Balti börsid 12. juuli
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Balti börsidel oli eile tavapärane kesksuviselt vaikne kauplemispäev. Aktiivsemalt tehti tehinguid Silvano aktsiaga, mis kauples esimest päeva eile dividendiõiguseta ning millest oli tingitud ka aktsiahinna langus. Silvano Fashion Groupi aktsia kukkus 92 tehingus 266 780 eurose käibega 7,52% 3,32 euroni. Tallinna Kaubamaja aktsia alanes 15 tehingus 27 883 eurose käibega 0,88% 5,65 euroni. Kokkuvõttes olid Balti börsidel liikumised järgmised: OMXT -0,35%, OMXR +0,19%, OMXV -0,35% ja OMXBBGI -0,44%.
-
Täna peaks Riigikohus avaldama otsuse Eesti osalemisest ESM-is
-
Jürgen Ligi: Eesti otsus ESM-i osas turgudel kaost ei tekitaks
:) -
CMA: Balti riikide makserisk tõusis teises kvartalis
BNSi vahendusel:
Tõenäosus, et Balti riigid ei saa järgmise viie aasta jooksul oma võlakohustustega hakkama, on teises kvartalis esimesega võrreldes pisut kasvanud, kirjutab CMA (Credit Market Analysis) oma ülevaates. Eestil kasvas see tõenäosus kvartaliga 7,8 protsendilt 7,9 protsendile, Leedul 15,5 protsendilt 17 protsendile ja Lätil 15,5 protsendilt 18,1 protsendile.
Samal ajal tõenäosus, et Belgia ei saa oma võlakohustustega hakkama on 19 protsenti, Itaalial 34,9, Hispaanial 37,2 ja Iirimaal 38,6 protsenti. Riikide makseriski tõenäosust hinnatakse viieaastaste krediidiriski vahetuslepingute (CDS) alusel. -
Omapärane intervjuu rahandusminister Jürgen Ligiga Postimehes http://www.e24.ee/904868/jurgen-ligi-vajalike-otsuste-labisurumiseks-tuleb-avalikust-arvamusest-ule-olla
Mõned nopped:
Jättes kõrvale paberile pandud sihid ja vaadates, mida Euroopa riigid on probleemide lahendamiseks seni teinud, kas te usute, et probleemid on lahenemas?
No mis probleemid. Kliima soojenemise probleem on täiesti lahendatud. Aga lühemas plaanis tegeletakse sellega, et Euroopa sotsiaalsüsteemid muutuksid jätkusuutlikuks. Et Euroopa konkurentsivõime paraneks. Igal juhul tuleb nende asjadega tegeleda. /../
Igasugused sellised jutud, et kärpimisest ei piisa – need on mõttetud. Kui raha ei ole, siis mida on valida? Kui on üle jõu elatud, liiga palju enda rahvale lubatud, siis selle kõigega tuleb tegeleda niikuinii.
Et Eesti paneb endiselt kõik kaardid sellele, et Euroopa ennast parandab?
Kõik kaardid? Ei, Eesti paneb kõik kaardid kultuurikaitsele. No ma ei tea, keele säilitamisele. Igasugu asjadele. /../
Eesti on panustanud reeglitest kinnipidamisele. Vaadates, et teised sellesse samamoodi ei panusta, kas võiks olla aeg oma strateegiat muuta?
/../ Avalik arvamus ei toeta ei kärpeid ega abistamist. Ma defineerin seda pornona, kui nõutakse, et iga viimane kui inimene saaks kõigest aru ja iga viimase kui inimese saaks läbi küsitleda. -
Arnold Rüütel school of unintelligible messages. Mõned sakslased pakkusid seda meest Junckeri asemele EZ-d juhtima........st. maailmatasemel segast peksma? Khmm.
-
Täiendused AS Baltika juhatuse koosseisus
Baltika juhatuse täiendavaks liikmeks saab alates 1. oktoobrist 2012 Kati Kusmin, kes asub juhtima ettevõtte müügi- ja turundusdivisjoni. Uues ametikohas hakkab Kati Kusmin vastutama Baltika brändide Monton, Mosaic, Ivo Nikkolo ja Baltman müügi- ja turundusstrateegia ning Baltika uute müügikanalite strateegia arendamise eest.
Baltika juhatuse liikmetena jätkavad peadirektor Meelis Milder, brändingu ja jaekaubanduse arendusdirektor Maire Milder, finantsdirektor Maigi Pärnik ning tootedivisjoni direktor Andrew James David Paterson.
