LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

BÖRSIKRAHH 2015

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Viimasest börsikrahhi teemast on möödunud 6 aastat. On aeg see kena traditsioon taaselustada.



    Üle kuue aasta kestnud tõus on vedanud S&P 500 altpoolt 700 punkti taset ülespoole 2000-st. Käive on vaikselt taandumas. Bulls/bears sentimendiindikaator näitab 52%/20% ülekaalu pullidele (ajalooline keskmine 40%/30%; tegemist on kontraindikaatoriga). S&P 500 P/E suhtarv on roninud jätkusuutmatule tasemele 18. Jaeinvestorite raha sissevool aktsiafondidesse (loe: loll raha) jõudis röögatu 10 miljardi dollari piirimaile.ühes kuus. Börsihindade tõus lööb kõikvõimalikke pikajalisi liikuva keskmise näitajaid pika puuga. Jne. Jne.

    Ühesõnaga - kõikvõimalikud tulukesed konsoolil on hakanud kollaselt/punaselt vilkuma.

    Samal ajal kestab USA aktsibörsil juba pikemat aega skisofreeniline seis, kus iga halba uudist tervitatakse rõõmuhõisete ja uute tippude löömisega, sest see annab lootust QE jätkumiseks. Hiina kinnisvaramull on hakanud ohtlikult praksuma. Venemaa on hakanud geopoliitilisel kaardil ümberkorraldusi tegema. Euroopa majandus teeb püsivat Jaapani-stiilis vähikäiku.

    Võite mu üle vabalt irvitada, kui tõus veel ka 2015/2016 endise valuga jätkub, aga mina olen oma panused lauale asetanud ja sätin ennast mõneks ajaks Viisemanni seltsi tuumavarjendisse kolima. Väljumisstrateegia olen enda jaoks paika pannud selliselt, et iga kuu tõstan 10% oma aktsiariskiga finantsvaradest konservatiivsetesse varaklassidesse üle. Täna 1.septembril läheb esimene ports. Kui turud pole kuu jooksul tõusnud või on toimunud korrektsioon, jääb see kuu vahele. Eelduslikult peaksin umbes järgmise aasta samal ajal aktsiariskist prii olema. Kui torm varem peaks kohale jõudma, olen vähemalt osa finantsvarast sadamasse jõudnud toimetada, et oleks millega soodsaid ostukohti ära kasutada.
  • Kui välja jätta 1999/2000.a mull, siis S&P kaupleb 12 kuu ettevaatava PE põhjal lähiajaloo tippude juures ja selleks, et tõus saaks jätkuda, peaks toetama eelkõige aktsiakasum. Aga juba praeguse 12 kuu ootuses eeldatakse ca 7-10% kasumikasvu, seega tegelik kasv peaks olema isegi jõulisem.
  • Tahaks loota, et keskpankurid on eelmistest krahhidest midagigi õppinud, ning pritsivad vajalikus koguses uut ja odavat raha turgu, enne kui asi jälle majanduskriisiks kätte ära läheb.
  • Ajaloo huvides jäädvustan hetkeseisu mõnest olulisemast indeksist/hinnast:

    S&P 500 (^GSPC) - 2003,37
    NASDAQ Composite (^IXIC) - 4580,27
    Dow Jones Industrial Average (^DJI) - 17098,45
    FTSE 100 - 6819,75
    Nikkei 225 - 15476,60
    OMX Tallinn - 777,98
    EPI-75 indeks - 130,2123
    Volatility S&P 500 (^VIX) - 11,98
    iShares 20+ Year Treasury Bond (TLT) - 119,05
    WTI Crude Oil - $95,96
    NY Spot Gold - $1287,20
  • Liialt vara ei tohi ka välja võtta, viimane tonks on kõige magusam,samas jälle, miks leivad ära kõrbevad ja lapsed sünnivad - kauaks jäi? Siiski arvan, et S&P teeb veel ühe järsu jõnsku üles, 2200-2300.
    Mingi suurem langus 2015 kindlasti tehakse,aga see võib jääda lühiajaliseks,kosutakse tagasi ja päris krahhi aastana jääb ajalukku 2016,kõike võib juhtuda.
    OMX suhtes olen juba kaks aastat ülimalt pessimistlik,välisbörside krahhi korral puruneb see vaas täiesti kildudeks,250-300
  • OMX on ikka suurem süsteem, kui OMXT indeks, mida sa ilmselt silmas pead. Kõhe tunne on endalgi, rahvas on ahne, palju lolli raha, kõik panevad pidu aga toole on väga vähe ja väljapääs ülikitsas.
  • ...ja nüüd seletage mulle ära, mida ma selle rahaga teen, mille ma aktsiate maha müümisest saan? ;-)
  • aivo1, kuidas sa saad ennustada 250-300, kui P/E suhe on OK.
    Miks te välistate krahhi juba sel aastal? ...mõne kuu pärast.
  • MSM
    aivo1, kuidas sa saad ennustada 250-300, kui P/E suhe on OK.
    Miks te välistate krahhi juba sel aastal? ...mõne kuu pärast.

