Börsipäev 6. märts
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Eilset päeva domineeris kerge kasumivõtt seoses riskikartlikkuse kasvuga. S&P 500 indeks suutis päeva põhjadest (-0,8%) sessiooni lõpuks siiski taastuda ning sulguda -0,4%lise kaotusega, kuid Apple’i (-2,2%) ja paljude teiste investorite lemmikute underperformace jättis turust nõrgema mulje, kui seda peegeldasid indeksid.
S&P 500 indeks
Sentimenti kahjustas viimase 24 tunni jooksul peamiselt Hiina valitsuse 0,5 protsendipunkti võrra madalam kasvuväljavaade edaspidiseks võrreldes viimase kaheksa aastaga, mil sihiks seatud SKT kasvumäär on olnud 8%. Pettumuse valmistasid ka eurotsooni teenindussektori PMI indeksid, mis on nüüd koos töötleva tööstuse omaga veebruaris vajunud mõlemad alla 50 punkti ja seega indikeerivad kerget majanduslangust. USA teenindussektori ISM kujunes küll oodatust paremaks tõustes kuuga 0,5 punkti võrra 57,3 punktile ehk 12 kuu kõrgeimale tasemele, kuid tööhõive komponent alanes veebruaris 1,7 punkti võrra 55,7 punktile ja vahest teeb analüütikud reedese tööjõu raporti osas ettevaatlikuks.
Ära ei saa muidugi unustada ärevust Kreeka PSI osas ja geopoliitilisi pingeid. Viimase mõju piirdub hetkel rohkem tooraineturgudega, ent eile president Obamaga kohtunud Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu tõdes, et diplomaatilised vahendid Iraani tuumaprogrammi tõkestamiseks on otsa saamas ning üha lähemale liigutakse vajadusele kaitsta oma riiki ja rahvast Iraani militaarselt rünnates. Ent nagu Obama nentis, ähvardavad mõjud siis olla globaalselt juba oluliselt laiahaardelisemad.
Tänane kalender jääb väga õhukeseks, kui huvi võiks pakkuda vaid kell 12.00 avalikustatavad eurotsooni neljanda kvartali SKT täpsemad detailid.
USA indeksite futuurid kauplevad hetkel 0,3% punases, Euroopa on aga praeguse info kohaselt avanemas nulli lähedal. -
USA-s viidi mõnda aega tagasi (detsember 2011) läbi uuring tarbijate hulgas eesmärgiga välja selgitada nende tarbimisharjumused. Thestreet.com veebilehe vahendusel võib lugeda, et küsitleti natuke alla kahe tuhande inimese (1950) ja selgus, et finantskriisijärgne hirm on küll kadunud, aga kaupa ostetakse hoopis teiste kriteeriumite järgi kui varem.
Enamus inimesi tunneb, et neil pole piisavalt rahalisi vahendeid ja inimesed leiavad, et aastane sissetuleks peaks olema suurem kui $ 150 000, et saaks igakuiste kohustuste kõrvalt endale ka midagi lisaks lubada ja ka midagi kõrvale panna.
Jaemüüjate kurvastuseks tunneb 75% naisi, et nende jaoks on oluline saada kaup kätte võimalikult odava hinnaga - 68% kasutab regulaarselt sooduskuponge ja 45% ostavad asju ainult allahindlustel. Peale finantskriisi on erinevad soodusmüügid peaaegu reegliks saanud ja seetõttu on täna sisuliselt võimatu naistele midagi täishinnaga müüa. -
Hispaania 10-aastase võlakirja tulusus kaupleb tänase seisuga kõrgemal kui Itaalia oma. Tulusused on hetkeseisuga vastavalt 5,023% ja 4,962%.
-
Der Spiegel'il täna väga huvitav artikkel Euro-Zone Central Bank System Massively Imbalanced, kus lahatakse eurotsooni keskpangasüsteemi tõsiseid struktuurseid vajaka jäämisi, millega kaasnevad suuremad probleemid siis, kui mõni riik peaks eurotsoonist lahkuma või kui kogu eurotsoon peaks üldse kokku kukkuma. Peamise löögi alla satuks Saksamaa keskpank:
Since the 2007 financial crisis, immense imbalances have formed within the otherwise harmless payment system that exists between the central banks of the 17 euro-zone member states. While Italy, Spain, Ireland, Portugal and Greece, all hit hard by the debt crisis, show deficits totaling over €600 billion, the claims owed [to] the Bundesbank have climbed to €498 billion.
"If the euro breaks apart, we're left with an outstanding balance of nearly €500 billion, owed by a system that no longer exists." That figure, €500 billion, is more than one and a half times Germany's annual federal budget.
This, though, is the worst-case scenario, and would only apply if the euro zone falls apart entirely. A far more realistic possibility is that one country, such as Greece, would leave the monetary union. In this case, all of the other euro-zone central banks would have to bear the Greek central bank's debt together. Germany's Bundesbank, in accordance with its share of the European Central Bank (ECB), would assume about 28 percent. With Greek debt at €108 billion, Germany's share would be approximately €30 billion.
Probleemi tekkeloo ja täpsema olemuse kohta lugeda artiklist edasi. -
Huvitav on jälgida turgude tähelepanu liigset keskendumist ühe, praegusel juhul Euroopa negatiivseimatele stsenaariumidele. Millegipärast on USA, mille majandus on palju raskemas seisus, puhul jäetud ohtlikumad arengud tähelepanuta. Aga miks Bernanke ikkagi peab QE3 vajalikuks? Makro seisukohalt poleks seda vaja.
Aga kujutame ette järgmist arengut: huvi USA võlakirjade järele langeb järsult (võlakirjade hinnad enam palju tõusta ei saa), inflatsioon kerkib -> võlakirjade ostupool hõreneb -> tootlused tõusevad -> ettevõtete finantseerimine muutub raskemaks -> majandus läheb langusse -> riigi tulud kahanevad -> võlakoorem %-s kasvab, samuti selle teenindamise kulud.
Mis siis saab? Mu meelest on Fed aru saanud majanduse süstla otsas istumise ohtudest ning just selleks taotlebki uut laksu. Vabandust, QE3-e! -
Market Internals: Very bearish readings through 30 min.- NYSE A/D now -2358 (-11.7:1), NASDAQ A/D now -1632 (-6:1); SPY -1.15%, QQQ -1.1%
-
Superior Ind: Hearing downgraded at Credit Suisse
-
Huvitav, et kas eilne Hiina majanduskasvu alandamise prognoos annab tõuke globaalseks börside languseks?
-
GeoResources: Early strength attributed to upgrade at Sidoti; upgraded to Buy from Neutral; tgt raised to $40 from $37
-
Vivus: Hearing JP Morgan defending VVUS; believes Qnexa will get FDA approval
-
Caterpillar at ISI Annual Industrial Conference call summary:
•Overall, CAT expects world economic growth similar to 2011
•Continued positive environment for mining Little improvement in US construction spending
•Replacement demand is a key sales driver for machines in N Amer and Europe
•Machine backlog at all time high with many products with long lead times, some into 2014
•$4 bln of capital expenditures expected in 2012
