Raadiosaade "Buum"
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Oleme nüüd juba enam kui aastakese teinud Kuku raadios investeerimis- ja majandusteemalist saadet BUUM.
Kellel on huvi saadet otse kuulata, siis oleme eetris igal kolmapäeval kell 11:00. Kes soovib varasemaid saateid järgi kuulata, siis see võimalus on näiteks Raadio 1 veebilehel.
Antud foorumiteemasse kutsun aga kõiki üles omalt poolt välja pakkuma saate teemasid, mida käsitleda võiks ning külalisi, keda võiks saatesse kutsuda.
Teemade valdkond peaks haakuma investeerimise ja majandusega (st Nõia-Intsu vanglakaristus ei sobi). -
(Tuuma)energeetika ja põlevkivikeemia.
-
Pensionifondide tootlus vs. infla vs. pankade haldustasud nendelt fonidelt.
-
Kuna hiljuti alles kuulama asunud, siis kahjuks ei tea, kas mõnda neist on juba kaetud:
Tähtajalised hoiused/raha arvelduskontol vs alternatiivid algajale.
Mets pensionisambana/pikaajalise investeeringuna.
Kas praegune koolivõrk valmistab noori tööturuks. Mingi haridusmini ametnik, kes igast arengukavadega (planeerimisega) tegeleb ja ettevõtjate esindaja -
puhkjapojad1
Samuti oleks huvitav pensionifondide tootlikkuse ja haldustasude võrdlus teiste maailma pensionifondidega.
Pensionifondide tootlus vs. infla vs. pankade haldustasud nendelt fonidelt. -
Riigiametnike arvu vähendamine võimalikkusest. Samuti kohalike omavalitsuse ametnike ja riigeelarvest või kohalikest eelarvetest palka saavate inimeste arvu vähendamise võimalikkusest. Ametnike arvu suhtest võrrelduna selle riigi kodanike hulka, et kuidas on olukord Eestis ja kuidas mujal riikides. Linnaametnike arvukuse võrdlus suhtena linnaelanike hulka nii Eesti lõikes, kui ka võrrelduna üle maailma.
-
Mida toob kaasa Prantsusmaa poolt propageeritav väärpaberitehingute maks? Selle pikaajalised mõjud likviidsusele ja börside elujõulisusele.
-
Eesti väikeettev6tluse eluj6ulisuse v6rdlus teiste arenenud riikidega - antud teemaga oleks seotud ka näiteks nn seaduste arusaadavuse tagamise seaduse (oli vist kunagi Mereste eestvedamisel aastal 2000 selline asi) käekäigust ja selle v6imalikust m6just majandusele. Sooviks sellele kommentaari saada.
Ohud ja v6imalused seoses väikeettev6tetesse investeerimsega.
Esinema sobiks läbikukkumistest 6ppinud nüüdseks edukas ettev6tja-praktik ja m6ne panga laenuosakonna esindaja. Ses m6ttes v6iks rääkida ka laenupoliitikast pikemalt. -
Lisaks - rääkijaks peaks kindlast olema keegi konkreetsete arvudega praktik. Nt tuumaenergia teema on huvitav, aga esineja tellitagu siis Venemaalt, Jaapanist jne kohast, kes asja t6esti teab. Meilgi on ku kaardil näidatud mitut kohta, rääkigu see, kes t6esti saab, kuhu saaks ja v6iks midagi teha ja öelgu konkreetsed riskid ja v6imalikud ehitusnumbrid -- ei eeldagi et keegi teaks energia hinda 10 aasta pärast.
-
väga tore oleks veel mõningaid eesti börsifirmade juhtkonna tegelasi saatesse kutsuda.
-
Hea mõte, Milder võiks uuesti tulla.
-
Kutsuge Eesti Panga president / asepresidendid rääkimaks EP uuest rollist, väljakutsetest ja EP funktsioonid siseriiklikult ja väljapool. Kuna teemasid on palju, võiks olla kord mingi perioodi tagant.
-
Alderis
väga tore oleks veel mõningaid eesti börsifirmade juhtkonna tegelasi saatesse kutsuda.
Hea mõte. + pmts võiks ju lühike Eesti börsi uudiste/ylevaaterubriik olla igas saates. -
Eesti ettevõtete juhtide kõrvale võiks vahele teha mõned intekad lähiriikide listed ettevõtete juhtidega? Vilnius-Riia suunda pean silmas, Elopit jt saatesse vast raskem saada. Kuigi mine tea..
-
võiksid kunagi Boomis selle II samba reformimise vajalikkuse ideedega tegeleda. Kas konkurents töötab ja kas seda saaks näiteks 401(k) sarnase võimaluse lisamisega suurendada? Swedi hiljutiste riigipoolsete maksete külmutamise mõju artiklite sabas tekkinud "diskussioon" paistab viitavat, et üsna paljud inimesed tajuvad vajadust midagi muuta. Kas poliitkud võiksid selle hoiaku praegu ära kasutada?
