturgudel tuleks suurem langus. Keskpanga juhi kommentaarid pigem kinnitavad, et edasist monetaarpoliitilist lõdvendamist lähiajal ei tohiks tulla:For now, though, it looks like Norges Bank has changed its stance on NOK and using interest rates to fight excessive currency strength. In his annual address during the week, governor Øystein Olsen said: “The question nonetheless remains of whether it is desirable to use monetary policy to accelerate the pace of inflation when the countries around us are in a recession. Even if the krone depreciates somewhat, relatively high cost growth in
Norway that could quicken the pace of inflation might lead to a further deterioration in competitiveness. This cannot be the way to go. Moreover, low interest rates over a prolonged period tend to amplify an upward spiral in house prices and lending. Imbalances that build up in credit and property markets can have severe ripple effects
further ahead, with a substantial impact on output and employment.