Kati Kusmin on hinnatud kaubandusvaldkonna juht, kes on töötanud Eesti Tarbijateühistute Keskühistus, ASis Kalev ja ASis Kalev Chocolate Factory, ASis Tallina Kaubamaja, ASis Hotell Olümpia ja ASis Reval Hotelligrupp. -
Huvitav, kuidas on defineeritud tööjaotus müügi- ja turundusdivisjoni (Kusmin) ning brändingu- ja jaekaubanduse divisjoni (Milder) vahel? Võhikule kõlab see täpselt ühe ja sama asjana.
-
Stiiliselt mulle Ligi avaldused meeldivad. Pole vähemalt selline PR-filtreeritud, poliitkorrektne, mittemidagiütlev iba, mida Paet päevast päeva väljutab. Intervjuud lugedes tajud kohe vahetult, et Ligil on parasjagu peal sihuke ilgelt härg tunne peale tulnud ja ta on valmis kasvõi kogu maailma probleemid paari jõulise chucknorrisliku jalahoobiga lahendama.
Üldjoontes raiub Ligi jätkuvalt sama rida, mida ta juba varem väljendas, kui deklareeris, et võlakriiside põhjuseks on "demokraatia", mistõttu on vaja minna üle "neutraalselt kontrollitud demokraatiale" (demokraatia "neutraalseks" kontrollorganiks peaks Ligi nägemuses olema "riik", kelleks ta on hakanud pidama ise-end (...ja võib-olla natuke ka Ansipit).) -
Ligi poliitilistes vaadetes pole muidugi midagi eriti uudset ega tema ideoloogilistest eelkäijatest eristuvat. Putin rakendab juba oma esimesest ametiajast peale Venemaal nn. "juhitud demokraatia" (ingl.k. governed democracy) mudelit. Sellele Putini "juhitud demokraatia" mudelile avaldas tugevat toetust ka Breivik oma "manifestis", kus ta vastandas seda Euroopas levinud ja "mittefunktsioneerivale" "massidemokraatiale".
-
Link Riigikohtu pressiteatele ja otsusele: http://www.riigikohus.ee/?id=1339
-
Riigikohus: Riigikogu võtab ESM-iga liitudes Eestile rahalise kohustuse, mille ülemmäär on ESML-is sätestatud. Lepingut ratifitseerides kitseneb Riigikogu võimalus teha edaspidi riigielu korraldamisel muid kulunõudvaid valikuid. Seevastu stabiilne majanduskeskkond, mida soovitakse ESML artikli 4 lõikega 4 tagada, on oluline põhiseaduslike väärtuste ja põhiõiguste tagamiseks.
Lisaks märkis Riigikohus, et 2003. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus ei luba piiramatult delegeerida Eesti pädevusi Euroopa Liidule. Kui Euroopa Liidu aluslepingut muudetakse või sõlmitakse uus alusleping ja see toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, tuleb Riigikohtu üldkogu hinnangul selleks küsida kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt uuesti nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust. -
Toon Riigikohtu otsusest ära mõned olulised punktid, millega minu arust võib ainult nõus olla:
128. Eesti põhiseaduse suveräänsusklausel on sõnastuselt range, sätestades iseseisvuse ja sõltumatuse aegumatuse ja võõrandamatuse. Eesti põhiseaduse suveräänsuse sätet ei või aga tõlgendada nii, et Eesti ei tohi sõlmida rahvusvahelisi lepinguid ega võtta endale teiste riikide vastu kohustusi. Põhiseaduse norme iseloomustab lai tõlgendamisruum. Üldkogu hinnangul peab hoolimata Eesti rangest suveräänsusklauslist arvestama suveräänsuse sisustamisel kaasaegset konteksti.
