LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Grigiškės (GRG1L)

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tere
    Olen ostnud 6 kuud tagasi GRG1L aktsiad. Põhjused järgmised:
    1) Div ca 3-4% alates 2014 aastast
    2) Kasumi silmapaistev kasv
    3) Seoses sellega, et Grigiškės ostab materjalid ka Veenemalt (ja Ukraina) loodan 25% kasumi kasvule (RUR ca 48 EURO vastu)
    Kas kellegil on oma arvamus antud ettevõtte kohta?
  • https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=607144&messageId=752056

    Lugupeetud inestorid!
    Andke palun oma kommentaarid ettevõtte kohta. Mida ma näen jargmine kuu on viimane võimalus hea hinnaga osta.
    Ette tänades!
  • P/E 16.71 Mis heast hinnast sa räägid,mees sa oled mingit jama kokku ostnud!!
  • Tere
    Tegelikult P/E see aasta tuleb ca 11. Vaata +10% viimase nädala jooksul)
  • Kas teadsite, et Tesla, bitcoini ja DNDN kõrval saab ka WC-paberisse investeerida?

    See teema pole siin aastate jooksul suurt populaarsust võitnud ning firma nimigi vahepeal Grigeoks muutunud. Ei arva, et foorumis kirjutamine midagi aktsia hinnas fundamentaalselt muudab, aga püüan oma mõtetega kommuuni heaks panustada ja ehk koguneb siia ka teiste mõtteteri. Pole üle mõistuse odav ettevõte, eriti kui lihtsamaid indikaatoreid vaadata, kuid kui natuke rohkem aruandeid silmitseda, võib ettevõtte enda jaoks huvitavaks mõelda, seda eriti olukorras, kus Balti börsidel suurepärast valikut headest ja soodsatest investeerimisobjektidest minu arust ei ole, kus samal ajal ka selge kasvuperspektiiv oleks.

    Ettevõtte tegevus jaguneb kolmeks. Esmalt pehme paberi tooted (WC-paber, taskurätid, kätekuivatuspaber - eelkõige Grite bränd), teiseks lainepapi ning lainepapist pakendite tootmine (e-kaubandus, anyone?). Need 2 segmenti on edaspidi ettevõtte põhitegevus, olnud viimaste aastate mahukate investeeringute põhifookus ning potentsiaalse edasise kasvu alus.

    Senine kolmas tegevussegment on kõige ebahuvitavam, aga ühtlasi minu ettevõttesse seisenemise lõplik trigger (vähesel määral olen ettevõtet jälginud juba pikalt ning märksa madalamate hinnatasemete juurest kui see, millega lõpuks ostsin). Tegemist puidu töötlemise ning plaatide tootmisega ja kui õigesti aru saan, on sarnaselt Skanole toodang peamiselt puitkiudplaadid. Sellele segmendile otsiti tükk aega kosilast ning aastatega ei olnud sealt ka käibekasvu näha (investeeringute põhjal otsustades polnud seal selgelt ka äriarenduse fookus). Mingit kasumit suudetakse siiski vähemalt EBITA tasemel näidata.

    Septembris avaldati uudis, et sakslaste Homanit ostab (seni veel kavatsuste protokolli tasemel) Grigeo puidutöötlusüksuse ära (Baltwood). Teates žongleeriti paljude numbritega, aga kuigi produktiivne see polnud. Jutt oli plaanidest mitmekordistada senised tootmismahud, palgata uusi töötajaid ja investeerida a la 3 aasta jooksul 65 mEUR. Samas millal tehing lukku lüüakse ning mis hinna pealt, pole endiselt teada. Saksa firma pressiteade rääkis käimasolevast due diligence'st, mille tulemusi tuleb siiamaani oodata. Võib olla avab GRG1L aktsionäri jaoks suhteliselt lakoonilise sisuga teate tagamaid see, et minu arusaamisel on Leedu Panga turujärelvalves käimas uurimine GRG1L kauplemisel siseinfo kasutamise osas ning võib olla oli see põhjuseks, miks taheti mingi teade avalikustada, kus tegelikult erilist tangible teavet väikeinvestori jaoks veel polnud. Et ühiste kavatsuste protokolli uudis tuli aga juba 21. septembril ning 3 kuud hiljem ei ole tehingu kinnituse osas endiselt teavet, teeb veidi rahutuks.

