LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Börsipäev 3. september

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Bernanke reedene kõne kujunes laias laastus selliseks nagu üldine konsensus oli oodanud. Salamisi ilmselt loodeti, et saame kuulda midagi konkreetsemat, ent tegelikkuses teati, et uut informatsiooni ilmselt sealt tulemas pole. Bernanke kaitses senist keskpanga tegevust, tõdedes et majandusse pumbatud üle 2 triljoni dollari on aidanud luua kaks miljonit töökohta, ent viimane pole kaugeltki see number, mida FED oleks lootnud saavutada. Sestap jäeti uks lahti järjekordsele rahatrüki ringile ning sellest turuosalistele piisas. S&P 500 ja Stoxx 600 tõusid 0,5%, nafta 2%, hõbe 4,2% ja kuld 1,6% 1684,6 dollarile.

    „Over the past five years, the Federal Reserve has acted to support economic growth and foster job creation, and it is important to achieve further progress, particularly in the labor market. Taking due account of the uncertainties and limits of its policy tools, the Federal Reserve will provide additional policy accommodation as needed to promote a stronger economic recovery and sustained improvement in labor market conditions in a context of price stability.“

    USAs on investorite seljatagune seega kaitstud, ent maailmas jagub piisavalt pingekoldeid, mis ähvardavad järgnevad kuud närviliseks muuta, enne kui FOMC lõpuks peakski uut likviidsust juurde pumpama.

    Pilgud liiguvad tagasi Euroopasse ja Hiinasse. Esimese puhul on käesoleval nädalal oodata EKP istungit, mille raames peaks Draghi avalikustama vähemalt mingisuguse raamistiku, kuidas oma lubadust „teha euro kaitsmiseks endast kõik oleneva“ kavatseb tagada. Kui turgu keskpanga otsus ei rahulda, seisab ees perifeeriariikide üsna aktiivne võlakirjaoksjonite kalender, mille tulemusi hakatakse taas pingsamalt jälgima. Seejärel ootab ees Saksa konstitutsioonikohtu ESMi otsus 12. septembril. Oktoobris aga valmib troika raport ning toimub järjekordne ELi kohtumine, mille raames selgub Kreeka võlakoorma teenindamise jätkusuutlikkus.

    Paralleelselt on nõrgenemas Hiina makro ning lauale pandud taas küsimus, millises ulatuses kavatsetakse majandust stimuleerida. Keskpank on oma poliitikat lõdvendanud ja kohalikud omavalitsused hiljuti käiku lükanud uusi mitmeaastaseid investeerimisprojekte, millest oodatakse positiivset mõju aasta teise poole majandusnäitajatele, ent hetkel pole stabiliseerumise märke näha olnud. Nädalavahetusel avalikustatud augustikuu ametlik PMI kukkus 49,2 punkti peale juuni 50,1 punkti pealt, mis pole mäletamist mööda viimasel ajal nõnda nõrk võrreldes konsensuse prognoosiga (50,0 punkti) olnud. Esimest korda möödunud üheksa kuu jooksul viitab töötleva tööstuse küsitlus, et antud sektori aktiivsus enam ei kasva, vaid on kahanemas. Nagu allolevalt Morgan Stanley tabelist võib näha, siis nõrkus oli laiapõhjaline.



    Aasia alustas sessiooni küll punases, kuid on praeguseks tagasi plussi roninud lootuses, et valitsused ja keskpangad ei jää majanduse jahtumist käed rüpes vaatama. USA turud jäävad täna Labour Day tõttu suletuks, mis tõenäoliselt jätab oma jälje ka Euroopa käibele. Makro poolel avalikustatakse eurotsooni töötleva tööstuse augusti lõplik PMI indeks ja esimest korda tehakse teatavaks sama näitaja ka Suurbritannia kohta.

    10.15 Hispaania töötleva tööstuse PMI (august)
    10.45 Itaalia töötleva tööstuse PMI (august)
    11.00 Eurotsooni töötleva tööstuse lõplik PMI (august)
    11.28 Suurbritannia töötleva tööstuse PMI (august).