    aga räägi meile, mis selle krahhi peaks põhjustama? Kui söda Venemaaga,siis oleks kindlasti krahh, aga puht majanduslikult? Niikaua kui hoiuseintress on sisuliselt 0, sobib inimestele ka aktsiate 5% tootlus.
  • MSM,Teil võib ju P/E OK suhe olla,pärast krahhi näete ,et leivale seda määrida ei anna.
  • Massid pole kunagi osanud krahhi ette ennustada, aga sõja laienemine ja majandussanktsioonid (näiteks gaas) võivad küll selleks sütikuks olla.
    Tegelikult krahh on võibolla üle pakutud, aga suurem korrektsioon võiks küll tulla.
  • Põhiline doominokivi on ju siiani asetamata.
    Intressitõusu pole olnud näha, keegi isegi ei ole seda lubanud..
    PealIK, on sinu jaoks konservatiivsed varaklassid, kuhu liikuda?
    OMXT väljendab tervikuna Eestis tekkinud pessimismi - shrinking business.
  • Karum6mm
    ...ja nüüd seletage mulle ära, mida ma selle rahaga teen, mille ma aktsiate maha müümisest saan? ;-)

    Paned reservi ja ootad paremaid aegu. Inflatsioon on ju nagunii pm. null.
  • https://fp.lhv.ee/forum/invest/120546

    Börsikrahh 2007 teemat alustati jaanuaris 2007, maailma turgude tipp oli 2007. aasta lõpus,

    frontier markets börsidel hakati juba varem raha laualt korjama, OMXT tipp oli 2007. aasta veebruari alguses ... humoorika seigana meenub, et vaid mõned päevad varem ma mingil kliendiseminaril olin OMXT aktsiate suhtes negatiivne ja sain erinevates kommentaariumites kõvasti hurjutada selle pärast ... sellist paduoptimismi nagu tollal valitses ei ole käesolevas tsüklis veel nähtudki :)
  • Kui ennustada siis Hang Seng pruugib sooritada äkilise languse umbes 23500 tasemele ja sealt uuesti üles. Hiljutiste tippude juurest teeks see 6,7% langust kui just kõrgemat puudet ennem ei sooritata. See on vaid laual pakkumine aga suurt langust minu arvates nii mõnedki large cap. graafikud just ei salliks.
  • kafkin
    Nii see algab

    https://www.youtube.com/watch?v=e2IGRKLPwdU




    #Ära nuta mul on veel natuke hedgetud kraami kah# :D
  • Alles oli ETV-s film Liiga tähtis, et kukkuda. Ja siin pole ühtegi kommentaari selle kohta. Et päris alguse magasin maha, siis oli küllaltki raske filmi jälgida (räägiti kiiresti, kuupäevad ja pangajuhtidest nimepidi), sest ei mäleta ju enam nii täpselt. Hea meelega vaataks filmi veel, kui sellele eelneks näiteks mõne Kristjani või kellegi kommentaar.
    Eriti meeldis koht, kus Paulson oli magamatusest kokku kukkumas ja Buffet sõi rahulikult lastelastega jäätist.
  • Isiklikult ei meeldinud filmi puhul see, et "short selling" oli tõlgitud "kiirmüük", muidu oli hea film.
  • Ühe hedge fundi asutaja kirjutas hiljuti oma investoritele huvitava KIRJA, et miks ta on sunnitud fondi sulgema. Tema arvates jätab tänane "turusituatsioon" häbisse isegi "dot-com" buumi. Rääkimata sellest, et turg on täis ebaratsionaalseid tegelasi, FED on paha ning HFT paharetid laastavad heausklikke investoreid.