165. Eesti on euroala riik ning seetõttu on oht euroala majanduslikule ja finantsilisele jätkusuutlikkusele ohuks ka Eesti majanduslikule ja finantsilisele jätkusuutlikkusele. Eesti majandus ja rahandus on tihedalt seotud ülejäänud euroalaga ning kui euroalas on majanduslikke ja finantsprobleeme, siis mõjutab see paratamatult Eestit – kaupade ja teenuste eksporti ja importi, riigieelarvet ning seeläbi ka sotsiaal- ja teisi valdkondi. Euroala probleemid kahjustavad ka Eesti konkurentsivõimet ja usaldusväärsust. ESM kui finantsabi andmise süsteem võib aidata tagada, et nii euroala tervikuna kui ka selle üks osa, Eesti, oleks majanduslikult ja finantsiliselt konkurentsivõimeline. See on vajalik, et tagada isikute sissetulekuid, elukvaliteeti ja sotsiaalset turvalisust. Olukorras, kus ülejäänud euroala oleks raskustes, ei saaks Eesti tõenäoliselt olla finantsiliselt ega majanduslikult edukas, sh isikute sissetulekute, elukvaliteedi ja sotsiaalse turvalisuse valdkonnas.
179. Üldkogu leidis punktis 158, et ESML artikli 4 lõike 4 eesmärgiks on tagada ESM-i tõhusus ka juhul, kui riigid ei suuda otsustada konsensuslikult, et kõrvaldada oht euroala majanduslikule ja finantsilisele jätkusuutlikkusele. Üldkogu leiab, et ESML artikli 4 lõike 4 menetlus aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa, kuna loob hädaabimenetluses finantsabi andmise otsustamiseks tõhusama mehhanismi. ESML artikli 4 lõikega 4 on sätestatud võimalus otsustada 85% häälteenamusega. Tavamenetluses antakse ESM-i finantsabi vastastikusel kokkuleppel (ESML artikli 4 lõige 3). Tagades tõhusama otsustusprotsessi, aitab ESML artikli 4 lõige 4 kaasa eesmärgi saavutamisele – euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikkust ähvardava ohu kõrvaldamisele. Eeltoodust lähtudes on ESML artikli 4 lõige 4 sobiv abinõu eesmärgi saavutamiseks.
182. Üldkogu leiab, et ESML artikli 4 lõige 4 on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Üldkogu hinnangul ei ole teist otsustusmehhanismi, mis tagaks sama tõhusalt euroala jätkusuutlikkuse seda ähvardava ohu tõrjumiseks, kuid riivaks vähem Eesti põhiseadust.
199. Põhiseaduse preambulist ja PS §-st 14 tuleneva põhiõiguste ja vabaduste kaitse tagamise kohustuse täitmiseks peab Eesti kindlustama stabiilse majandus- ja finantskeskkonna ning jätkusuutliku eelarvepoliitika. Nagu otsuse IV osas märgitud, on ESML artikli 4 lõike 4 tõhus otsustusprotsess suunatud euroala majandus- ja finantsstabiilsuse tagamisele. Kogu euroala rahanduses ja majanduses toimuv mõjutab otseselt Eestit kui euroala liiget. Eestis kehtiva vääringu stabiilsust saab tagada üksnes koostöös teiste euroala riikidega. ESM-iga liitudes suurenevad Eesti võimalused osaleda Eestis kasutuseloleva ühise vääringu usaldusväärsuse tagamisel ja oma majanduse jätkusuutlikkuse kindlustamisel.
201. Eesti huvisid edendatakse erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikidega koostööd tehes. Nii viiakse ellu välis- ja julgeolekupoliitikat, mis on lõppastmes suunatud põhiseaduse preambulis sätestatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamisele läbi aegade. Rahvusvaheline koostöö tagab selle, et Eestil oleks rahvusvahelises keskkonnas paremad võimalused kestma jääda ja oma eesmärke saavutada.
202. Eeltoodust lähtudes leiab üldkogu, et ESML artikli 4 lõige 4 riivab Riigikogu finantspädevust ja samuti sellega seotud suveräänsust ning demokraatliku õigusriigi põhimõtet, kuid riivet ei saa pidada intensiivseks. -
TALLINN, 12. juuli, BNS – Riigikohtu esimees Märt Rask ütles, et riigikohtu otsus tunnistada Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu vaidlustatud säte põhiseaduspäraseks ei olnud üksmeelne ja sündis väga napi häälteenamusega.
Rask ütles neljapäeval Tallinnas pressikonverentsil, et see oli kohtu läbi aegade kõige keerulisem otsus, mis sündis tõsiste diskussioonidega. -
Riigikohtul pole palutud arutada, kas ESM on vajalik euroala ja Eesti majandusliku ja finantsilise stabiilsuse tagamiseks ning "selle kaudu ka põhiõiguste ja -vabaduste kaitse tagamine"! Õiguskantsler pöördus Riigikohtusse, et kõrgeim kohtuorgan otsustaks, kas ESM-i üks paragrahv pole mitte otsene Eesti Vabariigi põhiseaduse riive. Ja seda tunnistab ka kohus, mistõttu on otsus täiesti mõistetamatu.
