Eleringi võlakiri
Log in or create an account to leave a comment
-
Huvitav mõte tänases Postimehes - Eleringi võlakiri Tallinna börsile ja investorite raha gaasivõrgu (tagasi)ostmiseks. Investeerimisvõimalusena tunduks väga hea.
Pikem lugu on vist ainult paberlehes, aga lühemalt siin:
http://www.e24.ee/1519078/veskimagi-elering-voiks-gaasivorgu-ostmiseks-saada-raha-borsilt -
Ei, ei ole väga hea investeerimisvõimalus. Kui aga ainus valik on Eleringi võlakiri või pangahoius, siis küll. Pensionifondides, mis mingilgi määral Balti poole vaatavad, peaks Elering ja/või EE nagunii sees olema. See pakuks siis retailile võimalust.
-
Valistsusel on vist raha otsa saanud. Jupike Enefit Greenist lükatakse täiendavalt turgu ja nüüd kerkinud ka võimalus, et jaotusvõrk võib börsile jõuda:
IV. Energeetika ja elektriturureform.
11. Suurendamaks energiaturu toimimise läbipaistvust ja elektrivõrkudesse tehtavate investeeringute tõhusust, teeme analüüsi Elektrilevi OÜ ja Eleringi jaotusvõrkude baasil jaotusvõrkude ettevõtte loomise ja selle ettevõtte börsile viimise kohta. -
Elektrilevi ja Elering võivad ühineda ja ühendettevõte võidakse börsil, selgub KPMG poolt koostatud Eesti Energia AS- st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüsist:
Börsile mineku korral tuleb luua uus süsteemihaldur
Restruktureerimise järel jõutakse eeldatavasti struktuurini, milles on kolm 100 protsenti riigile kuuluvat ettevõtet: Eesti Energia AS, millest on eraldatud Elektrilevi; ühendvõrguettevõte, mis tekib Elektrilevi ja Eleringi ühinemise järel ja süsteemihalduse ettevõte, kus on nii elektri kui ka gaasi süsteemihaldus.
Kui Elektrilevi ja Elering ühendatakse, tekib ühendvõrgu haldaja, kuid sellest eraldi peab looma ka erapooletu süsteemhalduri. Eriti oluline on see juhul, kui teoks tehakse ka pikalt arutatud Elektrilevi ja Eleringi ühendettevõtte börsile viimine.
"Süsteemihalduse esmane ülesanne ei ole seotud omaniku investeeringu tootluse ehk kasumi maksimeerimise, vaid Eesti elektrisüsteemi töökorras
hoidmisega, mis peab olema tagatud igal juhul, kasumlikkusest hoolimata. Kuigi riik võib tasustada ühendvõrguettevõtet süsteemihalduse ülesande täitmise eest, ei oleks see turupõhine (ehk küsimus on tasu põhjendatuses: kõikide riskide, kulude ja vajaliku kapitali tootluse arvestamises) ning teatud olukordades võib ikkagi tekkida huvide konflikt," märgiti analüüsis.
Kui aga Eleringi ja Elektrilevi ühendettevõtet börsile ei viida, räägivad argumendid pigem süsteemihalduri ühendettevõttesse jätmise poolt.
...
Kolmas variant pakub välja, et riigi omandisse läheb Elektrilevi enamusosalus, ettevõte noteeritakse börsil, kus müüakse Eesti Energia kontsernile jäänud osalus. Sel juhul viiakse Elektrilevi börsile enne, kui see ühendatakse Eleringiga. "See variant võimaldab riigieelarvet koormamata tugevdada Eesti Energia kontserni kapitali struktuuri ning kiirendada börsile minekut − esialgu küll osaliselt ehk börsile ei viida jaotus- ja põhivõrku koos," märgitakse analüüsis.
