LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Balti börsid 19. aprill

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Balti börsid jätkasid ka eile uute tippude võtmist ning OMXT sulgus päeva lõpuks 0,63% ja OMX Baltic 0,44% kõrgemal. Tehingukäive oli 1,5m eurot ning enim tähelepanu said Merko Ehitus ja Tallinna Kaubamaja.

    Leedu TEO LT reaktsioon küllatki headele tulemustele jäi tagasihoidlikuks. Aktsia sulgus täpselt eelmise päeva tasemel ning tehinguid tehti aktsiaga vaid 19 tuhande euro eest. Suurimad tõusjad olid Baltika (+5%), LSC Group (+5%) ja Premia Foods (+3,9%). Jalgu on ka alla saamas Tallinki aktsia, mis eile oli 1,8% kõrgemal 0,663 euro juures.
  • Täna kell 10.00 toimub Olympic Entertainment Groupi aktsionäride üldkoosolek.

    Lisaks tasub siinjuures mainida veel Betssoni eilset Nordic Gaming Groupi ostutehingut:
    http://www.betssonab.com/en/Investor-relations/AlertIR---Pressreleases/
  • Eilse Pealtnägija teedeehituse loo kokkuvõte:

    http://uudised.err.ee/index.php?06250856

    Agukase sõnul saab Merko Maardu-Loo lõigult oma ajaloo ühe suurima kahjumi
  • Jutt käib objekti kahjumist või firmast?
    Huvitav mis seni suurim laks on olnud ühelt objektilt?
  • Merko lõigu koht.

    -- See lõik sai teoks ainult seetõttu, et alltöövõtjad olid lihttöölised, kes ettevõtlusest midagi ei tea.
    -- Peatöövõtja oli Merko ja selle nimega saab saatelõiku müüa detailidesse- või asja õigesti sõnastamisesse süvenemata.
    -- Merko blacklistib oma alltöövõtjaid. Jah, ka nemad võivad eksida või võtavad riske, aga äri on juba selline.

    -- Kes oli see ametnik (ja mis tast sai), kes 80 000m3 asemel 2000m3 suutis kirjutada? Loodan, et ta sai ka preemiat.
  • Nimelt loeti pakkumist tehes kraavide mahuks umbes 2000 kuupmeetrit, aga tegelikult kujunes mahuks 80 000 kuupmeetrit ehk – nii uskumatu, kui see ei kõla – pandi bambusesse 40 kordse vahega.

    Agukase sõnul sai kõik alguse sellest, et maanteeamet oli teinud arvutuses vea ja ei kontrollinud andmeid korralikult üle. "Me maksime kraavide eest neile 200 000 eurot lisa," ütles Agukas.


    Ma ei saa aru. Kui hankeobjekti kirjelduses oli 2000 m3 ulatuses kraavitamist ja pinnase teisaldamist, siis töövõtja peabki tegema 2000 m3 mitte 80 000 m3 jagu seda tööd. Nagu pakkumuski, omavad ka hankekutse materjalid juriidiliselt siduvat jõudu ja neid käsitletakse hankelepingu lisadena. Kui pakkumus esitati (vigase) hankekutse materjalidele tuginedes, pole tellijal siin mitte midagi nõuda ega kobiseda.

    Hetkel jääb täiesti arusaamatuks, miks nad lepinguväliselt 200KEUR eest "oma lõbuks" tööd tegid?! Keegi ajab jama või kajastab siin asju vähe teises valguses kui tegelt oli.
  • Pakun lambist, et tegelt võis asi käia umbes nii:

    1) Merko peatöövõtjana lasi pakkumuse pinnasetööde osa mingitel tuttavatest jopskitest alltöövõtjal kokku kirjutada.
    2) Alltöövõtja ajas meetrid ja sentimeetrid sassi.
    3) Merko vaatas, et heh-heh - naljatilgad plaanivad kogu kraavipinnase 100 kalluritäiega minema viia - edu neile!
    4) Hankekomisjon vaatas pakkumuste avamisel ainult hinna- ja tähtajapakkumist ega viitsinud üldse sisusse süüvida.
    5) Kui alltöövõtja lõpuks lahti jagas, mis sitale nad allhankelepingus kolm tilka verd andsid, hakkas Merkol neist nats hale ja maksid 200KEUR lisa.
  • Kas see projekt oli Täitja projekteerimise kohustusega?

Teemade nimekirja