Börsipäev 2. oktoober

Kui päev Euroopas kujunes võrdlemisi positiivseks (Stoxx 600 +1,4%), siis Ühendriikides kadus pullidel motivatsioon ning võis täheldada ettevaatlikkuse kasvu, kui sessiooni alguses üle protsendi plussis olnud S&P 500 sulgus vaid 0,27% kõrgemal.

Euroopa börside avanedes avalikustati septembrikuu PMI näitajad, mis mitmete perifeeriariikide puhul jäid endiselt väga madalale tasemele, ent näitasid augustikuuga võrreldes siiski paranemist. Itaalia töötleva tööstuse PMI kerkis näiteks 2,1 punkti võrra 45,7 punktile (oodati 44,0) ja Hispaania oma poole punkti võrra 44,5 punktile (oodati 44,2). Kogu eurotsooni töötleva tööstuse PMI revideeriti 0,1 punkti võrra kõrgemaks 46,1 punkti peale, mis oli augustikuuga võrreldes 1 punkti võrra parem. Suurbritannia PMI aga andis pärast augusti tugevust veidi järele ning alanes 1,2 punkti võrra 48,4 punktile (oodati 49,0). Viimase puhul kerkis uute tellimuste indeks siiski edasi.

Kreeka avalikustas eile oma järgmise aasta eelarve, mille suhtes jäi troika taas rahulolematuks, nõudes osade kasinusmeetmete osas täiendavaid selgitusi. Eelkõige puudutab see 15 000 avaliku sektori koondamist „tööjõu reservi“, kus neile makstakse 75% senisest palgast ning lastakse tegelikult lahti alles 2014.a. Troika arvates sellised meetmed ei tööta ning sellega Kreeka üritab vaid vajalikke samme edasi lükata.

Eelarve ise on rajatud prognoosidele, mille kohaselt oodatakse 2013.a SKP langust -3,8% võrra (2012.a ootus on -6,5%). 2012.a eelarve defitsiit saab olema 6,6% SKPst ning väheneb tuleval aastal -4,2%ni. Riiklik võlakoorem peaks aga järgmisel aastal kerkima 10 protsendipunkti võrra 179,3%ni ehk 346,2 miljardi euroni.

Siinkohal tahaks meenutada IMFi veebruaris koostatud Kreeka võlakoorma jätkusuutlikkuse analüüsi, milles toodi välja, et negatiivse stsenaariumi kohaselt võib riigi võlg tipneda 2015.a 178%, ega alane 2020.a alla 160% vastupidiselt praegusele eesmärgile saada see antud ajaks 120% juurde. Tundub, et just selline stsenaarium on hetkel ka lahti hargnemas.

Under the tailored scenario described above, the debt ratio would peak at 178 percent of GDP in 2015. Once growth did recover, fiscal policy achieved its target, and privatization picked up, the debt would begin to slowly decline. Debt to GDP would fall to around 160 percent of GDP by 2020, well above the target of about 120 percent of GDP set by European leaders. Financing needs through 2020 would amount to perhaps €245 billion. Under the assumption that stronger growth could follow on the eventual elimination of the competiveness gap, the debt ratio would slowly converge to that in the baseline, but likely only in the late 2020s. With debt ratios so high in the next decade, smaller shocks would produce unsustainable dynamics, leaving the program highly accident-prone.

USA börse toetas sessiooni alguses septembrikuu ISM näit, mis vastupidiselt mitmetele regionaalsetele indeksitele liikus hoopis 1,9 punkti võrra ülespoole 51,5 punktini ja sealhulgas andsid võrdlemisi positiivseid signaale ka detailid. Uute tellimuste indeks tõusis 5,2 punkti võrra 52,3 peale ja tööhõive oma 3,1 punkti võrra 54,7 punktini.

Tulles tänase päeva juurde, siis kalender jääb suhteliselt hõredaks nii Euroopas kui USAs.

10.00 Hispaania töötute arvu muutus (september)
21.00 USA automüük (september)

USA indeksite futuurid kauplevad marginaalses plussis, Euroopa on avanemas poole protsendi jagu miinuses.

Teata ebasobivast posititusest

Foorumi kasutaja

Küpsised