    2017. aasta 9 kuuga tehti Baltwoodis ca 12 mEUR käivet ning 1,7 mEUR brutokasumit, omakapital ca 7,5 mEUR. Raske öelda, mis hinda sealt reaalne oodata on. P/S 1 pealt peaks käsi plaksutama, aga pigem jääb kättesaamatuks. Et aga tegemist pole mingi määratu suure ettevõtmisega, võimendab see veelgi muresid tehinguni jõudmise venimise osas. 2016. aasta puhaskasum oli üldse 0,47 mEUR, seega senise majandamise tingimustes on korralikud väljakutsed kasumlikkuses (Skano investorid ilmselt teavad, millest jutt käib).

    Muidu teeb Grigeo seisu põhitegevuse osas huvitavaks see, et viimastel aastatel on näidatud korralikku EBITA kasvu ning mahukas investeerimisprogramm on läbi saanud, mis tekitab omad eeldused kasvuks lähiaastatel. Vahemikus 2013 kuni praeguseni (peamiselt 2016. aasta lõpuni) on tootmisesse investeeritud ca 80 mEUR.

    2017. aasta 9 kuuga konsolideeritud käive tõusnud aastatagusega võrreldes 29%. Kogu aasta käibeprognoosi on korduvalt tõstetud ja hetkel ulatub see 127 mEUR juurde (2016. aasta detsembri prognoos oli 25 mEUR vähem). 2017 EBITA prognoos 22 mEUR (2016. aasta tulemus 16 mEUR). Ekspordi osakaal müügist suures plaanis pool.

    Hetkeseisuga P/B kusagil 1,7 ning 2017E P/E vast 13 kandis. Ei ole laias plaanis suured numbrid, kuid ei midagi sellist, mis Balti investori silmi kilama paneks. Selles kontekstis on mulle põnevam aga investeerimisprogrammi järgselt täiendav potentsiaal müügimahtude kasvuks ning korralik vaba rahavoog.

    Kui 9 kuu puhaskasum oli 5,7 mEUR, siis äritegevuse rahavoog 16,7 mEUR. Ettevõte on olnud ka kuigi mitte väga suur, siis viimastel aastatel siiski jätkuv dividendimaksja, sealjuures suureneva aktsiakohase väljamaksega. Seda teemat on ka 2016. aastal börsiteates adresseeritud lubadusega seoses investeerimisprogrammi lõppemisega dividendimakset suurendada. Lisaks on juba 2016. aastal tekitatud ka 1 mEUR suurune reserv oma aktsiate tagasiostuks, mida pole aga reaalselt veel kasutatud.

    Kui 2015. aasta eest maksti 0,02 EUR dividendi, siis 2016. aasta eest juba 0,04 EUR. Varasem kommunikatsioon viitaks, et 2017. aasta eest võiks 0,1 EUR EPS-i tingimustes veel suuremat dividendi oodata ja äkki ka 2018. aasta jooksul aktsiate tagasiostuprogrammi realiseerimist. Eriti peale tulumaksu kinnipidamist rõhutatult hea dividendiaktsiaga endiselt tegemist pole, vaid panustama peaks ärimahtude kasvule, mida toetab ka dividend.

    Investeeritud on päris palju kapitali, mis on tekitanud ettevõttele moodsa tootmisbaasi (Leedu Äripäevas värskelt artikkel, kus ajakirjanik ettevõttega tutvus ning räägiti palju kõrgelt automatiseeritud tootmisest), kuid koos sellega on kõrge ka amortisatsioonikulu.

    Vast põnevam number P/E kõrval on nt see, et hetkel ca 90 mEUR market capiga ettevõte maksab 4x EBITA. Samas kuna ettevõttel intressi kandvat võlga 41 mEUR, siis EV/EBITA parem number ning see jääb minu arvestuste kohaselt 2017. aasta eest 5,9 juurde. Siin mängib aga jällegi Baltwoodi seis rolli, kuna võimaldaks vabastada täiendavat likviidsust tagasihoidliku kasumlikkusega üksuse alt.

    Nüüd veel üks kahtlase väärtusega võrdlus, mida ei tohiks puhta kullana võtta, aga kui tahta mingeid peer'e otsida, siis käib kah. Rootsi gigant SCA-st tehti spin-off Essity, mille üks fookus on just pehme paberi tooted. Tegemist küll võrreldamatult palju suurema ning globaalse ettevõttega, millel ka laiem tootevalik, aga sobituvad samasse sektorisse ning Grigeo jaoks on Essity otsene konkurent.