-
Üks teema veel - miks ei toimi seadusandlikud mehhanismid, mis peaksid võimaldama hankelepinguid rikkunud firmasid või korrumpeerunud firmasid (altkäemaksud, pistised) eemal hoidma riigihangetel osalemisest?
Näiteks: Ehitushanked. -
Asjad, millest võiks rääkida küll söögi alla, küll söögi peale olekes järgmised: - raha hoidmise mõttetus pangahoiustel, tooge välja hoiustelt saadav intress ja inflatsiooni iga-aastane tõus; - promoge, et Valitsus ükskord ometigi otsustaks mõne riigiettevõtte börsile viimise nagu näit. Eesti Energia, Tallinna Sadam, Elering jne. see elavdaks börssi ja avardaks hoiustajate võimalusi. Nagu mu kolleegide jutust paistab on neil raha küll, aga panna pole seda kuhugi!
-
Erki Kert ei oska Buumis öelda, millal tuli viimati ettevõte Tallinna börsile...ega korraldatavast Pro Kapitali IPOst suurt midagi numbrilist. Ok,ilmselt teise valdkonna mees oma majas ja OMXT kaugel.
Kedagi tulihingelist fundamentaalinvestorit pole saatesse kutsuda? -
Saates olin seekord mina asendamas Erki Kerti ja kuna ma olen igapäevaselt seotud Ühendriikide ja Euroopa börsidega, jäi mu kommentaar seetõttu üsna üldiseks. Ühtlasi kuna IPOt korraldab LHV, ei olnud ka sellest tingituna võimalik teemat põhjalikuma arutluse alla võtta.
-
Erki ja Erko
Ettepanek kutsuda stuudiosse SFGst kedagi, näiteks MM või keegi teine. Arvan, juhatuse seisukohad/arvamused Valgevenes toimuvast, BYR devalveerimisest ja hüperinflatsioonist ning tulevikuplaanidest oleks paljudele väga huvitav kuulamine.
Teete ära? -
Anette,
Tänud saate teemal kaasa mõtlemast. Kõik ideed alati enam kui teretulnud.
Oleme saates esinemise osas suhelnud enamike Tallinna börsi ettevõtetega ning neid järgepidi ka saates näinud/kuulnud. Mitmed ettevõtted pole senini erinevatel põhjustel veel saatesse jõudnud, aga loodetavasti see ajaga muutub ning kuuleme ka SFG tegemistest. -
Pro Kapitali IPO erisaade?
-
momentum
Pro Kapitali IPO erisaade?
Huvide konflikt IPO korraldaja ja saate peasponsori vahel. -
mike
momentum
Pro Kapitali IPO erisaade?
Huvide konflikt IPO korraldaja ja saate peasponsori vahel.
Täpselt nii on. Kuna oleme IPO peakorraldajad, siis nii märkimisperioodi vältel kui ka mõneks ajaks pärast seda ise ettevõtte ega IPO kohta hinnanguid väga anda ei saa. Puhtalt faktilise info ettelugemine ei oleks jällegi raadiokuulajale eriti põnev. -
Rääkige praktikutega Eesti vs Skandinaavia ja/või Eesti vs Läti/Leedu ärikultuurist (ja selle arengutest viimase 20 aasta jooksul). Venemaast märksa rohkem räägitud kui nendest suundadest.
-
Mis saab raadiosaatest Buum peale Erki lahkumist?
-
Mis saab LHV-st peale Erki lahkumist ?
-
Buumi teen esialgu siiski edasi
-
24. oktoobri saates on külas Mauri Dorbek, kellega on plaanis peatuda pikemalt pokkeri põneval maailmal ning üritada leida neid oskusi, mida oleks võimalik üle kanda ka investeerimisse.
-
"pokkeri põneval maailmal"...
Kas võib loota et järgnevad Buumi erisaated "alkoholismi ja aktsiate sümbioos"- külalisena meie staarkaupleja ja "narkootikumide ergastav mõju päevakauplemisele" erikülalisena kodanik X kelle jutt läbi häälemuunduri lastakse? -
Ma ei tea, kas pokkeril ja investeerimisel väga palju ühist on (midagi kindlasti), aga pokkeril ja kauplemisel küll. White Nigga kommentaar on paraku päris mööda. Pokker eristub teistest kasiinomängudest üsna oluliselt.