Õnneks on ka mõistlikke kohtunikke, keda valitsuse lobitöö ei mõjutanud. Riigikohtunik Jüri Ilvest toetab õiguskantslerit ning peab vajalikuks rahvahääletust ESM-i ratifitseerimiseks. Riigikohtunik Jaak Luik ütleb, et ka iseseisvuse ja sõltumatuse osaline ära andmine (loovutamine/loobumine) on suveräänsuse võõrandamine, seega põhiseaduse rikkumine. -
Mis see Eesti alternatiiv siis oleks - olla sama sõltumatu, kui Mongoolia?
-
Nils Vaikla
Toon Riigikohtu otsusest ära mõned olulised punktid, millega minu arust võib ainult nõus olla:
...
182. Üldkogu leiab, et ESML artikli 4 lõige 4 on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Üldkogu hinnangul ei ole teist otsustusmehhanismi, mis tagaks sama tõhusalt euroala jätkusuutlikkuse seda ähvardava ohu tõrjumiseks, kuid riivaks vähem Eesti põhiseadust.
...
No see konkreetne üldkogu hinnang tugineb küll päris küsitavatel eeldustel. Mina ei loe kuskilt välja, millisele alusele tuginedes väidetakse, et otsustusmehhanism, kus otsuse saab vastu võtta eurotsooni kuue suurima tuumikriigigi häälteenamuse toel, oleks soovitud eesmärgi saavutamiseks põhjendatum või vältimatult vajalikum, kui näiteks kokkuleppeline/konsensuslik/proportsionaalne või mistahes muud tüüpi otsustusmehhanism. Samuti kõlab veidralt hinnangu teine pool, et ESML kõnealune otsustusmehhanism on tõhusaim asi maailmas peale ratta leiutamist ja ühtki muud alternatiivi eurotsooni võlaprobleemide lahendamiseks sellele pole, tule ega saagi olla. -
Kuidas üldse mõõta või võrrelda mingi otsustusmehhanismi tõhusust võrreldes mõne teisega ning hinnata, milline neist on üheks või teiseks otstarbeks sobivam või kus kohast jookseb see maagiline vajalikkuse/mittevajalikkuse joon?
Aga äkki oleks veel "tõhusam", kui Saksamaa ainuisikuliselt saaks kõik vajalikud otsused jõustada? -
PeaLiK
Nils Vaikla
Toon Riigikohtu otsusest ära mõned olulised punktid, millega minu arust võib ainult nõus olla:
...
182. Üldkogu leiab, et ESML artikli 4 lõige 4 on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Üldkogu hinnangul ei ole teist otsustusmehhanismi, mis tagaks sama tõhusalt euroala jätkusuutlikkuse seda ähvardava ohu tõrjumiseks, kuid riivaks vähem Eesti põhiseadust.
...
No see konkreetne üldkogu hinnang tugineb küll päris küsitavatel eeldustel. Mina ei loe kuskilt välja, millisele alusele tuginedes väidetakse, et otsustusmehhanism, kus otsuse saab vastu võtta eurotsooni kuue suurima tuumikriigigi häälteenamuse toel, oleks soovitud eesmärgi saavutamiseks põhjendatum või vältimatult vajalikum, kui näiteks kokkuleppeline/konsensuslik/proportsionaalne või mistahes muud tüüpi otsustusmehhanism. Samuti kõlab veidralt hinnangu teine pool, et ESML kõnealune otsustusmehhanism on tõhusaim asi maailmas peale ratta leiutamist ja ühtki muud alternatiivi eurotsooni võlaprobleemide lahendamiseks sellele pole, tule ega saagi olla.
Riigikohus ilmselt peab silmas, et praegune ESML-i otsustusmehhanism on tõhusaim, põhjendatuim ja vajalikum, sest seal ei aeta taga ilmtingimata konsensust. Teatavasti aeg on oluliste otsuste tegemisel kõige kallim vara. Riigikohus peab hindama otsuseid erinevate kriteeriumite alusel nagu proportsionaalsus, eesmärgipärasus, otstarbekus jne. ESML-i loeti antud hetkel tõhusaks, sest muid variante laual ei ole ning seega riive põhiseadusele on sobiv ja vajalik.