    Meenub majandusteadlase John Keynesi ütlus, "The market can stay irrational longer than you can stay solvent."
  • Nõustun PeaLiKuga, et 2015.a mingi pauk juhtub, kuid usun et peamiselt puudutab see kõrgeid ootusi täis olevaid tehnoloogiaettevõtteid (FB, TWTR, ZNGA, LNKD, LFLX jne), mille fundamentaalnäitajad elavad mingis imelikus maailmas. Kindlasti tekib sellest ka turbulents, mis veab ka teised sektorid miinusesse, kuid iseasi on muidugi see kui palju.

    Hetkel nagu eksisteeriks kahe kiiruseline börs, kus üks pool püstitakse ajalooliseid tippe ning kaubeldakse tugevates ootustes ja teisel poolt eksisteerib mõistlik elu või siis pessimism. Näiteks kui vaatame autotööstust, siis kõik suuremad (Ford, Toyota, VW, BMW, Honda) kauplevad P/E=10-11 vahel. Ka toorme hinnad on võrreldes 2008 aastaga igati OK tasemel. Väga hea majandusindikaator on Baltic Dry Index (BDI). Enne suuremaid börsikrahhe on see alati korralikult rallinud, kuid hetkel on BDI 1100 juures, ehk viimaste aastakümnete madalaimas faasis. Näiteks maksab Panamax laevarent ligi 7000 USD päev, mis siis peale krahhi saab seda 3000-ga ??? Ka pangandussektor pole eelmisest laksust väga toibunud. Kriisist räsitud DB, C, BAC, RBS, ING jne. kauplevad kõik P/B<1 juures.
  • Ma liidaks selle teema Jim-i teemaga nende õnnetute startupide kohta.

    Igatahes ükskord peaks kellegile kunagi kohale jõudma, et Facebook pole päris niipalju väärt kui tema eest makstakse ja kõik muu sellega kaasnev.
    Samas ise olen juba 7 aastat AAPL-is karune, mida see rahakotile tähendab teate isegi...
  • Tin
    Ma liidaks selle teema Jim-i teemaga nende õnnetute startupide kohta.

    Igatahes ükskord peaks kellegile kunagi kohale jõudma, et Facebook pole päris niipalju väärt kui tema eest makstakse ja kõik muu sellega kaasnev.
    Samas ise olen juba 7 aastat AAPL-is karune, mida see rahakotile tähendab teate isegi...

    erinevalt paljudest netifirmadest teenib AAPL rövedalt raha, seal on väike vahe sees
  • Tin

    Samas ise olen juba 7 aastat AAPL-is karune, mida see rahakotile tähendab teate isegi...


    Seitse aastat tagasi avalikustas AAPL ju oma esimese iPhone'i...või millest see bear?

    pahurik, samas NOK teenis ka kunagi "rõvedalt" raha, lihtsalt ajad/ajastamine said otsa.
  • Kaarel Kalle
    Tin

    Samas ise olen juba 7 aastat AAPL-is karune, mida see rahakotile tähendab teate isegi...