Muuseas, suure finantsskämmi läbi pokkerimaastikul totaalselt põlu alla sattunud Full Tilt pokkerisaidi ühed asutajad (Chris Ferguson ja Ray Bitar) olid algselt päevakauplejad. Inimesi, kes liikunud aktsiakauplemise ning pokkerimängu vahel, on parasjagu. -
Peamine põhjus, miks pokkerit enam demoniseeritakse kui kauplemist, on ilmselt asjaolu, et pokkerimäng on tüüpiline "5 minutes to learn, 10 years to master"-teema. Pealtnäha tundub lihtne, aga konkurents on suur ja edukas olemiseks peab end väga palju arendama. Et paljud seda teha ei viitsi ja pealtnäha lihtsas mängus raha kaotavad, ongi pokker omale saanud negatiivse reputatsiooni. Ja kuna mäng on väliselt ilmselt atraktiivsem kui näiteks aktsiakauplemine, siis arvatavasti leidub ka proovijaid rohkem (vähemalt enne Black Fridayd vast küll). Kui kasiino ruumides raha peale malet mängitaks, siis peetaks ka seda hasartmänguks? Selge, et õnne komponent on pokkerimängus suurem kui males, kuid ta on määrav vaid lühiajalises perspektiivis.
Ei ole ise pokkeriprofessionaal ning ei soovita ka teistel seda karjääri ilma tõelise kireta ja distsipliinile allumatu natuuriga ette võtta. Mingi meelakkumine see kindlasti pole, pigem rutiinselt rusuv nii kehale kui vaimule. -
Ma ka natukene imestan teemavalikut. Ma saan aru, et paljud kuldajuga kauplejad on pokkeris oma intellekti ja isiksuse spetsiifikast tulenevalt päris kõvad tegijad, kuid mina isiklikult keskmisele raadiokuulajale sellest rääkima ei kipuks. :-D
-
Jah, pokkeril ja kauplemisel on profesionaalsel tasemel palju ühist, kõige olulisemalt just raha halduses. Niipalju kui ma kuulnud olen, siis praktiliselt kõik meie kauplejad taovad kõrvalt ka pokkerit.
Jah, pokker on ülimalt põnev ja kaasahaarav, ka mulle meeldib mängida, kuid ainult sõprade ringis. Pokker kasiinos ja/või rahateenimise eesmärgil on hasartmäng, räägitagu mida tahes. Professionaalne pokker ei ole "põnev maailm", vaid stressirohke raske töö, mis mõjub hävitavalt inimese sotsiaalsetele suhetele, tervisele, isiksuseomadustele, närvisüsteemile jne. Ja mis kõige tähtsam - tekitab samasugust sõltuvust nagu näiteks alkoholism. Kogu pokkeri turundus rõhub samadele ihadele nagu muud kasiinomängud - glamuur, käeulatuses olevad rahahunnikud, Keegi-olemise-vajadus. Ma lihtsalt ei näe, milleks on vaja teha reklaami mingile sõltuvusele, mille kütkeis eesti rahvas juba niigi on - tõsiseid (ja isegi päris suurel määral võitvaid) netipokkerimängijaid on meil juba igas külas kuhu ulatub vähegi väljavedav netiühendus. Aga ole nii võitev kui tahad ja teeni kasvõi mägedena raha, kas see tõesti kaalub üles perekonna puudumise/halvad-olematud peresuhted, selle et su ainsad sõbrad on samasugused poker-junkied, selle et sa seltskonnas ei oska nagu millesti rääkida, peas keerleb vaid läbimängitud käte analüüs, mõtted mida peaks oma strateegias muutma ja sinu pokkerileksikonile keskendunud kõnepruugist ei saa keegi aru. Rääkimata sellest milliseks närvipuntraks teeb sind järjekordne käsi mille kaotasid kuigi tõenäosus oli 95/5 sinu kasuks
No ei ole pokker Hea Asi millele reklaami teha
Muidugi ainult minu arvates -
Üks asi on money management kindlasti jah, aga peaasjalikult on minu arust kauplemise ja pokkerimängu paralleel enda edge'i otsimine ja selle realiseerimine + jooksevalt oma strateegiate analüüs ja täiustamine. Sotsiaalses mõttes hulluks minna võib kindlasti nii pokkeri kui kauplemisega, mõlemad nõuavad distsiplineeritud isiksust väga erinevatel tasanditel.
Kaotavate-võitvate turuosaliste suhe kauplemisel ning pokkerimängus arvatavasti võrdlemisi sama. -
Eks teemadevalik kipub ammenduma. Imestan, et pokkerit polnud veel sisse toodud
Aga üldiselt olen Karum6mm-iga nõus -
Väga huvitav valik "Buumi" tegijatelt ja ootan huviga. Pokkeri, eriti multitablingu ja kauplemise vahel on mitmeid sarnaseid jooni, seda ei saa eitada. Nagu ei saa fundamentalistid eitadada, et on eksisteerib tehniline analüüs, automated trading jne.