    Prognoosides 9 kuu tulemuse põhjal Essity 12 kuu numbreid, peaks ettevõte maksma hetkel 13x EBITA ning EV/EBITA tuleb sõltuvalt sellest, kas usaldada tasuta finantsveebides kättesaadavaid automaatarvutusi või minu ümbrikutaguseid kritseldusi, vahemikus 13 kuni 17. On nagu on, ühesõnaga suur spread Grigeo valuatsioonidega. Eks ta on poolmõttetu võrdlus, kuna lisaks hoopis teisele kaalukategooriale, kipub Essity olema selline ettevõte, kuhu pressib sisse selline raha, mis kuhugi mujale minna ei oska, ajades paratamatult valuatsiooni üles. Grigeos on sellist mõju võib olla vaid äärmiselt vähe.

    Aga eks näeme, kuidas asjad lähevad. Rikkaks Grigeosse investeerides ilmselt ei saa, aga loodetavasti praegusest palju vaesemaks ka ei jää. LHV fondid siin tegelikult juba palju madalamalt hinnatasemelt tükk aega sees, seega päris avastamata maa see ei ole ning props siinkohal LHV satsile. Kui seest ussitanud õun pole, siis pealtnäha pensionifondi jaoks täiesti OK ettevõte. All in all on minu bet esialgu sellele, et Grigeo 2018. aastal Balti turgu outperformib. Fingers crossed.
  • YTD +22% ehk ilmselt said selle aasta tootlusest oma osa kätte. Hetkel tundub natuke ülehinnatud...äritegevuse rahavoog aktsia kohta 1,18, vaba rahavoog veel väiksem, samas kui aktsia turuhind on juba 1,38. Projected FCF on 0,32eur aktsia kohta. Tõsi, EV 131 on market cap 90 suhtes positiivne märk kui ülevõtmiseks läheb...juhul kui läheb.
    Ise tahaks ikkagi kasvu näha ja ostmise kohta madalamalt tasemelt. Samasugune olukord ka Kaubamajaga (TKM1T) ja ainult kõrgema EV pealt ei tahaks osta, kuigi kasvuks perspektiiv olemas...justkui.
  • https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=821616&messageId=1032720

    Uudiste vähesuse tingimustes oligi kahtlus hinges ning tuligi teade, et Baltwoodi müügitehing lõpuni ei jõua. Turg võtab seda ilmselt halva uudisena vastu, kuid game changer pole. Oleks saanud madala kasumlikkusega üksuse müüa ning ülejäänud kasvavale ärile keskenduda, kuhu viimastel aastatel põhiinvesteeringud läinud on.
  • TaivoS

    Septembris avaldati uudis, et sakslaste Homanit ostab (seni veel kavatsuste protokolli tasemel) Grigeo puidutöötlusüksuse ära (Baltwood). Teates žongleeriti paljude numbritega, aga kuigi produktiivne see polnud. Jutt oli plaanidest mitmekordistada senised tootmismahud, palgata uusi töötajaid ja investeerida a la 3 aasta jooksul 65 mEUR. Samas millal tehing lukku lüüakse ning mis hinna pealt, pole endiselt teada. Saksa firma pressiteade rääkis käimasolevast due diligence'st, mille tulemusi tuleb siiamaani oodata. Võib olla avab GRG1L aktsionäri jaoks suhteliselt lakoonilise sisuga teate tagamaid see, et minu arusaamisel on Leedu Panga turujärelvalves käimas uurimine GRG1L kauplemisel siseinfo kasutamise osas ning võib olla oli see põhjuseks, miks taheti mingi teade avalikustada, kus tegelikult erilist tangible teavet väikeinvestori jaoks veel polnud. Et ühiste kavatsuste protokolli uudis tuli aga juba 21. septembril ning 3 kuud hiljem ei ole tehingu kinnituse osas endiselt teavet, teeb veidi rahutuks.


    Seekord siiski tehinguks ei läinud:
    Homanit Holding GmbH has performed a diligent analysis of the infrastructure and evaluated the scope of the investment project, regarding the extent of the intended development. The territory appeared to be not sufficient for the potential expansion of the investor`s business.

    https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=821616&messageId=1032720
  • Et ebapiisav territoorium siin üheks olulisemaks probleemiks sai nii pikkade läbirääkimiste tulemusena, on päris kahtlane. Pigem vaadati üksuse nigelat ROE-d ja ei leitud hinna osas ühist keelt.
  • Tugev aastalõpp, EBITA tera üle detsembri prognoosi ning Q4 käive aastatagusega ca 20% üleval. Q4 EBITA +45% ning joonealune 3x suurem. Segmentide osas kõik nii nagu peabki olema - puitplaatide äri seisab paigal ning kartongi ja paberiäri näitab tugevat kasvu. Aastane EPS ca 0,14 EUR ja minu ootus on, et 2017 eest tõstetakse järjekordselt dividende ning alustatakse ka AGM-i poolt antud aktsiate tagasiostumandaati.