    Seitse aastat tagasi avalikustas AAPL ju oma esimese iPhone'i...või millest see bear?

    pahurik, samas NOK teenis ka kunagi "rõvedalt" raha, lihtsalt ajad/ajastamine said otsa.

    eksole, kui enam ei teeni, siis ongi short
  • S&P 500 (^GSPC) 1977,80 -1,3%
    NASDAQ Composite (^IXIC) 4505,85 -1,6%
    Dow Jones Industrial Average (^DJI) 17071,22 -0,2%
    FTSE 100 6647,34 -2,5%
    Nikkei 225 16173,52 +4,5%
    OMX Tallinn 761,40 -2,1%
    EPI-75 indeks 129,8338 -1,3%
    Volatility S&P 500 (^VIX) 15,98+33,4%
    iShares 20+ Year Treasury Bond (TLT) 116,93 -1,8%
    WTI Crude Oil $94,57 -1,4%
    NY Spot Gold $1215,00 -5,7%


    Võrreldes kuutaguse seisuga on turud septembris sisuliselt paigal tammunud. Arvestades, et september on ajalooliselt olnud pretsedenditult halvima tootlusega kuu aastas (35 langusega septembrit vs. 26 tõusuga), on see isegi suhtkoht ok tulemus. Ainuke märkimisväärne muutus on volatiilsuse äkiline (+33%) kasv.

    Septembri uudistest olulisim oli kindlasti see, et ka Draghi andis teada otsusest oma pump börsipallikese külge ühendada. Kui Greenspani lõtv intressipoliitika tõi kaasa kinnisvaramulli, mis kasvas üle finantskriisiks, siis Bernanke/Yellen-Draghi tandemi ühispingutuse vilju saab kahtlemata põnev olema jälgida.

    Päris märgilise tähendusega oli ka G20 rahandusministrite börsimulli hoiatus. Teist nii kõrgetasemelist hoiatust ausaltöeldes ei meenugi.

    Vaatamata marginaalsele langusele põhilistel turgudel andsin siiski just korraldused "konserveerida" ka järgmised 10% oma aktsiariskiga finantsvaradest.

    Üldjoontes tundub, et seisu võiks kokku võtta sellise mõtteteraga:
  • Kuna teatavasti börsi tipus keegi kella ei helista, siis G20 hoiatus annab hoopis vastupidise signaali.

    Ajugümnastika: püüdke mõelda nii, Wall Street ja Main Street on täna disconnected. Makrol ja börsihindadel pole mingit seost.
  • Tuli meelde korduvalt siit läbi käinud pilt finatsturgude erinevatest meeleoludest.

    Oleks huvitav lugeda arvamusi, kus me täna olla võiksime?


  • Me oleme "return to the mean" punktis.
    Otsi kusagilt Tallinna börsi 2007a kerkinud mulli ja selle lõhkemise graafik ja vaata mis edasi juhtus.
  • Lisan siia Tallinna börsi graafiku alatest aastast 2002.

  • 2010-2011 põhjad võiks olla see tase mis natukenegi huvipakkuv tundub,arvestades meite börsi uimasust võib sinnamaani jõudmiseks veel 2 aastat minna.Saame siin käibe ja tehingute arvu osas veel uusi "rekordeid" näha.
  • Kui nüüd otsida välja 1997a börsimulli ja selle krahhi graafik ja vaadata mis sai järgmistel aastatel edasi, seejärel võrrelda 2007a graafikuga, siis on Tallinna börsil viimastel aastatel isegi hästi läinud.

  • Kui vahepeal tiksusid Tallinna kolm vaala üsna ühes taktis, siis 2014 on suunad erinevad.
  • Meil Euroopas on asjad halvasti ja kui USA tech tõuseb, tundub see eriti "valus" või imelik.
    Sa lihtsalt näed, et kuskil on raha ja arusaamatud asjad, millest ei oska osa võtta.
    Probleem on selles, et minu arvates pole põhimõtteliselt võimalik ajastada ostmist või müümist - alati läheb metsa.
    Näiteks treidimises ostad-müüd kogu aeg valesti. Kuni 10 või 20% asjadest võib-olla õnnestub hästi ajastada, aga kokkuvõttes on see puhas statistiline juhus.
    Ainuke asi mida teha on võimalik, et kui arvad, et USA tech on mullis, siis ei osta seda.
    Aga sa ei saa seda shortida. Shortida pole fundamentaalselt võimalik (see ei lähe printsipiaalselt kokku investeerimisega).
    Investeerima peab kogu aeg, olenemata olukorrast (vähemalt isiklikult mõtlen nii). Küsimus on ainult, et millesse. Ja nii kuradi keerulises, agoonilises keskkonnas kus me hetkel Eestis oleme, on seda jube raske teha. Kuradi raske on leida häid investeeringuid. Veel keerulisem on aru saada, mis on hea ja mis halb investeering.