Sarnased elemendid:
Stop Loss
Risk return
Money / Bankroll management
Strategy / Entry / Exit -
Käesoleval kolmapäeval ehk 31. oktoobril on kell 11.00 Kuku saates Buum külalisteks LHV pensionifondide juht Andres Viisemann ja LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja. Teemaks on pensionifondid ning siia foorumisse on oodatud kõik sellekohased küsimused.
-
Ajakirjandusliku tasakaalustatuse huvides võiksite te saatesse ka mõne konkurendi kutsuda. Et mitte erapoolikuna näida, soovitan ma soojalt Loit Linnupõldu. Tegemist on intelligentse inimesega.
-
Buumis on tegelikult nii vähe aega, et eriliseks diskussiooniks ei jagu. Pensionisammastele pühendatud saade võiks vabalt olla märksa pikem, osaleda võiksid ka teised (muuhulgas siis ka parimad) pensionivarade haldurid Eestis ja miks mitte näiteks Lauri Leppik.
-
Erko Rebane
Käesoleval kolmapäeval ehk 31. oktoobril on kell 11.00 Kuku saates Buum külalisteks LHV pensionifondide juht Andres Viisemann ja LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja. Teemaks on pensionifondid ning siia foorumisse on oodatud kõik sellekohased küsimused.
1. Miks on LHV pensionifondides kaugelt suurim raha ning deposiitide osakaal teiste Eesti samalaadsete fondidega võrreldes (L-fondis septembri lõpus 32,5%), olles sirgjoones tõusnud praktiliselt terve käesoleva aasta?
Mis peab maailmas juhtuma, et LHV pensionifondid uuesti vahendeid reaalvaradesse paigutama hakkaksid (milliseid mõõdikuid sellise olukorra saabumise äratundmiseks kasutate)?
2. Kuidas suhtuvad LHV pensionifondid keskpikas perspektiivis kulda?
3. Kas võlakirjadeks pakendatud Eesti eraisikute hüpoteeklaenud oleksid LHV pensionifondidele huvitav investeerimisobjekt? Eeldusel, et see turg kunagi Eestis käima läheb.
4. Kuhu tahaks LHV pensionifondid oma raha paigutada, kuid ei saa (v.a. Eesti valitsuse võlakirjad ning Eesti Energia aktsiakapital)? -
tänud, küsimused edastatud
-
1. Milles näete Latvian Shipping Company väärtust ning kuidas hindate firma tulevikuperspektiive?
2. Millistel asjaoludel soetasite Arco vara aktsiaid?
3.Millistes pensionifondi positsioonides näete suurimat perspektiivi ja miks?
4. Kas olete kaalunud Soome aktsiate soetamist, millest mitmed kauplevad ajalooliselt päris atraktiivsetel tasemetel?
5. Kuna deposiisid ei teeni enam midagi, siis kas poleks mõistlik pigem dividendiaktsiate soetamine, mille yieldid ületavad ka võlakirjade tootlusi? See aitaks ka katta fondi aastast haldustasu.
6. Miks on LHV fondide aastane haldustasu konkurentidest kõrgem?
7. Kas teile ei tundu, et pensionitoodete müümine piima- ja lihalettide vahel on pehmelt öeldes labane? -
Kas keegi viitsib tõesti kuulata midagi nii igavast asjast nagu pensionifondid. Kui korraldataks igavuse MM, siis oleks top 3 koht alati garanteeritud. Seda enam, et reaalselt hakkad kogutud rahast kätte saama parasjagu nii palju, et üks ajaleht osta. Ülejäänu on heategevusprojekt kindlustusfirmade ülalpidamiseks.
-
Tänud veelkord kõigile küsimuste esitamise eest, kõik said saatejuhtidele edastatud. Saade ise hakkab kell 11.05 ja seda saab kuulata siit.
-
Homses Buumi saates teemaks hoiu-laenuühistud. Kel huvitavaid küsimusi, võib siia pilduda.
-
Seda enam, et reaalselt hakkad kogutud rahast kätte saama parasjagu nii palju, et üks ajaleht osta. Ülejäänu on heategevusprojekt kindlustusfirmade ülalpidamiseks.
tauts,
kas sa saad oma väidet kuidagi ka arvutuslikult tõestada? Mina näiteks tean paari inimest, kes läksid pensionile peale 7-8 aastat raha kogumist ja saavad eluaegset pensioni riiklikule lisaks veel 500-1500 krooni kuus. Oleksid nad 30 aastat kogunud, saaksid vähemalt 3x rohkem.
Ära hakka vastama, muidu läheb jälle üheks pikemaks jahumiseks. Seda on juba teistes teemades küllalt.