    USA indeksite futuurid kauplevad hetkel nulli lähedal ja Euroopa on alustamas 0,2% madalamal.
  • Barclays on löönud kokku veidi numbreid ning järeldab, et alates 2000. aastast on just septembris ja oktoobris analüütikud kõige rohkem ettevõtete prognoose kärpinud. Osalt võib see olla seotud sellega, et suvine puhkuse periood saab läbi ning ees ootamas taas palju konverentse ja kohtumisi ettevõtetega.

    October was the worst month for earnings revisions in the past 12 years, according to Barclays data. Based on the number of changes made by analysts, estimate cuts surpassed increases by 5.2 percentage points.
    September tied for the second-worst month with December.
    The gap between lower and higher estimates was 3.2 points on average. January was the only other month of the year in which reductions predominated.



  • Põgus visuaalne kokkuvõte DB vahendusel sellest, mida erinevad varaklassid augustis tegid. Nagu näha siis toorained said QE juttudest korralikult tuge ning Draghi kommentaarid aitasid omakorda Lõuna-Euroopa aktsiaturgusid (Hispaania +10%, Kreeka +8,8%, Itaalia +8,7%, Portugal +5,2%).
  • Rootsi augustikuu PMI on teinud väga drastilise kukkumise langedes juuni 50,6 punkti pealt 45,1 punkti peale (oodati 50,1 punkti).
  • Hoolimata aktsiaturgude korralikest tootlustest liikus augusti viimasel nädalal (ja ka keskmiselt nelja nädala jooksul) suhteliselt vähe raha aktsiafondidesse. Nagu allolevalt DB graafikult näha, eelistatakse rohkem võlakirju eesotsas kõrgemate tulusustega ettevõtete omasid.
  • Hispaania töötleva tööstuse PMI 44.0 vs oodatud 42,8 (juulis 42,3)
  • Panen siis siia päevafoorumisse ka Hispaania ja Rootsi võrdluseks, et Saudi Araabia augustikuu PMI tuli 58.3 punkti.
  • eurotsooni töötleva tööstuse augusti lõplik PMI 45,1 vs esialgselt raporteeritud 45,3. Itaalia oma oli 43,6 vs oodatud 45,0. Saksamaa 44,7 vs esialgu raporteeritud 45,1. Prantsusmaa 46,0 vs esialgselt avaldatud 46,2 punkti. Kreeka 42,1 vs 41,9 juulis.
  • Suurbritannia töötleval tööstusel läks aga augustis arvatust paremini, kui PMI kerkis 45,2 punkti pealt 49,5 punktile (prognoositi 46,1).
  • Palju on debateeritud nädala jooksul teemal, miks deposiitide maht Hispaanias juulis nõnda järsult kukkus. Üks võimalik põhjus võib olla septembrist 18% pealt 21% peale tõstetud käibemaks, mis tingis inimeste ostude ettepoole toomise. Näiteks augustikuu autode müük kasvas mullusega võrreldes 3,4%, mis on esimene kasv viimase seitsme kuu jooksul. Itaalia kohta jäi aga silma Fiati CEO kommentaar, kelle sõnul kukkus augustis autode müük Itaalias -20%.
  • Eelmisel nädalal raporteeris Portugali valitsus troikale, et selleks aastaks ettenähtud 4,5% eelarvedefitsiiti ei suudeta siiski täita ning endale on nad nüüd sihiks võtnud 5,3%. (2011.a 4,2%), mis teeb erinevuseks 1,2 miljardit eurot. Ametnikud pole välistanud täiendavate kärpemeetmete rakendamist, et vähemalt osaliseltki seda vahet vähendada, mis rahvusvaheliste investorite silmis on oluline, et riik saaks uue abipaketi küsimisest loobuda ning järgmise aasta septembrist taas võlakirjaturgudele naasta. 2012a H1 eelarvedefitsiit oli 7,1%.

    Portugali 10a riigivõlakirja tulusus näitab positiivset arengut, ent jääb hetkel ilmselgelt liiga kõrgeks, et jätkusuutliku finantseerimisvahendina kasutada.
  • Mario Draghi sõnul ei ole lühiajaliste võlakirjade (kuni 3-aastased) ostmine riigi otsene rahastamine. EURUSD kauplemas päeva tippudes $1,2610 juures (+0,25%).

Teemade nimekirja