    Äritegevuse rahavoog ca 0,28 EUR aktsia kohta ning aasta jooksul investeeringute maht järsult kukkunud, kuna tootmine on uus. Ei oota ka 2018 oluliselt kõrgemat CAPEXit. Võlga on bookis korralikult ja on huvitav vaadata, mis strateegia nad selles suunas võtavad, aga kommunikeeritud on, et plaan on makseid aktsionäridele järjest suurendada, seega suunda ASAP äramaksmisele ilmselt ei võeta.
  • 2017. aasta EPS 0,14 EUR ning dividend 0,06 EUR, mis pakub praegu kusagil 4+% brutotootlust.. Dividendimakse liikunud ka järjest tõusvas joones (0,02 - 0,02 - 0,04 - 0,06 EUR).

    2017. aasta äritegevuse rahavoog aktsia kohta 0,28 EUR. Suuremad investeeringud tehtud, tootmise automatiseerituse tase kõrge ning kui äri püsib tugev, peaks olema alust olla lootusrikas dividendimaksete jätkuvaks kasvuks.
  • Head tulemused 1. kvartalist. Müügitulu aastatagusega võrreldes 20% üleval (36 mEUR juures), sh põhitegevuse kasv veidi suuremgi, kuna vaeslapse osas puitplaatide tootmine oma 4 mEUR juures endiselt flat. Brutokasum ca +50% (7,5 mEUR). Peamine kasumlikkuse kasv lainepapi tootmises, kus brutokasum peaaegu kahekordistus 4,5 mEUR peale.

    EBITDA kasv 40% 7 mEUR juurde ning puhaskasum aktsia kohta 0,053 EUR (mitte, et see eriline näitaja oleks, aga praaegu võrdub 2017. aasta dividendiga). Rahavoog äritegevusest 5,3 mEUR, mis tähendab aastatagusega võrreldes kahekordistumist. Lisaks investeeringud aastatagusega all, kuid finantseerimistegevusega raha ära antud (ma loodan, et ei sihita liigkonservatiivset kapitalistruktuuri).

    2018. aasta käibeprognoos 142,8 mEUR ning EBITDA prognoos 22,9 mEUR. See tähendaks müügitulu kasvu 10% ning samaks jäävat EBITDA-t.

    Täna market cap 97 mEUR, aga ma arvan, et sarnaselt eelmise aastaga kujuneb see EBITDA-prognoos veidi applelikuks ja head eeldused on 2018. aasta eest taas kasvavat dividendi näha. Paar aastat tagasi andis AGM juhatusele mandaadi 1 mEUR väärtuses aktsiaid tagasi osta. Dividendi on küll järjest kasvatatud, aga hetkel ebaselge, miks tagasiostumandaati seni kasutatud pole.

  • Tundub, et lainepapi äri on heas seisus tervikuna. See oli ka Stora Ensol Q1 parim segment, mis näitas korralikku kasumlikkuse kasvu läbi tugeva nõudluse ning ca 15% müügitulu kasvu, mida on nii suure firma kohta päris palju. See üksik segment Stora Ensol on ca 10x suurem kui terve Grigeo ärimaht, seega peaks hästi maailmaturu seisu peegeldama.
  • Stora Enso analüüsib võimalust muuta Oulu paberi- ja tselluloositehas kartongitehaseks. Võimalik investeeringu maht 700 miljonit eurot, kuid see mõne aasta perspektiiviga asi. Kuid viide jälle, et kartongis teenitakse täna märksa paremini kui valge paberi äris, mis aga teisalt suurte investeeringute tingimustes mingi hetk kasumlikkust surub. Lähitulevikus ootaks aga sellest segmendist tublisid või jätkuvalt väga tublisid tulemusi.
  • Paar sõna enda blogisse ka. Soome metsafirmade H1 numbreid vaadates sai eeldada kahte asja. Esiteks on tselluloosihindadel olnud surve ülespoole ning teisalt on sama pakendipapi hindadega. Seda mainib ka Grigeo oma aruandes (tugev kuluinflatsioon tooraines, kuid sihtturud on heas seisus).

    Puitplaatide osa endiselt flat ja suht break-even äri. Üle kõigi segmentide Q2 käibekasv ca 10% aastatagusega võrreldes ning äri- ja maksueelne kasum veidi enam kui kahekordistusid. Kui paberitoodetes (peamiselt Grite bränd) on H1 eelmise aasta võrdluses käive ca 20% kasvanud, siis brutokasumi marginaalis väike järeleandmine (17% langenud 15% peale). Samas papiäris on ca 15% käibekasv H1 tehtud 28% brutomarginaliga (2018 Q2 lausa 32%), samal ajal kui eelmine aasta oli brutomarginal 19%.