    Inflatsioon on by default asi. Mitte üheski keskkonnas, mitte ühelgi normaaltingimusel ei kao kokkuvõttes inflatsioon kuhugi. Lühiajalises, majanduslikus, poliitlises ja/ või kultuurilises agoonias (näiteks mis meil hetkel Eestis on) võib inflatsioon miinusessse minna, aga kokkuvõttes järgneb sellele oluliselt suurem hindade kallinemine. Inflatsioon on ja jääb alatiseks.

    Ehk - majadusõpet lastele võiks tänapäeval alustada sellest, et täna maksab jäätis 1 Euro, aga kunagi tulevikus maksab see inflatsiooni jäävuse seaduse tõttu 5 Eurot, mille käigus jaotatakse maailmas ressursse ja rikkusi ümber.



  • Mind süüdistatakse sageli liigses pessimismis, mõni siin näeb asju siiski veel tumedamates värvides, sõna agoonia peaks ju tähendama vahetult surmaeelset seisundit kus teadvus,pulss ja refleksid kaovad,keha tõmbleb krampides.

    Ma süstiks ikka lootust,sellises seisus me veel pole(aga liigume tasapisi sinnapoole) Toimub vaikne hääbumine,võrrelda aastaid 2012, 2013 ja 2014 siis pole nagu midagi muutunud,istume endiselt paigal, kõik veel toimib kuidagimoodi ja miski ei viita lähenevale agooniale.
  • herr Abesiki, Te olete väga filosoofiliseks muutunud! Aplaus!
    Äkki väike pärastlõunane õlu?
  • abesiki
    Inflatsioon on by default asi. Mitte üheski keskkonnas, mitte ühelgi normaaltingimusel ei kao kokkuvõttes inflatsioon kuhugi.


    Pole päris õige.



    Nagu näeme, esines varem (<1940) deflatsioonilisi perioode sama palju kui inflatsioonilisi. Muutus tuli alles koos fractional-reserve banking süsteemiga.
  • abesiki
    Probleem on selles, et minu arvates pole põhimõtteliselt võimalik ajastada ostmist või müümist - alati läheb metsa


    kui peaksin valima TOP3 investeerimistarkustest, siis see oleks ilmselt II kohal

    siit saab lugeda veidi teooriat ... miks ei ole mõtet ajastamisega tegeleda, küll veidi erinevas kontektsis kui abesiki seda silmas peab - http://www.barra.com/newsletter/nl163/SevIns3NL163.asp

    ...
    Next consider two investment examples. First, imagine a stock picker with an information coefficient of 0.035, a small but reasonably impressive level of skill for the active management business. This manager follows 200 stocks per quarter, effectively taking 800 bets per year. The fundamental law implies an information ratio of 0.99—indicative of a top decile manager.

    Let's compare this example with the performance of a market timer. We'll assume that the market timer has a higher level of skill for every bet, with an information coefficient of 0.05. But this manager times the market by looking at broad macroeconomic trends and devises a new forecast once per quarter—taking four independent bets per year. In this case, the fundamental law implies an information ratio of just 0.10, slightly above the median for active managers. So a higher level of skill per bet does not necessarily translate into a higher information ratio. And given that it's easier and cheaper to increase breadth than skill, stock-picking strategies may have a higher chance for success than market-timing strategies.
    Implications

    The Fundamental Law of Active Management has several implications:

    Given some skill, bet as often as possible.