Täpsemalt ütleb Riigikohus: Järgnevalt kaalub üldkogu ESML artikli 4 lõikest 4 tuleneva põhiseaduse põhimõtete riive proportsionaalsust eesmärgi suhtes. Riive on proportsionaalne siis, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Selles otsuse osas käsitleb üldkogu riive sobivust ja vajalikkust. Kuna seejuures on vaatluse all abinõu sobivus eesmärgi saavutamiseks ja võimalikud alternatiivsed meetmed, ei tule siinkohal käsitleda riivatud põhimõtteid.
Tagades tõhusama otsustusprotsessi, aitab ESML artikli 4 lõige 4 kaasa eesmärgi saavutamisele – euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikkust ähvardava ohu kõrvaldamisele. Eeltoodust lähtudes on ESML artikli 4 lõige 4 sobiv abinõu eesmärgi saavutamiseks. -
timmos
Riigikohtul pole palutud arutada, kas ESM on vajalik euroala ja Eesti majandusliku ja finantsilise stabiilsuse tagamiseks ning "selle kaudu ka põhiõiguste ja -vabaduste kaitse tagamine"! Õiguskantsler pöördus Riigikohtusse, et kõrgeim kohtuorgan otsustaks, kas ESM-i üks paragrahv pole mitte otsene Eesti Vabariigi põhiseaduse riive. Ja seda tunnistab ka kohus, mistõttu on otsus täiesti mõistetamatu.
Õnneks on ka mõistlikke kohtunikke, keda valitsuse lobitöö ei mõjutanud. Riigikohtunik Jüri Ilvest toetab õiguskantslerit ning peab vajalikuks rahvahääletust ESM-i ratifitseerimiseks. Riigikohtunik Jaak Luik ütleb, et ka iseseisvuse ja sõltumatuse osaline ära andmine (loovutamine/loobumine) on suveräänsuse võõrandamine, seega põhiseaduse rikkumine.
Tundub, et Riigikohus rahvahääletust ei välista, vaid nõuab rahvalt arvamuse küsimist, kui ESML-i ei tõlgenadata enam kui tavalise valitsuste vahelise lepinguna vaid EL-i aluslepingu osana.
Riigikohus kirjutas otsuse lõõsõnas järgmist:
220. Kuigi ESML ei ole Euroopa Liidu esmane ega ka teisene õigus, ei ole välistatud, et see võidakse tulevikus integreerida Euroopa Liidu esmasesse või teisesesse õigusesse.
/../
222. Eesti rahvas võttis 14. septembril 2003 rahvahääletusel vastu põhiseaduse täiendamise seaduse. PSTS § 1 kohaselt võib Eesti kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. PSTS § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Üldkogu hinnangul andis Eesti rahvas 14. septembril 2003 toimunud rahvahääletusel nii vormilise kui ka sisulise nõusoleku selleks, et Eesti võib ühineda Euroopa Liiduga ja seeläbi omada Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.
223. Üldkogu on seisukohal, et PSTS § 1 tuleb käsitada nii volitusena ratifitseerida Euroopa Liiduga liitumisleping kui ka tulevikku suunatud volitusena, mis lubab Eestil kuuluda muutuvasse Euroopa Liitu. Seda tingimusel, et Euroopa Liidu aluslepingu muutmine või uus alusleping on põhiseadusega kooskõlas. Samas ei ole üldkogu hinnangul PSTS volituseks legitimeerida Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti pädevust Euroopa Liidule. Seetõttu peab eeskätt Riigikogu iga Euroopa Liidu aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas Euroopa Liidu aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise Euroopa Liidule, seega ka põhiseaduse põhimõtete ulatuslikuma riive. Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.
-
Nils Vaikla
ESML-i loeti antud hetkel tõhusaks, sest muid variante laual ei ole
Selle argumendiga võib mida iganes tõhusaks hinnata. -
hr. Vaikla, kuna olete antud küsimuses suurepärane spetsialist, siis palun selgitage, mida peavad Eesti ainuvaliku taustal tegema Läti, Leedu, Poola jne riigid ( saavd eestiga võrdselt toetusi ). Nende raha keegi ei taha. Äkki kollektiivse enesetapu, muid alternatiive ju ei ole ( Ilves, Ansip, Ligi. ).