    Borderline ebanormaalne kasumlikkus segmendi iseloomu arvestades. Samas tarneahelas ollakse paberiäris lõpptarbijale lähemal. Eks see selgitab ka uudiseid, miks lainepapi tootmisesse aina rohkem investeeringuid tehakse ja pikaajaliselt need marginalid pigem jätkusuutlikud pole. Lainepapi liini investeerib muidu Grigeo ka ise (värskelt teatati uuest 2M investeeringust).

    Tõsteti ka kasumiprognoose. Nüüd oodatakse aastast 27,7 mEUR EBITDA ning 13,8 mEUR maksueelset kasumit. H1 actuals on vastavalt 14,7 mEUR ning 7,8 mEUR.

    EPS võiks umbes nende prognooside järgi tõusta kusagil 0,2 EUR peale aktsia kohta ning dividendi 0,1 EUR kandis poleks ebamõistlik oodata. Selle aasta EBITDA projektsiooniga maksaks ettevõtte praegu 4,8x EV/EBITDA ja EPS võiks anda hetkel ettevaatava P/E kusagil 7,8

    Pole varem aruandes investorite jaotust näinud, kuid H1 oli see olemas. Ettevõtte aktsiatest kuulub 93,1% Leedu investoritele, 3,6% Eesti investoritele, 1,9% USA ning 1,4% muudele. Eesti investoritest ilmselt suur osa LHV pensionifondid. Huvitav on aga see, et laiemalt on välisfondide huvi nii madal ning ei saa täpselt aru, milles asi. Oli päris mitmeid aastaid kui ettevõte liikus külgsuunas ning näitas nigelat kasumlikkust ja võib olla seetõttu paljudelt radarilt maas, kuid praegune toimetamine on numbrite keeles midagi hoopis teistsugust kui vb 3-5 aastat tagasi, kuigi eks vahepeal on palju kapitali investeeritud ja tööd tehtud. Eks oma probleem on ka nigel likviidsus, mis on osaliselt veider, kuna vähemalt börsi veebi järgi on 5% osalust ületavate investorite käes vaid 55,46% aktsiatest, seega free float justkui arvestatav.
  • Väga hea blogi!
    Juba mõtlesin, et seekord kommentaari ei tulegi aga läks paar tundi rohkem aega. :)
    Keep up the initiative!
  • See aeg läks kaalutlemisele, kas kirjutada või mitte.
  • Kindlasti kirjuta edaspidigi. Sisukaid kommentaare on hea lugeda ning need aitavad alustaval investoril õppida.
  • Dividendide seisukohalt mõnevõrra oluline sündmus on 2. kvartalis toimunud laenude refinantseerimine. Q1 järel oli 2018. aasta laenude põhiosa tagasimakse 13,5 mEUR ning järgmiste aastate maksed vastavalt 9,6 ning 8,6 mEUR.

    Q2 järel on laenujääk küll 0,7 mEUR vähenenud, kuid 2018. aasta makse toodud 9 mEUR peale ning järgmised 2 aastat ca 11 mEUR p.a. Sealjuures oli H1 rahavoog äritegevusest 11,7 mEUR (enne käibekapitali mõjutusi 14,2 mEUR). 0,1 EUR dividend tähendaks 6,5 mEUR makset ja tõenäoliselt veidi vähem kui 50% väljamakset suhtena EPS-i. Eelmine aasta maksti 43% välja, kuid ma arvan, et rohkem mõjutavad dividendi rahavood kui EPS. Mulle tundub, et nad on oma tõusvate dividendide üle uhked ning selle trendi jätkumise nimel nad midagi järsult lakke ei lükka (kui just tuumikomanikul king ei pigista).

    Laenu jääk kusagil 1,1x 2018E EBITDA, seega tegelikult mingit probleemi pole, kuid mulle pole teada, kas tehakse vana head "võlg on võõra oma" finantsjuhtimist ja püütakse võlavabaks saada. Laenuraha on ettevõttes väga odavalt sees. Aga ettevõte IR on loomulikult vait kui sukk.
  • Vaatasin ka ise korraks H1 tulemusi ja silma jäi lk 22 grupi retained earnings 40M€. Kas tõesti on ca 100 M€ turukapitalisatsiooniga ettevõttel 40M€ jaotamata kasumit või ma saan millesti väga valesti aru?

Teemade nimekirja