  • Henno Viires
    abesiki
    Probleem on selles, et minu arvates pole põhimõtteliselt võimalik ajastada ostmist või müümist - alati läheb metsa


    kui peaksin valima TOP3 investeerimistarkustest, siis see oleks ilmselt II kohal


    Nüüd tehke see veel ka Jeremy Granthamile selgeks, kelle kogu "reversion to the mean" investeerimisfilosoofia põhineb turgude üle-/alahinnatuse põhisel ajastamisel ...või siis ajage ise turgudel sama palju pappi kokku, kui tema seda oma filosoofiale tuginedes on suutnud.
  • BTW, uuringud on ka näidanud, et Value Averaging investeerimistehnikad, mis oma olemuselt on market-timing tehnikad, annavad paremaid tulemusi, kui Dollar-Cost Averaging tehnikad.
  • PeaLiK
    BTW, uuringud on ka näidanud, et Value Averaging investeerimistehnikad, mis oma olemuselt on market-timing tehnikad, annavad paremaid tulemusi, kui Dollar-Cost Averaging tehnikad.


    samal ajal Value Averaging on siiski rohkem Passive Management kui Active Management

    PeaLiK
    Henno Viires
    abesiki
    Probleem on selles, et minu arvates pole põhimõtteliselt võimalik ajastada ostmist või müümist - alati läheb metsa


    kui peaksin valima TOP3 investeerimistarkustest, siis see oleks ilmselt II kohal


    Nüüd tehke see veel ka Jeremy Granthamile selgeks, kelle kogu "reversion to the mean" investeerimisfilosoofia põhineb turgude üle-/alahinnatuse põhisel ajastamisel ...või siis ajage ise turgudel sama palju pappi kokku, kui tema seda oma filosoofiale tuginedes on suutnud.


    1. Grantham ei ole seda teooriat ümberlükkav näide, Grantham on high skill investor, mis lubab tal ajastamisega tegeleda, enamus investoreid (mina kaasaarvatud) ei ole
    2. Paluks siiski täpsustada - kui palju on Grantham pappi kokku ajanud oma filosoofiaga? 2 kategoorias
    - tema juhitavate fondide AUM vs top stock picker fondide AUM
    - tema juhitavate fondide tootlus vs top stock picker fondide tootlus

  • Mida annaks meile Granthami võrdlemine mingi stokkpikkerite kunniga nagu Lynch? Mitte midagi põhjapanevat nende kasutatavate tehnikate kohta. Seega ei hakka ma sellisele võrdlusele ka aega kulutama. Seletan parem lihtsalt nii hästi-halvasti kui oskan, miks ma arvan, et ajastamine ei ole mahavisatud vaev:

    Arvamus, et ajastamine ei toimi, põhineb minu arust kahel vääritimõistmisel:

    Esiteks muidugi random walk hüpotees, mis väidab, et aktsiahindade (tulevane) muutumine allub pmst samadele reeglitele, kui mündivise. Minu arust on see kaunikesti bullshit. Kui selline reegel tõesti tingimusetult kehtiks, tähendaks see ka, et aktsia hind peaks saama muutuda negatiivseks või kasvada mingite täiesti absurdsete P/E=10000 tasemetele. Mina leian, et tõenäosus, et aktsia hind liigub teatud "koridoris", mis on määratud selle aluseks oleva ettevõtte võimega (tulevikus) kasumit toota, on märksa kõrgem, kui tõenäosus, et hind sellest tugevalt hälbib.

    Aktsiate hinnad on lõppude-lõpuks pikas vaates ju ettevõtete kasumi ja majandusolukorra agregaatfunktsioon. Jah, see on keerukas ja suure varieeruvusega funktsioon, aga ilmselt olete nõus, et põhjuslik seos nende vahel eksisteerib. Kui me nüüd väidame, et selle aktsiahindade käitumine ei ole prognoositav, on see samaväärne väitega, et (hindadega funktsionaalselt seotud) majanduse ja ettevõtete tulemuste käekäik allub samuti juhuslikkuse printsiibile ja on prognoosimatu, Minu arust kõlab see üsna absurdselt.