Lisaks oleks hea, kui tõlgiksite hr. Ligi eelmise aasta väite - ESM raha sissemaksmine või selle garanteerimine on kellegi haiglane fantaasia ja ainult teoreetiline võimalus -
ikiehluut
hr. Vaikla, kuna olete antud küsimuses suurepärane spetsialist, siis palun selgitage, mida peavad Eesti ainuvaliku taustal tegema Läti, Leedu, Poola jne riigid ( saavd eestiga võrdselt toetusi ). Nende raha keegi ei taha. Äkki kollektiivse enesetapu, muid alternatiive ju ei ole ( Ilves, Ansip, Ligi. ).
Lisaks oleks hea, kui tõlgiksite hr. Ligi eelmise aasta väite - ESM raha sissemaksmine või selle garanteerimine on kellegi haiglane fantaasia ja ainult teoreetiline võimalus
Eks Eestit ja teisi eurotsooni riike seovad omavahel ühised õigused ja kohustused, hetkel pigem kohustused ning seetõttu on ESM-i liikmed ka ainult eurotsooni liikmed. Ilmselt teiste EL-i riikide rahast ollakse ikkagi väga huvitatud ja kujutan ette, et see on EL-i ülemkogul kindlasti kuum vaidluskoht. Nii Rootsi kui UK paluvad euroalal tulemüüride üles ehitamisega kiirustada, kuid ise nad sinna panustama valmis ei ole, kuid kasu saavad ESM-i suurendamisest ja turgude rahustamisest kindlasti.
Siiski vaatamata euroala liikmeks saamisel tekkivatele kohustustele soovivad meie lõunanaabrid juba 2014. aastal euro kasutuselevõtta, mis hetkel paistab üsna tõenäoline, nii et laenude garanteerimisest ei pääse ka nemad. Mina vaatan ESML-i ratifitseerimises ja laenude andmises eelkõige laiemat pilti ehk tänu sellele on Eesti tähtsate otsuste tegemise laua taga, millega Eesti tõsiseltvõetavus kasvab. Selline poliitiline kapital kulub väikeriigile kindlasti tulevikus mõnel teisel ajal ja teises kohas hädasti ära. Usun, et sellest saavad väga hästi aru ka väikeriigid nagu Läti ja Leedu, kes hetkel kitsa klubi liikmed ei ole.
Jürgen Ligi mahlakaid tsitaate on põnev lugeda, vb ma eksin, kuid kas Ligi ei pidanud haigeks fantaasiaks mitte laenude garanteerimist vaid laenude hapuks minemist? -
Tallinn tiksub viimasel ajal stoilises rahus - ei lähe talle eriti korda ei muu maailma langused ega tõusud. Aga noh, mida meil ongi nende võlakottidega ühist...
-
Nils Vaikla
Kogu lugupidamise juures, aga sarnast juttu räägiti ka 1939. aastal baaside lepingu (ehk vastastiku "abistamise" pakti) sõlmimisel.
Mina vaatan ESML-i ratifitseerimises ja laenude andmises eelkõige laiemat pilti ehk tänu sellele on Eesti tähtsate otsuste tegemise laua taga, millega Eesti tõsiseltvõetavus kasvab. Selline poliitiline kapital kulub väikeriigile kindlasti tulevikus mõnel teisel ajal ja teises kohas hädasti ära. Usun, et sellest saavad väga hästi aru ka väikeriigid nagu Läti ja Leedu, kes hetkel kitsa klubi liikmed ei ole.
Ei saa nii enam rääkida erilisest suveräänsusest. On astutud samm, millega põhiseadus on sisuliselt õigustühiseks tunnistatud, sest EL-i (õigemini euroala) huvid olevat tähtsamad. ESM koos sellele eelnenud EFSF-iga, eelarveliit (see veel kõige absurdsem) ja pangandusliit - mis suveräänsusest me enam sellises olukorras räägime? Ma arvan, et mulle ja paljudele eestlastele sai eile selgeks, et demokraatiast on Eestis asi kaugel ning toimub täielik (ja ühtlasi vabatahtlik) võimu loovutamine EL-i "keskvalitsusele". Neid Ein Volk, ein Reich, ein Führer (kuigi neid nüüd õigemini kümmekond rahandusministrite näol) tüüpi loosungeid oleme ajaloos varemgi näinud ning eks igaüks teab, mis sellistest monstrumriikidest sai. -
Mulle ka see mäng ei meeldi, aga kui püüda näha pooltühja klaasi asemel pooltäis klaasi, siis ida poole vaadates ostame selliste sammudega endale hoopis suveräniteeti juurde, integreerudes sügavamale Euroopasse. Kusagil peab olema muidugi asja lõpp.