    Teiseks ajastamise vääritimõistmise aluseks näib olevat laialt levinud arusaam, et aktsia soetamise riski mõõduks on selle hinna muutumise volatiilsus.Ma ei tea, kus selline kummaline riski kontseptsioon tekkinud on, aga minu arust on see väär. Riski mõõduks on hoopis aktsiahindade hälbimine oodatava tulususe suhtes. Kui hind kasvab eeldatavast ja ajalooliselt põhjendatud kasumist kiiremini, suureneb aktsia soetamise risk ning vastupidi - hinna kukkudes risk väheneb. Sellise riskikontseptsiooni puhul kujutab ajastamine endast lihtsalt teatud riskihaldust - aktsiahindade kasvades ennaktempos tulemustega võrreldes suureneb risk, mistõttu mõistlik investor peaks oma portfellis aktsiariskiga varade osakaalu vähendama. Sisuliselt rebalanseerimine varaklasside vahel. Simple as that!
  • Eelnevast võib nüüd tekkida küsimus, et kuidas ikkagi mõõta seda va aktsiahindade "põhjendatust", millest lähtuvalt rebalanseerimisotsuseid langetada? Pakun välja, et mingit jalgratast siin leiutada vaja pole ning Schilleri CAPE suhtarv ajab asja kenasti ära. Selle näitaja korrelatsioon aktsia hindade liikumise suhtes on 75 möödunud aasta jooksul olnud üle 0,8, mis annab põhjendatud alust arvata, et tal jätkub piisavalt ennustusjõudu ka tuleviku tarbeks...
  • PeaLiK

    Aktsiate hinnad on lõppude-lõpuks pikas vaates ju ettevõtete kasumi ja majandusolukorra agregaatfunktsioon. Jah, see on keerukas ja suure varieeruvusega funktsioon, aga ilmselt olete nõus, et põhjuslik seos nende vahel eksisteerib. Kui me nüüd väidame, et selle aktsiahindade käitumine ei ole prognoositav, on see samaväärne väitega, et (hindadega funktsionaalselt seotud) majanduse ja ettevõtete tulemuste käekäik allub samuti juhuslikkuse printsiibile ja on prognoosimatu, Minu arust kõlab see üsna absurdselt.


    Henno Viires
    abesiki
    Probleem on selles, et minu arvates pole põhimõtteliselt võimalik ajastada ostmist või müümist - alati läheb metsa


    kui peaksin valima TOP3 investeerimistarkustest, siis see oleks ilmselt II kohal


    nüüd jõuame sujuvalt selleni, mis oleks minu arvates TOP3 I investeerimistarkus ja mulle tundub, et selles osas lähevad meie vaated kokku, kui ma nüüd õigesti aru saan, siis selles väites räägitakse samast ettevõtete kasumi ja majandusolukorra agregaatfunktsioonist ...

    "In the short run, the market's a voting machine and sometimes people vote very non-intelligently. In the long run, it's a weighing machine and the weight of business and how it does is what affects values over time."

    P.S. ma eelnevas postis muidu ei väida, et ajastamine üldse ei toimi, aga ma olen seda meelt, et investorid ei peaks rõhuma peamiselt ja esmajärjekorras ajastamisele, sest see on kõige kõrgemat skill`i nõudev tegevus

    kuna mul on väärtpaberiturgude maakleri ja portfellihaldurina õnnestunud pikalt kõrvalt vaadata klientide rähklemist ostude-müükide ajastamisel, siis olen ma reaalse kogemuse põhjal äärmiselt skeptiline just nn. keskmise investori seisukohalt

    kõige markantsem näide, mis meenub - arvutasin 1 kliendi jaoks välja tema tootluse kui ta oleks Nokia aktsiat 1 aastasel perioodil lihtsalt hoidnud, aga mitte ca 10 korda aastas "ajastanud", tulemus oli -33% ajastamise kahjuks kusjuures Nokia aktsia return aasta lõikes oli positiivne - vot olid ajad :)

    Value Averaging emotsioonivaba ajastamise tehnikana andnuks kindlasti parema tulemuse kui ahnusel ja hirmul põhinev rapsimine

    mis puudutab seda ettevõtte "kaalumist" ehk kasumi agregaatfunktsiooni leidmist, siis see läheb rohkem stockpicking valdkonda


  • Kuivõrd ma olen nüüd oma krahhi ajastuse lähteallikad "paljastanud", siis asjakohased arvamused ka vanameistritelt endilt:

    Jeremy Grantham on Bubbles: ‘I Am Sure It Will End Badly’

    He sees at least 20% rally in the S&P 500 through the presidential election, one that would take the index to at least 2250. After that, it’ll get ugly.