-
timmos
Nils Vaikla
Kogu lugupidamise juures, aga sarnast juttu räägiti ka 1939. aastal baaside lepingu (ehk vastastiku "abistamise" pakti) sõlmimisel.
Mina vaatan ESML-i ratifitseerimises ja laenude andmises eelkõige laiemat pilti ehk tänu sellele on Eesti tähtsate otsuste tegemise laua taga, millega Eesti tõsiseltvõetavus kasvab. Selline poliitiline kapital kulub väikeriigile kindlasti tulevikus mõnel teisel ajal ja teises kohas hädasti ära. Usun, et sellest saavad väga hästi aru ka väikeriigid nagu Läti ja Leedu, kes hetkel kitsa klubi liikmed ei ole.
Ei saa nii enam rääkida erilisest suveräänsusest. On astutud samm, millega põhiseadus on sisuliselt õigustühiseks tunnistatud, sest EL-i (õigemini euroala) huvid olevat tähtsamad. ESM koos sellele eelnenud EFSF-iga, eelarveliit (see veel kõige absurdsem) ja pangandusliit - mis suveräänsusest me enam sellises olukorras räägime? Ma arvan, et mulle ja paljudele eestlastele sai eile selgeks, et demokraatiast on Eestis asi kaugel ning toimub täielik (ja ühtlasi vabatahtlik) võimu loovutamine EL-i "keskvalitsusele". Neid Ein Volk, ein Reich, ein Führer (kuigi neid nüüd õigemini kümmekond rahandusministrite näol) tüüpi loosungeid oleme ajaloos varemgi näinud ning eks igaüks teab, mis sellistest monstrumriikidest sai.
Õigeid ja valesid vastuseid siin kindlasti ei ole ja seetõttu ootaks ESM-i debatti ka Riigikogus, kus kõikidele asjad võimalikult lihtsalt selgeks räägitakse. Suveräänsuse loovutamisel on kindlasti oma piir ja selle piiri tõi ka Riigikohus välja.
Baasidelepingu näite juurde tulles, siis ma arvan, et kui Eestil ajaloost midagi õppida on, siis seda, et väikeriikide neutraalsuspoliitikast sõidetakse tihti üle. Nii juhtus ka 1939. aastal, kui Eesti deklareeris, et ta on neutraalne. Meie asukohast tulenevalt on Eestil valida, kas kuulume Idasse või Läände, kahe vahepeal olla paraku pikalt olla ei saa. Võttes kasutusele euro astus Eesti suure sammu Läänele lähemale. -
Nils Vaikla
Mina vaatan ESML-i ratifitseerimises ja laenude andmises eelkõige laiemat pilti ehk tänu sellele on Eesti tähtsate otsuste tegemise laua taga, millega Eesti tõsiseltvõetavus kasvab.
Pigem ikka vastupidi. ESML-i artikli 4 lõikega 4 tõstetakse Eesti taburet "tähtsate otsuste tegemise laua" tagant koridori. Edaspidi piisab Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Hollandi ja Belgia häältest, et otsuseid (sh. Eestit puudutavaid) jõustada. Eesti arvamust pole vaja enam kellelgi küsida.
Lisaks anti meile elegantselt mõista, et Eesti seisukoha küsimist Euroopa rahaliidu jaoks olulistes küsimustes peetakse ebavajalikuks ja ebatõhusaks ajaraiskamiseks. -
Naljakas et paljud pole veel siiani aru saanud, et nagu 30ndatel-40ndatel ei olnud Euroopas võimalik olla neutraalne (v.a mõned erandid nagu Šveits ja Rootsi, kelle erapooletus ja neutraalsus oli ka tegelikult üsna kõva küsimärgi all), ei ole see praeguses maailmas enam ammu võimalik. Iseseisvus on vabadus valida, kelle leeri kuulud, kellega koostööd teed, millises küsimuses millise suure poisi selja taha joondud. Ja nii ongi.
Minu silmis on Eesti teinud mõned kehvad, aga päris palju häid valikuid. Eurotsooni kuulumine on üks headest. ja ei ole nii, et saad kõik privileegid, aga kaasnevaid kohustusi saad vabalt valida. Tuleb võtta täispakett. ESM ja selle eriolukordade rakendusmehhanism käib eurotsooni paketi sisse, tahame või mitte.