    ROBERT SHILLER: The Stock Market Is At A Pre-Crash Level, 'But...'

    "As of yesterday my price earnings ratio ... was 26.3," said Shiller to This Is Money. "There's only three major occasions in US history back to 1881 when it was higher than that. One is 1929, the year of the crash. The other is 2000, which I call the peak of the millennium bubble, and it was also followed by a crash. And then 2007, which was also followed by a crash."

  • PeaLiK
    Kuivõrd ma olen nüüd oma krahhi ajastuse lähteallikad "paljastanud", siis asjakohased arvamused ka vanameistritelt endilt:

    ROBERT SHILLER: The Stock Market Is At A Pre-Crash Level, 'But...'

    "As of yesterday my price earnings ratio ... was 26.3," said Shiller to This Is Money. "There's only three major occasions in US history back to 1881 when it was higher than that. One is 1929, the year of the crash. The other is 2000, which I call the peak of the millennium bubble, and it was also followed by a crash. And then 2007, which was also followed by a crash."


    "But that's only three observations so I don't say that it necessarily has to do the same thing," said Shiller.

    Yes, every time valuations hit these levels, the market crashed. But three isn't exactly a large sample.

    Who's to say valuations won't mean-revert in an orderly, non-crash fashion? Stock prices don't even have to fall. Earnings just have to keep rising.

    So, you may want to factor in other considerations before you decide to dump stocks.

    "...but it is cause for concern," Shiller continued


    http://www.multpl.com/shiller-pe/table - hmm ... kas selles tabelis on midagi valesti?

    Shiller P/E oli üle erakordse 26,3 korduvalt nii 2004 kui 2005 kui 2006 ...turgude tipp oli alles kusagil 2007. aasta lõpus

    USA turgude 2000. aasta mulli järgne põhi oli septembris 2002 ja finantskriisi eelne tipp oktoobris 2007, kui tõesti üle 26,3 on häirekell, siis kella helistati

    - detsember 2003 - aprill 2004
    - juuni 2004
    - november 2004 - märts 2005
    - detsember 2005 - märts 2006
    - oktoober 2006 - oktoober 2007
    - ja siis tuli krahh

    kas ainult mulle tundub, et see häirekell lööb tihti valel ajal?






  • Jah, see "but..." osa Shilleri jutust ei jäänud mulle märkamata. Paljuski seetõttu saigi teema esimese postituse lõpus mainitud väljumisstrateegia kohandatud selliselt, et tõusu jätkudes jääks suurim tõenäosus krahhi oletatava toimumisaja kohta 2015 lõpuossa, mitte koheseks. Laias laastus võtsin ma Granthami ja Shilleri "aritmeetilise keskmise". :P
  • Back to basic.Oma silm on kuningas. Lisaks visuaale teemale.
    Kohe teemaarenduse visuaaliks on S&P 500 graafik 5 viimase aasta kohta.See ehk ei näegi nii kole välja, pigem väga uinutav.
    Kui aga vaatame mõnevõrra pikema perioodi graafikut, siis võiks selle ainus kommentaar olla "no no comments,".
    Kõigi kellade ja muude teooriate taustal räägib visuaal enda eest imehästi ilma sõnadeta.

    Et asi veidigi vähem koledam välja näeks, on pildilt puudu käesoleva aasta tõusunurk.igaks juhuks


  • kafkin
    Back to basic.Oma silm on kuningas. Lisaks visuaale teemale.
    Kohe teemaarenduse visuaaliks on S&P 500 graafik 5 viimase aasta kohta.See ehk ei näegi nii kole välja, pigem väga uinutav.
    Kui aga vaatame mõnevõrra pikema perioodi graafikut, siis võiks selle ainus kommentaar olla "no no comments,".
    Kõigi kellade ja muude teooriate taustal räägib visuaal enda eest imehästi ilma sõnadeta.

    Et asi veidigi vähem koledam välja näeks, on pildilt puudu käesoleva aasta tõusunurk.igaks juhuks




    väike BASIC vihje - logaritmiline graafik

Teemade nimekirja